X taotlus eeltõendamismenetluse algatamiseks ja esialgse õiguskaitse taotlus tõendite säilitamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – X
Menetlustoiming
Taotluste lahendamine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada menetlusabi taotlus ja vabastada X esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumise kohustusest.
2.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
3.Jätta taotlus eeltõendamismenetluse algatamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1.Tallinna Vangla kinnipeetav X esitas 10.08.2020 Tallinna Halduskohtule avalduse eeltõendamismenetluse algatamiseks seoses puudustega kinnipeetavate toitlustamises (kinnipeetavad peavad saama iga päev 100 g liha või 15 g kana või 180 g viinereid või 180 g muna). X palub kohtul esitada Tallinna Vanglale teabenõude saamaks: 1) videosalvestised jälgimiskambrist, kus on näha kambri R2-04 uks 24.07.2020 õhtusöögi ajal, 28.07.2020 lõunasöögi ajal, 03.08.2020 pärast hommikusööki; 2) koopiad tema avaldustest direktori nimele: 5-41/20/15857-1, 5-18/20/15858-1, 5-18/20/15739-1, 5-8/20/15707-1; 3) 27.07.2020 ja 30.07.2020 taotlused, 31.07.2020 vaie, 03.08.2020 kaebus ja kahjunõue; 4) väljavõte kontaktisik X kirjavahetusest söökla juhatajaga kuupäevast 28.07.2020; 5) X palub nõuda tunnistajate küsitlemist videkonverentsina. Samuti palub nõuda kirjaliku vastuse kontaktisikult X seoses 28.07.20 lõunasöögiga, kus pürees polnud liha, tunnistajalt X ja tunnistajalt X.
2.X esitas 17.08.2020 esialgse õiguskaitse taotluse Tallinna Vangla toitlustamise asjas asitõendite säilitamiseks. X palub välja nõuda: 1) videosalvestused kuupäevast 24.07.2020 õhtusöögi aeg kell 17:30-18:00 (valvur kambri R2-04 uksel) ja kuupäevast 28.07.2020 lõunasöögi aeg kell 12:00; 2) e-post kuupäevadest 28.07.20, 29.07.20 kontaktisikuga (ametnikuga) X, kes 28.07.20 kell 12:00 viibis kambri R2-04 ukse juures, kus ta lubas teatada
sööklasse X (söökla juhatajale), et toidus pole liha; 3) võtta ja esitada kirjalikult ütlused tunnistajatelt X, X toidu koostise kohta, sest nad võivad septembris-oktoobris 2020 ka karistusest vabaneda nagu X.
3.Kohus tegi 18.08.2020 Tallinna Vanglale kohtunõude, milles palus teatada, kas taotleja poolt nimetatud vaidemenetlused on pooleli ja esitada vaided. Lisaks palus kohus esitada taotleja võimalikud muud menetluses olevad vaided, mis puudutavad toitlustamist vanglas. Kohus palus ka teatada, kas taotleja on varasemalt nõudnud Tallinna Vanglalt 10.08.2020 avalduses ja 17.08.2020 esialgse õiguskaitse taotluses nimetatud videosalvestisi ja väljavõtteid kontaktisiku e-kirjavahetusest. Lisaks palus kohus lühidalt selgitada, kas selliseid tõendeid säilitatakse.
4.Tallinna Vangla vastas kohtule 24.08.2020. Tallinna Vangla esitas X 30.07.2020, 04.08.2020 ja 09.08.2020 esitatud vaided. Tallinna Vangla teatas, et vaided on menetluses. Lisaks teatas Tallinna Vangla, et taotleja on vanglale esitanud kaks taotlust videosalvestiste säilitamiseks: 03.08.2020 mittevaralise kahju hüvitamise taotluses 24.07.2020 lõunaaja, 28.07.2020 lõunaaja ja 03.08.2020 hommikusöögi videosalvestise säilitamiseks ja 12.08.2020 taotluse 24.07.2020 õhtusöögi aja ja 28.07.2020 lõunaaja videosalvestise säilitamiseks. 12.08.2020 taotlus on rahuldatud osas, mis puudutas videode säilitamist ja põhjendas miks taotlus jääb rahuldamata videode taotlejale edastamise osas. 05.08.2020 taotlus on veel vanglas menetluses, kuid arvestades selle esitatust kahju hüvitamise menetluse raames saab eeldada ka selle taotluse rahuldamist. Tallinna Vangla selgitab, et vangla säilitab kõik haldusmenetluses kogutud ja asja lahendamiseks vajalikud tõendid kuni kohtuvaidluste lõppemiseni.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Halduskohtumenetuse seadustiku (HKMS) § 2 lg 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.
6.Kohus saab aru, et taotleja eesmärk on tagada tõendid võimaliku vaidluse jaoks, mis puudutab Tallinna Vanglas pakutavat toitu. Kohus tõlgendab taotleja 10.08.2020 ja 17.08.2020 taotlusi selliselt, et 10.08.2020 esitatud taotlus on eeltõendamismenetluse algatamise taotlus ja 17.08.2020 esitatud taotlus on vaidemenetluse ajal esitatud esialgse õiguskaitse taotlus tõendite säilitamiseks. Esialgse õiguskaitse taotlus
7.HKMS § 249 lg 1 ls 1 sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Tallinna Vangla on kohtule kinnitanud, et kolme toitlustamist puudutava vaide menetlemine on pooleli (30.07.2020, 04.08.2020 ja 09.08.2020 esitatud vaided).
8.Taotleja on palunud menetlusabi riigilõivust vabastamiseks. Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu 15 eurot. Taotleja saab HKMS § 110 lg 1 p 1 ja § 111 lg 1 alusel riigilõivu tasumisest vabastada, kui ta ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Kohus on elektroonilise päringu teel tutvunud taotleja vabakasutuskonto väljavõttega (periood neli kuud enne esialgse õiguskaitse taotluse esitamist). Kohus rahuldab menetlusabi taotluse ja vabastab taotleja esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumise kohustusest. Kohus jätab HKMS § 116 lg 1 ls 3 alusel täpsemad põhjendused esitamata.
9.Esialgne õiguskaitse on vajalik, kui ilma selleta võib taotleja õiguste kaitse kohtuotsusega (lõpliku kohtulahendiga) osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kohus saab aru, et 2(4)
taotleja taotleb esialgset õiguskaitset selleks, et 10.08.2020 esitatud eeltõendamismenetluse algatamise taotluses nimetatud tõendid säilitataks. Kohus leiab, et taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, sest 10.08.2020 taotlus eeltõendamismenetluse algatamiseks juba kannab tõendite säilitamise eesmärki. Kohus lahendab eeltõendamismenetluse algatamise taotluse käesolevas määruses, mistõttu ei anna esialgse õiguskaitse taotlemine taotlejale ka asja kiirema lahendamise eelist. Kuna taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ja muid esialgse õiguskaitse eeldusi ei kontrolli.
10.17.08.2020 taotluses toodud täpsustusi saab arvestada eeltõendamismenetluse algatamise taotluse lahendamisel. Eeltõendamismenetluse algatamise taotlus
11.HKMS § 56 lg 3 kohaselt võib kohus halduskohtumenetluses menetlusosalise taotlusel vajaduse korral rakendada tõendite tagamiseks ja asjaolude eelnevaks tuvastamiseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-des 244–250 sätestatud eeltõendamismenetluse korda.
12.TsMS § 244 lg 1 ls 1 kohaselt võib kohus poole taotlusel kohtumenetluse ajal või mõjuval põhjusel enne menetluse algatamist määrusega korraldada eeltõendamismenetluse, kui vastaspool sellega nõustub või kui võib eeldada, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda. Erialakirjanduses on rõhutatud, et eeltõendamismenetluse saab läbi viia siis, kui võib eeldada, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda, aga ka tõendi saamiseks (K. Merusk, I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne, Juura 2013, lk 232). Samas on märgitud ka seda, et taotleja väited ei tohi olla hüpoteetilised, vaid peavad rajanema usutavalt põhjendatud asjaoludel. Muuhulgas ka oht tõendite kaduma mineku või nende kasutamise raskenemise osas peab olema reaalne ja usutav (V. Kõve jt. Tsiviilkohtumentluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne, Tallinnn 2017, lk 1340).
13.Eeltoodud normidest ja viidatud õiguskirjandusest tulenevalt on eeltõendamismenetluse alustamine põhjendatud vastava vajaduse olemasolul. Kohus mõistab HKMS § 56 lg 3 ja TsMS § 244 lg 1 ls 1 regulatsiooni selliselt, et kui kohtu hinnangul ei ole eeltõendamismenetlus vajalik ja otstarbekas, ei ole alust selle läbiviimiseks isegi juhul, kui vastustaja sellega nõustuks.
14.Taotleja soovib eeltõendamise korras saada Tallinna Vanglalt: 1) videosalvestised jälgimiskambrist, kus on näha kambri R2-04 uks 24.07.2020 õhtusöögi ajal, 28.07.2020 lõunasöögi ajal, 03.08.2020 pärast hommikusööki; 2) koopiad tema avaldustest direktori nimele: 5-41/20/15857-1, 5-18/20/15858-1, 5-18/20/15739-1, 5-8/20/15707-1; 3) 27.07.2020 ja 30.07.2020 taotlused, 31.07.2020 vaie, 03.08.2020 kaebus ja kahjunõue; 4) väljavõte kontaktisik X kirjavahetusest söökla juhatajaga kuupäevast 28.07.2020; 5) X palub nõuda tunnistajate küsitlemist videkonverentsina. Samuti palub nõuda kirjaliku vastuse kontaktisikult X seoses 28.07.2020 lõunasöögiga, kus pürees polnud liha, tunnistajalt X ja tunnistajalt X.
15.Taotleja täpsustas 17.08.2020, et palub Tallinna Vanglalt välja nõuda: 1) videosalvestused kuupäevast 24.07.2020 õhtusöögi aeg kell 17:30-18:00 (valvur kambri R204 uksel) ja kuupäevast 28.07.2020 lõunasöögi aeg kell 12:00; 2) e-post kuupäevadest 28.07.20, 29.07.20 kontaktisikuga (ametnikuga) X, kes 28.07.20 kell 12:00 viibis kambri R2-04 ukse juures, kus ta lubas teatada sööklasse X (söökla juhatajale), et toidus pole liha; 3) võtta ja esitada kirjalikult ütlused tunnistajatelt X, X toidu koostise kohta, sest nad võivad septembris-oktoobris 2020 ka karistusest vabaneda nagu X.
16.Taotlejal on pooleli vaidemenetlused, mis seonduvad toitlustamisega Tallinna Vanglas. Tallinna Vangla on esitanud kohtule taotleja 30.07.2020, 04.08.2020 ja 09.08.2020 esitatud vaided. Kuna taotleja on esitanud vaided, peab vangla juba uurimispõhimõttest tulenevalt asjaolud välja selgitama ja tõendeid koguma, mis loob tugeva eelduse, et asja lahendamiseks vajalike tõendite kadumise oht puudub. Lisaks on Tallinna Vangla 24.08.2020 kinnitanud, et 3(4)
säilitab kõik haldusmenetluses kogutud ja asja lahendamiseks vajalikud tõendid kuni kohtuvaidluste lõppemiseni.
17.Taotleja on varasemalt taotlenud Tallinna Vanglalt videosalvestiste säilitamist 24.07.2020 lõuna- ja õhtusöögiajast, 28.07.2020 lõunaajast ja 03.08.2020 hommikusöögiajast (Tallinna Vangla 24.08.2020 vastuse lisad 5 ja 6). Tallinna Vangla on taotlejale 21.08.2020 vastusega nr 5-8/20/17590-2 teatanud, et videosalvestised 24.07.2020 õhtusöögi ajast ja 28.07.2020 lõunaajast säilitatakse (Tallinna Vangla 24.08.2020 vastuse lisa 7). Kuigi Tallinna Vangla ei ole veel koostanud vastust 24.07.2020 lõunaaja ja 03.08.2020 hommikusöögi videosalvestiste kohta, puudub alus arvata, et vangla jätab need säilitamata, kui muud videosalvestised lubati säilitada.
18.Koopiate nõudmine taotleja enda koostatud kirjalikest pöördumistest (vaided ja taotlused) ei ole vajalik, sest tegemist ei ole tõenditega, mis võiksid kaotsi minna, oluliselt muutuda või mille saamine ning kasutamine poleks hiljem võimalik või oleks raskendatud. Vanglate tegevuse peale esitatud kaebuste senistest menetlustest on teada, et vangla säilitab kinnipeetavate esitatud kirjalikke avaldusi. Justiitsministeeriumile esitatud vaided on võimalik hiljem Justiitsministeeriumilt välja nõuda.
19.Samuti ei näe kohus põhjust nõuda juba eeltõendamismenetluse korras vanglalt väljavõtet kontaktisik X 28.07.2020 kirjavahetusest söökla juhataja X. Kui nimetatud kirjavahetus on olemas, võib eeldada, et see on ka hiljem välja nõutav. Kui kirjavahetus ei ole mingil põhjusel väljanõutav, saab kohus asjaolude kontrollimiseks koguda teistsuguseid tõendeid, näiteks kuulata kontaktisiku ja söökla juhataja tunnistajatena üle.
20.Kontaktisik X kirjaliku vastuse küsimine eeltõendamismenetluse korras pole vajalik. Kuna tegemist on Tallinna Vangla ametnikuga, puudub oht, et teda poleks võimalik hiljem küsitleda, kui kohus seda asja lahendamiseks vajalikuks peab.
21.Kohus leiab, et taotluses nimetatud isikute tunnistajana ülekuulamine või nendelt kirjalike seletuste võtmine ei ole eeltõendamismenetluse korras põhjendatud. Kui taotletud tunnistajad peaksid lähiajal vanglast vabanema, on kohtul vajaduse korral võimalik üle kuulata mõni muu kinnipeetav. Kohtu tehtud elektroonilise päringu andmetel vabaneb X vanglast 2021. aasta keskel ja X 2022. aastal. X ja X kohta ei õnnestunud kohtul vastavaid andmeid leida. Seega saab vähemalt kahe tunnistaja kohta öelda, et nende puhul ei ole võimalust, et nad lähiajal vanglast vabanevad. Kui vangla toit ei vasta nõuetele, saab ütlused võtta ükskõik milliselt Tallinna Vangla kinnipeetavalt, kes taotlejaga sarnast toitu sõi, mistõttu ei ole taotleja nimetatud isikute ülekuulamine hädavajalik. Lisaks märgib kohus, et toidu kvaliteedi tuvastamiseks on vaja eelkõige objektiivseid tõendeid. Kuna isiku hinnang toidu kvaliteedile on subjektiivne ja toidu kvaliteedi küsimus sõltub ka sellistest teguritest, mida toidu tarbija ei pruugi osata täpselt hinnata (näiteks liha hulk toidus grammide täpsusega, kalorite hulk), ei pruugi tunnistajate ütlused vaidluse lahendamisel suureks abiks olla.
22.Praegusel juhul puudub vajadus juba enne kohtumenetlust tõendeid koguda ja tagada, sest puudub alus eeldada, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine raskeneda. Seetõttu jätab kohus eeltõendamismenetluse algatamise taotluse rahuldamata.
23.Vastavalt TsMS § 247 lg-le 4 võib eeltõendamismenetluse algatamisest keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse. Halduskohtumenetluse seadustik ei reguleeri sellise määruse edasikaebevõimalust. Kuna HKMS § 56 lg-st 3 tulenevalt kohaldub TsMS § 247 ka halduskohtumenetluses, tuleb eeltõendamismenetluse algatamisest keeldumise määrust pidada ka halduskohtumenetluses määruskaebusega vaidlustatavaks.
Tiia Nurm kohtunik 4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.