Politseija Piirivalveameti taotlus XX kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindajad Katri Bergmann ja Birgit Siim Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – XX
Asja läbivaatamine
01.10.2020 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba XX kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 05.02.2021 (kaasa arvatud).
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 265 lg 5, § 204 lg 1).
ASJAOLUD
1.Harju Maakohus mõistis 30.11.2010 otsusega asjas nr 1-10-7149 Venemaa Föderatsiooni kodanik XXi (sündinud xx xx xxxx) süüdi karistusseadustiku § 114 p 1 järgi mõrvas, mis oli pandud toime piinaval või julmal viisil, ning mõistis talle karistuseks 10 aastat vangistust. Tallinna Ringkonnakohus jättis 21.03.2011 otsusega XXi apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata ning Riigikohus jättis 03.06.2011 määrusega nr xxxxxxx XXi kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Kohtud jätsid korduvalt rahuldamata isiku taotlused vabastada ta vangistusest ennetähtaegselt. XX kandis vanglakaristust kuni 05.12.2019.
2.Isikul puudub pärast vanglast vabanemist seaduslik alus Eestis viibimiseks. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) keeldus 27.01.2017 otsusega isikule tähtajalise elamisloa andmisest, sest ta on ohtlik avalikule korrale. Isik vaidlustas PPA 27.01.2017 otsuse kohtus. Tallinna Halduskohus jättis 05.09.2017 otsusega asjas nr 3-17-646 XXi kaebuse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 14.03.2018 otsusega XXi apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata.
3-19-2284
3.PPA tegi 05.12.2019 isikule koheselt sundtäidetava lahkumisettekirjutuse nr 1049711902 ja kohaldas 5-aastast sissesõidukeeldu.
4.Tallinna Halduskohus andis 06.12.2019 määrusega loa isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks. Tallinna Halduskohus pikendas viimati 05.06.2020 määrusega isiku kinnipidamistähtaega kuni 05.10.2020.
5.XX on nii vanglas kui kinnipidamiskeskuses keeldunud Venemaa Föderatsiooni Suursaatkonnalt tagasipöördumistunnistust taotlemast ja Venemaale minemast. PPA esitas 21.01.2020 ja 26.03.2020 Eesti Vabariigi Välisministeeriumile palve edastada Venemaa Föderatsiooni Siseministeeriumile taotlus XXi tagasivõtmise kohta. PPA edastas 20.05.2020 ja 14.09.2020 Venemaa Föderatsiooni Siseministeeriumile korduva noodi ja taotles isikule reisidokumentide väljastamist.
6.PPA esitas 28.09.2020 Tallinna Halduskohtule taotluse XXi kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks 4 kuu võrra. Põhjendused:
6.1.Välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks olema seaduslik alus. XXil puudub kinnipidamisasutusest vabanemisest alates seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks. Isikule on tehtud koheselt sundtäidetav ettekirjutus Eestist lahkumiseks. XXil on Venemaa Föderatsiooni kodakondsus, mis tekitab tema ja Venemaa Föderatsiooni vahel õigusliku sideme koos kõigi sellest tulenevate õiguste ja kohustustega. Lisaks on isiku emakeeleks vene keel. Seega võib eeldada, et tal ei ole raskusi Venemaale elama asumisel, töökoha leidmisel ja riiki lõimumisel. Tallinna Vangla koostatud isiku iseloomustusest nähtub, et XXi vanemad on surnud, tema õde elab Ukrainas ja isik suhtleb temaga telefoni teel iga päev. Rahvastikuregistri andmetel ei ole XXil Eestis registreeritud elukohta. Tema vabastamisel puuduksid tal täielikult sotsiaalsed garantiid ja võimalus oma eluga seadusekuulekalt toime tulla. Öömaja ei kvalifitseeru alalise elukoha alla ja ilma elamisluba omamata ei saaks isik linnaosa valitsuselt taotleda ka sotsiaaleluruumi. Isikul puudub sotsiaalne lähivõrgustik ja perekond. Väidetavalt on tal 2 täiskasvanud last, kellega ta ei suhtle. Kuritegu on sooritatud elukaaslase vastu. Arvestades isiku elustiili ja alkoholilembust, kuulusid tema suhtlusringkonda sarnase elustiiliga inimesed, kes ei ole seaduskuulekad ega positiivsed eeskujud. Riskiv, hoolimatu ja teisi ärakasutav elustiil väljendub rohketes sooritatud väärtegudes ja alkoholi kuritarvitamises.
6.2.XXi puhul esineb põgenemisoht (väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 2 p 1, § 68 p 4). Ta on toime pannud raske kuriteo, mille eest on talle määratud erakordselt pikk vanglakaristus. Lisaks on isikut enne vangistust väärteokorras karistatud 54 korral. Korduv süütegude toimepanemine viitab sellele, et isik ei ole oma varasematest tegudest õppinud ja on valmis õiguskorda rikkuma. Isiku varasem käitumine näitab tema suhtumist kehtivasse seadusandlusesse ja annab alust arvata, et ta on ka tulevikus võimeline toime panema seadusrikkumisi, milleks antud juhul võib olla lahkumiskohustuse täitmata jätmine. Samuti võib isik hakata end väljasaatmismenetlusest kõrvale hoidma. Tallinna Vangla inspektorkontaktisiku arvamusel on isik kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Oht seisneb füüsilises vägivallas, kehavigastuste tekitamises, mille tulemusena võib saabuda surm. Oht on suurem, kui isik kuritarvitab alkoholi, ei muuda oma elustiili ega kontrolli oma käitumist.
6.3.Lisaks on XX korduvalt välja toonud, et ta ei soovi Eestist lahkuda (VSS § 68 p 6). Isik ei teadvusta endale asjaolu, et tal on seadusest tulenevalt kohustus lahkuda Eesti Vabariigist oma kodakondsusjärgsesse riiki.
6.4.XXil puudub kehtiv reisidokument ja ta on keeldunud uut reisidokumenti taotlemast, seega ei täida ta kaasaaitamiskohustust (VSS § 15 lg 2 p-d 2 ja 3, § 264 lg 1 p 3). Isiku Venemaa
2(5)
3-19-2284
Föderatsiooni pass kehtis 29.08.2008–29.08.2013. Isiku selline käitumine annab aluse arvata, et ta ei soovi teha PPA-ga koostööd oma lahkumiskohustuse täitmiseks. PPA on isiku dokumenteerimiseks korduvalt pöördunud Venemaa Föderatsiooni Siseministeeriumi poole, kuid vastust senini ei ole. Vaatamata sellele peab PPA jätkuvalt võimalikuks, et XXi kodakondsusjärgne riik tagasivõtutaotluse rahuldab ja isikule reisidokumendi väljastab. Isiku väljasaatmist ei saa lugeda perspektiivituks ja seda toetab ka PPA varasem isikute dokumenteerimise praktika koostöös Venemaa Föderatsiooniga.
6.5.VSS §-s 10 sätestatuid järelevalvemeetmeid ei ole võimalik isiku suhtes kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. Põgenemise ohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine. Arvestades kõiki isikuga seonduvaid asjaolusid, puudub PPA-l alus isiku usaldamiseks. Isik on varasemalt korduvalt toime pannud erinevaid õigusrikkumisi ja puudub alus arvata, et ta oleks oma suhtumist kehtivasse õiguskorda muutnud. Isiku varasemat käitumist arvesse võttes on eluliselt usutav, et kui ta vabastatakse kinnipidamiskeskusest, hakkab ta end varjama ametivõimude eest eesmärgiga takistada enda väljasaatmist kodakondsusejärgsesse riiki.
6.6.Isiku kinnipidamise tähtaja pikendamine kinnipidamiskeskuses ei ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega. Kinnipidamistähtaja pikendamine aitab tagada, et isik oleks kättesaadav väljasaatmismenetluse lõpuni viimiseni. Kuigi kinnipidamistähtaja pikendamine riivab intensiivselt isiku põhiõigusi, ei saa valitud abinõu pidada ülemääraseks, võttes arvesse isikuga seonduvaid asjaolusid kogumis. Käesolevaks ajaks on isik viibinud kinnipidamiskeskuses VSS-i alusel ca 10 kuud.
7.PPA selgitas istungil, et Venemaa Föderatsiooniga saadi kontakt ja toimub nende taotluse arutamine.
8.XX eitas kohtuistungil oma kohustust riigist lahkuda. Isik väitis, et elab Eestis alates 1979. a, mistõttu on tal õigus siin elada. Venemaa Föderatsiooni kodakondsus määrati talle pettuse teel.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kuna XX ei ole Eesti kodanik, on ta välismaalane (VMS § 3). VSS § 2 lg 1 järgi peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Sama sätestab VMS § 43 lg 1. XX viitab, et ta elab Eestis juba pikaajaliselt. Kohus selgitab, et ka Eestis elaval alalisest elanikust välismaalasel peab olema elamisluba või elamisõigus (VMS § 5). XXil puudub Eestis viibimiseks elamisluba ja elamisõigus. PPA jättis 27.01.2017 otsusega tema elamisloa taotluse rahuldamata ja see otsus jäi kohtumenetluse tulemusena jõusse. Samuti puuduvad XXil VMS § 43 lg-s 1 sätestatud alused Eestis ajutiseks viibimiseks. PPA on teinud XXile 05.12.2019 koheselt sundtäidetava lahkumisettekirjutuse. Kohtute infosüsteemi andmetel ei ole isik seda otsust kohtus vaidlustanud ja selle kehtivust ei ole esialgse õiguskaitse korras peatatud, seega on tegemist kehtiva ja täitmiseks kohustusliku haldusaktiga. XXil on kohustus Eestist lahkuda olenemata sellest, kas ta seda soovib või mitte.
10.VSS § 25 lg 1 järgi pikendab halduskohus PPA taotlusel väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni 4 kuu kaupa, kuid kõige kauem 6 kuuks väljasaadetava kinnipidamise päevast arvates, kui esinevad VSS § 15 lg-s 2 sätestatud alus ja lg-s 1 nimetatud põhimõtted. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui väljasaadetav ei täida
3(5)
3-19-2284
jätkuvalt kaasaaitamiskohustust või tagasipöördumiseks vajalike dokumentide hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib, pikendab halduskohus pärast sama paragrahvi lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumist PPA taotlusel väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega 4 kuu kaupa, kuid mitte kauemaks kui 18 kuuks väljasaadetava kinnipidamise päevast arvates. VSS § 15 lg 1 kohaselt võib välismaalast kinni pidada sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud alusel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. VSS § 15 lg 2 kohaselt võib välismaalast kinni pidada, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust; 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib.
11.Kohus nõustub PPA-ga, et praegusel juhul esinevad VSS § 15 lg-s 2 nimetatud alused ja lg-s 1 nimetatud põhimõtted, mis annavad VSS § 25 lg 2 järgi aluse pikendada XXi kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega veel 4 kuu võrra. Kohus nõustub PPA-ga, et XXi suhtes esineb põgenemisoht (VSS § 15 lg 2 p 1, § 68 p-d 4 ja 6), mistõttu ei ole tema suhtes leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine tõhus ega taga tema lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. XX on korduvalt keeldunud Venemaa Föderatsiooni lahkumast ja selleks vajalikke dokumente taotlemast. See näitab isiku suhtumist temal lasuvasse kohustusse. Isik ei pea õigusnorme enda jaoks siduvaks ega suvatse neid täita, kui need ei ole tema huvides. Tegemist on isikul lasuva kaasaaitamiskohustuse rikkumisega, mis õigustab kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamist (VSS § 15 lg 2 p 2). On tõenäoline, et kui isik vabastatakse kinnipidamiskeskusest, keeldub ta vabatahtlikult lahkumiskohustust täitmast, võib hakata end varjama ja enda väljasaatmist takistama. Isik on oma varasema käitumisega näidanud oma suhtumist kehtivasse õiguskorda. Teda on karistatud väga raske kuriteo eest pikaajalise vanglakaristusega, samuti on ta pannud toime 54 väärtegu. Sellise käitumisega isiku puhul ei ole põhjust eeldada, et ta järgiks kinnipidamiskeskusest vabanedes tema suhtes kohaldatud järelevalvemeetmeid ja aitaks kaasa tema väljasaatmisele Venemaa Föderatsiooni. Ka maakohus on jätnud korduvalt rahuldamata isiku taotlused tema ennetähtaegseks vabastamiseks vanglakaristusest, seega ei ole isik suutnud vanglakaristuse kandmise ajal kohut veenda, et ta järgib ennetähtaegse vabastamisega kaasnevaid käitumis- ja kontrollireegleid. Pealegi ei ole XXil kehtivat dokumenti, mida PPA saaks VSS § 10 lg 2 p 6 alusel järelevalvemeetmena hoiule võtta. Samuti puudub tal elukoht, sissetulek ja lähedased, kes või mis aitaksid vabaduses viibides õiguskuulekalt elada.
12.Kuna XXil puudub kehtiv reisidokument, siis ei saa teda hetkel riigist välja saata. Venemaa Föderatsioon ei ole seni PPA taotlustele isiku dokumenteerimise kohta vastanud. Samas kinnitas PPA istungil, et Venemaa Föderatsiooniga on viimaks kontakt saadud ja PPA taotlust hakatakse arutama. Kohtul puudub põhjus arvata, et Venemaa Föderatsioon keelduks oma kodanikku tagasi võtmast ja talle dokumente väljastamast. Seega pole põhjust arvata, et isiku väljasaatmine oleks perspektiivitu ja esineks alus tema vabastamiseks kinnipidamiskeskusest. Ainuüksi isiku soov jääda Eestisse elama ei anna alust jätta teda riigist välja saatmata. PPA on jätnud jõustunud otsusega isikule elamisloa andmata ja arvestades isikust tulenevat ohtu avalikule korrale, ei ole usutav, et isik võiks saada Eesti Vabariigilt uue otsusega elamisloa. Isiku vastutöötamine tema väljasaatmise menetlusele ei anna talle Eestis viibimiseks seaduslikku alust. Kohus jätab tähelepanuta isiku poolt istungil esitatud väited Venemaa
4(5)
3-19-2284
Föderatsiooni kodakondsuse andmise kohta pettusega. Kellelegi ei saa anda kodakondsust pettusega. Tegemist on ebausutavate väidetega.
13.Eeltoodud asjaolusid arvestades ei ole XXi kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamine ebaproportsionaalne. Isik on viibinud kinnipidamiskeskuses küll 10 kuud, kuid menetlus on veninud mh temast endast sõltuval põhjusel, sest ta ei ole soovinud teha PPA-ga koostööd, et taotleda Venemaa Föderatsioonilt tagasipöördumiseks vajalikke dokumente. Isiku enda taotluse korral oleks vajalikud dokumendid võimalik kiiremini kätte saada ja ta välja saata. Samuti on menetlus seni viibinud Venemaa Föderatsiooni poolse viivituse tõttu, mille osas ei saa teha etteheiteid PPA-le (VSS § 15 lg 2 p 3). Praeguseks ei ole veel möödunud VSS § 25 lgs 2 sätestatud tähtaega, seega on kinnipidamise tähtaja pikendamine lubatav.
14.Kohtule ei ole teada ka muid asjaolusid, mis võiks muuta isiku kinnipidamise tähtaja pikendamise tema jaoks ülemäära koormavaks. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (VSS § 23 lg 4).
15.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et PPA taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning pikendada XXi kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni tema kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 05.02.2021 (kaasa arvatud). Kinnipidamise aluse äralangemisel tuleb isik kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada. /allkirjastatud digitaalselt/
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.