Kristiina Herma, Erika Kübarsepp, Liivia Armipaik, Miralda Stern ja Malle Käosaar avaldus AS Helter-R, OÜ Kroonikeskus ja AS KEIO-E vastu korteriomandite korrashoidmise kohustamiseks Esialgse õiguskaitse kohaldamine Viru Maakohtu 23. detsembri 2014 määrus
Vaidlustatud kohtulahend
Kohtuistungi toimumise aeg
AS-i Helter-R, OÜ määruskaebus Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitajad:
esindajad
1.AS Helter-R (registrikood: 10247246);
2.OÜ Kroonikeskus (registrikood: 10691092);
3.AS KEIO-E (registrikood: 10316951); Määruskaebuse esitajate esindaja vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein;
5.Malle Käosaar (isikukood: XXX); Vastustajate esindaja vandeadvokaat Küllike Namm
RESOLUTSIOON
1.Muuta Viru Maakohtu 23. detsembri 2014.a määruse resolutsiooni p 2 sõnastust, lugedes kohtumääruse resolutsiooni p 2 tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „2. Kuni tsiviilasjas nr 2-14-62968 tehtava lõpplahendi jõustumiseni kohustada AS-i Helter-R, OÜ-d Kroonikeskus ja AS-i KEIO-E esialgse õiguskaitse korras tagama neile kuuluvates Rakveres XXX asuvates korterites vähemalt temperatuur 18 °C.“
2.Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata.
3.Jätta AS-i Helter-R, OÜ Kroonikeskus ja AS-i KEIO-E määruskaebus rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.
ASJAOLUD
1.Kristiina Herma, Erika Kübarsepp, Liivia Armipaik, Miralda Stern ja Malle Käosaar (avaldajad) esitasid 22. detsembril 2014 avalduse AS-i Helter-R, OÜ Kroonikeskus ja AS-i KEIO-E (puudutatud isikud) vastu korteriomandite korrashoidmise kohustamiseks, s.o optimaalse temperatuuri tagamise kohustamiseks ja avaldajatele kohtu äranägemisel õiglase hüvitise määramiseks, et hüvitada avaldajate poolt tehtud kulutused neile kuuluvates korterites optimaalse temperatuuri hoidmiseks. Avaldajad taotlesid esialgse õiguskaitse kohaldamist ning vastustajate kohustamist oma korterite kütmiseks selliselt, et vastustajatele kuuluvates korterites oleks tagatud vähemalt 04. veebruari 2005 Vabariigi Valitsuse määrusega nr 38 kehtestatud eluruumi optimaalne temperatuur 18 °C kuni käesolevas tsiviilasjas kohtuotsuse jõustumiseni. Avalduse kohaselt on avaldajad ja puudutatud isikud XXX Rakvere maja korteriomanikud. XXX kortermaja majandamiseks ja valdamiseks ei ole korteriomanikud moodustanud korteriühistut. 31. oktoobril 2014 korteriomanike üldkoosolekul otsustati alustada korterite kütmist seoses külmade ilmade saabumisega. Puudutatud isikud ei osalenud korteriomanike üldkoosolekul, kuigi neid oldi koosoleku toimumisest teavitatud ja puudutatud isikud olid teated kätte saanud. Seetõttu saadeti puudutatud isikutele kirjad palvega seoses külmade ilmade saabumisega hakata koheselt kütma puudutatud isikutele kuuluvad korterid nr 2, 7 ja 8 kuna kütmata korterid kahjustavad oluliselt teiste korteriomanike huve ning seavad ohtu terve maja veesüsteemide toimimise. Vabariigi Valitsuse 04. veebruari 2005 määruse nr 38 (Eluruumidele esitatavate nõuete kinnitamine) p 7 kohaselt ei tohi kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis siseõhu temperatuur inimeste pikemaajalisel ruumis viibimisel olla alla 18 °C, lubatav temperatuuri ülempiir tuleb määrata Eestis kasutatavate sisekliima normide alusel. Kuna puudutatud isikud ei kasuta regulaarselt neile kuuluvaid korteriomandeid ega küta neid üldse, raskendab see avaldajate korterites optimaalse temperatuuri, s.o 18 °C saavutamist ning seega rikuvad puudutatud isikud kaasomanike õigust eluruumi optimaalsele temperatuurile. TsMS § 378 lg 1 p 10 kohaselt tuleb puudutatud isikuid kohustada kütma oma kortereid kuni käesolevas tsiviilasjas kohtuotsuse jõustumiseni, nii et igas puudutatud isikule kuuluvas korteris oleks tagatud vähemalt Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud eluruumi optimaalne temperatuur 18 °C. Korteriomandites optimaalse temperatuuri tagamine ei ole puudutatud isikutele põhjendamatult koormav. Ühtlasi võimaldab korterite kütmine puudutatud isikutel paremini säilitada nii enda kui ka teiste korteriomanike kaasomandit.
MAAKOHTU SEISUKOHT
2.Viru Maakohus rahuldas 23. detsembri 2014 määrusega esialgse õiguskaitse avalduse ning hagi tagamise korras kohustas AS-i Helter-R, OÜ-t Kroonikeskus ja AS-i KEIO-E kuni tsiviilasjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni kütma oma kortereid selliselt, et AS-le Helter-R, OÜ-le Kroonikeskus ja AS-le KEIO-E kuuluvates korterites oleks tagatud vähemalt
04.veebruari 2005 Vabariigi Valitsuse määrusega nr 38 kehtestatud eluruumi optimaalne temperatuur 18 °C. Maakohus tuginedes asja materjalidele ning TsMS § 4771 lg-tele 1 ja 2, § 377 lg-le 2, § 378 lg 1 p-le 4, lg-tele 3 ja 4 leidis, et taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on alust arvata, et puudutatud isikute poolt oma korteriomandite kütmata jätmine tekitab avaldajatele täiendavaid kulutusi ning võib kahjustada ka avaldajate tervist. Maakohus luges põhjendatuks ja vajalikuks esialgse õiguskaitse korras kohustada puudutatud isikuid kütma oma kortereid selliselt, et korterites oleks tagatud vähemalt 04. veebruari 2005 Vabariigi Valitsuse määrusega nr 38 kehtestatud eluruumi optimaalne temperatuur 18 °C. Kohaldatav tagamise abinõu koormab puudutatud isikuid üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada avaldajate õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3.AS Helter-R, OÜ Kroonikeskus ja AS KEIO-E esitasid määruse peale määruskaebuse, milles taotlevad Viru Maakohtu 23. detsembri 2014 määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega jätta vastustajate esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on määruskaebuse esitajatele pandud kohustusi vaidlust mittepuudutavate korteritega seoses. Konkreetsete korteriomandite määruse resolutsioonis nimetamata jätmisega on kohus väljunud vaidlusaluse õigussuhte piiridest ning on pannud määruskaebuse esitajatele vaidlusega mitteseotud kohustusi, s.o kütta kõiki neile kuuluvaid sh XX korterelamus mitteasuvaid kortereid; 2) ei ole TsMS § 377 lg-s 2 sätestatud esialgse õiguskaitse kohaldamise eeldused täidetud. Määratlemata täiendavate kulutuste tekkida võimine vastustajatele ei anna alust vaidlusaluse õigussuhte reguleerimiseks nii, et sellega kaasnevad määruskaebuse esitajatele kulutused. Käesoleval juhul ei ole ei vastustajate ega kohtu poolt välja toodud, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise tagajärjeks võiks olla olulise kahju tekkimine vastustajatel. Määruskaebuse esitajatele kuuluvates korterites vastustajate poolt soovitud sisetemperatuuri mittehoidmine ei saa kahjustada vastustajate tervist. Vastustajate tervis sõltub neile kuuluvates korterites olevatest elamistingimustest ning nende korterite sisetemperatuur sõltub vastustajate poolt korteri kütmisest ning välistemperatuurist; 3) ei ole määruses välja toodud, milline on see vaidlusalune õigussuhe, mille esialgsel reguleerimisel saab määruskaebuse esitajaid kohustada kütma neile kuuluvaid kortereid nii, et neis korterites oleks tagatud 18 ̊C temperatuur; 4) on maakohus ebaõigesti kohaldanud Vabariigi Valitsuse 04. veebruari 2005 määrust nr 38. Eluruumidele esitatavate nõuetega ei ole reguleeritud korteriomanike kui kinnistu mõõteliste osade kaasomanike õigusi ja kohustusi. Eluruumidele esitatavate nõuete regulatsioonist ei tulene, et ahiküttega korteris, milles elanikke ei ole, peab temperatuur olema vähemalt 18 °C. Õigus nõuda eluruumidele esitavates nõuetes sätestatud tingimuste täitmist on konkreetse eluruumi elanikel, mitte samas majas asuvate teiste eluruumide omanikel ja/või elanikel;
5) kujutab käesoleval juhul esialgse õiguskaitse kohaldamine endast olulist sekkumist määruskaebuse esitajate omandiõigusesse ning kohustab määruskaebuse esitajaid tegema rahalisi kulutusi. Maakohus ei ole hinnanud esialgse õiguskaitse abinõu mõju määruskaebuse esitajate õigustele ja huvidele. Määrusest ei nähtu, et kohus oleks analüüsinud ja arvestanud seda, kuidas määratud esialgse õiguskaitse abinõu määruskaebuse esitajaid koormab. Samuti ei ole kaalutud määruskaebuse esitajate ja vastustajate huve ja õigusi seoses esialgse õiguskaitse kohaldamise või kohaldamata jätmisega. Esialgse õiguskaitse kohaldamisega on loodud avalduses nõutuga samasugune tagajärg juba menetluse ajal ilma selleta, et oleks hinnatud, kas vastustajate nõudel on õiguslik alus või mitte; 6) on maakohus jätnud põhjendamatult tagatise nõudmata.
VASTUSTAJATE SEISUKOHT
4.Vastustajad vaidlesid määruskaebusele vastu, palusid jätta see rahuldamata ning menetluskulud määruskaebuse esitajate kanda. Vastuväite kohaselt: 1) ei ole maakohus väljunud väidetava vaidlusaluse õigussuhte piiridest ega pannud määruskaebuse esitajatele vaidlusega mitteseotud kohustusi. Vastustajate poolt esitatud avalduses on selgelt väljendatud vastustajate nõue. Vaidlustatud kohtumääruse asjaoludest on üheselt selge ja arusaadav, milliseid määruskaebuse esitajatele kuuluvaid kortereid määruskaebuse esitajad kütma peavad. Peale 23. detsembri 2014 kohtumääruse tegemist, asusid määruskaebuse esitajad nendele kuuluvaid käesoleva vaidluse esemeks olevaid kortereid kütma; 2) rikuvad määruskaebuse esitajad endale kuuluvate korterite mittekütmisega seadusest tulenevat korteriomaniku kohustust hoida oma korteriomandi reaalosa korras ja seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Korterite mittekütmisega tekitavad määruskaebuse esitajad vastustajatele intensiivsema kütmise vajadusest lisakulutusi, sest kütmata korterid tekitavad soojakadu. Tegemist on konkreetselt vastustajatel optimaalse temperatuuri hoidmiseks vajaliku lisakütmisega kaasnevate ebavajalike täiendavate kuludega. Torustiku võimaliku jäätumise ja purunemise korral on võimalik otsene varaline kahju selle remondiks; 3) on kõikide korteriomanike, sh määruskaebuse esitajate, huvides korterites vähemalt 18 °C tagamine. Nimetatu on vajalik oma korteriomandite paremaks säilimiseks ja torustiku jäätumise vältimiseks; 4) võib määruskaebuse esitajate poolt korterite mittekütmine kahjustada vastustajate, kes selles majas elavad, tervist. Külmad ja niisked ruumid põhjustavad seente ja hallituste tekkimist ja levimist; 5) on vastustajate sooviks kooskõlas Vabariigi Valitsuse määrusega nr 38 tagada eluruumides ohutu ja tervislik elukeskkond, mis võimaldaks seal viibida ööpäevaringselt ja et nende eluruumides oleks mõistlikult tagatav optimaalne temperatuur. Põhjendatud ei ole teha erisusi eluruumide osas, mida köetakse kaugküttevõrgustikust ja mida köetakse ahiküttega, optimaalne temperatuur on eeldatav eluruumidele sõltumata kütmise viisist; 6) on maakohus määruses põhistanud esialgse õiguskaitse kohaldamist ja märkinud, et kohtu hinnangul on kohaldatav avalduse tagamise abinõu kooskõlas TsMS § 378 lg 4 tingimustega ja abinõu koormab määruskaebuse esitajaid üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada vastustajate õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Määruskaebuse esitajad ise nõustuvad määruskaebuses, et normaalse seisukorra säilitamiseks on vajalik tagada teatud sisetemperatuur. Korterite kütmine võimaldab paremini säilitada nii enda kui ka teiste
korteriomanike omandit ja kaasomandit, seega ei ole see määruskaebuse esitajaid koormav hagi tagamise abinõu; 7) puuduvad alused tagatise nõudmiseks. Tagatise nõudmine vastaspoolele tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks on kohtu õigus, mitte kohustus.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu
23.detsembri 2014.a määruse tühistamiseks osas, millega kohaldati esialgset õiguskaitset ning kohustati kuni tsiviilasjas nr 2-14-62968 tehtava lõpplahendi jõustumiseni AS-i Helter-R, OÜd Kroonikeskus ja AS-i KEIO-E esialgse õiguskaitse korras tagama neile kuuluvates korterites temperatuur 18 °C. Ringkonnakohus täpsustab maakohtu määruse resolutsiooni sõnastust, jättes sellest välja viite Vabariigi Valitsuse 04. veebruari 2005.a määrusele nr 38 ja lisades selgituse, mille kohaselt kohtumäärus puudutab Rakveres XXXX asuvaid kortereid. Kohtumääruse resolutsiooni p 2 lugeda tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „2. Kuni tsiviilasjas nr 2-14-62968 tehtava lõpplahendi jõustumiseni kohustada AS-i Helter-R, OÜ-d Kroonikeskus ja AS-i KEIO-E esialgse õiguskaitse korras tagama neile kuuluvates Rakveres XX asuvates korterites vähemalt temperatuur 18 °C.“ Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
6.Maakohtu määruse tühistamist ei tingi määruskaebuse p-s 1 märgitu, mille kohaselt on määruskaebuse esitajatele pandud kohustusi ilma, et kohtumääruses oleks täpsustatud, missuguses elamus asuvaid kortereid tuleb esialgse õiguskaitse korras kütta. Ringkonnakohus peab võimalikuks täpsustada kohtumääruse resolutsiooni, lisades selgitavalt, et kohustus puudutab Rakveres XXX asuvas elamus paiknevaid kortereid.
7.Korteriomandi ja kaasomandi asjades on esialgse õiguskaitse kohaldamise aluseks TsMS § 616. TsMS § 4771 lg 2 kohaselt võib hagita asjas lubatud juhtudel kohaldada esialgset õiguskaitset, kui on vaja olemasolevat olukorda või seisundit säilitada või ajutiselt reguleerida, juhindudes seejuures hagi tagamise kohta sätestatud põhimõtetest. TsMS § 377 lg 2 kohaselt võib kohus vaidlusalust õigussuhet esialgselt reguleerida, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses väljendatud seisukohaga, mille kohaselt ei ole TsMS § 377 lg 2 kohaldamise eeldused käesoleval juhul täidetud.
7.1.Avaldajad on tuginenud esialgse õiguskaitse taotluses sellele, et osa elamus paiknevate korterite kütmata jätmine tekitab avaldajatele täiendavaid kulutusi ning võib kahjustada ka avaldajate tervist. Avaldajate seisukohtadest tuleneb lisaks, et nende huviks korterite nr 2, 7 ja 8 kütmiseks kohustamisel on soov hoida ära nende endi küttekulude suurenemine nn naabrikütte (s.o sooja levik köetud korteritest kütmata korteritesse ja sellega kaasnev soojakadu) tagajärjel, teiseks ebapiisavast kütmisest tingitud külma ja niiskuse tagajärjel seente ja hallituse levimist, samuti on tuginetud väitele, et osa korterite mittekütmise korral võib kahjustuda (s.o külmuda) ka kütmata kortereid läbiv veetorustik.
7.2.Ringkonnakohtu arvates on piisavalt põhistatud avaldajate huvi selle vastu, et korterelamus oleks kõikides korterites tagatud ühtlane sisetemperatuur. Üldteadaolevaks saab pidada asjaolu, et osa korterite kütmata jätmise korral tekivad köetavatel korteritel soojakaod, kuna korterite vaheliste siseseinte (piirete) puhul ei ole üldjuhul arvestatud vajadusega tagada soojusisolatsioon võrreldaval tasemel hoone välispiiretega. Korterelamu puhul saab lähtuda
sellest, et hoone projekteerimisel on eeldatud, et kõigis korterites elatakse ning seega on ka sisetemperatuur korterites enam-vähem ühtlane. Ringkonnakohtu arvates on üldteadaolev ka asjaolu, et tunduvalt erineva sisetemperatuuriga ruumide kõrvuti paiknemise korral võib tekkida hoone konstruktsioone kahjustav niiskus. Nõustuda saab vastustajate seisukohaga, et niiskuse tekkimine võib omakorda kaasa tuua hallitusseente leviku ning see ohustaks nii hoone kui terviku seisundit kui ka elanike tervist.
7.3.Avaldajad on seega põhistanud, et puudutatud isikute korterite pikemaajalisel kütmata jätmisel võib tekkida oluline kahju korterelamule kui tervikule, samuti võib see kaasa tuua ohu elanike tervisele.
8.Kolleegium ei nõustu määruskaebuses esitatud väitega, mille kohaselt kujutab esialgse õiguskaitse kohaldamine endast ebaproportsionaalset sekkumist puudutatud isikute omandiõigusesse. AÕS § 68 järgi võivad omaniku õigused olla kitsendatud seaduse või teiste isikute õigustega. Korterelamu puhul tuleb arvestada sellega, et elamu kui terviku seisundit mõjutab kõigi korteriomanike tegevus. Seega on iga korteriomaniku õigused kitsendatud teiste korteriomanike huvidega. Seda põhimõtet väljendavad ka AÕS § 72 lg 5 ja KOS § 11 lg 1. Nõustuda saab vastustajate seisukohaga, mille kohaselt rikuvad määruskaebuse esitajad neile kuuluvate korterite kütmata jätmisega seadusest tulenevat kohustust hoida oma korteriomandi reaalosa korras ning hoiduda seda ja kaasomandi eset kasutades tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Alates 1. jaanuarist 2018.a kehtima hakkava Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 31 lg 2 kohaselt on korteriomanik oma eriomandi eseme korrashoidmisel muu hulgas kohustatud hoidma selle piires sellist temperatuuri ja õhuniiskust, mis tagab kaasomandi eseme säilimise ning teiste eriomandite esemete kasutamise nende otstarbe kohaselt ja ilma ülemääraste kulutusteta.
9.Ringkonnakohus on seisukohal, et esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on avaldajate poolt esiletoodud asjaolud piisavad ning avaldajatel ei tulnud esitada praeguses staadiumis kõiki tõendeid, mis võimaldaksid kindlaks teha, kui palju suurenevad määruskaebuse esitajate tegevusetuse (s.o korterite mittekütmise) tulemusel konkreetselt ülejäänud korteriomanike küttekulud ja kui suur on tegelikkuses korterelamu kui terviku, sh hoone konstruktsioonide, kahjustumise oht tekkiva niiskuse ja väidetava torude külmumisohu tagajärjel. Kuna korterelamu puhul saab kütteperioodil kõigi korterite regulaarset kütmist ja elamiskõlbliku sisetemperatuuri hoidmist pidada ootuspäraseks ning korteriomanikud võivad üldjuhul seda kõigilt teistelt korteriomanikelt eeldada, siis ei tulnud avaldajatel esialgse õiguskaitse kohaldamise eeldusena tuua esile erilisi asjaolusid või vahetult ähvardava kahju tekkimise ohtu. Seetõttu ei ole alust pidada kulutusi korterite kütmisele ka põhjendamatuteks, seda ka juhul, kui kortereid tegelikkuses elamiseks ei kasutata.
10.Iseenesest on õige määruskaebuse esitajate seisukoht, et vahetult ei kuulu kohaldamisele Vabariigi Valitsuse 4. veebruari 2005.a määrus nr 38 , millega on kehtestatud eluruumidele esitatavad nõuded. Korteriomaniku kohustus tagada oma korteriomandi reaalosa korrashoid ja teiste korteriomanike huvidega arvestamine ei tulene nimetatud määrusest, vaid korteriomanike vahelisi suhteid reguleerivatest õigusaktidest (eelkõige KOS ja AÕS). Seetõttu ei ole viide määrusele kohtulahendi resolutsioonis asjakohane ja tuleb ringkonnakohtu hinnangul resolutsioonist välja jätta. Küll aga saab „Eluruumidele esitatavates nõuetes“ loetletud tingimusi pidada optimaalseteks, mis eelduslikult aitavad tagada ka hoone kui terviku parema säilimise, kuivõrd kõnealuste nõuete eesmärk on inimestele ohutu ja tervisliku elukeskkonna tagamine. Sõltumata asjaolust, et määruskaebuse esitajatele kuuluvaid kortereid käesoleval ajal elamiseks ei kasutata, tuleneb vajadus tagada korterites temperatuur 18 °C eesmärgist kindlustada kogu korterelamus ühtlane eluruumide sisetemperatuur ning selle kaudu
võimaldada elanikele tervislikud ja ohutud elamistingimused ning vältida hoone konstruktsioonide kahjustumist kütmata jätmisest tekkiva niiskuse ja võimaliku külmumisohu tagajärjel.
11.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajate seisukohaga, nagu koormaks esialgse õiguskaitse abinõu puudutatud isikuid ülemääraselt. Puudutatud isikud on korterelamus asuvate alaliseks elamiseks mõeldud korterite omanikud ning omandiõiguse teostamisel tuleb neil arvestada ka ülejäänud korteriomanike huvidega. Määruskaebuses ei ole esile toodud kaalutlusi, mille põhjal kaaluks puudutatud isikute huvi neile kuuluvate korterite tühjana ja kütmata seismise vastu üles ülejäänud korteriomanike huvi selle vastu, et kõigis eluruumides valitseks ühtlane sisetemperatuur. Õige on ka vastustajate seisukoht, mille kohaselt aitab korterite kütmine eelduslikult säilitada ka määruskaebuse esitajate endi omandit ja säilitada selle seisundit. Seega ei pea kolleegium põhjendatuks ka määruskaebuses esitatud väiteid, nagu võiksid kulutused kütmisele osutuda täiesti põhjendamatuteks.
12.Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks seada esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist sõltuvusse avaldajate poolt tagatise andmisest vastaspoolele (s.o määruskaebuse esitajatele) tekkiva võimaliku kahju hüvitamisest. Ringkonnakohtu arvates saab esialgse õiguskaitse kohaldamisel hagita asjades avaldajalt tagatise nõudmine TsMS § 4771 lg 2 ja § 383 lg 1 koostoimest tulenevalt olla põhjendatud pigem erandlikel juhtudel. Kaasomanike ja korteriomanike vahelise suhte puhul on tegemist seaduses sätestatud eripärase õigussuhtega, kus kõik puudutatud isikud (kaas- ja korteriomanikud) on oma külgnevate huvide tõttu üksteisega tihedalt seotud, samuti on kõigi kaas- ja korteriomanike õigused kitsendatud teiste kaas- ja korteriomanike õigustega. Vaidluse puhul, kus sisuliselt nõutakse kõigi kaasomanike või korteriomanike õigustatud huvide järgimist, ei ole tagatise nõudmine kolleegiumi arvates kooskõlas hagita asja olemusega. Ringkonnakohus jääb eelpool väljendatud seisukohale, et eluruumides ühtlase sisetemperatuuri hoidmist ei ole korterelamu puhul põhjendatud pidada ebamõistlikult koormavaks, vaid eelduslikult aitab ühtlane temperatuur ja niiskustase tagada kõigi korteriomanike (sh määruskaebuse esitajate) korteriomandite reaalosade ja ka kaasomandi mõtteliste osade seisundi säilitamise.
13.Määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud jaotab maakohus asja sisulisel lahendamisel.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Kai Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.