Politsei- ja Piirivalveameti taotlus XX kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja: Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Katri Bergmann Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist: XX 04.02.2021 kohtuistungil
Asja läbivaatamine Resolutsioon
Rahuldada Politsei- ja Piirvalveameti taotlus ning anda luba XX kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 04.06.2021 (kaasa arvatud).
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 265 lg 5, § 204)
ASJAOLUD JA SENINE MENETLUSKÄIK
1.05.12.2019 vabanes Tallinna Vanglast Venemaa Föderatsiooni kodanik XX, (sünd. 02.02.1962) seoses temale Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 30.11.2010 määratud karistuse kandmisest. Isikul puudub peale vanglast vabanemist seaduslik alus Eestis viibimiseks. Isikule on Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) poolt 05.12.2019 koostatud ettekirjutus Eestist lahkumiseks nr 1049711902 (koheselt sundtäidetav) ning kohaldatud sissesõidukeeldu viieks aastaks. Sissesõidukeelu kehtivusaeg algab päevast, mil XX saadetakse välja kodakondsusjärgsesse riiki. XX on Harju Maakohtu 30.11.2010 otsusega süüdi tunnistatud KarS §114 p 1 (mõrv piinaval ja julmal viisil) järgi ning talle määratud karistuseks 10 aastat vangistust, mille kandis isik kinnipidamiskohas 05.12.2009 - 05.12.2019. Lisaks on isikut enne vangistust 54 korral karistatud väärteokorras, neist 49 korral alkoholiseaduse alusel.
2.PPA keeldus 27.01.2017 otsusega isikule tähtajalise elamisloa andmisest, kuna isiku vanglast vabanemisel esineb jätkuvalt oht avalikule korrale, kuna isiku poolt toimepandud kuritegu viitab isiku jõhkrusele ja ükskõiksusele kaaskodanike elu ja turvatunde suhtes.
3.PPA pidas 05.12.2019 kell 09.50 isiku 48-tunniks kinni väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 15 lg 2 p 1 ja 3, § 19 alusel. PPA tegi isikule ettekirjutuse nr 1049711902 Eesti Vabariigist lahkumiseks (koheselt sundtäidetav) ning kehtestas sissesõidukeelu 5-aastaks.
4.PPA esitas 05.12.2019 Tallinna Halduskohtule taotluse XX kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks. Tallinna Halduskohus rahuldas 06.12.2019 määrusega haldusasjas nr 3-19-2284 PPA taotluse ning andis loa XX kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.
5.Vanglas viibides anti XX võimalus taotleda Venemaa Föderatsiooni Suursaatkonnalt tagasipöördumistunnistust, kuid isik ei soovinud tagasipöördumistunnistust taotleda. Seda kinnitas isik ka kinnipidamiskeskuses 09.12.2019 läbi viidud haldusvestluse raames, et keeldus vanglas viibides talle pakutud võimalusest taotleda tagasipöördumistunnistust. Isik selgitas seda väitega, et ei taha Venemaale minna.
6.PPA esitas 21.01.2020 Eesti Vabariigi Välisministeeriumile palve edastada Venemaa Föderatsiooni Siseministeeriumile taotlus XX tagasivõtmise kohta. Käesolevaks hetkeks taotlusele Venemaa Föderatsioonist vastust saabunud ei ole.
7.PPA esitas 30.01.2020 Tallinna Halduskohtule taotluse XX kinnipidamiskeskuses kinnipidamistähtaja pikendamiseks. Tallinna Halduskohus 05.02.2020 määrusega haldusasjas nr 3-19-2284 rahuldas PPA taotluse ning andis loa XX kinnipidamiskeskuses kinnipidamistähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluste ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui neljaks kuuks.
8.PPA pöördus 26.03.2020 Eesti Vabariigi Välisministeeriumi poole palvega edastada Venemaa Föderatsiooni Siseministeeriumile Peavalitsusele korduv taotlus XX dokumenteerimiseks. PPA hinnangul on tegemist Venemaa Föderatsiooni poolse tagasivõtulepingust tulenevalt vastamistähtaja rikkumisega. Käesolevaks hetkeks taotlusele Venemaa Föderatsioonist vastust saabunud ei ole. PPA edastas 20.05.2020 korduva noodi Venemaa Föderatsiooni Siseministeeriumile, et jätkuvalt on tegemist Venemaa Föderatsiooni poolt Euroopa Ühenduse ja Venemaa Föderatsiooni vahelise tagasivõtulepingu rikkumisega ning taotles jätkuvalt pädevate ametiasutuste poolt isikule reisidokumentide väljastamist.
9.PPA esitas 01.06.2020 Tallinna Halduskohtule taotluse XX kinnipidamiskeskuses kinnipidamistähtaja pikendamiseks. Tallinna Halduskohus 05.06.2020 määrusega haldusasjas nr 3-19-2284 rahuldas PPA taotluse ning andis loa XX kinnipidamiskeskuses kinnipidamistähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluste ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui neljaks kuuks.
10.PPA edastas 14.09.2020 korduva noodi Venemaa Föderatsiooni Siseministeeriumile, et jätkuvalt on tegemist Venemaa Föderatsiooni poolt Euroopa Ühenduse ja Venemaa Föderatsiooni vahelise tagasivõtulepingu rikkumisega ning taotles jätkuvalt pädevate ametiasutuste poolt isikule reisidokumentide väljastamist.
11.PPA esitas 28.09.2020 Tallinna Halduskohtule taotluse XX kinnipidamiskeskuses kinnipidamistähtaja pikendamiseks. Tallinna Halduskohus 05.10.2020 määrusega haldusasjas
nr 3-19-2284 rahuldas PPA taotluse ning andis loa XX kinnipidamiskeskuses kinnipidamistähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluste ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui neljaks kuuks.
12.Venemaa Föderatsiooni Siseministeeriumist saabus 14.12.2020 ja 21.12.2020 4 vastust, mis kõik olid erinevate kuupäevadega ja keelduvad. Samas 05.11.2020 vastuses märgivad nad, et isiku tuvastamise toimingu läbiviimist võimaldava, uut infot või vestluse läbiviimise nõuet sisaldava korduva tagasivõtutaotluse saabumisel oleme valmis naasma XX tagasivõtutaotluse läbivaatamise juurde. PPA edastas 11.11.2020 Vene Saatkonnale Eestis ametliku kutse isiku tuvastamiseks ja vestluse läbi viimiseks, millele vastust ei tulnud. PPA edastas 04.01.2021 meili teel päringu Vene Suursaatkonnale, et kas kutse on kätte saadud. Vene Suursaatkond vastas 13.01.2021, et nad ei ole kutset kätte saanud. Samal päeval edastas PPA kutse läbi emaili uuesti.
13.PPA esitas 29.01.2021 Tallinna Halduskohtule taotluse XX kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni neljaks kuuks VSS § 25 lg 2 alusel, leides, et isiku suhtes esineb VSS § 15 lg 1 nimetatud põhimõte ja VSS § 15 lg 2 p 1, 2 ja 3 sätestatud kinnipidamise alused. PPA põhjendab oma taotlust järgnevalt:
13.1.Kinnipidamisasutusest vabanemisest alates puudub XX seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks. XX on välismaalane ja tal puudub vastavalt välismaalaset seadusele (edaspidi VMS) § 43 lg-s 1 sätestatule seaduslik alus Eestis viibimiseks. Isikule on tehtud sundtäidetav ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Lahkumisettekirjutus kuulub sundtäitmisele alates 05.12.2019.
13.2.XX on Venemaa Föderatsiooni kodakondsus, mis tekitab tema ja Vene Föderatsiooni vahel õigusliku sideme koos kõigi sellest tulenevate õiguste ja kohustustega. Lisaks Vene Föderatsiooni kodakondsusele on isiku emakeeleks vene keel. Kuna isikul on sihtriigi kodakondsus ning ta valdab vabalt ka sihtriigi keelt, siis võib eeldada, et isikul ei ole raskusi Venemaal elama asumisel, töökoha leidmisel ja riiki lõimumisel.
13.3.Tallinna Vangla on koostanud isiku iseloomustuse ja sellest nähtuvalt XX vanemad on surnud, tal on õde, kes elab Ukrainas ja kellega ta suhtleb telefoni teel igapäev. Rahvastikuregistri andmetel ei ole XX registreeritud elukohta Eestis. XX vabastamisel puuduksid tal täielikult sotsiaalsed garantiid ja võimalus oma eluga seadusekuulekalt toime tulla. XX on seisukohal, et kui vabaneb, siis veedab ööd öömajades, kuni saab Lasnamäe LOVlt püsivama elukoha. Öömaja ei kvalifitseeru alalise elukoha alla ja ilma elamisluba omamata ei saaks isik linnaosavalitsuselt taotleda ka sotsiaaleluruumi. Isikul sotsiaalne lähivõrgustik ja perekond puudub. Väidetavalt on tal 2 täiskasvanud last, poeg ja tütar, kellega ei suhtle. Rahvastikuregistri andmetel on XX täisealine poeg, kes on paigutatud hooldekodusse (XXXXXX). Kuritegu on sooritatud elukaaslase vastu. Arvestades isiku elustiili ning alkoholilembust, kuulusid tema suhtlusringkonda sarnase elustiiliga inimesed, kes ei ole seaduskuulekad ning positiivsed eeskujud. Riskiv, hoolimatu ning teisi ära kasutav elustiil väljendub rohketes sooritatud väärtegudes ning alkoholi kuritarvitamises.
13.4.XX on toime pannud raske kuriteo, mille eest on talle määratud erakordselt pikk vanglakaristus. Lisaks on isik enne vangistust väärteokorras karistatud 54 korral. Korduv süütegude toimepanemine viitab sellele, et isik ei ole oma varasematest tegudest õppinud ning on valmis õiguskorda rikkuma. PPA on seisukohal, et isiku varasem käitumine näitab tema suhtumist kehtivasse seadusandlusesse ning annab alust arvata, et isik on ka tulevikus võimeline toime panema seadusrikkumisi, milleks antud juhul võib olla lahkumiskohustuse mittetäitmine. Samuti võib isik hakata end siseriiklikust väljasaatmis-menetlusest kõrvale hoidma. Tallinna Vangla inspektor-kontaktisiku arvamusel isik on „kõrgohtlik“ avalikkusele (risk ühiskonnas). Oht seisneb füüsilises vägivallas, kehavigastuste tekitamises, mille tulemusena võib saabuda
surm. Oht on suurem, kui isik kuritarvitab alkoholi, ei muuda oma elustiili ning ei kontrolli oma käitumist.
13.5.Isik on korduvalt (06.12.2019 Tallinna Halduskohtu kohtuistungil, 09.12.2019 küsitlemisel, 04.02.2020 Tallinna Halduskohtu kohtuistungil) väitnud, et ta ei soovi Eestist lahkuda, kuigi isikul on kehtiv lahkumisettekirjutus nr 1049711902. PPA on seisukohal, et isik ei teadvusta endale ka asjaolu, et tal on seadusest tulenevalt kohustus lahkuda Eesti Vabariigist oma kodakondsusjärgsesse riiki.
13.6.XX puudub kehtiv reisidokument. Vanglas viibides anti XX võimalus taotleda tagasipöördumistunnistust, kuid kuna isik ei soovi Venemaale minna, ei pidanud isik reisidokumendi taotlemist vajalikuks. PPA hinnangul esinevad XX suhtes VSS § 15 lg 2 p-des 2 ja 3 sätestatud kinnipidamise alused. Käesoleval ajal ei oma XX kehtivat reisidokumenti, mis võimaldaks teda Eesti Vabariigist välja saata kodakondsusjärgsesse riiki. Isiku Venemaa Föderatsiooni pass nr XXXXXXXX kehtis 29.08.2008-29.08.2013. Vanglas viibides ei ole XX astunud samme reisidokumendi taotlemiseks. Vastupidi, isikule pakuti Tallinna vanglas võimalust tagasipöördumisetunnistust taotleda, kuid isik keeldus. PPA-le teadaolevalt ei ole XX ka kinnipidamiskeskuses viibitud ajal kaasaaitamiskohustust järginud ega astunud samme tagasipöördumiseks reisidokumendi taotlemiseks. PPA hinnangul annab isiku selline käitumine aluse arvata, et isik ei soovi teha koostööd PPA-ga oma lahkumiskohustuse täitmiseks.
13.7.PPA on isiku dokumenteerimiseks korduvalt pöördunud Venemaa Föderatsiooni Siseministeeriumi poole, kuid vastust käesolevaks ajaks ei ole. Alates 21.01.2020 on PPA edastanud XX osas lisaks tagasivõtutaotlusele korduvaid päringuid ja taotlusi Eesti Vabariigi Välisministeeriumi vahendusel. Samuti on PPA viidanud korduvate taotluste edastamisel Venemaa Föderatsiooni poolse tagasivõtulepingu rikkumisele. XX dokumenteerimiseks on pöördutud Venemaa Föderatsiooni Siseministeeriumi poole, kuid käesolevaks ajaks isikule reisidokumente väljastatud ei ole. Vaatamata sellele, et Venemaa Föderatsioon on vastanud korduvalt eitavalt peab PPA jätkuvalt võimalikuks, et XX kodakondsusjärgne riik tagasivõtutaotluse rahuldab ja isikule reisidokumendi väljastab. PPA varasemas praktikas seoses Venemaa Föderatsiooni kodanikele dokumentide hankimisega: võtab protseduuri dokumentide hankimiseks isiku koostööga (telefonikõned ja kokkusaamised saatkonna ametnikuga, dokumendi taotluse ankeedi täitmine ja edastamine saatkonnale) aega umbes pool aastat (näiteks haldusasjad nr 3-19-2410 ja 3-19-1817). Venemaa Föderatsioonile isiku tagasivõtmiseks esitatud taotluse lahendamine on aeganõudvam (nt haldusasjad nr 3-18-629 ja 3-19-334) ja võib võtta aega üle pooleteise aasta tulenevalt Venemaa ametivõimude tegevusest. Seda ajakulu saaks vältida, kui puudutatud isik ise dokumenti taotleks. Kuna ta seda ei tee, ei täida ta kaasaaitamiskohustust. PPA on seisukohal, et vabaduses viibides oleks puudutatud isiku motivatsioon kaasaaitamiskohustust täita veelgi väiksem. Muuhulgas võib ta vabaduses viibides hakata kõrvale hoidma ka neist toimingutest, mis on vajalikud Venemaa Föderatsioonile tema tagasivõtmiseks esitatud taotluse lahendamiseks. Selliseks toiminguks võib olla näiteks kohtumine Venemaa saatkonna ametnikuga.
13.8.Arvestades kõiki isikuga seonduvaid asjaolusid, puudub PPA-l alus isiku usaldamiseks. Isikul puudub õiguslik alus Eestis viibimiseks ning isiku suhtes kehtib lahkumisettekirjutus. Olukorras, kus PPA-l ei ole võimalik isiku suhtes rakendada kõige mõjusamat järelevalvemeedet, milleks on reisidokumendi hoiule võtmine, leiab PPA, et teiste leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei pruugi olla tulemuslikud tagamaks lahkumiskohustuse täitmise. Isiku varasemat käitumist arvesse võttes on eluliselt usutav, et kui isik vabastatakse kinnipidamiskeskusest hakkab ta end varjama ametivõimude eest eesmärgiga takistada oma väljasaatmist kodakondsusejärgsesse riiki. Käesolevaks ajaks on isik viibinud kinnipidamiskeskuses VSS alusel ca 14 kuud.
KOHTU PÕHJENDUSED
14.XX on Venemaa Föderatsiooni kodanik, seega välismaalane (VMS § 3). Tal puudub Eestis viibimiseks elamisluba ja elamisõigus (VSS § 2 lg 1), mistõttu ta viibib Eestis ebaseaduslikult (VMS § 43 lg 1) ning tal on kohustus Eestist lahkuda. Neid õiguslikke ajaolusid ja aluseid on kohus isikule korduvalt selgitanud (varasemad Tallinna Halduskohtu määrused asjas nr 3-192284).
15.Halduskohus pikendab PPA taotlusel väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni 4 kuu kaupa, kuid kõige kauem 6 kuuks väljasaadetava kinnipidamise päevast arvates, kui esinevad VSS § 15 lg-s 2 sätestatud alus ja lg-s 1 nimetatud põhimõtted (VSS § 25 lg 1). Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui väljasaadetav ei täida jätkuvalt kaasaaitamiskohustust või tagasipöördumiseks vajalike dokumentide hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib, pikendab halduskohus pärast sama paragrahvi lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumist PPA taotlusel väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega 4 kuu kaupa, kuid mitte kauemaks kui 18 kuuks väljasaadetava kinnipidamise päevast arvates. VSS § 15 lg 1 kohaselt võib välismaalast kinni pidada sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud alusel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. VSS § 15 lg 2 kohaselt võib välismaalast kinni pidada, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust; 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib.
16.Kohus nõustub PPA-ga, et XX suhtes esineb põgenemisoht (VSS § 15 lg 2 p 1, § 68 p-d 4 ja 6), mistõttu ei ole tema suhtes leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine tõhus ega taga tema lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. Isik on korduvalt keeldunud Venemaa Föderatsiooni lahkumast. On tõenäoline, et kui ta vabastatakse kinnipidamiskeskusest, võib ta hakata end varjama väljasaatmise vältimiseks. Isik on oma varasema käitumisega näidanud oma suhtumist kehtivasse õiguskorda: teda on karistatud raske kuriteo eest pikaajalise vanglakaristusega, samuti on ta pannud toime 54 väärtegu. Samale järeldusele on kohtud jõudnud varasemaid taotlusi lahendades ning isik ei ole kohtu järeldusi kahtluse alla seadnud.
17.Isiku Eestist väljasaatmine on viibinud seetõttu, et isik on keeldunud endale passi taotlemisest ja Venemaa Föderatsiooni tegevuse tõttu isikule reisidokumendi andmisel. Eesti ametivõimudele ei ole alust ette heita tegevusetust. Taotlusele lisatud e-kirjavahetusest Venemaa Föderatsiooni saatkonnaga on näha, et PPA pöördus 11.11.2020 e-kirja teel ([email protected]) saatkonna poole vestluse läbiviimise ja isiku tuvastamise eesmärgil. Vastuseks PPA 04.01.2021 järelepärimisele (e-kirja teel [email protected]) teavitas saatkond, et nad ei ole kutset kätte saanud. Seejärel esitas PPA kutse uuesti samale e-posti aadressile. PPA on õigesti viidanud, et mõned analoogsed menetlused on olnud pikaajalised. Kohtule on teada menetlusi, kus korduvat Venemaa Föderatsiooniga suhtlust PPA ja Välisministeeriumi tasandil on Venemaa Föderatsioon lõpuks rahuldanud oma kodaniku tagasivõtutaotluse (haldusasjad nr 3-18-629 ja 3-19-334, 3-19-1690).
Kohtul puudub põhjus arvata, et sel korral võiks minna teisiti. Seega ei ole isiku väljasaatmine perspektiivitu ning ei esine alus isiku vabastamiseks kinnipidamiskeskusest. PPA esindaja kinnitas istungil, et nii PPA kui ka Välisministeerium teevad endast oleneva, et Venemaa Föderatsioon täidaks endale võetud õiguslikku kohustust oma kodanik tagasi võtta. Kinnipidamise tähtaeg jääb seadusega lubatu raamidesse (VSS § 25 lg-s 2). Isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamine ei ole ebaproportsionaalne. Proportsionaalsuse hindamisel arvestab kohus seda, et isiku kinnipidamine niivõrd pika aja jooksul tuleneb isiku enda ja Venemaa Föderatsiooni tegevusest.
18.Kohtule ei ole teada muid asjaolusid, mis võiks muuta isiku kinnipidamise tähtaja pikendamise tema jaoks ülemäära koormavaks. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (VSS § 23 lg 4).
19.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et PPA taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning pikendada XX kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni tema kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 04.06.2021 (kaasa arvatud). Kinnipidamise aluse äralangemisel tuleb isik kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.