Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Maili Lokk, Tiina Pappel 08.10.2020, Tartu 3-19-1244 Tatjana Zelenjajeva kaebus Narva linna Sotsiaalabiameti 30.05.2019. a käskkirja nr 1.1-6/5999 õigusvastasuse kindlakstegemiseks, teenistusest vabastamise aluse muutmiseks ja kolme kuu keskmise palga suuruse hüvitise väljamõistmiseks Tartu Halduskohtu 21.11.2019. a otsus Tatjana Zelenjajeva apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Tatjana Zelenjajeva Volitatud esindajad v.adv. Küllike Namm ja v.adv. Epp Landberg Vastustaja Narva linn
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 21.11.2019. a otsus muutmata, täiendades otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.
2.Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 09.11.2020 (k.a.) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.T. Zelenjajeva oli Narva linna Sotsiaalabiameti hoolekandeosakonna peaspetsialist (osakonna juhataja).
Narva Linnavolikogu kinnitas 25.04.2019. a otsusega nr 20 alates 01.06.2019 kehtiva Narva ametiasutuste struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu. Sotsiaalabiameti koosseisus kaotati hoolekandeosakonna peaspetsialisti (osakonna juhataja) ning vanemspetsialisti ametikohad. Samas suurendati lastekaitseosakonna koosseisu spetsialisti ametikoha võrra
alates 01.06.2019.
3.Koondamisteade edastati T. Zelenjajevale 09.05.2019.
4.Narva linna Sotsiaalabiamet vabastas 30.05.2019. a käskkirjaga nr 1.1-6/5999 T. Zelenjajeva avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 90 lg 1 p 2 alusel teenistusest koondamise tõttu; luges teenistussuhte viimaseks päevaks 31.05.2019; maksis seoses koondamisega hüvitist ühe kuu keskmise palga ulatuses, palka etteteatamistähtajast puudu jäänud 47 tööpäeva eest ja kasutamata jäänud puhkuse hüvitist 7 päeva ulatuses. Käskkirja põhjendused: Kuna hoolekandeosakonna peaspetsialisti (osakonna juhataja) ametikoha ülesandeid ei anta üle Sotsiaalabiameti teistele struktuuriüksustele ega linna ametiasutustele, siis on koondamine ATS § 90 lg 3 alusel lubatud. Sotsiaalabiametis ei ole T. Zelenjajevaga sarnaseid teenistusülesandeid täitvat ametnikku, mistõttu ei saa ega tule koondamisel viia ATS § 90 lg 5 alusel läbi valikut vähemalt kahe sarnaseid teenistusülesandeid täitva ametniku vahel. T. Zelenjajevale ei ole võimalik pakkuda tema haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele vastavat ning eelmise ametikohaga sarnaste teenistusülesannetega teist ametikohta või muud sobivat tööd. Sotsiaalabiameti lastekaitseosakonna koosseisu suurendati ühe inimese võrra. Samas kaotati hoolekandeosakonna vanemspetsialisti ametikoht, mille kohustusi täitis J. Ševtsova, kes viidi ATS § 98 lg 1 p 3 alusel lastekaitseosakonna spetsialisti ametikohale. Narva Linnakantselei vanemspetsialistile A. Tarassovale tehti ettepanek üleviimiseks Sotsiaalabiameti vanemspetsialisti ametikohale, kuid A. Tarassova ei olnud üleviimisega nõus ja ta koondati. Vanemspetsialistil peab ametijuhendi kohaselt olema läbitud perenõustamise/-teraapia täienduskoolitus. T. Zelenjajeva teenistusülesanded ei olnud seotud perenõustamise/-teraapia valdkonnaga, tal puudub piisav ettevalmistus, täienduskoolitus on pikaajaline ja mahukas. Koondamisteate edastamise seisuga oli Sotsiaalabiametis vaba lastekaitseosakonna spetsialisti ametikoht (ajutiselt äraoleva ametniku asendamise ajaks), mille täitmiseks viidi 24.04.2019 läbi avalik konkurss (avalduste esitamise tähtaeg oli 09.05.2019). Ametiasutusel puudub kohustus pakkuda koondamissituatsioonis olevale ametnikule konkursi korras täidetavat ametikohta.
5.T. Zelenjajeva esitas 01.07.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tuvastada Narva linna Sotsiaalabiameti 30.05.2019. a käskkirja 1.1-6/5999 õigusvastasus; muuta teenistusest vabastamise alust selliselt, et teenistusest vabastamine toimus kaebaja enda algatusel (ATS § 87 lg 1) ning mõista Narva linnalt kaebaja kasuks välja hüvitis kolme kuu keskmise palga ulatuses summas 4158 eurot. Kaebuse põhjendused: 30.05.2019. a käskkirjas ega 25.04.2019. a otsuses ei ole kaebaja ametikoha kaotamist põhjendatud, mis on ATS § 90 lg 1 p 2 kohaselt nõutav, seega on käskkiri õigusvastane. Arvestades kaebaja haridust ja töökogemust, oleks vastustaja pidanud talle pakkuma vastavalt ATS § 90 lg-le 7 võimalust jätkata teisel ametikohal. Asutusesiseste ümberkorralduste tegemise ajal korraldas vastustaja konkursse uute teenistujate leidmiseks. Vaba ametikoha täitmiseks ei ole alati nõutav korraldada konkurssi ATS § 16 alusel. Ajal, mil viidi läbi vaba ametikoha konkurss, s.o 24.04.-09.05.2019, oli teada, et kaebaja ametikoht kuulub koondamisele. Seega oleks tulnud vaba ametikohta pakkuda kaebajale. Lisaks olid täitmata Sotsiaalabiameti vanemspetsialisti, Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Ameti direktori ning Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti direktori ametikohad. Kaebajale, kellel on vastav haridus, ettevalmistus ja töökogemus, ei pakutud lastekaitseosakonna spetsialisti ega Sotsiaalabiameti vanemspetsialisti ametikohta.
6.Tartu Halduskohtus jättis 07.11.2019. a kohtuistungil rahuldamata vastustaja taotluse haldusasja liitmiseks haldusasjaga nr 3-19-1194.
7.T. Zelenjajeva märkis kohtuistungil täiendavalt, et talle oleks tulnud pakkuda Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Ameti direktori või Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti direktori ametikohta. Kaebaja viitas ka asjaoludele, et ta on tööülesannete käigus puutunud kokku lastega seotud küsimustega ja läbinud peresuhteid käsitleva koolituse.
8.Tartu Halduskohus jättis 21.11.2019. a otsusega kaebuse rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Otsuse põhjendused: 1) Narva linnal oli ATS § 90 lg 1 p 2 alusel õigus otsustada kaebaja teenistusest vabastamine koondamise tõttu. Vastustaja on pidanud piisaval määral silmas ATS § 90 lg-s 7 sätestatud eesmärki (vältida teenistusest vabastamist teise sobiva ametikoha pakkumise teel), hoolimata sellest, et kaebajale ühtegi ametikohta ei pakutud. Vaidlustatud käskkiri on õiguspärane. 2) Kaebaja ei ole kohtumenetluses esitanud väiteid, et Sotsiaalabiameti lastekaitseosakonna spetsialisti ametikoha täitmisel oli J. Ševtsova eelistamine kaebajale alusetu ja põhjendamatu. 3) Lastekaitseosakonnas ajutiselt täitmata olnud spetsialisti ametikohta ei olnud võimalik kaebajale ATS § 90 lg 7 alusel pakkuda, sest selle täitmiseks oli 24.04.2019 välja kuulutatud avalik konkurss (tl 43-43p). Puudub alus arvata, et konkurss lastekaitseosakonna spetsialisti ametikoha täitmiseks olnuks välja kuulutatud selleks, et seda kohta kaebajale mitte pakkuda. Kohtuistungil avaldatud kaebaja samasisuliste kahtluste kohta ei ole esitatud ühtegi tõendit ning väidete tõele vastavust ei ole võimalik asja materjalide pinnalt järeldada. 4) Puudub vaidlus, et hoolekandeosakonna peaspetsialistina (osakonna juhatajana) töötades ei kuulunud kaebaja ametiülesannete hulka pereteraapia, -lepitamise või -nõustamise läbiviimine. Eeltoodut ei väära kaebaja poolt istungil väidetu, et ta puutus tööülesannete täitmisel kokku ka lastega seotud küsimustega. Kaebaja ei ole läbinud vanemspetsialistilt nõutavat perenõustamise, -teraapia või -lepitamise koolitust. Selliseks koolituseks ei saa olla Perekeskuses Sina ja Mina läbi viidav Gordoni perekooli koolitus. O. Peenema teenistusse võtmise nõuetele vastavusel sai omada tähtsust tema läbitud perelepitaja koolitusprogramm ja selle kohta esitatud MTÜ Eesti Lepitajate Ühingu tunnistus (tl 53). Vastustaja hindas õiguspäraselt kaebaja sobivust vanemspetsialisti ametikohale. Asjassepuutumatud ei ole vastustaja põhjendused, et Narva linn lähtus sellest, et perevägivallaga seotud küsimuste aktuaalsuse tõttu tuli pöörata enam tähelepanu sotsiaalhoolduse rolli suurendamisele ja et A. Tarassova ametikoha koondamisest tekkinud tühimik tuli täita võimalikult kiiresti. 5) Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Ameti direktori ning Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti direktori ametikohtade näol ei ole tegemist ametikohtadega samas ametiasutuses ATS § 90 lg 7 tähenduses.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
9.T. Zelenjajeva esitas 23.12.2019 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 21.11.2019. a otsus ja teha uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Koondamine on põhjendamatu, sest kaebajale oli võimalik pakkuda teist ametikohta vastavalt ATS § 90 lg-le 7. Soovi koondada kaebaja kinnitab see, et ajal, kui teati, et töö ümberkorraldamine ja koondamised on tulekul ja oli volikogu liikmetele teada (kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 42 lg 3), otsustati päev enne volikogu istungit kuulutada välja konkurss Sotsiaalabiameti lastekaitseosakonna koosseisu lisandunud spetsialisti ametikohale, mida oleks tulnud pakkuda kaebajale. 2) Koondamise ajaks oli teada, et A. Tarassova ei asu vanemspetsialisti ametikohale. Selle asemel, et pakkuda ametikohta kaebajale, kuulutati 20.06.2019 välja konkurss ametikoha täitmiseks. ATS § 16 lg 5 sätestab üheselt, et konkurssi ei korraldata. Kaebajal oli piisav pädevus vanemspetsialisti ametikohal töötamiseks. Nõue läbida perenõustamise, -teraapia või
-lepitamise koolitus kehtestati 20.06.2019. a konkursil osalemiseks. Eelnevalt (A. Tarassova 22.05.2019. a seisukoht) ei olnud ametikoht seotud perenõustamisega. Perenõustamise oskuse vajalikkus on sedastatud üksnes eelnõuna koostatud ametijuhendis. Vastava koolituse läbimine ei oleks olnud kaebajale probleem, arvestades, et ta on juba läbinud Perekeskuse Sina ja Mina poolt läbiviidud Gordoni perekoolituse. Kaebaja oleks saanud koheselt tööle asuda. Kaebaja oleks sobinud tegelema nii perede ja lastega kui ka perevägivallaga ning igapäevases töös tegeleski selliste probleemidega. 3) Kohtuotsus ei vasta HKMS § 157 lg-s 1 sisalduvale seaduslikkuse ja põhjendatuse nõudele.
10.Narva linn leiab 15.01.2020. a vastuses apellatsioonkaebusele, et apellatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele. Vastuse põhjendused: 1) Esmakordne ja oletuslik on kaebaja väide, et konkurss lastekaitseosakonna spetsialisti ametikohale korraldati selleks, et vältida ametikoha pakkumist kaebajale. Ebakohane on kaebaja viide KOKS § 42 lg-le 3. Sellist sätet ei ole. KOKS § 43 lg 2 on suunatud volikogu liikmetele, mitte linnavalitsuse ametnikele. Volikogu ei tegele personaliküsimustega ja Sotsiaalabiametis töö korraldamisega. Isegi kui konkurssi ei oleks toimunud, ei olnuks võimalik kaebajat tööle võtta alaliselt ja ametikohta saanuks pakkuda tähtajalisena. Konkursi väljakuulutamine 1 päev enne volikogu istungit oli juhuslik. Tulenevalt ATS §-st 19 puuduvad alused konkursi luhtunuks kuulutamiseks. 2) Kaebajal puudus vanemspetsialisti ametikohale piisav ettevalmistus ja ametikoha ülesanded erinesid kaebaja poolt varem täidetud ülesannetest. Kaebaja väidab ekslikult, et perenõustamise, -teraapia või -lepituse koolituse läbimine kehtestati alles 20.06.2019. a konkursi läbimiseks ja ametikoht ei olnud seotud perenõustamisega. A. Tarassova 22.05.2019. a seisukohast nähtub, et vanemspetsialisti ametikoht sooviti üle viia samade põhiliste teenistusülesannete täitmiseks, mille hulka kuulus perenõustamise teenuse osutamine. Sellekohase info sai A. Tarassova 10.05.2019. a kirjale lisatud vanemspetsialisti ametijuhendist. Kaebaja viidatud suhtlemiskoolituse kohta ei ole tunnistust esitatud. Kaebaja ei ole koostöös lastekaitseosakonnaga tegelenud alaealiste lastega. 3) Täiendav hüvitis kolme kuu ulatuses oleks ebamõistlik ja kahjustaks ebaproportsionaalselt linna huve. 4) Ringkonnakohus peab võtma seisukoha halduskohtu poolt vastustaja liitmise taotluste rahuldamata jätmise seaduslikkuse ja põhjendatuse osas. 5) T. Zelenjajeva ja J. Vanhoneni (haldusasi nr 3-19-1194) huvid on omavahelises vastuolus, mistõttu kaebajate esindajad ei saa samaaegselt esindada samade kaebustega kliente. Tegemist on kaebajate esindusõiguse ilmse rikkumisega, mida õiguspraktika käsitleb menetlusnormide olulise rikkumisena ja mis põhjustab kohtulahendi tühistamise.
11.T. Zelenjajeva leidis 24.07.2020. a arvamuses, et käesolevat haldusasja ei ole võimalik liita haldusasjaga nr 3-19-1194, sest viimatinimetatud haldusasjas tehtud kohtuotsus on jõustunud. Kaebaja väitel nähtub ka klientide kinnitusest, et tegemist ei ole huvide konfliktiga. Kaebaja palub võtta klientide kinnituse tõendina asja juurde.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. Halduskohus ei eksinud materiaalõiguse normide kohaldamisel või tõendite hindamisel ega rikkunud kohtumenetluse norme määral, mis tingiks otsuse tühistamise. Ringkonnakohus nõustub HKMS § 201 lõikele 4 tuginedes halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata.
13.Ringkonnakohus käsitleb esmalt vastustaja väiteid kaebuste liitmise kohta käesolevas haldusasjas ja haldusasjas nr 3-19-1194 ning T. Zelenjajeva ja J. Vanhoneni esindusõiguste rikkumise kohta (I); kontrollib seejärel kaebaja väiteid talle Narva linna Sotsiaalabiameti (edaspidi SAA) koosseisus ametikohtade pakkumata jätmise ning SAA lastekaitseosakonna spetsialisti ja vanemspetsialisti ametikohtadele konkursside korraldamise põhjendatuse kohta (II) ning lahendab viimaks apellatsioonkaebuse taotlused ja jaotab menetluskulud (III). I
14.Vastustaja leiab, et ringkonnakohus peaks võtma seisukoha halduskohtu poolt kaebuste liitmata jätmise kohta haldusasjades 3-19-1244 ja 3-19-1194. Nimelt on kaebajad mõlemas haldusasjas leidnud, et neile tulnuks koondamisel pakkuda samaaegselt samu ametikohti, sh SAA lastekaitse osakonna spetsialisti ja vanemspetsialisti ametikohta. Seega pidi kohus mõlemas asjas otsustama ka seda, kumb kaebajatest oli teise kaebajaga võrreldes eelistatum juhul, kui viidatud ametikohtade pakkumata jätmine vastustaja poolt oli õigusvastane. Ringkonnakohus märgib esmalt, et halduskohtu otsused olid mõlemas haldusasjas vastustajale soodsad ning vastustaja ei ole ringkonnakohtule apellatsioonkaebust esitanud. Siiski peab ringkonnakohus vajalikuks vastustaja seisukohta põgusalt käsitleda, et välistada võimalikud kahtlused kohtumenetluse normi olulises rikkumises (HKMS § 199).
15.HKMS § 48 lg 1 sätestab: „Kui sama kohtu menetluses on ühel ajal mitu asja, milles on samad pooled või milles on kaebuse esitanud üks kaebaja eri vastustajate vastu või mitu kaebajat sama vastustaja vastu, võib kohus liita kaebused ühte menetlusse tingimusel, et nende nõuded oleks võinud käesoleva seadustiku § 19 lõike 1 ja § 37 lõike 3 kohaselt esitada ühes kaebuses ning kaebuste ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat ja lihtsamat lahendamist.“ Käesoleval juhul olid sama kohtu menetluses haldusasjad, milles erinevad kaebajad vaidlustasid vastustaja sarnaseid käskkirju ametnike koondamise kohta muu hulgas põhjusel, et kaebajatele ei pakutud SAA koosseisus lastekaitse osakonna spetsialisti ega vanemspetsialisti ametikohta. Ringkonnakohus leiab, et kuigi kaebajate huvid võisid olla omavahel vastanduvad, puudub alus arvata, et see võinuks haldusotsuste õigusvastasuse korral kaasa tuua vastuolulised kohtulahendid. Halduskohtul ei ole õigust asuda ise kaebajate sobivust vabadele ametikohtadele hindama ning sel alusel otsustama, millist ametikohta pidanuks vastustaja kummalegi kaebajale pakkuma. HKMS § 158 lg 3 kolmanda lause kohaselt ei teosta kohus haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Seega ka juhul, kui kohus oleks mõlemas haldusasjas leidnud, et näiteks lastekaitse osakonna spetsialisti ametikoha kaebajale pakkumata jätmine oli õigusvastane, ei saanud kohus otsustada selle üle, kumba kaebajatest pidanuks vastustaja teisega võrreldes eelistama ning lõpliku otsuse pidanuks ikka tegema vastustaja. Kaebuste liitmise üle otsustamisel on halduskohtul avar kaalutlusruum. Ringkonnakohtule ei nähtu, et haldusasjade liitmata jätmine oleks kaasa toonud ebaõiged lõpplahendid. Kohtuotsus haldusasjas 3-19-1194 on jõustunud, mistõttu on liitmise mõttekus tänaseks ka oma aktuaalsuse kaotanud.
16.Eelnevalt selgitatud põhjusel ei näe ringkonnakohus menetluslikku probleemi ka selles, et haldusasjades 3-19-1244 ja 3-19-1194 esindasid kaebajaid samad advokaadid. Lisaks on J. Vanhonen ja T. Zelenjajeva 24.07.2020. a menetlusdokumendi lisas kinnitanud, et nad pöördusid koos enda esindamiseks sama advokaadibüroo advokaatide poole.
II
17.Apellatsiooniastmes ei vaidle pooled selle üle, kas Narva Linnavolikogu 25.04.2019. a otsus nr 20 SAA struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu muutmise kohta oli põhjendatud või mitte. Ka ei vaidle pooled selle üle, et eelviidatud otsuse tulemusena kadus SAA hoolekandeosakonna peaspetsialisti (osakonna juhataja) ametikoht ning tegemist ei olnud ATS § 90 lõikes 3 märgitud olukorraga, st kaebaja ametikoha ülesandeid ei antud üle ühelegi teisele struktuuriüksusele samas ametiasutuses või teisele ametiasutusele. Seega oli vastustajal õigus otsustada kaebaja teenistusest vabastamine koondamise tõttu ATS § 90 lg 1 p 2 alusel.
18.ATS § 90 lg 7 kohaselt peab enne ametniku koondamise tõttu teenistusest vabastamist pakkuma talle võimaluse korral samas ametiasutuses tema haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele vastavat ning eelmise ametikohaga sarnaste teenistusülesannetega ametikohta, välja arvatud ametiasutuse likvideerimise korral. Säte kohustab ametiasutust hindama, kas isiku haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele vastav ning eelmise ametikohaga sarnaste teenistusülesannetega vaba ametikoht on olemas. Kui selline vaba ametikoht ametiasutuses leidub, on võimalus ATS § 90 lg 7 mõttes olemas ning ametikohta tuleb pakkuda (RKHK 25.01.2017. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-49-16, p 16).
19.Kaebaja heidab apellatsioonkaebuses vastustajale ette, et ta ei pakkunud talle ühtegi kolmest, vaidlustatud käskkirjas viidatud vabast ametikohast, millised olid: 1) struktuurimuudatuse tulemusel SAA lastekaitseosakonna koosseisu lisandunud spetsialisti ametikoht; 2) ajutiselt täitmata olnud SAA lastekaitseosakonna spetsialisti ametikoht ning 3) SAA vanemspetsialisti ametikoht. Ringkonnakohus käsitleb järgnevalt nimetatud kolme ametikoha täitmist.
20.Vastustaja on vaidlustatud käskkirjas (lk 2, tl 45p) selgitanud, et seoses SAA hoolekandeosakonna vanemspetsialisti ametikoha kaotamisega alates 01.06.2019 edastati 09.05.2019 J. Ševtsovale koondamisteade, milles pakuti talle ATS § 90 lg 7 alusel lastekaitse osakonna spetsialisti ametikohta alates 01.06.2019, millega viimane nõustus. Käskkirja põhjenduste kohaselt oli J. Ševtsova täitnud rakenduskõrgharidusõppe sotsiaaltöö erialal Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolis, omas põhjalikke teoreetilisi ja praktilisi erialaseid teadmisi lastekaitsetööst ning puutus selle valdkonnaga igapäevaselt kokku ka muude kohustuste täitmisel hoolekandeosakonnas, sealhulgas lahendas asenduskodudes olevate laste küsimusi ja tegi kodukülastusi koostöös lastekaitseosakonna spetsialistidega. Ühtlasi võeti otsuse tegemisel arvesse, et J. Ševtsova kasvatab alla seitsmeaastast puudega last. Ringkonnakohtu hinnangul on käskkirjas esitatud põhjendused ametniku üleviimise kohta veenvad.
21.ATS § 90 lg 5 sätestab, et kui koondamisel tuleb valida vähemalt kahe sarnaseid teenistusülesandeid täitva ametniku vahel, siis on koondamise korral teenistusse jäämise eelisõigus isikul, kelle haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele enim. Kui nimetatud kriteeriumi alusel ei ole võimalik ametnikke eristada, on teenistusse jäämise eelisõigus kõigepealt ametnikul, kes kasvatab alla seitsmeaastast last, ja seejärel ametnike esindajal või ametnikul, kelle õigustatud ootus vajab suuremat kaitset, arvestades ka ametniku ülalpeetavate arvu.
22.Kaebaja ei ole kaebuses halduskohtule ega apellatsioonkaebuses ringkonnakohtule selgitanud ega väitnud, et J. Ševtsova eelistamine temale oleks olnud ATS § 90 lõikest 5 tulenevaid nõudeid arvesse võttes põhjendamatu. Seetõttu ringkonnakohus J. Ševtsova üleviimist SAA lastekaitseosakonna koosseisu lisandunud spetsialisti ametikohale täiendavalt ei analüüsi.
23.Pooled ei vaidle selle üle, et SAA-s oli enne Narva Linnavolikogu 25.04.2019. a otsuse nr 20 tegemist ametnikuga ajutiselt täitmata lastekaitseosakonna spetsialisti ametikoht. Vastustaja poolt ringkonnakohtule esitatud seletuse kohaselt algas varem ettevalmistatud avalik konkurss lastekaitseosakonna spetsialisti ametikoha täitmiseks 24.04.2019. Konkursi käigus lõppes avalduste esitamise tähtaeg 09.05.2019. Vastustaja selgitusel oli asjaolu, et konkurss kuulutati välja üks päev enne volikogu istungit, täiesti juhuslik. Vastustaja märgib ka seda, et kuigi volikogu otsus nr 20 võeti vastu 25.04.2019, jõustus see alles 29.04.2019, mis pikendab konkursi väljakuulutamise ja volikogu otsuse jõustumise vahelist aega veelgi. Lisaks rõhutab vastustaja, et kuigi SAA tegeles konkursi korraldamisega, ei tegelenud ta linna struktuuride ja teenistuskoosseisude ümberkorraldamisega ega osanud prognoosida linnavolikogu otsuse sisu.
24.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et SAA lastekaitseosakonna spetsialisti ametikoht ei ole seaduse alusel konkursi korras täidetav ametikoht, vaid selline ametikoht, mille täitmiseks kuulutatakse konkurss välja kaalutlusotsuse alusel. Olukorras, kus konkurss sellisele ametikohale on välja kuulutatud, saab lugeda koondamist ametikoha pakkumata jätmise tõttu õigusvastaseks vaid juhul, kui on tõendatud, et konkurss kuulutati välja selleks, et ametikohta koondatavale ametnikule mitte pakkuda (vt RKHK 01.03.2006. a otsus asjas nr 3-3-1-77-05, p 11). Ringkonnakohtu hinnangul ei toeta Riigikohtu seisukoht kaebaja arvamust, mille kohaselt pidanuks vastustaja konkursi pärast selle väljakuulutamist tühistama. Riigikohtu seisukohast nähtub selgelt, et kui konkurss on kord juba välja kuulutatud, ei teki asutusel kohustust seda koondatavale ametnikule pakkuda. Lisaks kehtib konkursi korraldamise keeld vaid ametniku tähtajatu üleviimise korral talle koondamise tõttu pakutavale ametikohale (ATS § 16 lg 5 ja § 98). Käesoleval juhul täideti ajutiselt äraoleva ametniku ametikohta ehk tähtajalist ametikohta. Nii nimetatud asjaolu kui ka asjaolu, et ajutiselt täitmata ametikoht täideti 03.06.2019 (tl 47), vaid neli päeva pärast kaebaja teenistusest vabastamist ning konkurss toimus seega olulises osas veel enne kaebaja ametikoha koondamist, ei tekita ringkonnakohtus veendumust, et konkurss kuulutati välja nimelt selleks, et ametikohta kaebajale ja / või teistele võimalikele koondatavatele isikutele mitte pakkuda. Tõendeid, mis kinnitaksid vastupidist, ei ole kaebaja haldus- ega ringkonnakohtule esitanud.
25.Pooled ei vaidle halduskohtu otsuses tuvastatu üle (otsuse p 17), mille kohaselt loodi SAA vanemspetsialisti ametikoht selleks, et viia sellele ATS § 98 lg 1 p 1 alusel tähtajatult üle Narva Linnakantselei vanemspetsialisti (laste ja perede komisjoni sekretäri) ametikoha ülesanded. Ametiasutusel on õigus ametiasutuses ümberkorraldusi ja struktuurimuudatusi teha, mille otstarbekuse hindamine ei ole kohtu pädevuses. Seetõttu ringkonnakohus selle ametikoha loomise õiguspärasusel pikemalt ei peatu.
26.Vaidlust ei ole ka selle üle, et endine Narva Linnakantselei vanemspetsialist A. Tarassova enda üleviimisega uuele ametikohale nõus ei olnud ning vabastati seetõttu enda 22.05.2019. a taotluse alusel ametist koondamise tõttu. Ringkonnakohus hindab järgnevalt kaebaja etteheidet, et pärast A. Tarassova vabastamist koondamise tõttu, vanemspetsialisti ametikohta kaebajale ei pakutud ning selle ametikoha täitmiseks kuulutati 20.06.2019 välja konkurss. ATS § 16 lg-st 5 koosmõjus § 90 lõikega 7 tuleneb, et konkurssi ei korraldata, kui ametnik viiakse koondamise tõttu teise ametikoha pakkumisel tähtajatult üle teisele ametikohale. Kaebaja hinnangul pidanuks vastustaja kaebajale SAA vanemspetsialisti ametikohta pakkuma.
27.Vastustaja põhjendas vaidlustatud käskkirjas (lk 2, tl 45p-46) ametikoha kaebajale pakkumata jätmist sellega, et SAA vanemspetsialisti ametijuhendi järgi peab vanemspetsialistil olema läbitud perenõustamise/pereteraapia täiendkoolitus. Ka põhjendas vastustaja ametikoha pakkumata jätmist tööülesandega, mille kohaselt osutab vanemspetsialist individuaalse ja
perenõustamise (pereteraapia) teenust peredele, keda on nõustamisele suunanud SAA lastekaitseosakonna spetsialistid või teised riigi- või linnaasutuste esindajad.
28.Apellatsioonkaebuse kohaselt kehtestati täiendkoolituse nõue 20.06.2019. a konkursil osalemiseks ning eelnevalt ei olnud uus ametikoht perenõustamisega seotud. Ringkonnakohus kaebaja seisukohaga ei nõustu.
29.Haldusasja materjalidest nähtuvalt kinnitati SAA vanemspetsialisti ametijuhend 15.07.2019. a käskkirjaga nr 1.1-6/7791 (tl 34-35) ning käskkirjas on ühe nõudena ametikoha täitjale märgitud perenõustamise/pereteraapia või perelepitaja täienduskoolituse läbiviimine1 (p 2.1). Ametikoha üheks teenistusülesannetest on märgitud perenõustamine (p 3.1). Kohtu toimikus on ka SAA vanemspetsialisti ametijuhendi eelnõu (tl 63-64), millele viitas A. Tarassova 22.05.2019. a seisukohas (tl 59). Vastava eelnõu p 2.1 on samane 15.07.2019. a käskkirjaga kinnitatud ametijuhendi p-ga 2.1. Ühtlasi sisaldub ametijuhendi eelnõus p 3.2, mille järgi osutab vanemspetsialist nii individuaalse kui ka perenõustamise (pereteraapia) teenust peredele, kes on suunatud pereteraapia teenusele nii lastekaitseosakonna spetsialistide poolt kui ka teiste riigi- või linnaasutuste esindajate poolt. Vastavat ametijuhendit tutvustati A. Tarassovile viimase 22.05.2019. a seisukohast nähtuvalt 10.05.2019 (tl 59). Seega on ebaõige kaebaja väide, mille kohaselt kehtestati täiendkoolituse nõue alles 20.06.2019. a konkursil osalemiseks ning eelnevalt ei olnud uus ametikoht seotud perenõustamisega. Kuigi ametijuhendeid võrreldes nähtub, et need teenistusülesannete loetelu osas erinevad (näiteks ametijuhendi eelnõus on loetletud 31 punkti erinevaid teenistusülesandeid, lõplikult kinnitatud käskkirjas vaid 16 punkti teenistusülesandeid), ei oma see käesoleval juhul tähtsust, sest ei kinnita, et täiendkoolituse nõue ning perenõustamise nõue lisati ametijuhendisse kaebaja konkursilt välistamise eesmärgil. Ametiasutuses struktuurimuudatuste tegemisel oli vastustajal õigus erinevate ametikohtade teenistusülesandeid liita ja muuta.
30.Halduskohus jõudis SAA vanemspetsialisti ja hoolekandeosakonna peaspetsialisti teenistusülesandeid võrreldes õigele järeldusele, et kui esimese ametikoha teenistusülesanded on peaasjalikult seotud perede ja lastega, siis teise ametikoha ametiülesannete hulka pereteraapia, -lepitamise ja –nõustamise läbiviimine ei kuulunud (otsuse p-d 17-18). Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja ei olnud läbinud ka SAA vanemspetsialistilt nõutavat perenõustamise, -teraapia või –lepitamise koolitust. Halduskohus leiab õigesti, et selliseks koolituseks ei saa pidada Perekeskuse Sina ja Mina Gordoni perekooli koolitust, mille kaebaja läbis 2011. aastal (tl 86p).
31.Kaebaja väitel ei oleks nõutud koolituse läbimine olnud tema jaoks probleem. Ringkonnakohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. Riigikohus on selgitanud, et ATS § 90 lg 7 kohustab ametiasutust tegema koondatavale konkreetset pakkumist, mitte aga nõudma ametnikult sooritust või saama temalt nõusolekut (RKHK 27.03.2018. a otsus haldusasjas nr 3-16-340, p 15). Seega ei olnud vastustaja õigustatud ega kohustatud pakkuma kaebajale ametikohta, millele asumise eelduseks oleks olnud täiendava koolituse läbimine ning konkursi korraldamine SAA vanemspetsialisti ametikohale oli õiguspärane. Hinnang sellele, kas konkursi tulemusena välja valitud kandidaat vastas konkursi nõuetele ja ametijuhendile, mistõttu teda tulnuks kaebajale eelistada, väljub käesoleva vaidluse raamidest. Konkursi väljakuulutamisega kaotas kaebaja võimaluse Sotsiaalabiameti vanemspetsialisti ametikohale üleviimiseks ning kuna ta konkursil ei osalenud, puudub vajadus ka kaebaja ja konkursil võitnud kandidaadi võrdlemiseks. Kuna kaebaja ei väitnud apellatsioonkaebuses, et ta tulnuks üle viia Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Ameti direktori või Arhitektuuri- ja
Ilmselt ei peeta silmas täienduskoolituse läbiviimist, vaid läbimist – kohtu märkus.
Linnaplaneerimise Ameti direktori ametikohtadele, järeldab ringkonnakohus, et kaebaja halduskohtu otsust vastavas osas ei vaidlusta. III
32.Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse tervikuna rahuldamata ning halduskohtu otsuse muutmata, kuid ringkonnakohus täiendab halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna ringkonnakohus teeb otsuse kaebaja kahjuks ning vastustaja ei ole ringkonnakohtule menetluskulude väljamõistmiseks taotlust esitanud, jäävad poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.