J. V kaebus Narva linna Sotsiaalabiameti 27.05.2019 käskkirja nr 1.1.-6/5737 õigusvastasuse kindlakstegemiseks, teenistusest vabastamise aluse muutmiseks ja kolme kuu keskmise palga ulatuses hüvitise välja mõistmiseks
Asja läbivaatamise vorm Menetlusosalised
Kirjalik menetlus Kaebaja – J. V , lepingulised esindajad vandeadvokaat
Küllike Namm ja vandeadvokaat Epp Landberg Vastustaja – Narva linn, volitatud esindaja jurist Rein Pärtel Resolutsioon
3.Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Kohtuotsuse resolutsiooni punktide 2 ja 3 peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 30.04.2020. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
J. V oli Narva linna Sotsiaalabiameti sotsiaaltöö osakonna peaspetsialist. J. V ile edastati 27.05.2019 Narva linna sotsiaalabiameti käskkiri nr 1.1.-6/5737, mille alusel ta vabastati alates 31.05.2019 teenistusest seoses koondamisega.
3-19-1194
2.J. V esitas 26.06.2019 Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse Narva Linna Sotsiaalabiameti 27.05.2019 käskkirja nr 1.1.-6/5737 õigusvastasuse kindlakstegemiseks, teenistusest vabastamise aluse muutmiseks ja kolme kuu keskmise palga ulatuses hüvitise välja mõistmiseks.
3.Tartu Halduskohus võttis 02.08.2019 määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Narva Linna ja kohustas vastustajat vastama kaebusele.
4.Vastustaja esitas vastuse kaebusele 28.08.2019. Vastuses kaebusele taotles vastustaja muu hulgas käesoleva haldusasja ja haldusasja nr 3-19-1244 liitmist ühte menetlusse.
5.Tartu Halduskohus jättis 25.09.2019 määrusega vastustaja taotluse haldusasjade 3-19-1194 ja 3-19-1244 liitmiseks ühte menetlusse rahuldamata.
6.Tartu Halduskohus jättis rahuldamata kaebaja taotluse haldusasja arutamiseks kohtuistungil ja määras haldusasja läbivaatamise kirjalikus menetluses.
7.Kaebaja esitas 16.03.2020 kohtule täiendava seisukoha ja taotluse täiendava tõendi kogumiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
8.Kaebaja arvab, et tema suhtes tehtud käskkiri ei ole kooskõlas kehtiva õigusega, vajalik ega ka proportsionaalne seatud eesmärgi osas. Käskkirjas ei ole ametikoha kaotamist millegagi põhjendatud. Sama asjaolu ei nähtu ka käskkirja aluseks olevast Narva Linnavolikogu 25.04.2019 otsusest nr 20. Kaebaja leiab, et ametniku koondamiseks ei piisa ainult ametikoha kaotamisest, vaid see peab olema ka koondatava ametniku jaoks arusaadalt põhjendatud. Kuna ühestki haldusaktist ei tulene kaebaja koondamise põhjendust, mis on avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 90 lg 1 p 2 kohaldamise korral nõutav, on koondamise kohta väljaantud käskkiri õigusvastane. Samuti jäi kaebajale pakkumata teine ametikoht vastavalt ATS § 90 lgle 7. Kaebajal on 2 kõrgharidust ja läbitud täienduskoolitused. Narva linna Sotsiaalkindlustusametis viidi läbi avalik konkurss lastekaitse osakonna spetsialisti ametikoha täitmiseks ajal, millal oli teada, et Narva linna ametiasutuste struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu kinnitamisega kaasnevad koondamised. Kaebajale, kellel on vastav haridus ja ettevalmistus ning ka töökogemus, ei pakutud ei lastekaitse osakonna spetsialisti ega ka nüüd konkursi korras sotsiaalabiameti vanemspetsialisti ametikohta. Samuti korraldati konkurss Arenduse ja ökonoomika ameti direktori ametikohale. Kaebaja leiab, et tema teenistusest vabastamine koondamise tõttu ei olnud põhjendatud. Arvestades tema haridust ja töökogemust, oleks pidanud talle pakkuma võimalust jätkata teisel ametikohal. Nendel põhjustel tuleb kaebaja ametist vabastamise käskkiri tunnistada õigusvastaseks, muuta teenistusest vabastamise alust ning mõista välja kolme kuu hüvitis. Kaebaja ametipalga suurus brutos oli 1386 eurot, seega kuulub välja mõistmisele hüvitis summas 4158 eurot.
9.Vastustaja ei nõustunud kaebusega ja vaidles sellele vastu. Ainetu on kaebus osas, kas linnavolikogu otsus on õigusvastane või mitte. Selles osas puudub kaebajal kaebeõigus. Seega kaebaja väide, et ametikoha kaotamine ei ole koondatava jaoks arusaadav, kuna seda pole kaebaja jaoks arusaadavalt põhjendatud, ei ole asjakohane. Vastustaja selgitas, et linnavolikogu otsusest ja vaidlustatud käskkirjast nähtub üheselt, et kaotati mitte „peaspetsialisti“ ametikoht, vaid sotsiaalabiameti „sotsiaaltöö osakonna peaspetsialisti (osakonna juhataja)“ ametikoht. Vastustaja ei pakkunud kaebajale teist ametikohta sellepärast, et nendele ametikohtadele, mis
3-19-1194 olid koondamise ajal vakantsed, oma hariduse ja riigikeele oskuse tõttu kaebaja ilmselgelt ei sobinud. Vastustaja ei saanud pakkuda kaebajale ametikohta, millele oli välja kuulutatud avalik konkurss. Isegi siis, kui konkurssi poleks olnud, ja kui kaebajale oleks seda ametikohta pakutud ja ta oleks selle isegi vastu võtnud, pidanuks kaebaja O. S teenistusse naasmisel ikkagi koondama, mis selgelt poleks vastanud ametniku koondamisel uue ametikoha pakkumise põhimõtetele. Sellest tulenevalt palus vastustaja jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja enda kanda.
KOHTU SEISUKOHT
10.Kohus selgitab, et esmalt vaatab läbi kaebaja taotluse täiendava tõendi kogumiseks (I), seejärel hindab vaidlusaluse käskkirja õigusvastasust (II), järgmisena vaatab läbi teenistusest vabastamise aluse muutmise ja hüvitamise nõuded (III) ning viimasena jagab menetluskulusid
(IV).
I
11.Kaebaja esitas 16.03.2020 kohtule taotluse kohustada vastustajat esitama kaebaja isiklik toimik, esitada see kaebajale ning tema lepingulistele esindajatele tutvumiseks. Kohus tutvus kaebuse täiendusega ning leiab, et kaebaja ei ole selgitanud, mis faktilist asjaolu soovib kaebaja tõendada või täiendavalt tõendada kaebaja isiklikus toimikus olevate dokumentidega. Kohus ei pea antud juhul põhjendatuks küsida igaks juhuks vastustajalt kaebaja isiklikku toimikut pelgalt põhjusel, et äkki seal leidub mõni tähtsust omav dokument. Seega ei saa kohus pidada kaebaja isiklikku toimikut (sh ka toimikus olevaid dokumente) selliseks, et see omaks käesoleva haldusasja õigeks lahendamiseks tähtsust. Sellest tulenevalt jätab kohus rahuldamata kaebaja taotluse täiendavate tõendite kogumiseks. II
12.Narva Linna Sotsiaalabiameti 27.05.2019 käskkirja nr 1.1.-6/5737 alusel koondati kaebaja Narva Linna Sotsiaalabiameti sotsiaaltöö osakonna peaspetsialisti (osakonna juhataja) ametikohalt alates 31.05.2019.
13.Haldusasja materjalide kohaselt vaidlevad pooled selle üle, kas Narva Linna Sotsiaalabiametis tekkis koondamisolukord ja kas see oli põhjendatud, aga samuti selle üle, kas kaebajale vabade ametikohtade pakkumata jätmine oli õiguspärane (sh kas kaebaja haridus ja keeleoskus vastas nõuetele).
14.Kaebaja väitis, et vaidlusaluses käskkirjas ei ole ametikoha kaotamist millegagi põhjendatud.
14.1.Kohus kaebajaga ei nõustu. Haldusmenetluse seadustiku (HMS) § 56 lg 1 sätestab, et kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Vaidlusaluse käskkirja põhjenduste kohaselt kaotati Narva Linnavolikogu 25.04.2019 otsusega nr 20 „Narva ametiasutuste struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu kinnitamine" alates 01.06.2019 Narva Linna Sotsiaalameti sotsiaaltöö osakonna peaspetsialisti (osakonna juhataja) ametikoht seoses struktuuri muutmisega.
3-19-1194
14.2.Kohus peab vajalikuks märkida, et vaidlustatud haldusaktis selgitas vastustaja napisõnaliselt, et kaebajal puuduvad ametikohad, mis vastaksid kaebaja haridusele, oskustele ja töökogemusele. Riigikohtu praktika kohaselt saab ametiasutus põhjendada ametikohtade pakkumata jätmist tagantjärele, kui kohtumenetluses seatakse kahtluse alla koondamise õiguspärasus.1 Nähtuvalt vastusest kaebusele esitas vastustaja vastuses põhjalikumad selgitused, miks kaebaja ei sobinud vabadele ametikohtadele. Seega on kohus seisukohal, et vaidlusalune käskkiri vastab HMS § 56 lg-s 1 sätestatud nõuetele.
15.Kaebaja arvas, et tema ametikoha kaotamist ei ole põhjendatud ka Narva Linnavolikogu 25.04.2019 otsuses nr 20.
15.1.ATS § 90 lg 1 p 2 sätestab, et ametiasutus võib ametniku teenistusest vabastada koondamise tõttu, kui põhjendatud juhul kaotatakse ametniku ametikoht ametiasutuse koosseisus. Õiguskirjanduses on leitud, kui ametiasutuse koosseisus kaotatakse ametniku ametikoht, peab see alati olema põhjendatud. Ametikoha kaotamine subjektiivsetest eesmärkidest tulenevalt ei ole lubatud, nt eesmärgiga vabaneda konkreetsest ametnikust. Ametikoha kaotamise eesmärgiks saavad olla üksnes objektiivsed kriteeriumid, nt on ametikoha kaotamine põhjendatud piiratud ressursside tingimustes, teenistuse efektiivsemaks muutmise eesmärgil vms. Ametikoha kaotamine on nt objektiivselt põhjendatud, kui ametiasutusel kaob funktsioon, mida sellel ametikohal olnud ametnik täitis või on nende ülesannete maht vähenenud niivõrd, et ülesandeid on võimalik anda teistele ametnikele.2 Kohtupraktikas on leitud, et nende ametikohtade kindlaksmääramine, mis kuuluvad koondamisele, on ametiasutuse pädevuses. Ametiasutuse otsus koondada üks või teine ametikoht ei ole kohtus vaidlustatav.
15.2.Narva Linnavolikogu 25.04.2019 otsuse nr 20 kohaselt kinnitatakse uus struktuur seoses ametiasutuste põhitegevuse protsesside ühtlustamise teenuse kvaliteedi ning efektiivsuse suurendamiseks. Samuti selgitas vastustaja kohtule, et 25.04.2019 otsuse nr 20 p-st 3 tulenevalt kahe osakonna (moodustati senise hoolekandeosakonna ja sotsiaaltöö osakonna asemel Tervise- ja sotsiaalosakond) ümberkujundamise tõttu kadus vajadus nende osakondade juhatajate ehk senise juhtimise järele. Ühtlasi selgitas vastustaja, et kahe osakonna ülesannete struktuuriline osakondadena eraldamine oli sotsiaalhoolekande kui tervikliku ja kompleksse teenuse seisukohalt liigselt bürokraatlik. Võttes arvesse eelpoolnimetatut, aga samuti lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 22 lg 1 p-st 36, on kohus seisukohal, et kaebaja ametikoha (osakonnajuhataja) kaotamine oli piisavalt põhjendatud.
15.3.Järelikult tekkis 25.04.2019 seisuga koondamisolukord, mille tulemusena läks kaebaja ametikoht koondamisele. Kohus märgib, et nii koondamise teatises kui ka vaidlusaluses käskkirjas viitas vastustaja Narva Linnavolikogu 25.04.2019 otsusele nr 20, seega ei saanud kaebajale jääda arusaamatuks, mis on tema ametikoha kaotamise põhjendused. Juhul, kui kaebaja ei nõustu nende põhjendustega või peab neid ebapiisavaks, ei tähenda, et ametikoha kaotamise põhjendusi üldse ei ole. Kuna kaebajal puudub õigus vaidlustada Narva Linnavolikogu 25.04.2019 otsust nr 20, ei ole eelpoolnimetatu vastustajale ette heidetav.
16.Kaebaja väitis, et Narva Linnavolikogu 25.04.2019 otsuse punktist 3.8 nähtub, et sotsiaalabiameti koosseisus on jätkuvalt peaspetsialisti ametikoht olemas. Vastustaja selgitusel
RKHKo 3-3-1-50-11, p 11 Avaliku teenistuse käsiraamat 2013, lk 268 https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/avaliku_teenistuse_seaduse_kasiraamat_0.pdf
3-19-1194 ei ole kaebaja poolt viidatud peaspetsialisti ametikoht vaadeldava koondamisega puutumuses, kuna nimetatud peaspetsialisti ametikoha eesmärgid ja ülesanded on teised.
16.1.Kohus nõustub vastustajaga. Nähtuvalt vaidlusalusest käskkirjast oli kaebaja alates 01.03.2015. aastast määratud Narva linna Sotsiaalabiameti sotsiaaltöö osakonna peaspetsialisti ametikohale. Kaebaja täitis osakonna juhataja ülesandeid. Narva Linnavolikogu 25.04.2019 otsuse nr 20 järgi, millega kinnitati uus, sh ka Narva Sotsiaalabiameti struktuur ja teenistujate koosseis, kaotati sotsiaaltöö osakond (osakonna ülesanded anti üle uuesti moodustatud osakonnale). Samas, nähtuvalt 25.04.2019 otsusest nr 20 on Narva linna Sotsiaalabiametis veel üks peaspetsialisti ametikoht. Vastustaja selgitusel ei tegele see peaspetsialist osakonna juhtimisega. Kohus võrdles kaebaja ametijuhendit peaspetsialisti ametijuhendiga ning tuvastas, et uues koosseisus oleva peaspetsialisti tööülesanded on teised. Seega, vastavalt 25.04.2019 otsuse punktile 3.8 on tõepoolest uue struktuuri järgi olemas peaspetsialisti ametikoht, kuid tegemist ei ole siiski sama peaspetsialisti ametikohaga, mis oli kaebajal ja mis otsustati kaotada Narva Linnavolikogu 25.04.2019 otsusega nr 20. Eelnevast nähtub, et peale Narva Linnavolikogu 25.04.2019 otsust ei olnud enam Narva Sotsiaalabiameti Tervise- ja sotsiaalosakonnas osakonnajuhatajat. Järelikult ei kuulu antud juhul kohaldamisele ka ATS § 90 lg 3, kuna kaebaja ülesanded ei olnud üle antud uuesti moodustatud Tervise- ja sotsiaalosakonda.
16.2.Kokkuvõttes leiab kohus, et kuna tegemist oli kaebajale kuuluva ametikoha täieliku kaotamisega, saab pidada koondamisolukorda tekkinuks ATS § 90 lg 1 p-s 2 sätestatud tähenduses.
17.Kaebaja väitis, et vastustaja jättis talle pakkumata ametikohad, mis olid koondamise aja seisuga vabad.
17.1.ATS § 90 lg 7 sätestab, et enne ametniku koondamise tõttu teenistusest vabastamist peab talle võimaluse korral pakkuma samas ametiasutuses tema haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele vastavat ning eelmise ametikohaga sarnaste teenistusülesannetega ametikohta, välja arvatud ametiasutuse likvideerimise korral. Riigikohus on leidnud, et ATS § 90 lg-st 7 ei tulene ametiasutusele kaalutlusõigust otsustamaks, kas ja millist teist ametikohta ametnikule enne koondamist pakkuda. Säte kohustab ametiasutust hindama, kas isiku haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele vastav ning eelmise ametikohaga sarnaste teenistusülesannetega vaba ametikoht on olemas. Selline hindamine on olemuselt õigusnormis nimetatud faktiliste asjaolude kindlaks tegemine. Kui selline vaba ametikoht ametiasutuses leidub, on võimalus ATS § 90 lg 7 mõttes olemas ning ametikohta tuleb pakkuda. 3 Sellest tulenevalt ei pidanud vastustaja pakkuma kaebajale ükskõik, millist töökohta, vaid töökohta, mis vastaks kaebaja haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele.
17.2.Vaidlusaluse käskkirja kohaselt ei ole võimalik pakkuda kaebajale tema haridusele, teadmistele, töökogemustele ja oskustele vastavat ametikohta. Kohus tegi kindlaks, et 25.06.2019 seisuga oli vastustajal täitmata neli ametikohta: 1) Narva linna Sotsiaalabiameti vanemspetsialisti ametikoht; 2) Narva linna Sotsiaalabiameti spetsialisti ametikoht 3) Narva linna Arenduse ja Ökonoomika ameti direktori ametikoht ja 4) Narva linna Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimis Ameti direktori ametikoht.
RKHKo 3-3-1-49-16
3-19-1194
17.3.Narva linna Sotsiaalabiameti vanemspetsialisti ametikoht
17.3.1.Kohus märgib esmalt, et tulenevalt vastusest kaebusele kuulutati avalik konkurss Narva linna Sotsiaalabiameti vanemspetsialisti ametikohale alles 20.06.2019. Seega, 27.05.2019 seisuga, ehk vaidlusaluse käskkirja andmise ajal ei olnud avalik konkurss veel välja kuulutatud.
17.3.2.Vastuses kaebusele selgitas vastustaja põhjalikult, miks tema arvates kaebaja haridus, teadmised ja oskused ei vastanud vanemspetsialisti ametikohale esitatud nõuetele. Kaebaja vaidles sellele vastu ja oli arvamusel, et hariduse, teadmiste ja oskuste poolest sobis ta vakantsele vanemspetsialisti ametikohale.
17.3.3.Haldusasja materjalide kohaselt on kaebajal omandanud 2 kõrgharidust (SanktPeterburgi Riikliku inseneri-ökonoomika ülikooli diplom ja Sillamäe Majanduse ja Juhtimise Instituudi diplom). Kaebajal on läbitud ka mitmed täiendõppe koolitused. Vastustaja poolt kohtule esitatud ametijuhendi järgi peab Narva Linna Sotsiaalabiameti vanemspetsialistil olema pedagoogiline, juriidiline või sotsiaaltöö alal kõrgharidus. Seega, ilmselgelt ei vasta kaebaja haridus Narva linna Sotsiaalabiameti vanemspetsialistile esitatud nõuetele. Kohus nõustub vastustajaga, et ei olnud mõistlik oodata kaebajalt vastava hariduse omandamist, et tema kvalifikatsioon vastaks vanemspetsialisti nõuetele, kuna tegemist on suhteliselt pikaajalise protsessiga. Lisaks ei olnud kaebaja poolt peaspetsialisti (osakonna juhataja) ametikohal täidetavad ülesanded sarnased tööülesannetega, mille täitmist oodati vanemspetsialistilt. Kohus märgib täiendavalt, et kaebaja poolt kõrghariduse omandamise raames psühholoogia, pedagoogika ja sotsiaalõiguse valdkonnas õppeainete läbimine ei tähenda, et kaebajal oleks pedagoogiline, juriidiline või sotsiaaltöö alal kõrgharidus. Kaebajal on küll olemas kutsetunnistus, mille kohaselt vastab ta sotsiaaltöötaja IV kutsekvalifikatsiooni nõuetele, kuid selle tunnistuse kehtivus on lõppenud juba 27.04.2014.
17.3.4.Narva linna Sotsiaalabiameti vanemspetsialisti ametijuhendi kohaselt peab vanemspetsialistil olema läbitud perenõustamise/pereteraapia täienduskoolitus, kuid mitte omandatud haridus. Kohus on seisukohal, et kaebaja vastas eelpoolnimetatud nõuetele. Kaebajal on olemas kehtivad tunnistused Sankt-Peterburgi NGO „Doverie“ psühholoogilise nõustamise ja Sankt-Peterburgi NGO „Doveri“ perekonnanõustamise ja düsfunktsionaalse perekonnaga töötamise kursuste läbimise kohta, kuid sellest ilmselt ei piisa, et lugeda kaebajat omandatud hariduse poolest vanemspetsialisti ametikohale vastavaks.
17.4.Kaebaja oli arvamusel, et tema keeleoskus vastas vanemspetsialisti ametikohale esitatavatele nõuetele. Vastustaja vaidles sellele vastu ja väitis, et kaebaja riigikeele oskus oli B1-tasemel.
17.5.Kohus tuvastas, et Narva linna Sotsiaalabiameti vanemspetsialisti ametijuhendi kohaselt peab vanemspetsialisti keeleoskus vastama seaduses sätestatud nõuetele. Vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt 20.06.2011 kehtestatud määruse (edaspidi määrus) nr 84 „Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“ § 8 lg-le 17 peab linnavalitsuse vanemspetsialistil olema vähemalt B2-tasemel riigikeeleoskus. Kaebaja ei ole esitanud kohtule tõendit selle kohta, et tema riigikeeleoskus vastab vähemalt B2-tasemele. Vastustaja on esitanud kohtule Riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse poolt 7.12.2011 väljastatud tunnistuse, mille kohaselt vastab kaebaja riigikeeleoskus B1-tasemele. Kohus ei
3-19-1194 nõustu kaebaja seisukohaga, et kuna vastustaja 25. aasta jooksul aktsepteeris kaebaja riigikeele oskust, siis justkui peab ta seda tegema ka edaspidi ja kaebajale ei kehti keelenõuded. Juhul, kui vastustaja ei heitnud kaebajale varem ette, et tema riigikeele oskus ei vasta nõutud tasemele, ei teki kaebajal õiguspärast ootust, et ATS § 90 lg 7 kohaldamisel peab vastustaja leppima endise olukorraga.
17.6.Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et koondamissituatsioonis vastustaja poolt kaebajale Narva linna Sotsiaalabiameti vanemspetsialisti ametikoha pakkumata jätmine on olnud õiguspärane, kuna tema haridus ja keeleoskus ei vastanud kehtestatud nõuetele.
17.7.Narva linna Sotsiaalabiameti spetsialisti ametikoht
17.7.1.Kaebaja leiab, et ülalnimetatud ametikoha oleks saanud talle pakkuda. Takistuseks ei oleks ka see, et nimetatud ametikohale oli 24.04.2019 välja kuulutatud avalik konkurss. Vastustaja oli arvamusel, et 24.04.2019 välja kuulutatud avalik konkurss oli objektiivseks takistuseks kaebajale spetsialisti ametikoha pakkumisel. Samas leidis vastustaja, et tegemist oli tähtajalise ametikohaga, mistõttu ei saanud vastutaja kaebajale seda vaba ametikohta pakkuda.
17.7.2.Kohus nõustub kaebajaga osaliselt. Kohus kõigepealt selgitab õiguslikku olukorda seoses välja kuulutatud konkursiga. Nimelt on õiguskirjanduses, mis kommenteerib alates 01.04.2013 kehtima hakanud uut ATS-i, leitud, et ATS §-s 90 toodud kaitsenormide eesmärk on ametnikule töö tagamine, kui selleks on võimalusi. Teenistusest vabastamisel rikutakse ATS § 90 lg 7 nõudeid, kui ametiasutus ei püüa vältida isiku teenistusest vabastamist sobiva ametikoha leidmise teel. Seega tuleb ümberkorralduste ja struktuurimuudatuste käigus alati kaaluda, kas ametnikule sobiva ametikoha leidmine on võimalik ja juhul, kui ei ole võimalik, tuleb teenistusest vabastamise motiveeringus ka pakkumata jätmist põhjendada. Lisaks tuleb tähele panna, et sobivate ametikohtade leidmisel tuleb vaatluse alla võtta kõik ametiasutuse ametikohad, sealhulgas ka konkursi teel täidetavad ametikohad (kuna kõik vabad ametikohad täidetakse reeglina konkursi teel). Kui ametnikule on loodud võimalus osaleda konkursil, siis ei saa käsitleda seda nii, et ametnikule on vastavat ametikohta pakutud. Kui ametnik on võimalik koondamise asemel ametiasutuses ümber paigutada, siis sellisele üleviimisele ei kehti konkursi korraldamise kohustus (vt ATS § 16 lg 5). Erisus on siinkohal tehtud tippjuhtide ametikohtade pakkumise osas. Nimelt ei saa pakkuda koondatavale ametnikule tippjuhi ametikohta, kuna see ametikoht tuleb alati täita avaliku konkursi korras (vt ATS § 16 lg 6). Ka Riigikohus on välja toonud, et on olemas kahte liiki ametikohad: need, millele tuleb igal juhul korraldada konkurss, ning need, millele mitte. Esimesena nimetatud ametikohtade pakkumist ei saa ametnik koondamissituatsioonis nõuda. Pakutav ametikoht peab vastama ametniku võimetele ja olema talle võimalikult soodne. Mitme vaba ametikoha olemasolul tuleb ametnikule anda valikuvõimalus. Seega tuleb küll pakkuda ametnikule tema senisele ametikohale kõige sarnasemat ametikohta, kuid selle puudumisel ka muid ametikohti, millele ametnik sobib. Ametnikule sellise ametikoha pakkumine, millel teenistusülesanded nõuavad madalamat kvalifikatsiooni ja palk on väiksem kui tema senisel ametikohal, on kooskõlas seadusega, kui pakutav ametikoht vastab ametniku võimetele. Riigikohus on rõhutanud, et teise koha pakkumise põhiline eesmärk on anda inimesele võimalus jätkata sama tööandja juures, st vältida inimesel töö kaotamist. Pakkuma ei pea ametikohti, millele on kehtestatud nõuded, millele ametnik ei vasta. Juhina teenistuses mitteolnud ametnikule ei ole juhi ametikoha pakkumine nõutav. Samas struktuuriüksuse juhi puhul saab üldjuhul eeldada, et ta suudab täita ametiülesandeid, mille sarnaseid täitsid tema alluvad.4
Avaliku teenistuse seaduse käsiraamat lk 273, https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/avaliku_teenistuse_seaduse_kasiraamat_0.pdf
3-19-1194
17.7.3.Tuvastatud faktiliste asjaolude järgi kuulutas vastustaja Narva linna Sotsiaalabiameti spetsialisti ametikohale avaliku konkursi 24.04.2019 ehk üks päev enne, kui 25.04.2019 linnavolikogu otsusega nr 20 kehtestas uue linnavalitsuse struktuuri, mille tulemusena kaotati muu hulgas kaebaja ametikoht. Vastustaja põhjendas 24.04.2019 avaliku konkursi läbiviimist vajadusega töötaja leidmiseks, kuna koheselt vajasid menetlemist klientidega seotud (ka pooleliolevad) haldusasjad. Nimetatud spetsialisti ametikoht oli täidetud avaliku konkursi läbiviimise tulemusena 03.06.2019. Kohus märgib, et vastustaja põhjendused ei ole kohtu jaoks veenvad. Esiteks pole kahtlust, et 24.04.2019 oli vastustaja teadlik kavandatavatest ulatuslikest struktuuride muudatustest, kuna need muudatused pidid toimuma just vastustaja struktuuriüksustes. Seega, juba 24.04.2019 seisuga pidi vastustaja teadma, et eelpoolnimetatud muudatused toovad endaga kaasa ametnike arvu vähendamise, ehk mõned ametnikud lähevad koondamisele. Eluliselt ei ole usutav, et vastustaja hakkas tundma kõige rohkem vajadust vaba spetsialisti ametikoha täitmise järele vahetult enne, kui lõplikult selgus, et lähiajal tuleb ametnike koondamine. Ekslik on vastustaja arvamus selle kohta, et ametniku vaba ametikoht täidetakse vaid avaliku konkursi läbiviimise korral ATS § 16 lg 1 alusel. Spetsialisti ametikoha osas ei kehti ATS § 16 lg-s 6 sätestatud avaliku konkursi läbiviimise kohustus. Kohus rõhutab, et olukorras, kus on ilmselgelt prognoositav ametniku koondamine ja puuduvad muud kaalukad argumendid avaliku konkursi läbiviimiseks, peab vastustaja juhinduma ATS § 90 lg-st 7 kui erisättest ja hindama koondamisele mineva ametniku kandidatuuri vabale ametikohale. Vastasel juhul on iga kord koondamisolukorras avalike konkursside läbiviimine ja koondatavatele ametnikele võimaluse pakkumine kandideerida vabale ametikohale üksnes konkursi raames ilmselgelt vastuolus ATS § 90 lg 7 eesmärgiga.
17.7.4.Teiseks, kui kaebajale oleks pakutud spetsialisti ametikohta vahetult peale seda, kui selgus, et tema peaspetsialisti (osakonna juhataja) ametikoht koondatakse, siis oleks vastustaja saanud spetsialisti ametikoha täidetud tunduvalt varem, kui avaliku konkursi läbiviimise korral.
17.7.5.Kolmandaks, ei ATS, kohtupraktika ega õiguskirjandus ei sätesta piiranguid selle kohta, et koondamisolukorras tuleks pakkuda koondatavatele ametnikele vaid ajalisi ametikohti. Järelikult ei nõustu kohus vastustaja väitega, et ta ei saanud pakkuda kaebajale spetsialisti ametikohta, kuna see oli ajutine koht. Kohus möönab, et tõepoolest mõnedel juhtudel ei ole otstarbekas pakkuda koondatavale ametnikule teist ajutust ametikohta, kui lähiajal see täidetakse teenistusse naasva ametnikuga. Antud juhul ei ole vastustaja esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et tööst eemal olev spetsialist naasis tööle vahetult peale 27.05.2019. Faktilised asjaolud viitavad pigem sellele, et vajadus ajutise spetsialisti järele tekkis vastustajal vähemalt mõneks kuuks.
17.8.Järgmisena peab kohus vajalikuks sisuliselt hinnata, kas vastustaja poolt spetsialisti ametikoha pakkumata jätmine oleks lõppkokkuvõttes õigusvastane.
17.8.1.ATS § 90 lg 7 sätestab, et enne ametniku koondamise tõttu teenistusest vabastamist peab talle võimaluse korral pakkuma samas ametiasutuses tema haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele vastavat ning eelmise ametikohaga sarnaste teenistusülesannetega ametikohta, välja arvatud ametiasutuse likvideerimise korral.
17.8.2.Haldusasja materjalide kohaselt pidi Narva linna Sotsiaalabiameti lastekaitse spetsialistil olema kõrgharidus sotsiaaltöö erialal või sellele lähedasel erialal. Kohtule esitatud dokumendid ei kinnita, et kaebajal oleks omandatud nõuetele vastav kõrgharidus. Samas, vastavalt 24.04.2019 välja kuulutatud konkursi andmetele peab spetsialist valdama riigikeelt
3-19-1194 C1-tasemel. Kohus märgib, kuigi keelenõuet on vastustaja poolt lähtudes määruse § 8 lg-st 17 veidi kõrgendatud, ei vastanud siiski kaebaja riigikeeletase selliste kategooria ametnikele esitatavatele keelenõuetele.
17.8.3.Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et vastustaja poolt kaebajale Sotsiaalabiameti lastekaitse spetsialisti ametikoha pakkumata jätmine ei olnud lõppkokkuvõttes õigusvastane.
17.9.Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika ameti direktori ja Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimis Ameti direktori ametikohtade pakkumata jätmine.
17.9.1.Kaebaja arvas, et vastustaja jättis talle õigusvastaselt pakkumata direktorite ametikohad. Vastustaja leidis, et käitus õiguspäraselt, kuna kaebaja ei sobinud direktorite ametikohtadele. Lisaks ühele direktori ametikohale oli 27.05.2019 seisuga välja kuulutatud avalik konkurss.
17.9.2.Kohus on seisukohal, et eelpoolnimetatud ametikohtade kaebajale pakkumata jätmine ei olnud õigusvastane. Kohus ei nõustu siiski vastustajaga, et kaebaja haridus ja töökogemus ei vastanud Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Ameti direktori ametikohale esitatud nõuetele. Nimelt, vastustaja 03.04.2019 korralduse nr 241-k punkti 3.3.3 kohaselt peab olema kandidaadil vähemalt riigi poolt tunnustatud magistrikraad või sellega võrdsustatud haridustase, vähemalt 2-aastane juhtimiskogemus või töökogemus kõrgharidust nõudval tööl ametiasutuse või ametikoha töö valdkonnas 3 aastat. Analoogsed haridusnõuded olid esitatud Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti direktori ametikohale. Kohus on seisukohal, et kaebaja haridus ja töökogemus vastavad eelpoolnimetatud nõuetele, kuna tal on omandatud kõrgharidus magistrikraadiga võrdsustatud tasemel ja tal on olemas vähemal 2-aastane juhtimiskogemus (sotsiaaltöö osakonna peaspetsialist). Küll ei vastanud ilmselgelt kaebaja riigikeele oskus direktori ametikohtadele esitatavatele nõuetele. Nimelt, sätestab määruse § 9 lg 21, et ametiasutuse struktuuriüksuse juhid, nende asetäitjad ja tippspetsialistid peavad valdama riigikeelt C1-tasemel. Kaebaja ei ole esitanud kohtule mitte ühtegi tõendit selle koha, et tema riigikeele oskus vastas vaidlusaluse käskkirja väljastamise ajal C1-tasemele. Kaebaja väited, et ta käis keelekursustel ja keeleinspektsioon andis talle tähtaja kuni 01.06.2019 keeleeksami sooritamiseks, ei ole vaidlusaluse otsuse õiguspärasuse hindamisel asjakohased. Kohus selgitab, et hindab õigusakti õiguspärasust andmise hetkel kehtinud õiguslikust ja faktilisest olukorrast lähtudes (HMS § 54). Kuna kaebaja ei ole tõendanud, et 27.05.2019 seisuga vastas tema riigikeele oskus C1-tasemele, siis ei vastanud tema keeleoskus esitatavatele nõuetele. Lisaks eelpoolnimetatule puudub antud juhul kohtul alus arvata, et Narva linna Arenduse ja Ökonoomika Ameti direktori vaba ametikoha täitmiseks 03.04.2019 avaliku konkursi välja kuulutamise eesmärgiks oli kaebaja kandidatuuri välistamine konkursivälisel kandideerimisel ATS § 90 lg 7 alusel. Tulenevalt ATS § 16 lg-st 6, oli vastustajal kohustus läbi viia direktorite ametikohtadele avalik konkurss. Seega, puudus vastustajal kohustus pakkuda kaebajale direktorite ametikohti eelpoolnimetatud põhjustel.
17.9.3.Eelnevat arvestades leiab kohus, et vastustaja poolt kaebajale Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika ameti direktori ning Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimis Ameti direktori ametikohtade pakkumata jätmine ei olnud õigusvastane.
17.10.Lähtudes eeltoodust, on kohus seisukohal, et Narva Linna Sotsiaalabiameti 27.05.2019 käskkiri nr 1.1.-6/5737 vastab HMS §-s 54-57 sätestatud õiguspärase haldusakti nõuetele. Käskkiri on põhjendatud nii faktiliselt kui ka õiguslikult, on selge ja üheselt mõistetav. Täiendavad käskkirja põhjendused esitas vastustaja halduskohtumenetluse raames ja kohtul puudub kahtlus, et vastustaja lähtus nendest põhjendustest vaidlusaluse käskkirja andmisel.
3-19-1194 Materiaalõigust kohaldas vastustaja lõppkokkuvõttes õigesti. Sellest tulenevalt jätab kohus kaebaja nõude tunnistada Narva Linna Sotsiaalabiameti 27.05.2019 käskkiri nr 1.1.-6/5737 õigusvastaseks rahuldamata.
II
18.Kaebaja taotles kohtult muu hulgas teenistusest vabastamise aluse muutmist ja kolme kuu keskmise palga ulatuses hüvitise väljamõistmist.
18.1.Vastavalt ATS § 105 lg-le 1, õigusvastaselt teenistusest vabastatud ametnikul on õigus nõuda vabastamise kohta antud haldusakti õigusvastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ning hüvitist ametniku kolme kuu keskmise palga ulatuses. Kohus võib hüvitise suurust muuta, arvestades teenistussuhte lõpetamise asjaolusid ja mõlema poole huve.
18.2.Sellest tulenevalt teenistusest vabastamise aluse muutmise ja hüvitise väljamõistmise nõuete põhjendatavuse eelduseks on käskkirja või muu haldusakti õigusvastasus, millega vabastati ametnik teenistusest. Kohus jättis rahuldamata kaebaja nõude tunnistada Narva Linna Sotsiaalabiameti 27.05.2019 käskkiri nr 1.1.-6/5737 õigusvastaseks. Järelikult puudub ka alus teenistusest vabastamise aluse muutmise ja hüvitise väljamõistmise nõuete rahuldamiseks.
18.3.Lähtudes eeltoodust, jätab kohus rahuldamata kaebaja nõuded teenistusest vabastamise aluse muutmiseks ja kolme kuu keskmise palga ulatuses hüvitise välja mõistmiseks. III
19.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis rahuldamata kaebuse täies ulatuses. Vastustaja teatas kohtule, et tal puuduvad menetluskulud ja palus kaebaja menetluskulud jätta tema enda kanda. Tulenevalt eelpoolnimetatust, jätab kohus kaebaja menetluskulud tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.