Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Madis Ernits, Tiina Pappel 29.09.2020, Tartu 3-19-601 TSC Terminal OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 15.01.2019. a otsuse nr 13-5/06456-6-1 tühistamiseks ning Maksu- ja Tolliameti kohustamiseks muuta 17.02.2005. a korraldust nr 13-2.1/2685 ja TSC Terminal OÜ maksuarvestust Tartu Halduskohtu 29.10.2019. a otsus TSC Terminal OÜ apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja TSC Terminal OÜ Vastustaja Maksu- ja Tolliamet
RESOLUTSIOON
1.Võtta Maksu- ja Tolliameti 24.07.2020. a menetlusdokumendi lisad haldusasja toimikusse.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 29.10.2019. a otsuse resolutsioon muutmata, muutes ja täiendades otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
2.Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 29.10.2020 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 17.02.2005. a korraldusega nr 13-2.1/2685 (tl 29-29p) TSC Terminal OÜ-d tasuma kinnipeetud tulumaksu, töötuskindlustusmakse, kohustusliku kogumispensioni makse, sotsiaalmaksu, käibemaksu ja erijuhtude tulumaksu võlga summas 663 162,73 eurot. Korraldus sisaldas ka intressinõuet summas 201 782,24 eurot. TSC
Terminal OÜ maksuvõlg kokku oli 864 944,97 eurot (tl 8). MTA vaideotsusega nr 75-1 tunnistati 17.02.2005. a korraldus kehtetuks kompromissiga hõlmatud maksuvõlgade (54 217,91 eurot) osas. Tartu Halduskohus jättis 14.10.2005. a otsusega nr 3-240/05 rahuldamata TSC Terminal OÜ kaebuse MTA 17.02.2005. a korralduse peale (tl 56-57).
2.MTA esitas 28.09.2006 avalduse nr 13-5.1/19797 kohtutäitur A. Kolsarile täitemenetluse algatamiseks TSC Terminal OÜ suhtes. Täitedokumendina viidati MTA 17.02.2005. a korraldusele (tl 58). TSC Terminal OÜ suhtes algatati täitemenetlus 02.10.2006 (täiteasi nr 192/2006/2251). Kohtutäitur tegi tasu väljamõistmise otsuse 02.10.2006. Kohtutäitur kordas 21.06.2016. a otsusega 2006. a väljamõistetud tasumäärasid, kuid vähendas täituri tasu, märkides, et täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu kokku koos käibemaksuga on 28 804,73 eurot (tl 129-129p). Kohtutäitur vähendas 21.06.2016. a otsusega kohtutäituri tasu 14 642,69 euroni (koos käibemaksuga) (tl 129). Tartu Ringkonnakohus tühistas 29.05.2018. a määrusega nr 2-16-12228 kohtutäituri 21.06.2016. a otsuse väljamõistetud kohtutäituri tasu suuruse osas ja tuvastas, et A. Kolsaril on õigus TSC Terminal OÜ käest saada kohtutäituri tasu kokku 935,91 eurot (tl 12-15).
3.MTA kohustas 06.12.2007. a maksuotsusega nr 12-5/476 TSC Terminal OÜ-d tasuma tulumaksu summas 235 424,44 eurot ning vähendas käibemaksukohustusi perioodil 2002-2004 summas 90 185,79 eurot (tl 59-97p). Tartu Halduskohus jättis 25.05.2009. a otsusega haldusasjas nr 3-09-308 rahuldamata TSC Terminal OÜ kaebuse MTA 06.12.2007. a maksuotsuse tühistamise nõudes (tl 103-105p).
4.MTA peatas 1999. a veebruari- ja juunikuu käibedeklaratsioonides enam deklareeritud sisendkäibemaksu (vastavalt 3 240 000 krooni ja 2 322 000 krooni) tagastamise kuriteokahtluse tõttu. Tartu Maakohus jättis 09.06.2009. a otsusega nr 1-07-2186 muu hulgas Eesti Vabariigi (MTA kaudu) tsiviilhagi läbi vaatamata. Tartu Ringkonnakohus jättis 28.01.2010. a otsusega maakohtu otsuse muutmata. Riigikohus jättis 18.06.2010. a otsusega nr 3-1-1-43-10 (tl 106-120) eeltoodud osas kohtuotsused muutmata.
5.MTA selgitas 15.09.2011. a vastuses nr 7.1-4/44291-1 MTA poolt teostatud ümberarvestusi TSC Terminal OÜ maksu- ja intressiarvestuses pärast Riigikohtu otsust nr 3-1-1-43-10 (tl 121-121p). MTA märkis, et TSC Terminal OÜ ei ole esitanud MTA-le taotlust maksukorralduse seaduse (MKS) § 116 lg 4 alusel.
6.MTA esitas 03.03.2016 Õigusvastaselt Represseeritute Kaitse Büroo OÜ-le (pankrotis) korralduse nr 13-12/0390-38 rahalise nõude arestimiseks ja raha ülekandmiseks summas, millega arestis TSC Terminal OÜ pankrotimenetluses tunnustatud nõude Õigusvastaselt Represseeritute Kaitse Büroo OÜ (pankrotis) vastu summas 56 034,03 eurot ning kohustas selle MTA pangakontole üle kandma (tl 123).
7.MTA selgitas 28.02.2017. a vastuses nr 13-4/002775-1-1 MTA 17.02.2005. a korraldusega määratud maksu- ja intressivõla tasumisega seotud asjaolusid (tl 29).
8.TSC Terminal OÜ esitas 06.01.2019 MTA-le taotluse, milles ta palus muuta MTA 28.09.2006. a korraldust nr 13-2.1/2685 ja selle aluseks olevaid maksuotsuseid selliselt, et need vastaksid Tartu Ringkonnakohtu määrusega nr 2-16-12229 tuvastatud asjaoludele TSC Terminal OÜ maksukohustuse osas (tl 11).
9.MTA jättis 15.01.2019. a otsusega nr 13-5/06456-6-1, tuginedes haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg-tele 1 ja 2, § 43 lg-le 2 ning MKS §-dele 101-104, TSC Terminal OÜ taotluse
rahuldamata. MTA selgitas, et määruses nr 2-16-12228 viidatud korrigeerimiskanded ja ümberarvestused äriühingu maksuarvestuses olid vajalikud tulenevalt TSC Terminal OÜ esitatud parandusdeklaratsiooni alusel tekkinud käibemaksu enammakse ja 06.12.2007. a maksuotsuse alusel tekkinud käibemaksu enammakse ning Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-43-10 alusel vabastatud käibemaksu enammaksete tõttu. Määrus nr 2-16-12228 ei käsitlenud 17.02.2005. a korralduse ega 06.12.2007. a maksuotsuse õiguspärasust, vaid kohtumenetlus puudutas kohtutäituri tasude suurust ja nende õiguspärasust täitemenetluses. MTA leidis, et määrus nr 2-16-12228 ja selles kirjeldatud asjaolud ei ole (uueks) asjaoluks maksukohustuse ümber vaatamiseks MKS § 102 mõttes. Samuti ei saa määrust pidada asjaoluks, mille tõttu tuleks vaidlustatud haldusaktid muuta või kehtetuks tunnistada MKS § 101, § 103 või § 104 mõttes. 15.01.2019 seisuga on nõuded tasutud (tl 9-10).
10.MTA jättis 05.03.2019. a vaideotsusega nr 6-1/4318-2 rahuldamata TSC Terminal OÜ vaide MTA 15.01.2019. a otsuse peale (tl 6-7p).
11.TSC Terminal OÜ esitas 02.04.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tühistada MTA 15.01.2019. a otsus ning kohustada MTA-d muutma 17.02.2005. a korraldust ja TSC Terminal OÜ maksuarvestust selliselt, et selles kajastuksid õiged ja hilisemaid kohtulahendeid arvesse võtvad andmed. Kaebuse põhjendused: Määrusega nr 2-16-12228 tuvastati, et TSC Terminal OÜ täitemenetluses loobus MTA suuremast osast nõudest. Seega tuvastati, et maksukohustus oli kokku 56 034,03 eurot, mitte 854 463,21 eurot. MTA-l oli võimalik uue asjaolu ilmnemisel muuta esialgset haldusakti vastavalt MKS §-le 102. Määrus nr 2-16-12228 on asjaolu, mis ei ole põhjustatud maksukohustuslase tahtlusest või hooletusest, vaid MTA poolt 1999. a põhjendamatult alustatud kriminaalmenetlusest TSC Terminal OÜ enammakstud käibemaksu tagastamise peatamiseks. MTA ei teinud tasaarvestusi vastavalt Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-43-10. MTA peab tegema õige maksuarvestuse, varasem maksuvõlg tuleb kustutada 23.03.1999 seisuga ja enammakse tagastamata jätmise eest tuleb ettevõtte kasuks arvestada intressi 0,06% päevas.
12.Tartu Halduskohus jättis 29.10.2019. a otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Otsuse põhjendused: 1) Määrus nr 2-16-12228 kajastab kohtutäituri tasu suurust ja teemaks ei olnud maksuhalduri haldusaktid. Seega ei saa nimetatud määrus ja selles toodud asjaolud olla uueks asjaoluks maksukohustuse ümbervaatamiseks MKS § 102 mõistes ning MTA-l puudub alus vaidlusaluste nõuete muutmiseks. Korrigeeritud on 17.02.2005. a korralduses sisalduvat nõuet ja ümberarvestused on teostatud kaebaja esitatud parandusdeklaratsioonide ja MTA maksuotsuse alusel ning tasaarvestamistega. Seda ei saa käsitleda nõudest loobumisena. 2) TSC Terminal OÜ maksuarvestuse muutmiseks puudub alus. 3) MTA lähtus kaebaja esitatud deklaratsioonidest, mille alusel on ümberarvestused toimunud ja viivise nõudmiseks puudub õiguslik alus. Enammakse arvelt, millest tulenevalt soovib kaebaja ettevõtte kasuks arvestada intressi 0,06% päevas, on MTA saanud arvestada 17.02.2005. a korralduses sisaldunud maksukohustust.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
13.TSC Terminal OÜ esitas 28.11.2019 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 29.10.2019. a otsus ja teha uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Kohtuotsus ei vasta HKMS § 165 nõuetele. Otsuse põhjendav osa sisuliselt puudub või on äärmiselt napisõnaline ja mittekontrollitav. 2) Kohtuotsusest ei selgu, miks ei ole 29.05.2018. a määruses kirjeldatud asjaolud aluseks asja
uueks ümbervaatamiseks MKS § 102 mõistes. Arusaamatu on kohtu järeldus, et eelviidatud määrus ei käsitle kaebaja maksukohustuse suurust. Kuna maakohus vähendas kohtutäituri tasu, siis tuvastas kohus ka sissenõutava summa suuruse (s.o 56 034,03 eurot), mis erineb oluliselt MTA esialgsest, ekslikust nõudest. Kohus ei võtnud seisukohta 17.02.2005. a korralduse õiguspärasuse osas. 3) Kohtu seisukoht viiviste arvestuse osas ei vasta tõele. MTA ei kustutanud kaebaja kahjuks arvestatud intressi perioodil, mil ettevõttel oli tegelikult enammakse, mida MTA ei kajastanud. MTA pidas kinni kaebaja rahalisi vahendeid 1999-2010 ja arvestas kaebaja kahjuks intressi. MTA selline tegevus ei ole õiguspärane. MTA pidi sel perioodil arvestama ettevõtte kasuks intressi, kuid ei ole seda teinud.
14.MTA esitas 27.12.2019 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: 1) Viide HKMS §-le 165 kohtuotsuse põhjendava osa puudumisest on ebaõige. Kohus võttis otsuse p-s 4 seisukoha 17.02.2005. a korralduse osas. 2) 17.02.2005. a korralduses sisalduva nõude korrigeerimist, kaebaja parandusdeklaratsioonide ja MTA maksuotsuse alusel ümberarvestuste teostamist ja tasaarvestamist ei saa käsitleda nõudest loobumisena. Kuna nõue tasuti, ei ole asja ümbervaatamine MKS § 102 alusel õigustatud. Määruses nr 2-16-12228 kirjeldatud asjaolud ei ole uueks asjaoluks kaebaja maksukohustuse ümbervaatamiseks MKS § 102 mõttes. 3) Kaebaja maksuarvestuses kajastuvad õiged andmed. Maksuarvestuse õigsuse kahtluse alla seadmiseks ei piisa kaebaja deklaratiivsetest avaldustest. Kaebaja oli teadlik korrigeerimiskannetest MTA 15.09.2011. a ja 28.02.2017. a vastustest. Kui käibemaksu enammaksete peatamise alus langes ära kohtuotsuse nr 3-1-1-43-10 alusel, siis vabanenud enammaksete arvelt loeti tasutuks vahepeal tekkinud maksuvõlad. Tasaarveldused teostati vastavalt MKS § 105 lg-tele 6 ja 9 kohustuste tekkimise järjekorras. Kaebus toimingu peale tuleb esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, mil kaebaja sai vaidlustatavast toimingust teada või pidi teada saama. Seega on kohustamisnõue enammakstud käibemaksu tagastamiseks esitatud pärast kaebuse esitamise tähtaega. Tegemist on lubamatu nõudega. 4) Põhjendamatu on nõue arvestada alates 1999. a märtsikuust intressi.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. Halduskohus ei eksinud materiaalõiguse normide kohaldamisel või tõendite hindamisel ega rikkunud kohtumenetluse norme määral, mis tingiks otsuse tühistamise. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele selgitab ringkonnakohus järgmist.
16.Käesolevas haldusasjas vaidlevad pooled vastustaja 15.01.2019. a otsuses väljendatud keeldumise üle muuta MTA 17.02.2005. a maksuvõla tasumise korraldust nr 13-2.1/26851 selles tasumiseks märgitud maksuvõla suuruse osas. Kaebaja arvates pidanuks vastustaja Tartu Ringkonnakohtu 29.05.2018. a määrusest tsiviilasjas nr 2-16-12228 juhindudes MTA 17.02.2005. a maksuvõla tasumise korraldust nr 13-2.1/2685 kaebaja maksuarvestuse osas muutma.
17.Kuigi kaebaja räägib nii kaebuses kui apellatsioonkaebuses jätkuvalt ka MTA 06.12.2007. a maksuotsuse nr 12-5/476 muutmisest, kaebaja halduskohtule vastavat nõuet kaebuses ei esitanud, mistõttu lähtub ringkonnakohus asja lahendamisel halduskohtu poolt 22.05.2019. a määrusega menetlusse võetud kaebaja nõudest, milleks on MTA 15.01.2019. a otsuse
06.01.2019 esitatud taotluses MTA-le taotleb kaebaja ekslikult MTA 28.09.2006. a korralduse nr 13-2.1/2685 muutmist, eksides seega MTA korralduse kuupäevaga (tl 11).
nr 13-5/06456-6-1 tühistamine ning MTA kohustamine muuta 17.02.2005 korraldust nr 13-2.1/2685 ja TSC Terminal OÜ maksuarvestust (tl 17). Vaidlus MTA 06.12.2007. a maksuotsuse nr 12-5/476 muutmise üle väljub käesoleva vaidluse eseme raamidest, mistõttu ringkonnakohus täiendavalt MTA 06.12.2007. a maksuotsuse muutmisel ei peatu.
18.Kaebaja arvates ei vasta halduskohtu otsus HKMS § 165 nõuetele, on äärmiselt napisõnaline ja mittekontrollitav ning otsuse põhjendav osa sisuliselt puudub. Ringkonnakohus möönab, et halduskohtu otsuse põhjendus on esitatud lühidalt, kuid leiab, et halduskohtu otsuse põhjendus on siiski piisav selleks, et kohtuniku kaalutlustest otsuse tegemisel aru saada, mistõttu ei anna kaebaja väide iseseisvat alust halduskohtu otsuse tühistamiseks.
19.Kaebaja taotles maksuhaldurilt 17.02.2005. a korralduse muutmist MKS §-des 102-104 (asuvad MKS 4. jaos nimega „Maksuotsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine“) sätestatud korras (tl 11). Seega tuleb kõigepealt vastata küsimusele, kas MTA 17.02.2005. a korralduse muutmiseks pidi maksuhaldur kohaldama MKS §-e 102-104.
20.Ringkonnakohus on seisukohal, et MKS §-d 102-104 ei ole MTA 17.02.2005. a maksuvõla tasumise korralduse muutmisel asjakohased. Vastavad sätted näevad ette maksuotsuse muutmise uue asjaolu või tõendi ilmnemise tõttu (§ 102), maksuotsuse aluseks olnud eelhaldusakti muutmise või kehtetuks tunnistamise tõttu, uue eelhaldusakti andmise tõttu, tagasiulatuva mõjuga sündmuse tõttu või topeltmaksustamise vältimiseks teineteist välistavate maksuotsuste tõttu (§ 103). MKS § 104 järgi laieneb 4. jaos maksuotsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise kohta sätestatu ka juhtumile, mil maksuotsuse kehtetuks tunnistamise tulemusel antakse uus haldusakt. Ka kohaldatakse eelviidatud sätteid vastutusotsuse muutmisele ja kehtetuks tunnistamisele (§ 104). Seega piiritleb seadus konkreetsed juhtumid, mille puhul MKS §-e 102-104 kohaldatakse.
21.Vaidlusalune korraldus ei ole käsitletav kaebajale maksusumma määramiseks antud haldusaktina (maksuotsusena või vastutusotsusena). MTA 17.02.2005. a korraldusest nähtuvalt tingis korralduse andmise asjaolu, et kaebaja ei täitnud MKS § 105 lõikes 1 sätestatud kohustust tasuda maksusumma ja maksu kõrvalkohustustest tulenevad summad tähtpäevaks selleks määratud pangakontole. MKS § 128 lg 1 ls 1 järgi on maksuhaldur kohustatud sisse nõudma maksukohustuslase poolt tasumata maksuvõla. MKS § 128 lg 2 järgi on maksuvõla sundtäitmine lubatud, kui: 1) kohustuse täitmise tähtpäev on saabunud ning nõue on sissenõutav; 2) nõuet sisaldav haldusakt on maksukohustuslasele seadusega ettenähtud korras teatavaks tehtud; 3) maksuvõlg ei ole ajatatud; 4) maksuvõlg ei ole aegunud, kustutatud või muul alusel lõppenud; 5) haldusakti täitmist ei ole peatatud. MKS § 129 lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus anda maksukohustuslasele korraldus tasuda maksuvõlg 10 päeva jooksul korralduse saamise päevast arvates. Korraldus peab sisaldama ka hoiatust sundtäitmise algatamise kohta, kui kohustust ei täideta tähtaegselt (MKS § 129 lg 3). Korraldusest nähtuvalt vastas see MKS §-des 128-129 nimetatud haldusakti tunnustele.
22.Vaidlusaluse korralduse üle peetud kohtuvaidluses (haldusasi nr 3-05-379, varasema numbriga 3-240/05) selgitas vastustaja, et tegemist ei ole MKS § 95 alusel tehtud maksuotsusega ning korralduses näidatud summad tulenevad kaebaja poolt deklaratsioonides näidatud summadest, mida ei saa maksuotsusega määrata. Seega ei olnud MTA 17.02.2005. a korralduse näol tegemist haldusaktiga kaebajale maksusumma määramiseks, vaid kaebaja kohustamiseks olemasoleva maksuvõla tasumiseks. Korraldus maksuvõla tasumiseks on ette nähtud maksuvõla sundtäitmise menetluses (RKHK 26.03.2014. a otsus asjas nr 3-3-1-55-13, p 17). Ringkonnakohus leiab, et vastavas menetluses ei vaielda enam maksuvõla suuruse, vaid sundtäitmise lubatavuse üle. Isikul, kelle maksuvõla osas korraldust sundtäidetakse, oleks õigus
vaidlustada sundtäitmine lubatavust näiteks maksuvõla kustutamise, aegumise või muul alusel lõppemise või haldusakti täitmise peatamise tõttu (MKS § 128 lg 2 p-d 3, 4). Seega ei olnud maksuhaldur õigustatud kaaluma korralduse muutmist ega halduskohus kontrollima korralduse muutmise seaduslikkust MKS §-de 102-104 alusel.
23.MKS § 46 lg 1 ls 2 kohaselt juhindutakse maksuhalduri haldusaktide andmisel, muutmisel ja kehtetuks tunnistamisel haldusmenetluse seaduses (HMS) sätestatust, kui MKS-s või maksuseaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kuna MKS maksuvõla sundtäitmiseks antud korralduse muutmiseks eraldi korda ette ei näe, on sarnase korralduse muutmine võimalik haldusmenetluse seaduse (HMS) sätete alusel. HMS § 68 lg-st 1 tuleneb, et isikul on õigus taotleda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes juhul, kui ta võib taotleda HMS § 44 alusel haldusmenetluse uuendamist. Ringkonnakohus on seisukohal, et HMS § 44 regulatsioon kehtib ka haldusakti muutmisele viisil, millega tunnistatakse korraldus mingis osas (nt teatud maksuvõla summa osas) kehtetuks. HMS § 44 lg 1 järgi uuendab haldusorgan menetlusosalise taotlusel haldusmenetluse, kui: 1) taotluse esitaja õigusi kestvalt piirava haldusakti andmise aluseks olnud asjaolu või õigusnorm on ära langenud; 2) asjas ilmnevad uued olulised tõendid, mis ei olnud isikule haldusmenetluse ajal teada; 3) jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud, et haldusakt on antud või toiming on sooritatud pettuse või ähvardusega või muul viisil haldusorgani õigusvastase mõjutamise tulemusena või et haldusorgani nimel tegutsenud isik on haldusmenetluse käigus pannud toime kuriteo; 4) jõustunud kohtuotsusega on tühistatud kohtuotsus, millel haldusakt põhines.
24.Ringkonnakohus märgib esmalt, et kaebaja ei ole taotlenud ega viidanud ühelegi HMS § 44 lõikes 1 nimetatud haldusmenetluse uuendamise alusele. Teiseks on ringkonnakohus seisukohal, et nii haldusakti kehtetuks tunnistamist kui ka muutmist on võimalik taotleda vaid kehtiva haldusakti puhul, sest õiguslikke tagajärgi loob ja täitmiseks on kohustuslik ainult kehtiv haldusakt (HMS § 60 lg 1). Haldusakt kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti (HMS § 61 lg 2). Vastustaja on korduvalt selgitanud, et käesolevas haldusasjas vaidlustatud vastustaja 15.01.2019. a otsuse tegemise seisuga oli vastustaja poolt korralduses täitmiseks märgitud nõue täielikult tasutud (vt MTA 15.01.2019. a otsus (lk 9p), MTA 13.06.2019. a seletus halduskohtule (lk 2)). Seega taotles kaebaja vastustajalt kehtetu haldusakti muutmist. Kaebaja ei põhjendanud, kuidas rikub kehtetu korraldus jätkuvalt tema õigusi, sh ei selgitanud ega tõendanud, et teda ähvardaks kehtetu korralduse alusel täiendav sundtäitmine (vt kaebaja 06.01.2019. a taotlus MTA-le, tl 11). Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd vastustaja 17.02.2005. a korraldusest tulenevad nõuded kaebaja vastu olid 15.01.2019. a otsuse tegemise seisuga lõppenud, oli vastustaja otsus taotluse rahuldamata jätmise kohta põhjendatud. Samas peab ringkonnakohus vajalikuks märkida ka seda, et taotlus korralduse muutmiseks oli esitatud ka pärast HMS § 44 lg-s 3 märgitud tähtaega. Seega ei ole alust väita, et kaebaja taotlus kuulunuks sisuliselt lahendamisele ka korralduse kehtivuse korral.
25.Vaidlust ei ole selle üle, et MTA 17.02.2005. a korralduse nr 13-2.1/2685 läbis kohtuliku kontrolli, mille tulemusena jätsid kohtud kaebaja kaebuse korralduse tühistamiseks rahuldamata (vt ka halduskohtu otsus tl 56-57). Seetõttu ei olnud halduskohtul mingit õiguslikku alust hakata MTA 12.02.2005. a korralduse nr 13-2.1/2685 seaduslikkust käesolevas haldusasjas taas üle kontrollima ning kaebaja poolt apellatsioonkaebuses esitatud väide, mille kohaselt ei võtnud kohus seisukohta 17.02.2005. a korralduse õiguspärasuse osas, on ainetu. Ringkonnakohus nõustub siinjuures ka halduskohtu ja vastustajaga selles, et Tartu Ringkonnakohtu poolt tsiviilasjas nr 2-16-12228 lahendatud määruskaebuse esemeks oli kaebaja kaebus kohtutäitur A. Kolsari 21.06.2016. a otsuse, mitte MTA 17.02.2005. a maksuvõla tasumise korralduse peale. Seega ei saanud Tartu Ringkonnakohtu määrus kohtute
poolt MTA 17.02.2005. a korralduse õiguspärasuse suhtes tehtud otsuseid kõigutada. Halduskohus ja MTA on õigesti järeldanud, et vastav kohtumäärus ei saanud olla uueks asjaoluks, mis põhjendaks kaebaja maksukohustuse ümbervaatamist.
26.Kaebaja on kahtluse alla seadnud ka maksuhalduri poolt teostatud maksuarvestuse ja tasaarvestuste õigsuse ning taotleb lisaks MTA 17.02.2005. a korralduse muutmisele ka vastustaja kohustamist muuta TSC Terminal OÜ maksuarvestust. Kaebaja leiab, et MTA ei teinud tasaarvestusi vastavalt Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-43-10. Kaebaja selgituse kohaselt tekkis TSC Terminal OÜ-l 1999. a märtsikuuga enammakse, varasem maksuvõlg tuleb kustutada 23.03.1999. a seisuga ning enammakse tagastamata jätmise eest tuleb ettevõtte kasuks arvestada intressi 0,06% päevas. Lisaks ei kajastanud MTA kaebaja arvates ka 1999. a juunikuu käibedeklaratsioonist tekkinud enammakset.
27.Haldusasja materjalidest nähtub, et MTA nõue kaebaja vastu tulenes 17.02.2005. a korraldusest, millega kohustati kaebajat tasuma põhivõlga 663 162,73 eurot ning intressi 201 782,24 eurot. 02.10.2006 esitas kaebaja MTA-le 2003. a käibedeklaratsiooni paranduse, mis sisestati MTA andmebaasi 11.10.2006. Ringkonnakohus nõudis vastustajalt vastava parandusdeklaratsiooni kohta tõendite esitamist, mida MTA 24.07.2020. a kirjaga ka tegi ning ringkonnakohus võtab vastavad tõendid haldusasja toimikusse. MTA kinnitusel vähenes KMD parandusdeklaratsioonide alusel kaebaja käibemaks 329 247,25 euro võrra (vt MTA 27.12.2019. a vastus apellatsioonkaebusele, lk 2, tl 138p). MTA 06.12.2007. a maksuotsusega nr 12-5/476 vähendas maksuhaldur nii kaebaja käivet kui ka sisendkäibemaksu aastatel 2002-2004, kuna kaebaja poolt esitatud arvetel näidatud tehinguid ei toimunud ning puudusid sisendkäibemaksu mahaarvamiseks nõutavad algdokumendid. Käibe suurendamise ja sisendkäibemaksu vähendamise tulemusena vähenes kaebaja poolt tasumisele kuuluv käibemaks veel 90 185,79 euro võrra (vt maksuotsuse lk 75, tl 96). Perioodil 18.04.2006 kuni 13.11.2006 laekus kaebajalt maksukohustuste katteks rahalisi vahendeid summas 4415,22 eurot (vt vastustaja 13.06.2019. a seletuse lisa 3, kaebaja võlanõuete toimingute väljavõte 01.01.2006 kuni 31.12.2016, lk 1, tl 37). Riigikohtu 18.06.2010. a otsuse tulemusena kriminaalasjas nr 3-1-1-43-10 (tl 106-120) vabastas maksuhaldur kaebaja 1999. a veebruarikuu ja juunikuu KMD-de alusel tekkinud käibemaksu tagastusnõuded summas 231 510,86 eurot. Vastustaja on selgitanud, et „pärast põhinõude vähenemist ja ülesjääva osa täielikku laekumist, vähenesid ka intressid ning tasumisele kuulusid intressid summas 56 034,03 €, mis said tasutud 27.05.2016 rahalise nõude aresti tulemusel“ (vt vastustaja 27.12.2019. a seletuse p 3.1, tl 138p ning MTA 09.07.2010 intressinõude dokument nr 13-2.1/2685, tl 122). MTA arestis 03.03.2016. a korraldusega kaebaja intressinõude Õigusvastaselt Represseeritute Kaitse Büroo OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses ning see sai tasutud 27.05.2016 (tl 123-124, 38).
28.Kaebaja ei ole selgitanud, mille vastu MTA kaebaja tagastusnõudeid maksuvõlgnevustega tasaarvestades eksis. Asjaolust, et pärast MTA 17.02.2005. a korralduse andmist kaebaja maksuvõlg parandusdeklaratsioonide, maksuotsuse või ka maksuvõla täitmise tulemusena vähenes, ei saa järeldada MTA 18.02.2005. a korralduse muutmise ega ka kaebajale uue maksuarvestuse koostamise vajadust. Ka asjaolu, et maksuhaldur korraldust selles märgitud esialgse summa ulatuses ei sundtäitnud, ei anna alust juba täidetud korralduse tagantjärgi muutmiseks. Ringkonnakohus märgib, et MTA on kaebajale korduvalt ja põhjalikult maksuarvestust ja tasaarvestusi selgitanud (vt MTA 15.09.2011. a kiri nr 7.1-4/44291-1, tl 121-122; MTA 28.02.2017. a vastus kaebaja selgitustaotlusele nr 13-4/002775-1-1 koos lisadega tl 29-97) ning neid on korranud ka halduskohus (halduskohtu otsuse p 4, tl 131p). Ringkonnakohtul ei ole eeltoodule midagi täiendavat lisada.
29.Mis puudutab kaebaja väidet, et maksuhaldur oleks pidanud arvestama tema kasuks aastatel 1999-2010 maksuintressi, siis ringkonnakohtu hinnangul on vastav väide käesoleva kohtuvaidluse kontekstis ainetu.
30.MKS § 107 lg 1 järgi on maksuhalduril õigus peatada §-s 106 nimetatud tagastusnõude täitmine juhul, kui maksukohustuslase tegevuses on tuvastatud maksukorralduse seaduse või maksuseaduste rikkumise tunnuseid ning seoses rikkumisega on alustatud kriminaalmenetlust või väärteomenetlust. MKS § 107 lg 2 sätestab, et tagastusnõude täitmine peatatakse kuni otsuse jõustumiseni väärteomenetluses, kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumiseni või kriminaalmenetluse lõpetamise määruse tegemiseni. Tagastusnõude täitmise peatamise kohta tehakse kirjalik motiveeritud otsus. Haldusasja materjalidest nähtuvalt peatas MTA kaebaja 1999. a veebruari- ja juunikuu käibedeklaratsioonides enam deklareeritud sisendkäibemaksu (vastavalt 3 240 0000 krooni ja 2 322 000 krooni) tagastamise kuriteokahtluse tõttu. Pooled ei vaidle selle üle, et kaebaja tagastusnõude täitmise peatamise alus langes ära Riigikohtu 18.06.2010. a otsuse tegemisega. Ringkonnakohtule ei nähtu, et kaebaja oleks tagastusnõude täitmise peatamist 1999. aastal vaidlustanud, seega oli MTA otsus kuni Riigikohtu otsuse tegemiseni kehtiv. Riigikohtu 18.06.2010. a otsusega langes ära vastustaja õigus kaebaja tagastusnõude täitmist peatada, kuid see ei muutnud MTA 1999. a otsust tagastusnõude täitmise peatamiseks tagantjärgi õigustühiseks.
31.MKS § 33 lg 1 kohaselt on maksumaksjal õigus saada tagasi maksuhaldurile seaduses või haldusaktis ettenähtust suuremas summas tehtud makse ja rahalise kohustuse tasumisel või tasaarvestamisel (§ 105 lõige 1) tekkinud enammakse, sealhulgas enne kohustuse tasumise tähtpäeva tehtud makse (§ 105 lõige 2). Tagastusnõue täidetakse vastavalt MKS §-dele 106 ja
107.MKS § 106 lg 2 sätestab, et summa, mille tagasisaamiseks on isikul õigus, tagastatakse 60 päeva jooksul taotluse saamise päevast arvates, kui maksuseaduses ei ole sätestatud teist tähtaega. MKS § 116 lg 2 sätestab, et kui maksuhaldur ei ole täitnud tagastusnõuet seadusega sätestatud tähtaja jooksul, on ta kohustatud arvestama tähtpäevaks tagastamata summalt intressi. Intressi arvestatakse alates päevast, mil enammakse tagastamine pidi toimuma, kuni selle tagastamise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud. Tegemist on vahetult seadusest tuleneva kohustusega. Riigikohus on selgitanud, et kui maksuhaldur seda kohustust rikub, on maksukohustuslasel tulenevalt MKS § 116 lg-st 4 õigus esitada maksuhaldurile taotlus intresside arvutamiseks ja tasumiseks ning maksuhalduri keeldumise korral esitada vastavasisuline kaebus halduskohtule (RKHK 20.03.2013. a otsus asjas nr 3-3-1-64-12, p 31). MKS § 116 lg 4 p-s 2 tuleneb, et kui maksuhaldur ei ole kandnud lg-s 2 sätestatud intressi omal algatusel maksukohustuslase ettemaksukonto arvestusse, võib maksukohustuslane seda taotleda kahe aasta jooksul arvates tagastusnõude täitmise peatamise tinginud väärteo kohta või kriminaalasjas õigeksmõistva otsuse jõustumisest, kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, samuti väärteomenetluse lõpetamise otsuse tegemise päevast.
32.Ringkonnakohtule ei nähtu, et kaebaja oleks Riigikohtu 18.06.2010. a otsuse tegemisest arvates MKS § 116 lg 4 p-s 2 sätestatud korras kahe aasta jooksul taotlenud maksuhaldurilt enda kasuks maksuintressi arvestamist ja tasumist, millest vastustaja oleks keeldunud. Selle asemel on kaebaja MTA 15.01.2019. a otsuses antud lisaselgitusi maksuhalduri korrigeerimiskannete ja ümberarvestuste kohta lubamatult laiendanud ning asunud nõudma kohtumenetluses MTA-lt enda kasuks maksuintressi tasumist, mis ei olnud samas kaebaja MTA-le 06.01.2019 esitatud taotluse esemeks. Vastavalt RVastS § 6 lõikele 1 võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. RVastS § 6 lg 3 järgi tuleb taotlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks esitada selleks pädevale haldusorganile. Taotluse rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätmise korral võib isik
esitada vaide haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Seega on kaebaja poolt kohtumenetluses tõstatatud maksuintresside arvestamist puudutav väide nii MKS kui HMS järgi menetluslikult lubamatu.
33.Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 29.10.2019. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus muudab ja täiendab halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna ringkonnakohus teeb otsuse kaebaja kahjuks ning vastustaja ei ole menetluskulude taotlust esitanud, jäävad poolte menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.