X. kaebus Sotsiaalkindlustusameti 30. detsembri 2019. a otsuse nr P26O-2019-226040 tühistamiseks ja kohustamiseks lahendada taotlus uuesti
Menetlusosalised
Kaebaja X. Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Madis Kotsar
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X. kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 26. oktoobril 2020 (HKMS § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.X. (kaebaja) esitas 11. novembril 2019 Eesti Töötukassale ja Sotsiaalkindlustusametile (SKA) taotluse töövõime hindamiseks ja tööealise inimese puude raskusastme tuvastamiseks
ning puuetega inimese sotsiaaltoetuse saamiseks. Eesti Töötukassa tuvastas kaebajal puuduva töövõime.
2.SKA tuvastas 30. detsembri 2019. a otsusega nr P26O-2019-226040 kaebajal keskmise puude raskusastme kestusega 21. detsember 2019 kuni 20. detsember 2021 ning määras kaebajale puudega tööealise inimese toetuse summas 34,01 eurot kuus. Otsuse kohaselt esineb kaebajal terviseseisundist tulenevalt igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises raskusi ning isik vajab kõrvalabi või juhendamist väljaspool oma elukohta vähemalt korra nädalas. Puude raskusastme tuvastamisel võttis vastustaja arvesse taotluses sisaldunud andmed, tervise infosüsteemis (TIS) sisalduvad andmed ning töötukassa töövõime hindamise otsuse.
3.Kaebaja esitas SKA-le 16. jaanuaril 2020 eelnimetatud otsuse peale vaide. Vaides tõi kaebaja esile, et tema tervislik seisund (sh jalgade seisund) on igapäevaselt halvenenud, tekkinud on tasakaaluhäired ning diagnoositud haigused süvenevad. Varasemalt oli vaide esitajal tuvastatud raske puude raskusaste, kuid nüüd tuvastati ainult keskmine puude raskusaste.
4.SKA jättis 6. veebruari 2020. a vaideotsusega nr 8-3/1603-2 rahuldamata. Vaideotsuses selgitati puude raskusastme hindamise metoodikat ning märgiti, et hindamisel arvestati ka töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamuses (tl-d 33-41) kajastatud põhjenduste ning määratud arvväärtustega. Samuti kaasas vastustaja vaidemenetluses täiendava ekspertarsti, kes samuti asus seisukohale, et taotleja igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises esineb raskusi, kuid igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine ei ole piiratud ega täielikult takistatud, mistõttu on alust keskmise puude raskusastme tuvastamiseks (tl 42). Vastustaja on otsuse tegemisel arvesse võtnud kõiki esitatud dokumente. Vaide läbivaatamisel ei ole selgunud uusi õiguslikke ja faktilisi asjaolusid, mille alusel tuleks vaidlustatud otsused kehtetuks tunnistada. Terviseseisundi muutumisel on taotlejal õigus esitada vastustajale korduvekspertiisi taotlus puude tuvastamiseks ennetähtaegselt.
5.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule 11. veebruaril 2020 kaebuse, milles palub SKA otsuse tühistada ja kohustada vastustajat taotlus uuesti lahendada.
6.SKA teatas kohtule 13. veebruaril 2020, et koostas 6. veebruaril 2020 vaideotsuse nr 8 3/1603-2, mis saadeti kaebajale 7. veebruaril 2020 tähitud kirjaga.
7.Tartu Halduskohus võttis 17. veebruari 2020. a määrusega kaebuse menetlusse ja andis vastustajale tähtaja kaebusele vastamiseks.
8.SKA esitas 16. märtsil 2020 vastuse kaebusele, milles palub kaebuse jätta rahuldamata.
9.Tartu Halduskohus otsustas 5. juuni 2020. a määrusega asja läbi vaadata kirjalikus menetluses ja määras täiendavate seisukohtade esitamise tähtaja.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
10.Kaebaja on seisukohal, et SKA 30. detsembri 2019. a otsus nr P26O-2019-226040 on õigusvastane. Kaebajale oli varasemalt määratud raske puue, kuid uue otsusega määrati üksnes keskmine puue. Kaebaja tervislik seisund ei võimalda varasemaga võrreldes madalamat puude raskusastet määrata. Kaebaja toob näitliku nimekirja oma terviseprobleemidest ning on seisukohal, et vastustaja ei ole tema terviseandmeid otsuse tegemisel piisavalt arvestanud.
11.Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, esitades kokkuvõtlikult järgmised põhjendused.
11.1.Puude raskusastme tuvastamisel lähtus vastustaja kaebaja taotluses sisalduvatest andmetest, tervise infosüsteemis sisaldunud andmetest ning töötukassa töövõime hindamise otsusest. Vastustaja kasutas kaebaja puude raskusastme tuvastamisel ka töövõime hindamise käigus koostatud dokumendipõhist töövõime hindamise eksperdihinnangut.
11.2.Sotsiaalkaitseministri 29. oktoobri 2016. a määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ (määrus nr 18) § 4 lg 5 alusel hindas ekspertarst kaebajal piirangute esinemist 7 valdkonna võtmetegevustes: liikumine, käeline tegevus, suhtlemine, teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste elluviimine, muutustega kohanemine ja ohu tajumine, inimestevaheline lävimine ja suhted. Tegutsemispiirangutele arvväärtuste andmine toimub töövõime ja puude raskusastme hindamisel ühtse küsimustiku alusel, erinev on üksnes see, kuidas saadud arvväärtustega edasi toimitakse. Töövõime hindamisel hinnatakse piiranguid tavapärases töökeskkonnas, füüsilise pingutuse vajadust ajalise surve tingimustes. Ühiskonnaelus osalemisel esinevad piirangud ei vasta aga üks-ühele töövõimet piiravatele teguritele.
11.3.Puude raskusastme määramine on toimunud määruse nr 18 järgi. Eksperdiarvamuse andnud arst on tutvunud kõigi isiku kohta käivate terviseandmetega terviseinfosüsteemis ning andnud kõigile esinevatele piirangutele arvväärtused, mille vastustaja võttis puude raskusastme hindamisel aluseks. Metoodikast tulenevalt olid arvväärtused sellised, mis andsid aluse keskmise puude raskusastme tuvastamiseks.
11.3.1.Ekspertarst ei tuvastanud kaebajal piiranguid suhtlemise (nägemine, kuulmine ja kõnelemine), teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonna võtmetegevustes. Kaebajal on liikumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel, samuti muudatustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine mõlemal juhul 1,67. Käelise tegevuse valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetilised keskmised mõlemas valdkonnas 0,67. Inimestevahelise lävimise ja suhete valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine oli 1,0. Seega jäid nendes valdkondades piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetilised keskmised alla arvväärtuse 2 ning seetõttu puudus alus puude raskusastme tuvastamiseks nendes valdkondades (määrus nr 18 § 6 lg 6 p 1).
11.3.2.Õppimise ja tegevuste elluviimise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine oli 2. Seega esineb kaebajal raskusi igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises ning on näidustatud keskmise puude raskusastme tuvastamine õppimise ja tegevuste elluviimise valdkonnas.
11.4.Kohtupraktikas on selgitatud, et puude raskusastme menetluse eripära tõttu ei saa selles seada põhjendamis- ja ärakuulamiskohustusele nii suurt rõhku kui tavalises haldusmenetluses. Sotsiaalkindlustusametil puudus kohustus kaasata haldusmenetluses täiendavalt arstiõppe saanud isikuid, sest tugineti töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamusele. Riigikohtu otsuses asjas nr 3-17-1110 väljendatud juhistest lähtuvalt kaasas vastustaja vaidemenetluses täiendava ekspertarsti. Ka teine ekspertarst asus seisukohale, et esineb alus keskmise puude raskusastme tuvastamiseks.
11.5.Haldusmenetluses aluseks võetud eksperdiarvamuses ja ka täiendava ekspertarsti arvamuses on analüüsitud kaebaja erinevatest terviseprobleemidest tulenevaid tagajärgi tema terviseseisundile ja abi vajadusele. Lisaks on arvestatud, et taotlejal esineb depressiooniga ärevus, krooniline valu, unehäired, meeleolu langus ja ärritatavus, mis põhjustab piiranguid õppimise ja tegevuste elluviimise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning inimestevahelise lävimise ja suhete valdkondades. Esinevad piirangud vastavad keskmisele puude raskusastmele.
11.6.Kaebajal esineb igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises raskusi, kuid igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine ei ole piiratud ega täielikult takistatud, mistõttu on kaebajale keskmise puude raskusastme määramine õiguspärane.
KOHTU SEISUKOHT
12.Vaidluse all on, kas SKA tuvastas 30. detsembri 2019. a otsuses nr P26O-2019-226040 õiguspäraselt kaebajal keskmise puude raskusastme ja määras sellest lähtuvalt puudega tööealise inimese toetuse 34 eurot 1 senti. Kaebaja on seisukohal, et varasemalt tuvastati tal raske puude raskusaste ning uues otsuses ei ole tema terviseseisundit õigesti hinnatud. Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud otsus vastab nõuetele ning kaebaja puude raskusaste on menetlusnorme järgides tuvastatud õigesti, arvesse on võetud asjakohaseid terviseandmeid ning kaks ekspertarsti on nende põhjal tuvastanud, et kaebaja terviseseisundist tulenevalt esineb isikul igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises raskusi, mis vastab keskmise puude raskusastmele.
13.Puude raskusastme tuvastamise otsus on haldusakt, mis peab olema kirjalikult põhjendatud ning selles tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (haldusmenetluse seadus (HMS) § 56 lg 1 ja 2). Arvestades puude hindamise taotlustega kaasnevat töökoormust on haldusakti põhjendamisnõuded tavapärasest mõnevõrra piiratumad, kuid puude raskusastme tuvastamise otsuse põhjendustes peab olema välja toodud, kuidas on konkreetse isiku puhul puude raskusastme hindamiseks kehtestatud metoodikat rakendades lõppjärelduseni jõutud (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi otsus (RKHKo) asjas nr 3-17-1110, p 18). Kui haldusaktis on viidatud põhjenduste osas teisele haldusaktile või muule dokumendile, peab haldusakt sisaldama vähemalt selle tegemise põhimotiive (RKHKo nr 3-3-1-90-14, p 17). Haldusaktis tuleb selgitada puude raskusastme metoodikat ning esitada lõppjäreldust kinnitavad põhimotiivid. Haldusakti põhjendamine on oluline tagamaks, et haldusakti adressaat mõistaks, miks otsus nii tehti (RKHKo nr 3-17-1110, p 18). Kohtu hinnangul vaidlustatud SKA otsus nendele tingimustele ei vasta. Otsuse põhjendamisnõude täitmiseks ei piisa üksnes vastustaja järelduse märkimisest. Vaidlustatud otsusest nähtub üksnes SKA järeldus, et arvesse võetud andmete alusel tuvastati taotlejal keskmine puude raskusaste kuna taotleja vajab igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus regulaarset kõrvalabi ja juhendamist väljaspool oma elamiskohta vähemalt korra nädalas. Vastustaja ei ole otsuses kajastanud põhimotiive viisil, mis võimaldaks otsuse adressaadil otsuse kujunemise loogikat ja kasutatud metoodikat üheselt ning selgelt mõista. SKA otsuses pole viidatud töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamuse kasutamisele ning selle arvamuse põhimotiive pole välja toodud. Samuti ei ole esitatud eksperdiarvamuse lõppjäreldusi valdkondade kaupa. Välja ei ole toodud isegi konkreetset valdkonda, milles esinev piirang vastas keskmise puude raskusastmele. Seetõttu on kohus seisukohal, et vaidlustatud otsus on põhjendamispuudustega ja seetõttu formaalselt õigusvastane.
14.Järgnevalt kontrollib kohus, kas vaidlustatud otsus on materiaalselt õiguspärane.
15.Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 23 lg 7 kohaselt võib Sotsiaalkindlustusamet võtta puude raskusastme hindamisel aluseks töövõime hindamisel koostatud eksperdiarvamuse ja töötukassa otsuse töövõime hindamise kohta. Kuigi vastustaja ei ole vaidlustatud otsuses töövõime hindamisel koostatud eksperdiarvamusele viidanud, on vaideotsuse põhjal siiski selge, et sellele on puude raskusastme tuvastamisel tuginetud, sest puude raskusastme määramise menetluses ei ole vastustaja ise arstiõppe saanud isikut kaasanud. Teine ekspertarst kaasati alles vaidemenetluses.
16.Kohtu hinnangul on vastustaja vaideotsuses asjakohaselt selgitanud rakendatud metoodikat ja analüüsinud kaebaja terviseseisundit. Vaideotsuses on kajastatud vaidlustatud otsuse tegemisel arvestatud eksperdiarvamuse põhiseisukohad. Lisaks on vaidemenetluse raames teine ekspertarst täiendavalt hinnanud kaebaja terviseseisundit ja jõudnud samale järeldusele. Kohus peab siiski vajalikuks juhtida vastustaja tähelepanu sellele, et vaideotsuses tuleks enam tähelepanu pöörata vaides märgitud vastuväidetega seonduvale, mitte keskenduda niivõrd eksperdiarvamuses märgitud arvväärtuste välja toomisele.
17.PISTS § 23 lg 6 näeb ette, et puude raskusastme tuvastamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit, tegevusvõimet, kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadust, samuti tehniliste abivahendite kasutamise vajadust, elukeskkonda ning rehabilitatsiooniplaani olemasolu korral selles ettenähtud tegevusi. Määruse nr 18 § 6 lg 1 kohaselt tuvastab SKA tööealise inimese puude raskusastme, võttes arvesse taotluses sisalduvad andmed; arstiõppe läbinud isiku arvamuses sama määruse § 4 lg-s 5 nimetatud valdkondade võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmetele antud arvväärtused; muud asjasse puutuvad andmed. Puude raskusaste tuvastatakse liikumise, käelise tegevuse, suhtlemise, õppimise ja tegevuste elluviimise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise, inimestevahelise lävimise ja suhete valdkondades esinevate piirangute alusel. Määruse nr 18 § 6 lg 3 kohaselt arvutatakse puude raskusastme tuvastamiseks iga valdkonna kohta, v.a suhtlemise valdkond, võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine. Suhtlemise valdkonna puhul on määrusega kehtestatud erisus, mille puhul lähtutakse puude raskusastme tuvastamisel vähemalt ühe võtmetegevuse sooritamisel esineva piirangu raskusastmest. Kui vähemalt ühes valdkonnas on piirangu aritmeetiline keskmine või määruse § 4 lõike 5 punktis 3 nimetatud valdkonnas on vähemalt ühe võtmetegevuse sooritamisel esineva piirangu raskusastme arvväärtus 2–2,75, esineb isikul raskusi igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises ja tal tuvastatakse keskmine puude raskusaste. Arvväärtuse 2,763,49 korral on isiku igapäevane tegutsemine või ühiskonnas osalemine piiratud ja tal tuvastatakse raske puude raskusaste (§ 6 lg 6 p-d 1-2). Kui piirangud esinevad mitmes valdkonnas, tuvastatakse puude raskusaste selle valdkonna järgi, milles piirangud on suurimad (määruse 18 § 6 lg 8).
18.Halduskohus saab puude raskusastme määramise otsuse õiguspärasuse hindamisel kontrollida seda, kas SKA on puude raskusastme tuvastamisel järginud menetlusnorme ja lähtunud asjakohastest asjaoludest. Kohtupraktikas on peetud võimalikuks arvestada haldusakti kontrollimisel haldusorgani poolt vaide- või kohtumenetluses esitatud kaalutlusi, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus nendest kaalutlustest haldusakti andmisel (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus (RKHKo) nr 3-3-1-46-14, p 15). SKA on võtnud otsuse tegemisel aluseks töövõime hindamise menetluses koostatud ekspertarsti arvamuse, mille kohtulik kontroll on samuti piiratud. Kohtu pädevuses ei ole ekspertarsti arvamuses esitatud meditsiiniliste hinnangute õigsuse kontroll. Kohus saab kontrollida, kas ekspertarst on hinnanud kaebaja taotluses märgitud kehalise ja vaimse võime valdkondades ja nende võtmetegevustes esinevaid piiranguid ning kas lähtutud on asjakohastest andmetest, samuti seda, kas ekspertarst on oma arvamust nõuetekohaselt põhjendanud.
19.Vaidlustatud otsuse sisulise õiguspärasuse hindamisel tuleb arvestada, et kaebaja ei ole vaides ega ka kaebuses piisava selgusega välja toonud, millise konkreetse valdkonna või valdkonna võtmetegevuse puhul on tema hinnangul ekspertarst andmeid ebaõigesti hinnanud ja valele järeldusele jõudnud. Puude raskusastme tuvastamise menetluses ei piisa üldjuhul sellest, kui taotleja esitab eksperdiarvamuse kohta üldsõnalisi vastuväiteid. Selleks et
haldusorganil tekiks kõrgendatud uurimiskohustus, peab taotleja vastustajale ära näitama, millise valdkonna või võtmetegevuse puhul on eksperdiarvamuse andja eksinud. Haldusorgani uurimiskohustus on vaidluse korral siiski suurem juhul, kui eksperdiarvamuse andja hinnangul ei vasta meditsiiniliste andmete (nt taotlejal on diagnoositud teatud haigus) alusel taotleja terviseseisund taotleja hinnatud piirangu raskusastmele ja eksperdiarvamuse andja leiab, et piirangu raskusaste on väiksem (RKHKo nr 3-17-1110, p 21). Vaides ja kaebuses kajastatud etteheited on üldsõnalised, kuid nendest on siiski arusaadav, et kaebaja ei nõustu eksperdiarvamuse puhul arsti antud hinnangutega eelkõige „liikumise“ valdkonnas ning heidab ette terviseandmete mittepiisavat arvestamist ka üldiselt kõigi asjakohaste valdkondade lõikes, milles taotleja ja ekspertarsti hinnang ei ühtinud.
20.Vaidlust ei ole selles, et SKA otsuse tegemisel aluseks võetud eksperdiarvamuses märgitud valdkondade võtmetegevuste arvväärtuste järgi ületas üksnes õppimise ja tegevuste elluviimise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtus aritmeetiline keskmine määruse nr 18 § 6 lg 6 p-s 1 sätestatud määra. Otsuse tegemisel arvestatud eksperdiarvamuses määratud arvväärtused kinnitavad, et kaebaja terviseseisundist tulenevad häiringud vastavad keskmise puude raskusastmele. Kaebuses ja vastustajale esitatud taotluses märgitud terviseprobleeme (õhupuudus, hüpertooniatõbi, liiges- ja seljavalud, kõrge vererõhk, uneapnoe, ärevushäired, hingamisteede kroonilised haigused, koormustaluvuse vähenemine) on eksperdiarvamuses arvestatud ning hinnatud nendest tulenevate piirangute raskusastet koostoimes teiste TIS andmetega. Iga valdkonna võtmetegevuste ning valdkonna üldhinnangu raames on eksperdiarvamuses märgitud arsti arvamus ning piirangu raskusastme hinnang, samuti on esile toodud järelduse tegemisel arvestatud terviseandmed ning märgitud põhjendused järelduse kohta. Näiteks liikumise valdkonna kokkuvõttes (tl-d 34p-35), mida kaebaja peab üheks peamiseks puude raskusastme määramisel ebaõigesti hinnatud valdkonnaks, on töövõime hindamise eksperdiarvamuses märgitud, et „taotlejal on liigesvalude ja seljavalu tõttu piiranguid lühikeste vahemaade käimisel, pikemaaegsel istumisel või seismisel, püstitõusmisel ja astmetest käimisel. Koormustaluvus on alanenud ja koormusel tekib õhupuudus ja hingeldus. Esineb peavalusid ja vererõhutaseme kõrgenemist. Aeg-ajalt esineb parema jala tuimust, peamiselt seismisel. Piirangu põhjuseks on südame-veresoonkonna, kopsude, ainevahetuse struktuuri ja lülisamba ja liigeste struktuuri kahjustus.“ Samuti on ekspertarst asunud seisukohale, et taotleja on piiranguga kohanenud ning piirangu põhjustanud haiguse kulgu on raske prognoosida. Liikumise valdkonnas on eksperdiarvamuses kajastatud ka arvestatud TIS andmed ning taotluses esile toodud andmed. Kohtu hinnangul on otsuse tegemisel aluseks võetud eksperdiarvamuses ekspertarst piisavalt põhjendanud, miks tema hinnang piirangu raskusastmele erineb kaebaja taotluses märgitud hinnangust. Otsuse tegemisel arvestatud eksperdiarvamus vastab määruse nr 18 § 4 lg-s 8 sätestatud tingimustele. Ka vaidemenetluses antud arvamuses on teine ekspertarst tuginenud asjakohastele andmetele ning on oma seisukohti arusaadavalt põhjendanud, mistõttu puudub kohtul alus ka selle arvamuse usaldusväärsuses kahelda.
21.Kaebaja terviseprobleemidega on arvestatud nõutaval määral ka teiste valdkondade ja nende võtmetegurite hindamisel. Kohtu hinnangul ei anna asja materjalid alust kahelda otsuse tegemisel arvestatud ekspertarsti ning vaidemenetluse raames antud täiendava ekspertarsti arvamuste järeldustes, et kaebaja terviseseisundist tulenevalt esineb tal igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises raskusi, kuid igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine ei ole piiratud ega täielikult takistatud, mistõttu on alust keskmise puude raskusastme tuvastamiseks (PISTS § 2 lg 21 p 3). Ekspertarstid on lähtunud asjakohastest andmetest ning oma seisukohti piisavalt põhjendanud, järelduste kujunemine on jälgitav ning mõistetav.
22.Asjaolu, et kaebajale oli varasema otsusega määratud raske puude raskusaste ja uue hindamise käigus tuvastati tal keskmine puude raskusaste ei ole määrav. Tegemist on individuaalsete otsustega, mille tegemisel lähtutakse otsuse tegemise ajal tähtsust omavatest aktuaalsetest andmetest, arvestades, et isiku terviseseisund võib ajas muutuda. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et kaebaja puude raskusastme tuvastamisel oleksid ekspertarstid lähtunud asjakohatutest kaalutlustest või jätnud olulised terviseandmed arvestamata.
23.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vaidlustatud otsus on materiaalselt õiguspärane, selle andmisel on arvestatud asjakohaste andmetega ning järgitud puude raskusastme tuvastamise korda määral, mis ei tingi vaidlustatud otsuse õigusvastasust. Kuigi kohtu hinnangul ei järginud vastustaja vaidlustatud otsuse põhjendamise korda piisavas ulatuses ei tingi see HMS § 58 alusel vaidlustatud otsuse tühistamist, sest vaidlustatud otsus on materiaalselt õiguspärane.
24.SKA on õigesti määranud ka puudega tööealise inimese toetuse. Kaebajal tuvastati tegutsemispiirang õppimise ja tegevuste elluviimise valdkonnas ehk tuvastati vaimse funktsiooni kõrvalekalle (keskmine puude raskusaste). Kui keskmise puude raskusastmega inimesel esineb kõige suurem kõrvalekalle vaimses funktsioonis, siis makstakse talle toetust 133% sotsiaaltoetuste määrast kuus (määruse nr 18 § 9 lõike 7 punkt 1). Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määr oli vaidlustatud otsuse tegemise ajal 25 eurot ja 57 senti kalendrikuus (PISTS § 5 lg 1 ja 2019. aasta riigieelarve seadus § 2 lg 5). Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määr on sama ka 2020. aastal (2020. aasta riigieelarve seadus § 2 lg 4). Vaidlustatud otsusega määratud toetuse suurus vastab seega seaduse nõuetele (25,57x1,33= 34 eurot 1 sent).
25.Kohus jätab seetõttu kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). HKMS § 175 lg 3 alusel asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga, sest kohtuotsuses on kajastatud eriliiki isikuandmeid (terviseandmeid) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 ja isikuandmete kaitse seaduse tähenduses.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.