Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Katri Bergmann Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – X, esindaja advokaat Valeriy Gimaev
Resolutsioon
Pikendada X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 26.03.2022 (k.a).
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD, TAOTLUS JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
1.X, kes on Venemaa Föderatsiooni (VF) kodanik, vabanes 14.10.2020 kell 9.40 Viru Vanglast. Peale vanglast vabanemist puudub Xil Eesti Vabariigis (EV) viibimiseks seaduslik alus, kuna Politseija Piirivalveameti (PPA) 25.04.2017 otsusega nr 15.3-3.4/2017/2899-1 tunnistati kehtetuks Xi pikaajalise elaniku elamisluba, tehti ettekirjutus Eestist lahkumiseks ja kohaldati sissesõidukeeldu 5 aastaks. Ettekirjutus kuulus sundtäitmisele Xi kinnipidamisasutusest vabanemisel. PPA pidas 14.10.2020 Xi kinni 48 tunniks väljasaatmise korraldamiseks. Tartu Halduskohtu 15.10.2020 määrusega anti luba paigutada X kinnipidamiskeskusesse. Tema kinnipidamise tähtaega on kolmel korral pikendatud, viimati kuni 04.12.2021.
2.PPA esitas 23.11.2021 Tallinna Halduskohtule taotluse taotlus Xi kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks nelja kuu võrra. Taotlusest nähtuvad järgmised asjaolud ja põhjendused: 2.1 X suhtes esinevad väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus (VSS) § 15 lg-s 2 sätestatud kinnipidamise alused. VSS § 64 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud karistuseks vangistus. X on EV-s kriminaalkorras karistatud kahel korral ja on olnud vangistatud ühel korral narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus korduvas käitlemise eest. Xi toimepandud kuritegu seisnes narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus korduvas käitlemises, omandamises, valdamises, edasiandmises, isikute grupi poolt suure varalise kasu saamise eesmärgil ning kohustusliku dokumendita narkootilise aine toimetamises üle Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri ja EV riigipiiri VF grupi poolt. Xi lähivõrgustikku kuuluvad abikaasa A, tütred B ja C ning ema D. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et pereliikmete omavahelised suhted on head ja toetavad. Abikaasa A sõlmis abielu 23.07.2019 vangistuse ajal. Xi mõlemad tütred on käesoleval ajal täisealised. Vangla andmetel, on X vanglas viibides suhelnud kriminaalkorras karistatud isikutega nii telefoni kui ka kirjavahetuse teel. Kokkusaamistel on käinud kuritegeliku taustaga isikuid. 2.2 PPA hinnangul isik võib asuda enda varjama kas EV-s või lahkuda talle sobivasse Euroopa riiki. Schengeni alal ei ole liikmesriikide sisepiiridel piiripunkte, Schengenisisene liikumine on vaba. Seega esineb ka oht, et vabaduses viibides, võib X lahkuda mõnda teise Schengeni liikmesriigi, et takistada tema väljasaatmist VF-i. PPA on seisukohal, et ka kehtiva reisidokumendi puudumine ei pruugi Xit takistada tema lahkumist Eesist mõnda teise Schengeni liikmesriiki. VSS § 68 p 6 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud, et ei täida lahkumiskohustust. Viru Vangla on PPA-le edastatud kirja, millest nähtub, et isik ei soovi endale tagasipöördumistunnistust hankida, kuna ei soovi lahkuda VF-i. PPA hinnangul saab isiku keeldumist kaasa aidata endale väljasaatmiseks vajalike dokumentide hankimisel tõlgendada kui soovimatust täita talle pandud lahkumiskohustust. PPA hinnangul annab isiku selline käitumine aluse arvata, et vabaduses viibides ei pruugi isik iseseisvalt hakata endale väljasaatmiseks vajalikke dokumente hankima ning võib hakata väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduma. 2.3 PPA hinnangul Xi väljasaatmine ei ole praegusel ajal muutunud perspektiivituks. Tagasipöördumiseks vajalike dokumentide vormistamise menetlus on pooleli ning hetkel puuduvad andmed, et väljasaatmine oleks ilmselgelt võimatu. Isiku enda kaasaaitamiskohustuse täitmise eiramise tõttu on tema väljasaatmise korraldamine tunduvalt aeganõudvam. Kui X näitaks üles aktiivsust ja teeks PPA-ga koostööd, võimaldaks see väljasaatmistoiminguid kiirendada ning sellega lüheneks ka tema kinnipidamiskeskuses viibimise aeg. Lisaks isiku jätkuv kinnipidamine kinnipidamiskeskuses ei ole muutunud ajaliselt ebaproportsionaalseks. VF-le isiku tagasivõtmiseks esitatud taotluse lahendamine on aeganõudvam (nt haldusasjad nr 3-18629 , 3-19-334, 3-20-735, 3-20-18, 3-19-2284) ja võib võtta aega üle pooleteise aasta tulenevalt Venemaa ametivõimude tegevusest. Seda ajakulu saaks vältida, kui puudutatud isik ise dokumenti taotleks. Kuna
ta seda ei tee, ei täida ta kaasaaitamiskohustust. PPA on seisukohal, et vabaduses viibides oleks puudutatud isiku motivatsioon kaasaaitamiskohustust täita veelgi väiksem. Muuhulgas võib ta vabaduses viibides hakata kõrvale hoidma ka neist toimingutest, mis on vajalikud VF-le tema tagasivõtmiseks esitatud taotluse lahendamiseks. Selliseks toiminguks võib olla näiteks kohtumine VF saatkonna ametnikuga.
3.Kohtuistungil jäi PPA taotluse juurde. X vaidleb taotluse vastu, kuna tema Eestist lahkuda ei soovi, Eestis on tal abikaasa.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4.Kohus leiab, et PPA taotlus Xi kinnipidamise tähtaja pikendamiseks nelja kuu võrra VSS § 25 lg 2 alusel on põhjendatud ning tuleb rahuldada, kuna isiku suhtes esineb VSS § 15 lgs 1 nimetatud põhimõte ning VSS § 15 lg 2 p-des 1, 2 ja 3 sätestatud kinnipidamise alused.
5.Välismaalaste seaduse § 43 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. Xil seaduslik alus Eestis viibimiseks puudub: talle on koostatud ettekirjutus Eestist lahkumiseks, mis kuulus sundtäitmisele tema vabanemisel kinnipidamisasutusest (14.10.2020).
6.VSS § 15 lg 1 kohaselt võib välismaalast kinni pidada sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud alusel, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. VSS § 15 lg 2 sätestab, et välismaalast võib kinni pidada, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui 1) esineb välismaalase põgenemisoht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib.
7.VVS § 15 lg 2 p-des 1 ja 3 sätestatud kinnipidamise aluste esinemist on põhjalikult analüüsitud käesolevas asjas tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 29.01.2021 määruses, kus on kokkuvõttes leitud, et puudutatud isiku puhul esineb põgenemise oht VSS § 68 p 6 tähenduses, kuna X on oma käitumisega selgelt väljendanud soovimatust lahkumisettekirjutust täita. Selleks käitumiseks on nimelt see, et ka kinnipidamiskeskuses viibimise ajal ei ole puudutatud isik nõustunud taotlema endale reisidokumenti oma kodakondsusriigi esindusest. Selles osas ei ole vahepealsel ajal midagi muutunud. On ilmne, et X ei ole huvitatud endale reisidokumendi taotlemisest, kuna ta teab, et siis toimub tema väljasaatmine kiiremini. Ringkonnakohtu eelviidatud määruse põhjendava osa p-s 15 on esitatud põhjendus selle kohta, miks on alust arvata, et vabaduses viibides ei aita X vabatahtlikult kaasa lahkumiskohustuse täitmisele, on endiselt asjakohane. Kohus nõustub nimetatud määruses toodud seisukohaga, et Xi tugevad perekonnasidemed ei anna alust arvata, et ta vabaduses viibides ise enda väljasaatmisele kaasa aitama asuks, vaid pigem vastupidi.
8.Põgenemisoht VSS tähenduses ei tähenda, et isik jäljetult ja igaveseks kaob. Põgenemisoht seisneb ka selles, et puudutatud isik ei ole oma tegevusest tulenevalt PPA-le kättesaadav ajal, mil on plaanitud tema väljasaatmise toimingute tegemine. Siinkohal on oluline, et VF ja Euroopa Liidu vahelise tagasivõtulepingu art 2 lg 2 kohaselt peab VF saatkond pärast seda, kui VF on tagasivõtutaotluse heaks kiitnud, väljastama isikule 30-päevase kehtivusega tagasipöördumistunnistuse. Seega piisab Xil enda välja saatmise edasi lükkamiseks sellest, kui ta suudab end varjata PPA eest selle tagasipöördumistunnistuse kehtivusaja jooksul.
9.Xi on praeguseks kinnipidamiskeskuses kinni peetud 14 kuud. Tema jätkuv kinni pidamine ei ole ebaproportsionaalne, pidades silmas, et VSS § 25 lg 2 kohaselt on väljasaatmise tagamiseks lubatud isikut kinni pidada maksimaalselt 18 kuud. Kõnealust 18-kuulist perioodi saab pidada ajaks, mille jooksul kaalub avalik huvi isiku välja saatmise tagamise vastu üldjuhul üles tema vabadusõiguse kaitse vajaduse. Asjaolust, et seni pole suudetud Xi välja saata, ei saa seega järeldada, et jätkuv kinni pidamine oleks ebaproportsionaalne.
10.Kohus nõustub PPA seisukohaga, et Xi väljasaatmine ei ole muutunud perspektiivituks. Vaidlust ei ole selles, et X on VF kodanik. Asjaolu, et Xi välja saatmine kodakondsusriiki ei ole seni võimalikuks osutunud, on eeskätt tingitud tema poolsest kaasaaitamiskohustuse rikkumisest. Vabaduses viibides võib X hakata enda väljasaatmist takistama, milleks on tal sellisel juhul oluliselt paremad võimalused kui kinnipidamiskeskuses viibimisel ning avalik huvi puudutatud isiku väljasaatmise tagamise vastu on kaalukam puudutatud isiku soovist viibida ebaseaduslikult EV-s.
11.Eeltoodud põhjustel tuleb pikendada Xi kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 26.03.2022 (k.a).
/allkirjastatud digitaalselt/ Andreas Paukštys
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.