OÜ Jõhvi Turg kaebus Jõhvi Vallavalitsuse 05.05.2020. a korralduse nr 2092 ja 06.05.2020. a ehitusloa nr 2012271/13166 tühistamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 18.08.2020. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
OÜ Jõhvi Turg määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja/määruskaebuse esitaja OÜ Jõhvi Turg Vastustaja Jõhvi vald Kolmas isik Nord Kaubakeskus OÜ
RESOLUTSIOON
1.Võtta kaebaja määruskaebus Tartu Halduskohtu 18.08.2020. a määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale menetlusse.
2.Rahuldada määruskaebus. Tühistada Tartu Halduskohtu 18.08.2020. a määruse resolutsiooni punktid 1 ja 2 ning saata asi Tartu Halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks ja esialgse õiguskaitse taotluse suhtes seisukoha võtmiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse osas, millega Tartu Ringkonnakohus tühistas Tartu Halduskohtu 18.08.2020. a määruse resolutsiooni punkti 1 ning saatis asja Tartu Halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks, otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas ei ole määrus edasikaevatav.
1.OÜ Humana Grupp esitas 22.04.2020 Jõhvi vallale ehitusloa taotluse nr 2011271/03402 kaubanduskeskuste (EHR koodid 102006709 ja 102038821) laiendamiseks ja ümberehitamiseks asukohaga Narva mnt 10, Jõhvi linn, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond.
2.Jõhvi vald andis 05.05.2020 välja korralduse nr 2092 „Ehitusloa andmine“ (tl 14) kaubanduskeskuste (EHR koodid 102006709 ja 102038821) laiendamiseks ja ümberehitamiseks asukohaga Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Jõhvi linn, Narva mnt 10 (katastritunnus 25301:005:0075) ja Narva mnt 4c (katastritunnus 25301:005:0091).
3.Jõhvi vald väljastas 06.05.2020 ehitusloa nr 2012271/13166 (tl 15–19).
4.OÜ Jõhvi Turg esitas 01.06.2020 Jõhvi vallale vaide (tl 39–40p) ehitusloa kehtetuks tunnistamiseks. OÜ-le Jõhvi Turg kuuluvad Jõhvi linnas Narva mnt 12 ja 14 kinnistud, millel tegutseb aastakümneid Jõhvi linna turg. Turu kinnistud piirnevad ehitusloaga hõlmatud Narva mnt 10 ja Narva mnt 4c kinnistutega.
5.Jõhvi vald jättis 22.06.2020. a korraldusega nr 2223 (tl 41–42p) OÜ Jõhvi Turg vaide täies ulatuses rahuldamata.
6.OÜ Jõhvi Turg esitas 27.07.2020 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse, milles taotles Jõhvi Vallavalitsuse 05.05.2020. a korralduse nr 2092 „Ehitusloa andmine“ ja Jõhvi Vallavalitsuse ehitusloa nr 2012271/13166 tühistamist ning esialgse õiguskaitse korras Jõhvi Vallavalitsuse 05.05.2020. a korralduse nr 2092 „Ehitusloa andmine“ ja Jõhvi Vallavalitsuse 06.05.2020. a ehitusloa nr 2012271/13166 kehtivuse peatamist ning ehitustegevuse keelamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni käesolevas haldusasjas. Kaebaja leidis, et ehitusluba rikub kaebaja subjektiivseid õigusi, kuna sellega antakse õigus rajada Narva mnt 4c ja Narva mnt 10 hoonete vahelisele jalakäijatele avatud alale uus kinnine juurdeehitus, mis on vastuolus kaubanduskeskuse kehtivas planeeringus ettenähtud ehitusõigusega. Kaubanduskeskuse planeeringus ette nähtud hoonestusala ning liiklusskeem kaitsesid kaebaja huve ja õigusi, mis seisnesid ettevõtlusvabaduse ja omandiõiguse teostamiseks olulise, harjumuspärase ning takistamatu läbipääsu tagamises turu kinnistutele. Detailplaneeringuga vastuolus olev ehitusluba on materiaalselt õigusvastane ning tuleks seetõttu tühistada. Ehitusluba tuleks tühistada ka seetõttu, et kaebaja jäeti ehitusloa menetlemisse kaasamata. Lisaks kaebaja põhiseadusest tulenevate õiguste – omandiõiguse ja ettevõtlusvabaduse – riivele pidi kohalikule omavalitsusele olema teada ka asjaolu, et ehitusluba on vastuolus detailplaneeringute nõudega, mille eesmärgiks oli naabrite vahelise ehitusliku huvikonflikti lahendamine. Sellelgi põhjusel oleks kaebaja pidanud olema kaasatud ehitusloa menetlusse. Kaebaja põhjendas esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadust sellega, et ehitusloaga antud õiguse realiseerimise käigus suletaks vaidlusalune läbipääs turule täielikult juba ehitamise ajaks. Suurema osa turu külastajate poolt kasutatava juurdepääsu sulgemine vähendaks oluliselt turu külastatavust nii ehituse perioodil kui pärast seda, kuna senised turu kliendid suunduks oma vajaduste rahuldamiseks alternatiivsetesse ostukohtadesse. Planeeringu nõuetega vastuolus oleva ja ilmselgelt õigusvastase hooneosa ehitamine vaidluse ajal raskendaks kaebaja õiguste kaitset kohtuotsusega ka seetõttu, et hooneosa valmimise järel on selle lammutamise võimalused piiratud.
7.Tartu Halduskohus tagastas 18.08.2020. a määrusega kaebuse ja jättis läbi vaatamata esialgse õiguskaitse taotluse. Halduskohus põhjendas kaebuse tagastamist asjaoluga, et kaebajal puudus asjas ilmselgelt kaebeõigus. Halduskohtu arvates oli oluline see, et hoonestusala laiendamine võrreldes detailplaneeringus sätestatuga ei käi kaebaja kinnistu suunas ega takista mingil viisil jalakäijate juurdepääsu turu territooriumile. Hoonestusala ebaoluline laiendamine ei too kaebajale ja tema kinnistule negatiivseid mõjutusi. Kinnistusraamatu andmetel pääseb Jõhvi turu territooriumile kolmest kohast, millest kaks sissepääsu on ette nähtud nii sõidukitele kui jalakäijatele ning kolmas (Narva mnt 10 ja Narva mnt 4c kinnistute vahel) ainult jalakäijatele. Kaebajale ei too negatiivseid mõjutusi avara juurdepääsu klaasimine ja automaatselt avanevate uste paigutamine. Kaebajal on kehtivast detailplaneeringust tulenevalt subjektiivne õigus nõuda, et jalakäija pääseks Narva mnt 10 ja Narva mnt 4c Jõhvi kinnistute vahelt turu territooriumile turu lahtioleku ajal. Haldusasja materjalide kohaselt on selline õigus kaebajale tagatud ka juhul, kui läbikäik klaasitakse, pannakse automaatselt avanevad uksed ja läbikäigu alale püstitatakse väike juurdeehitus. Kaubanduskeskuste renoveerimistööde käigus on võimalik suunata jalakäijad Jõhvi
turu territooriumile teiste juurdepääsude kaudu, mis asuvad teineteise vahetuses läheduses. Kokkuvõttes jõudis halduskohus seisukohale, et juba ettevalmistava menetluse staadiumis on ilmselge, et Jõhvi Vallavalitsuse 05.05.2020. a korraldus nr 2092 ja 06.05.2020. a ehitusluba nr 2012271/13166 ei riiva kaebaja subjektiivseid õigusi ja nendest haldusaktidest ei tulene kaebajale negatiivset mõju. Seoses kaebuse tagastamisega langes ära esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus, mistõttu halduskohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt läbi vaatamata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.OÜ Jõhvi Turg esitas 02.09.2020 ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 18.08.2020. a määruse resolutsiooni punktid 1 ja 2. Määruskaebuse esitaja leiab, et tema kaebeõigust tuleb jaatada. OÜ-le Jõhvi Turg kuuluvad kinnistud on kaubanduskeskuse planeeringu naaberkinnistud ning otseselt mõjutatud kaubanduskeskuse planeeringu realiseerimisest viisil, kus kaubanduskeskuse planeeringust tulenevaid piiranguid ignoreeritakse ehitusloas olulisel määral. Kehtivast detailplaneeringust tulenevad määruskaebuse esitajale subjektiivsed õigused, mille kaitset on määruskaebuse esitajal õigus nõuda. Määruskaebuse esitaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga, mille kohaselt kaubanduskeskuse planeeringu hoonestusala laiendamine ei too OÜ-le Jõhvi Turg negatiivseid mõjutusi, kuna kaubanduskeskuse hoonestusala laiendamine ei toimu kaebaja kinnistute suunas ning on ebaoluline. Esmalt seetõttu, et kaubanduskeskuse planeeringuga määratud hoonestusala on siduv tingimus ning detailplaneeringuga on vastuolus sellest väljapoole ehitamine. Ehitusseadustiku (EhS) § 27 lg 4 p 2 lubab hoonestusala täpsustada vaid 10% ulatuses ning detailplaneeringus määratud ehitise aluse pinna näitajaid pole läbi EhS § 27 menetluse võimalik üldse muuta. Ehitusloast nähtub aga, et kaubanduskeskuse detailplaneeringus määratud hoonestusala ja ehitusõiguse tingimusi on ületatud lausa 20%. Järelikult ei ole olnud vastustajal võimalik mistahes viisil selliste tingimustega ehitusluba väljastada. Õige ei ole väide, et hoonestusala laiendamine ei toimu määruskaebuse esitaja omandis olevate turu kinnistute suunas. Otse vastupidi, ehitusloaga hoonestusala „tekitamine“ toimub just vastu määruskaebuse esitajale kuuluvaid turu kinnistuid. Vastustaja ei ole ehitusloa menetluses arvestanud kaubanduskeskuse planeeringust tõusetuvate piirangutega ega kaasanud määruskaebuse esitajat ehitusloa menetlusse. Järelikult rikub ehitusluba mitmel moel määruskaebuse esitaja subjektiivseid õigusi ja mõjutab teda negatiivselt ning seetõttu tuleb määruskaebuse esitaja kaebeõigust jaatada ning tagada tema subjektiivsete õiguste kaitse. Selleks tuleb ehitusluba tühistada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.HKMS § 207 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.
10.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on tähtaegne ning sisaldab taotlust ja põhjendusi. Eelnevast tulenevalt võtab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu 18.08.2020. a resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse.
11.Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebus tuleb rahuldada ning Tartu Halduskohtu 18.08.2020. a määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 tühistada ning saata asi Tartu Halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks ja esialgse õiguskaitse taotluse suhtes seisukoha võtmiseks.
12.Halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p-le 1 tuginedes. See säte näeb ette, et kohus
võib kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Riigikohus on märkinud, et nimetatud sätte puhul on tegemist diskretsioonilise alusega, mis võimaldab kaebuse tagastada üksnes juhul, kui kohtu arvates on kaebeõiguse puudumine selge ilma kahtlusteta (RKHKm 04.10.2017, 3-17-505, p 8). Kolleegium on leidnud, et õigusliku olukorra keerukuse või ebaselguse korral tuleb eelistada kaebuse menetlusse võtmist ning küsimuse täiendavat analüüsimist, kui muud HKMS-s ettenähtud tingimused kaebuse menetlemiseks on täidetud (RKHKm 11.10.2012, 3-3-1-35-12, p 12). Kui kaebeõiguse puudumine ei ole ilmselge, tuleb kaebeõigust kontrollida otsuse tegemisel ning kaebeõiguse puudumisel jätta kaebus rahuldamata (RKHKm 08.06.2016, 3-3-1-12-16, p 8; 26.03.2015, 3-3-1-86-14, p 24). Kaebeõiguse eelduseks on HKMS § 44 lg 1 järgi kaebaja õiguse võimalik riive, mitte õiguse rikkumine. Ringkonnakohus nõustub Riigikohtu seisukohaga ning leiab, et käesoleval juhul ei ole võimalik juba menetluse ettevalmistavas staadiumis väita, et kaebajal puudub kaebeõigus ilma kahtlusteta. Kuivõrd kaebaja on naaberkinnistute omanik, siis ei saa välistada võimalust, et ehitusloa realiseerimisega kaasnevad mõjutused kujutavad endast kaebaja õiguste riivet. Sellisele võimalikkusele annab kaalu juurde asjaolu, et kaebaja jäeti kaasamata ehitusloa menetlemisse. Seetõttu on põhjendamatu halduskohtu järeldus, et juba ettevalmistavas menetlusstaadiumis on võimalik asuda seisukohale, et vaidlustatud haldusaktidest tulenev negatiivne mõju kaebaja subjektiivsetele õigustele ja huvidele on olematu. Ringkonnakohus leiab, et puudub alus järeldada, et kaebajal puudub ilmselgelt Jõhvi Vallavalitsuse 05.05.2020. a korralduse nr 2092 „Ehitusloa andmine“ ja Jõhvi Vallavalitsuse ehitusloa nr 2012271/13166 vaidlustamise õigus põhjusel, et need ei riiva kaebaja subjektiivseid õigusi ja et nendest haldusaktidest ei tulene kaebajale ühtegi negatiivset mõju.
13.Eelnevast tulenevalt rahuldab ringkonnakohus OÜ Jõhvi Turg määruskaebuse, tühistab Tartu
Halduskohtu 18.08.2020. a määruse resolutsiooni p 1 ning saadab asja ettevalmistava menetluse jätkamiseks Tartu Halduskohtule. Sellega seonduvalt tühistab ringkonnakohus ka Tartu Halduskohtu 18.08.2020. a määruse resolutsiooni p 2, millega halduskohus jättis läbi vaatamata esialgse õiguskaitse taotluse. Tartu Halduskohtul tuleb ettevalmistava menetluse jätkamise käigus võtta seisukoht ka esialgse õiguskaitse taotluse suhtes.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.