Kristiina Herma, Erika Kübarsepa, Liivia Armipaiga, Tiiu Pilleri ja Malle Käosaare avaldus korteriomandite korrashoidmise kohustamiseks ja kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 23. septembri 2016 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kristiina Herma, Erika Kübarsepa, Liivia Armipaiga, Tiiu Pilleri ja Malle Käosaare määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitajad (avaldajad):
1.Kristiina Herma (isikukood XXXX);
2.Erika Kübarsepp (isikukood XXXX);
3.Liivia Armipaik (isikukood XXXXXX);
4.Tiiu Piller (isikukood XXXXX);
5.Malle Käosaar (isikukood XXXXX); esindaja vandeadvokaat Küllike Namm;
3.AS Keio-E (registrikood 10316951); esindaja vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 23. septembri 2016. a määrus osas, millega maakohus jättis rahuldamata avaldajate hüvitise nõude ja jättis menetluskulud täielikult avaldajate kanda. Jätta maakohtu määrus muus osas muutmata.
2.Saata avaldajate hüvitise nõue puudutatud isikute vastu Viru Maakohtule hagimenetlusse võtmise otsustamiseks.
3.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
4.Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud puudutatud isikute menetluskuludest 50% avaldajate kanda. Ülejäänud osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Avaldajad esitasid 22. detsembril 2014. a avalduse puudutatud isikute suhtes korteriomandite korrashoidmise kohustamiseks koos esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlusega. Avaldajad palusid kohtul kohustada puudutatud isikuid oma korteriomandeid korras hoidma, korteriomandeid kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud ning tagama korteriomandites optimaalse temperatuuri, s.o vähemalt 18 °C. Avaldajad palusid määrata õiglase hüvitise kohtu äranägemisel, et hüvitada avaldajate poolt tehtud kulutused neile kuuluvates korterites optimaalse temperatuuri hoidmiseks. Avalduse kohaselt kutsusid korterite omanikud 31. oktoobril 2014. a kokku korteriomanike üldkoosoleku, kus otsustati alustada korterite kütmist seoses külmade ilmade saabumisega. Puudutatud isikud ei osalenud korteriomanike üldkoosolekul. Puudutatud isikuid teavitati kütteperioodi algusest ja paluti alustada korterite kütmisega. Puudutatud isikud oma kortereid regulaarselt ei küta. Nimetatud tegevusega rikuvad puudutatud isikud teiste kaasomanike õiguseid ja tekitavad neile intensiivsema kütmise vajadusega lisakulutusi. Puudutatud isikud ei kütnud 2014. aasta lõpul ja 2015. aasta alguses neile kuuluvaid kortereid, mis tagajärjena tingis suuremad küttekulud avaldajate jaoks. Kütteperioodil oktoobrist 2014 märtsini 2015 kulutasid avaldajad enda korterite kütmiseks summaarselt 30 ruumimeetri võrra rohkem puid, kui talviti tavapäraselt (kogukuluga 1476 eurot).
Samal perioodil olid avaldajad sunnitud kasutama elektriradiaatoreid vannitubades ühe avaldaja kohta 60 euro vääringus. Kokku olid iga avaldaja küttekulud 355,20 eurot suuremad tingituna puudututatud isikute tegevusetusest.
2.Puudutatud isikud palusid jätta avalduse rahuldamata. Avaldajate õiguste rikkumise ning maja vee- ja kanalisatsiooni toimimise ohtu seadmise väited on paljasõnalised. Puudutatud isikutele jääb arusaamatuks, miks peab kasutuseta korterites olema 18 ̊ C temperatuur. Hüvitise nõue on põhjendamata ja tõendamata.
MAAKOHTU SEISUKOHT
2.Viru Maakohus jättis 23. septembri 2016. a määrusega avalduse tervikuna rahuldamata ja tühistas Viru Maakohtu 23. detsembri 2014. a määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse menetlust lõpetava lahendi jõustumisel. Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda. Avaldajad on palunud kohustada puudutatud isikuid tagama oma korteriomandite optimaalse temperatuuri, so vähemalt 18°C. Samuti on avaldajad palunud mõista puudutatud isikutelt välja hüvitis avaldajate poolt enda korterites optimaalse temperatuuri hoidmiseks tehtud kulutuste katteks. Maakohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul tõendamist leidnud, et puudutatud isikud oma kortereid ei küta. Avaldaja poolt välja nõutud tõendid puudutatud isikute korterites elektrienergia tarbimise kohta näitavad, et aadressil XXX tarbiti perioodil 31. augustist 2014 a kuni 31. maini 2015.a. elektrienergiat kokku 928,943 kWh. Korteris nr X tarbiti perioodil 31. augustist 2014. a kuni
31.maini 2015. a elektrienergiat kokku 1746,099 kWh. Korteris nr 8 tarbiti perioodil 1. septembrist 2014. a kuni 31. maini 2015. a elektrienergiat kokku 987 kWh. Maakohus oli seisukohal, et eelpool nimetatud andmed näitavad tarbitud elektrienergia koguseid, kuid ei anna alust teha järeldust, et puudutatud isikud oma kortereid kõnealusel perioodil septembrist 2014 kuni maini 2015 ei kütnud. Kohtu hinnangul on võimalik, et kütmiseks ei kasutatud elektrienergiat, vaid alternatiivseid võimalusi. Eeltoodu pinnalt ei ole võimalik teha järeldust, nagu puudutatud isikud mõnda asjaõigusseadusest või korteriomandiseadusest tulenevat kohustust rikkunud oleks. Sellest tulenevalt ei ole kohtul võimalik puudutatud isikuid kohustada avalduses taotletud viisil hoidma korterites temperatuur vähemalt 18°C. Avaldajate hüvitise nõue tuli samuti jätta rahuldamata. Maakohus märkis, et kahjunõue tuleb lahendada hagimenetluse sätete järgi. Kohus leidis, et kahjuhüvitise väljamõistmise eelduseks olevat rikkumist VÕS § 115 lg 1 tähenduses ei ole tuvastatud. Tõendatud ei ole, et avaldajatel on just tulenevalt puudutatud isikute tegevusetusest tekkinud täiendavad kulutused. Samuti ei ole usaldusväärne avaldajate kahjunõude aluseks olev arvutamise metoodika, kuivõrd tõsikindla järelduse tegemiseks on kohtu hinnangul vaja eriteadmisi. TsMS § 172 lg 1 alusel jättis maakohus menetluskulud avaldajate kanda.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJATE TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3.Avaldajad esitasid määruse peale määruskaebuse, milles paluvad tühistada maakohtu määrus ning teha asjas uus määrus, millega rahuldada avaldus ning jätta menetluskulud puudutatud isikute kanda. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt:
1) ei ole maakohus põhistanud seisukohta, et kahjunõue tuleb lahendada hagimenetluse sätete järgi. Hüvitise nõue on kohtule esitatud juba 22. detsembril 2014. a. Kohus pole kordagi juhtinud avaldajate tähelepanu asjaolule, et hüvitise nõuet ei saa menetleda hagita menetluses. Avaldajate hüvitise nõue on vahetus seoses korteriomandi mõjusid puudutava nõudega; 2) on maakohtu määrus vastuolus AÕS § 72 lg-ga 5, KOS § 12 lg-ga 3, korteriomanike otsusega ja Riigikohtu lahendiga tsiviilasjas nr 3-2-1-90-13; 3) ei nõustu avaldajad maakohtu seisukohaga, et puudutatud isikute korterite kütmata jätmine on tõendamata. Puudutatud isikud ei ole esitanud ühtki tõendit selle kohta, mis vahenditega ja millises mahus puudutatud isikud endale kuuluvaid kortereid kütsid; 5) ei lahendanud maakohus vaidlust lähtuvalt avaldajate esitatud nõudest, mistõttu rikkus kohus TsMS § 5 lg-s 1 sätestatut. Avaldajad palusid kohtult õiglase hüvitise väljamõistmist. Maakohus hinnangul ei olnud avaldajate täiendavad küttekulud tõendatud ja kahjunõude aluseks olev arvutusmetoodika nõudnuks kohtult eriteadmisi.
PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHT
4.Puudutatud isikud vaidlesid määruskaebusele vastu, palusid jätta see rahuldamata ning jätta kõik menetluskulud avaldajate kanda. Vastuse kohaselt: 1) tuleb avaldajate kahjunõuet menetleda hagimenetluse sätete alusel. Ühe korteriomaniku kahjunõue teise korteriomaniku vastu ei ole hõlmatud TsMS § 613 lg 1 p 1 nimetatud vaidlustega ega anna alust vaadata ühe korteriomaniku nõuet teise korteriomaniku vastu hagita menetluses. Toodud seisukohta kinnitab ka Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-175-15; 2) ei ole vaidlust selles, et alates 2015. a kevadest elavad puudutatud isikutele kuuluvates korterites üürnikud. Kortereid kasutatakse elamiseks ja eelduslikult on neis tagatud elamiseks vajalik temperatuur. Avaldajate väidetest ei nähtu, et 2015. a kevadest alates esineks probleeme puudutatud isikutele kuuluvate korterite sisetemperatuuriga; 3) ei ole avaldajad osundanud ühelegi tõendile, mis avaldajate väiteid puudutatud isikute korterite mittekütmist tõendaks.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 23. septembri 2016. a määrus tuleb tühistada osas, millega kohus jättis rahuldamata avaldajate hüvitise nõude ja jättis menetluskulud täies ulatuses avaldajate kanda. Muus osas tuleb maakohtu määrus jätta muutmata. Avaldajate hüvitise nõue puudutatud isikute suhtes tuleb saata Viru Maakohtule hagimenetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
6.Ringkonnakohus käsitleb esmalt küsimust sellest, kas puudutatud isikud kütsid kortereid vaidlusalusel perioodil. Maakohus oli seisukohal, et ei ole tõendamist leidnud korterite kütmata jätmine puudutatud isikute poolt, kuna asjas esitatud elektrienergia arved ei anna alust teha järeldust, et puudutatud isikud oma kortereid 2014.-2015. a kütteperioodil ei kütnud. Maakohtu hinnangul võidi kasutada alternatiivseid küttevõimalusi. Ringkonnakohus maakohtu poolt tuvastatud asjaoludega ei nõustu. Puudutatud isikutele kuuluvate korterite regulaarse kütmata jätmine on ringkonnakohtu arvates tõendatud. Asjas esitatud elektriarvetest nähtub, et korteris XXX ei tarvitatud elektrit veebruaris 2015. Ka korteris XXX ei
tarvitatud elektrit vastavalt oktoobris ja novembris 2014. a ja veebruarist maini 2015. a. Ajaperioodidel, kui kasutati elektrienergiat, tarbiti puudutatud isikute korterites kuus keskmiselt elektrit vahemikus 103,2 kWh kuni 194,011 kWh. Arvestades, et keskmises renoveerimata kortermajas võib 50 m2 suuruse korteri kütmise energiakulu olla talveperioodil vahemikus 400 kuni 625 kWh, siis võib järeldada, et suure tõenäosusega puudutatud isikute korterites ei köetud elektrienergiaga korrapäraselt. Avaldaja Malle Käosaare abikaasa Vello Käosaare 15. septembri 2015. a kohtuistungil (kd I, tl 113-114) antud ütluste kohaselt pole avaldajad täheldanud kortermaja juures tegevusi, mis osundaks puukütte kasutamisele puudutatud isikute korteris ega ka alternatiivsete küttevõimaluste kasutamisele. Puudutatud isikud pole esitanud tõendeid, et oleks toimunud nende poolt puukütte ega muude küttemeetodite kasutamine peale perioodilise elektrikütte. Seetõttu puudutatud isikud 2014.-2015. a kütteperioodil ei täitnud Viru Maakohtu 23. detsembri 2014. a kohtumääruses sätestatud kohustust esialgse õiguskaitse korras tagada oma korterites Vabariigi Valitsuse määrusega nr 38 kehtestatud eluruumi optimaalne temperatuur 18 oC.
7.Ringkonnakohus käsitleb järgnevalt avaldajate nõuet puudutatud isikute suhtes, et nad hoiduksid tegevustest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud ning tagaksid korterites optimaalse temperatuuri, s.o vähemalt 18 oC. Avaldajad on tuginenud toodud temperatuuri puhul Vabariigi Valitsuse 4. veebruari 2005. a määrusele nr 38 „Eluruumidele esitatavate nõuete kinnitamine“, mille p 7 teise lause kohaselt kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis ei tohi siseõhu temperatuur inimeste pikemaajalisel ruumis viibimisel olla alla 18 oC. Asja materjalidest nähtuvalt on puudutatud isikute korterid kortermajas, mis ei ole kaugküttevõrguga ühendatud ega kasuta eluruumide kütmiseks katlamaja. Korterites on puukütet võimaldavad ahjud ja võimalus kütta elektriga. Ringkonnakohus leiab, et viidatud määrus ei ole käesoleval juhul kohaldamisele kuuluv. Kuigi eeltoodud määruse p 7 esimese lause kohaselt peab õhu temperatuur eluruumis olema optimaalne, looma inimesele hubase soojatunde ning aitama kaasa tervisliku ja nõuetekohase sisekliima tekkimisele ja püsimisele, ei ole seadusega ega määrusega kehtestatud kindlat miinimumtemperatuuri eluruumide suhtes, mis ei ole kaugküttevõrguga ühendatud ega kasuta kütmiseks katlamaja. Eluruumide osas ei ole kehtestatud üldkohustuslikku temperatuuri näidu miinimumi, sest inimeste eelistused õhutemperatuuri osas võivad oluliselt erineda. Kuna toaõhu miinimumtemperatuuri ei ole sätestatud, siis tuleb juhinduda KOS § 11 lg-st 1. Sätte kohaselt peab korteriomanik hoidma korteriomandi reaalosa korras ja seda ning kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevustest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Avaldajad ei ole tõendanud, et puudutatud isikute korterite tavakasutusest tekkivad mõjud on ületatud, kui puudutatud isikute korterites on temperatuur alla 18 oC. Seetõttu pole põhjendatud avaldajate nõue, et puudutatud isikud peavad tagama oma korteriomandites optimaalse temperatuurina vähemalt 18 oC. Ringkonnakohus jätab muutmata maakohtu määruse lõppjärelduse, millega kohus jättis rahuldamata avaldajate avalduse puudutatud isikute kohustamiseks tagada oma korterites minimaalselt 18 oC.
8.Avaldajad esitasid maakohtule koos kohustamisnõudega ka kahjuhüvitamise nõude puudutatud isikute vastu seoses suurenenud kulutuste tekkimisega neile kuuluvates korterites optimaalse temperatuuri hoidmiseks. Avaldajad palusid kohtul määrata õiglase hüvitise, mille rahalised
suurused pakkusid nad 18. mai 2016. a vastuses kohtunõudele. Maakohus jättis avaldajate nõude rahuldamata. Maakohtu hinnangul ei tõendanud avaldajad, mil määral puudutatud isikud oma kortereid kütteperioodil kütsid ning et kütmine oli ebapiisav. Maakohus sisulisi põhjendusi kahju nõude osas ei esitanud ning lahendist ei nähtu ka, millise materiaalõiguse normi alusel maakohus nõude eeldusi kontrollis. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus kahjuhüvitise nõuet kohaselt menetlenud. Asjas esitatud asjaolude kohaselt ei ole välistatud, et avaldajatel võisid tekkida suuremad kulutused küttele olukorras, kus puudutatud isikute korterites ei olnud tagatud avaldajate korteritega võrreldav temperatuur ja avaldajad pidid soojakadude kompenseerimiseks enam kütma. Avaldajad on osundanud ka võimalikele täiendavatele kuludele 18. mai 2016. a vastuses kohtunõudele. TsMS § 613 lg 4 kohaselt võib korteriomanike avaldust hagimenetluses läbi vaadata, kui see on esitatud koos nõudega, mis tuleb läbi vaadata hagimenetluses. Maakohus oleks pidanud kaaluma mõlema avalduse läbi vaatamist hagimenetluses. Asjaolu, et maakohus vaatas avaldusi läbi hagita menetluses ei too siiski kaasa hagita asjana käsitletava kohustamise avalduse osas määruse tühistamist. Ringkonnakohus leiab aga, et kuna maakohus ei vaadanud sisuliselt läbi avaldajate kahjunõuet, siis tuleb selles osas avaldus saata TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel maakohtusse menetlusse võtmise otsustamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul saab maakohus puuduste kõrvaldamise korras paluda selgitust kas hagejad (avaldajad) taotlevad kahjuhüvitist kindla summana või õiglase summana kohtu äranägemisel. Esimesel juhul peab iga hageja tasuma oma nõudelt vastava riigilõivu, teisel juhul saab maakohus määrata ise hagihinnad TsMS § 132 lg 1 ja 2 alusel, st ka väiksema kui 3500 eurot.
9.Ringkonnakohus muudab TsMS § 171 lg 1 ja § 172 lg 1 alusel menetluskulude jaotust. Arvestades seda, et määruskaebus rahuldatakse osaliselt ja avaldajad esitasid maakohtule kaks avaldust, millest ühe osas tuleb anda avaldajatele võimalus hagimenetluse alustamiseks ja teise osas jäeti avaldus rahuldamata, siis on põhjendatud jätta avaldajate kanda 50% puudutatud isikute poolt maa- ja ringkonnakohtus kantud kuludest. Ülejäänud osas jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Maakohus määrab avalduse alusel menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 174 lg 4 alusel pärast käesoleva määruse jõustumist.
/digitaalselt allkirjastatud/
/digitaalselt allkirjastatud/
/digitaalselt allkirjastatud/
Üllar Roostoja
Kai Kullerkupp
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.