X kaebus Maksu- ja Tolliameti 19.02.2020 vastutusotsuse nr 13-7/00927-11 tühistamise nõudes
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Aiki Meister
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS § 52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Maksu- ja Tolliamet (edaspidi: MTA) määras 30.04.2018 maksuotsusega nr 12.2-3/039837-54 Autoris Law Office OÜ-le (edaspidi: ALO) täiendavalt käibemaksu 20 555,89 eurot ning tulumaksu 29 766,25 eurot, kuna ALO ei ole kontrollitaval perioodil (oktoobrist 2016 kuni märtsini 2017) tegelikult soetanud teenuseid ega kaupu äriühingutelt Gurgaon Bijwasan AS (21.01.2014– 12.04.2017 AVST-Kodulux AS), Nyali Mayungu OÜ (10.06.2013–29.03.2017 Kodulux-Kinnisvara Holding OÜ), NESKA Group OÜ ja Alvida Trans OÜ. Samuti pole ta müünud kaupu Bulgaaria äriühingule Greengo Ltd ja on teinud raamatupidamisnõuetele mittevastavate arvete alusel ettevõtlusega mitteseotud kulusid. ALO vaidlustas nimetatud maksuotsuse 23.07.2018 Tallinna Halduskohtus (haldusasi nr 3-18-1472). Tallinna Halduskohus jättis 09.10.2019 otsusega kaebuse
rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 31.01.2020 otsusega ALO apellatsioonkaebuse rahuldamata ning halduskohtu otsuse muutmata. Riigikohtu halduskolleegium ei võtnud 09.06.2020 määrusega ALO kassatsioonkaebust menetlusse. Seega maksuotsus jõustus 09.06.2020.
2.MTA määras 13.12.2018 maksuotsusega nr 12.2- 3/041648-444 ALO-le tasumiseks maksusumma kokku 11 726,16 eurot.
3.MTA kohustas 19.02.2020 vastutusotsusega nr 13-7/00927-11 (edaspidi: VO) X tasuma solidaarselt ALO maksuvõlga 57 927,90 eurot. MTA põhjendas VO-d järgmiselt. ALO ei ole tasunud 30.04.2018 koostatud maksuotsusega nr 12.2-3/039837-543 määratud maksusummat maksustamisperioodi 2016. a oktoobrist 2017. a märtsini kohta kokku 50 322,14 eurot, mille saldo on 28.11.2019 seisuga 46 201,74 eurot. ALO ei ole tasunud 13.12.2018 koostatud maksuotsusega nr 12.2- 3/041648-444 määratud maksusummat 2017. a augusti ja septembri kohta kokku 11 726,16 eurot, mille saldo on 28.11.2019 seisuga 11 726,16 eurot.
3.MTA-l puudub võimalus maksuvõla sissenõudmiseks äriühingu enda vara arvelt ning seetõttu on maksukorralduse seaduse (MKS) § 96 lg-le 5 tuginedes olemas alus vastutusotsuse koostamiseks.
4.Vaatamata sellele, et kontrollitaval perioodil esitas maksudeklaratsioone raamatupidaja V. P., esitas need X kui ALO juhatuse ainuliikme antud andmetest lähtuvalt. Seega oli X teadlik neis maksudeklaratsioonides sisalduvatest andmetest. Äriühingu nimel koostas arveid X, olles eelnevalt need raamatupidajaga kooskõlla viinud. ALO seadusliku esindajana oli Xe kohustus korraldada, et maksudeklaratsioonidel kajastatud andmed oleksid õiged. X oli 2016. a ja 2017. a ALO juhatuse ainuliige, seega juhtis äriühingut perioodil, mille osas on koostatud maksuotsused, mille alusel suurenes äriühingu maksukohustus 62 048,30 euro võrra (saldo 28.11.2019 seisuga 57 927,90 eurot).
5.Kontrollimenetluste käigus selgunud asjaolusid arvestades suurendas MTA ALO käibemaksukohustust kokku 32 282,05 euro võrra ja tulumaksukohustus suurenes 29 766,25 euro võrra. Lisaks vähenes kontrolli tulemusel kauba ühendusesisene käive 38 913,00 euro võrra. MTA kontrollis 27.03.2017 korralduse nr 12.2-3/039837-1 ja 15.05.2017 korralduse nr 12.2-3/039837-3 alusel ALO maksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust maksustamisperioodidel 2016. a oktoobrist kuni 2017. a märtsini. MTA tuvastas, et ALO ei soetanud kõnealusel perioodil Nyali Mayungu OÜ-lt, Gurgaon Bijwasan AS-lt ja NESKA Group OÜ-lt kaupu ega Alvida Trans OÜ-lt teenuseid.
6.Maksudeklaratsioonidest ja MTA-le esitatud dokumentidest nähtub, et ALO kajastas käibedeklaratsioonidel 0% määraga maksustatavat käivet (.h kauba ühendusesisest käivet) 2017. a jaanuaris 28 671 eurot ning 2017. a märtsis 10 242 eurot ning deklaratsioonidel kajastatu aluseks oli kuivainete (riis, tatar, hirss) väidetav müük Bulgaaria ettevõttele Greengo Ltd. MTA tuvastas, et X väljastas kuivainete kohta võltsarveid, sest kaup, mida väidetavalt edasi müüa, puudus ning seega ei tekkinud ka ühendusesisest käivet. Kontrolli tulemusel vähenes 0% määraga maksustatav ühendusesisene käive summas 38 913,00 eurot. X rikkus käibemaksuseaduse (KMS) § 7 lg 1 p-i 1 ning §-i 28 ja § 29 lg-t 1.
7.MTA tuvastas, et X tegi ALO arvelduskontolt väljamakseid summas 119 065 eurot eelnimetatud äriühingutele, mille nimel koostatud arvete osas MTA tuvastas, et need ei vasta raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele. Sellised väljamaksed loetakse ettevõtlusega mitteseotuks ning nendelt tulnuks arvestada, deklareerida ning tasuda tulumaks.
8.ALO ei deklareerinud perioodi 2016. a oktoobrist kuni 2017. a märtsini TSD-l ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid summas 119 065 eurot, millelt arvestatud tulumaks on 29 766,25 eurot. X rikkus tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 2 p-i 3 ning § 54 lg-d 2 ja 4.
9.MTA kontrollis 25.10.2017 teate nr 12.2-3/041648-1 alusel ALO 2017. a augusti- ja septembrikuu käibedeklaratsioonil deklareeritud andmete õigsust. MTA tuvastas, et Virtual and Realconstructions
OÜ väljastatud arvete alusel ei ole ALO reaalselt teenuseid saanud. X kajastas alusetult ALO 2017. a augusti- ja septembrikuu sisendkäibemaksu arvestuses Virtual and Realconstructions OÜ poolt väljastatud arvetel märgitud käibemaksu kokku summas 11 726,16 eurot, kuna täitmata on sisendkäibemaksu maha arvamise tingimused (esitatud arved peavad vastama KMS §-is 37 sätestatud nõuetele, praegusel juhul ei ole arvetel kajastatud saadud teenuste mahtu ning tuvastati, et arvel märgitud teenust ei ole saadud). Seega ei ole Virtual and Realconstructions OÜ arvetel märgitud tehinguid toimunud. X rikkus KMS § 29 lg-t 1 ja § 31 lg-t 1. X rikkus MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustust korraldada esindatava deklareerimiskohustus, mis tuleneb MKS § 85 lõikest 4, koostoimes viidatud KMS-i ja TuMS-i sätetega.
10.Kui X oleks kajastanud ALO KMD-del õigeid andmeid ega oleks võltsarvete alusel teinud ülekandeid äriühingutele, kellelt tegelikkuses vastusooritust ei saanud, siis oleks ALO-l olnud mõistliku majandamise tulemusena piisavalt raha, et tasuda nii jooksvad kui ka tulevased maksukohustused. Kui võltsarvete alusel ei oleks raha äriühingust välja viidud, ei oleks tulumaksukohustust tekkinud. Seega viis X äriühingust ettevõtlusega mitteseotult ning maksuvabalt välja raha. Samal ajal eksisteerisid ALO-l varjatud maksukohustused, mis jäid tasumata. X rikkus MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustust korraldada esindatava tasumiskohustus, mis tuleneb MKS § 105 lg-st 1 koostoimes KMS § 38 lg-ga 1 ning TuMS § 54 lg-ga 4.
11.X kohustuseks oli kontrollida äriühingu majandustegevust, et mh vältida kolmandate isikute kahjustamist. Arvestades, et X olid ALO osas e-maksuameti kasutamise võimalused perioodil 06.09.2012–22.08.2018 arvelduskonto kasutamise ja käsutamise õigus, omas ülevaadet äriühingu arvetest, kassast, esitatud maksudeklaratsioonidest, siis sellest tuleneb, et X oli kõnealusel perioodil täielik ülevaade ning kontroll ALO majandustegevuse ja finantsvahendite üle ja ta oli kursis äriühingus toimuvaga. ALO-l ei olnud perioodil, kuhu maksud määrati, volitatud esindajaid.
12.X rikkus juhatuse liikme kohustusi perioodidel 2016. a oktoobrist kuni 2017. a märtsini ning 2017. a augustis ja septembris, mil esitas ALO maksudeklaratsioonides (KMD ja TSD) teadlikult valeandmeid, varjates seeläbi tegelikkuses tasumisele kuuluvaid maksusummasid. X kajastas ALO sisendkäibemaksu arvestuses võltsarveid eesmärgiga vähendada äriühingu maksukohustust. X jättis arvestamata, deklareerimata ning tasumata ettevõtlusega mitteseotud kulu, mis tulenes äriühingutele võltsarvete alusel ülekannete tegemisest, ehkki tegelikult ALO kaupu ega teenuseid ei saanud. Nimetatud tegevus saab oma olemuselt olla võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 5 tähenduses ainult tahtlik.
13.X tegevust iseloomustavad VO kohaselt järgmised asjaolud: - äriregistri andmetel oli X ALO asutaja, juhatuse liige 04.07.2012–21.03.2018 ning ainuosanik 04.07.2012–14.02.2018; - maksukohustuslaste registri andmetel olid X e-maksuametis ALO volituste ja õiguste administreerimise õigused ning raamatupidaja paketi kasutamisõigused alates 06.09.2012 kuni 22.08.2018; - X on kinnitanud, et äriühingu rahaliste vahendite kasutamine oli täielikult tema kontrolli all, ta oli kursis kõikide tehingutega, mis kõnealusel perioodil tehti. Väljamakseid arvelduskontolt tegi X, pangakaart küll oli X nimel, kuid seda ta ei kasutanud. X oli täielik ülevaade äriühingu finantsvahenditest ja ta korraldas nende kasutamist; - arvestades, et äriregistri andmetel on X olnud juhatuse liige 7 ettevõttes, on tal ettevõtluskogemus.
14.ALO ei soetanud 2017. a veebruaris ja märtsis kodumasinaid ega köögitarbeid Gurgaon Bijwasan AS-ilt ning Nyali Mayungu OÜ-lt järgmistel põhjustel: - Gurgaon Bijwasan AS-i ja Nyali Mayungu OÜ-ga sõlmitud lepingutel olevate allkirjade ehtsus ei leidnud kinnitust; - Gurgaon Bijwasan AS-i ja Nyali Mayungu OÜ endised juhatuse liikmed ja töötajad ei kinnita kaupade müüki ALO-le;
- arvete kujundus erineb tavapärasest; - Gurgaon Bijwasan AS ja Nyali Mayungu OÜ on tegevuse lõpetanud; - Xe seletused tehingute kohta ei ole usaldusväärsed.
15.ALO ei soetanud kuivaineid (riis, hirss, tatar) NESKA Group OÜ-lt ega transporditeenust Alvida Trans OÜ-lt järgmistel põhjustel: - ALO seotus NESKA Group OÜ-ga; - NESKA Group OÜ-l puudus kontrollitaval perioodil tegevus; - Xe seletused kuivainete ostu ja transpordi kohta pole usutavad; - NESKA Group OÜ ja Alvida Trans OÜ ühise esindaja A. F seletused ei ole usaldusväärsed ega kinnita kaupade ning teenuste müüki ALO-le; - Alvida Trans OÜ arved tasuti Business Office Management OÜ-le, mille juhatuse liige on D. R.
16.Olemasolevate andmete põhjal on alust arvata, et ALO ei müünud kuivaineid (riis, hirss, tatar) Bulgaaria äriühingule Greengo Ltd ning X väljastas kuivainete kohta võltsarveid järgmistel põhjustel: - ALO-l puudus kaup, mida edasi müüa; - ALO-le oli tehing kahjumlik ning arvetel kajastatud kauba tarne aadress on ebaõige; - Greengo Ltd juhatuse liikmel puudub ülevaade ettevõtte äritegevusest. ALO ei ole Greengo Ltd-le kaupu müünud ning seega ei ole täidetud maksustatava käibe (sh kauba ühendusesisese käibe) tekkimise eeldused ning äriühingule Greengo Ltd näidatud müügiarved KMDl 0% määraga maksustatava käibena deklareerimisele ei kuulu.
17.ALO tegi X kaudu perioodil 2016. a oktoobrist kuni 2017. a märtsini AS Swedbank arvelduskontolt EE602200221055504602 Gurgaon Bijwasan AS-i, Nyali Mayungu OÜ, NESKA Group OÜ ja Alvida Trans OÜ arvetele viidates väljamakseid summas 119 065 eurot, mis olid eelkirjeldatud põhjustel ettevõtlusega mitteseotud. Kuna toodud väljamaksete puhul on TuMS § 51 lg 2 p 3 kohaselt tegemist väljamaksetega, mille kohta puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument, siis tulnuks nimetatud väljamaksed deklareerida vastavalt TuMS § 54 lg-le 2 ja § 51 lg 1 kohaselt tasuda tulumaks vastavalt TuMS § 4 lg 1 toodule kokku 29 766,25 eurot.
18.MTA kontrollis 25.10.2017 teate nr 12.2-3/041648-1 alusel ALO 2017. a augusti- ja septembrikuu käibedeklaratsioonil deklareeritud andmete õigsust. MTA tuvastas, et Virtual and Realconstructions OÜ poolt väljastatud arvete alusel ei ole ALO reaalselt teenuseid saanud järgmistel põhjustel: - X oli väidetavate tehingute ajal nii ALO kui Virtual and Realconstructions OÜ juhatuse liikmeks; - ALOja Virtual and Realconstructions OÜ vahel koostatud arved on üldsõnalised; - X ei osanud selgitada, miks esitab Virtual and Realconstructions OÜ arveid ALO-le; - teenust osutas X; - Virtual and Realconstructions OÜ plaanis tegelema hakata hoopis muul tegevusalal; - Virtual and Realconstructions OÜ-l puudusid teenust osutavad töötajad; - arvete eest on tasumine toimunud kaootiliselt; - ALO arvelduskontolt ülekantud raha liikumise skeem; - Virtual and Realconstructions OÜ ei omanud kontrolliperioodil tavapärast majandustegevust; - ALO kasum äritegevusest on minimaalne. Eelnevast tuleneb, et X on teadlikult ja tahtlikult rikkunud deklareerimiskohustust. Kui X oleks maksudeklaratsioonidel esitanud õiged andmed ega oleks teinud võltsarvete alusel väljamakseid, viies seeläbi ettevõtlusega mitteseonduvalt ettevõttest välja raha, oleks ALO-l olnud piisavalt rahalisi vahendeid maksukohustused tasuda. Eelkirjeldatud tegutsemisviis on tahtlik.
19.MTA tuvastas, et X esitas 2016. a oktoobrist 2017. a märtsini ning 2017. a augustis ja septembris ALO nimel valeandmetega maksudeklaratsioone (KMD ja TSD), varjates seeläbi tegelikkuses tasumisele kuuluvaid maksusummasid ja jättes maksukohustused tähtpäevaks tasumata.
20.Kui X poleks rikkunud deklareerimiskohustust ja oleks kohe deklareerinud KMD-del tõeseid andmeid, oleks maksukohustused saanud täita äriühingu rahaliste vahendite arvelt. Kui X poleks võltsarvete alusel äriühingust välja viinud raha 119 065 eurot, mida oleks saanud kasutada varjatud maksukohustuste tasumiseks, siis ei oleks äriühingul kujunenud maksuotsustega määratud maksukohustust, mis on senini tasumata. Nimetatud rikkumiste puudumisel oleks olnud välditav ALO maksuvõla tekkimine maksuotsustega määratud summades, mille saldo on kokku 57 927,90 eurot ja mille sissenõudmine ALO-lt on muutunud võimatuks. Seega esineb Xe toimepandud teadlike ja tahtlike rikkumiste ja ALO maksuvõla vahel põhjuslik seos ning X on solidaarselt ALO-ga vastutav viimase maksuvõla tasumise eest.
21.VO-ga nõutavate maksukohustuste suurus on 57 927,90 eurot, mille moodustab maksuotsustega määratud, kuid tasumata maksuvõlg. MTA ei esita intressinõuet VO-ga nõutavalt põhivõlalt arvestatud intressi osas.
22.Kuna varaseim maksuotsustega määratud maksukohustus pärineb 2016. a oktoobrist (nõue muutus sissenõutavaks 10.11.2016), siis rakendades viieaastast aegumistähtaega, aegub ALO maksuotsustega määratud maksuvõla sissenõudmine varaseima perioodi osas 10.11.2021.
23.Kaebaja esitas 15.01.2020 arvamuse VO projektile, millele MTA vastas järgmiselt. Kui ALO ei oleks KMD-del kajastanud võltsarveid, mille alusel vähendas äriühing riigile makstavat käibemaksu sisendkäibemaksu suurendamise kaudu, siis nende võltsarvete maksmata jätmisel oleks olnud äriühingul piisavalt raha, et tasuda riigile käibemaks, mille summa KMD-del õigesti kajastatuna oleks olnud suurem (võltsarvetel märgitud käibemaksu võrra).
24.Ei ole põhjust, miks peaksid tehingupartnerite endised töötajad andma ebaõigeid selgitusi olukorras, mil töösuhe on juba lõppenud. X on oma vastuses esitanud vaid paljasõnalised ja oletuslikud järeldused, mismoodi tehingupartneri äriühingus võis äritegevus toimuda. Väited ei ole tõendatud. Kahtlust äratavate tehingute korral tuleb asjaolusid ja tõendeid hinnata kogumis, vastastikuses toimes ning lähtudes ka elulisest usutavusest.
25.ALO arvelduskontolt nähtuvad väljamaksed Nyali Mayungu OÜ-le (endise nimega KoduluxKinnisvara Holding OÜ) ja Gurgaon Bijwasan AS-le (endiste nimedega AVST-Kodulux AS, Aktsiaselts AVST-I). X pole maksumenetluses, kohtumenetluses ega vastutusmenetluses esitanud ühtegi täiendavat tõendit või dokumenti, mis looks eluliselt usutava versiooni tehingute toimumisest või selgitaks meie poolt välja toodud ebakõlasid ja muudaksid usutavaks tehingu toimumise raamatupidamisdokumentidel kajastatud viisil. Maksupettuse konspiratiivse iseloomu tõttu ei ole võimalik koguda rikkumise kohta otseseid tõendeid ja seega tuleb hinnata kaudseid tõendeid kogumis. Nii on näiteks võimalik dokumente vormistada ka tegelikkuses mittetoimunud tehingute kohta, samuti on võimalik tehingu toimumisest mulje jätmiseks teha pangaülekandeid, ilma et reaalselt oleks kauba võõrandamist toimunud. Seetõttu ei saa ka arvete tasumine kinnitada üheselt tehingute toimumist ja välistada maksupettuses osalemist.
26.ALO osas läbi viidud maksumenetluse käigus tuvastas MTA äriühingu maksuarvestuses maksuõigusrikkumised ning selle tulemusena toimus maksuotsuste kaudu äriühingule maksusummade juurde määramine. Maksude juurdemääramise tingis asjaolu, et tehinguid sellisel kujul, nagu X ALO raamatupidamises kajastas, ei toimunud.
27.ALO ja NESKA Group OÜ juhatuse liikmed on tutvuse kaudu seotud ja see võimaldas teha koostööd maksupettuse läbiviimiseks. X väide, et tegelikult juhtisid äriühingut ja majandasid nii NESKA Group OÜ-s kui ka kuivainete transporti pakkunud Alvida Trans OÜ-s A. F. ning E. F., ei
muuda asjaolu, et nimetatud äriühingutega väidetavalt toimunud tehingute puhul on läbi viidud maksuõigusrikkumisi.
28.MTA tuvastas, et A. F. seletused ei ole usaldusväärsed (vt VO ptk 2.2.2.2 p-d c ja d). Enne seletuste võtmist ei ole võimalik väita, et seletused on ebausaldusväärsed, vaid järelduse selles osas saab teha hiljem, arvestades kõiki asjaolusid kogumis ja vastastikuses seoses. Seejuures võivad ebausaldusväärsed seletused vahel kinnitada just asjaolu, et seotud isikud soovivad teadlikult jätta tegelikest tehioludest väära muljet. MTA analüüsis VO peatükis 2.2.2.2 väidetavalt toimunud tehinguid ning tuvastas, et ALO ei soetanud kuivaineid NESKA Group OÜ-lt ja seetõttu ei olnud ka kaupa, mida edasi müüa Bulgaaria äriühingule Greengo Ltd (vt ptk 2.2.2.3).
29.ALO-l puudus vajadus teenuse järele, mida väidetavalt osutas Virtual and Realconstructions OÜ. X ei ole selgitanud, milles erinesid teenused või kuidas peeti arvestust ALO-le Virtual and Realconstructions OÜ poolt osutatud teenuste üle. Esitatud arved olid ebamäärased, puudusid arvandmed, mille põhjal oleks võimalik tuvastada teenuste mahtu, kirjeldamata oli teenuste sisu. X ei esitanud lisadokumente, mis kõike nimetatut lahti seletaksid. Selle asemel, et ALO poolt tellida teenust Virtual and Realconstructions OÜ-lt, oleks maksuõiguslikult korrektne väljastada mõlema ettevõtte alt arved oma reaalsetele klientidele konkreetsete teenuse eest. Kuivõrd põhjendatud ei ole kirjeldatud toimimisviis, siis viitavad kahe äriühingu vahelised dokumentides kirjeldatud tehingud sellele, et X püüdis Virtual and Realconstructions OÜ arvete kajastamisega ALO raamatupidamises vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu kohustust.
30.MTA on hinnanud Xe esitatud dokumente VO punktis 2.2.3, leides, et ALO ei ole Virtual and Realconstructions OÜ-lt teenuseid saanud. Tehingute toimumise kinnituseks ei ole lisadokumente peale ebamäärase sisuga arvete ning ka muud asjaolud kogumis viitavad, et tehinguid ei toimunud. Muu hulgas oli X mõlema äriühingu juhatuse liikmeks, mis andis X võimaluse vormistada kahe ettevõtte vahel dokumente ilma reaalseid majandustehinguid nende taga omamata. Esitatud arvete pinnalt ei ole võimalik järeldada, milliseid teenuseid ja mis mahus ALO Virtual and Realconstructions OÜ-lt sai. Arved koostati üksnes sisendkäibemaksu mahaarvamiseks ja raha maksuvabalt äriühingust välja viimiseks.
31.ALO töötaja M. M. kinnitas maksumenetluse käigus 18.01.2018 toimunud suuliste seletuste andmisel, et tema tegeles enamasti üksnes õigusalaste dokumentide koostamisega ja muud äriühingu ülesanded olid X kanda. X rikkus teadlikult tal lasuvaid juhatuse liikme kohustusi ning X viide M. M. tegevusele on pigem kantud soovist vabaneda vastutusest maksuõigusrikkumiste eest. Raamatupidaja V. P. sõnul sai tema X korra kuus dokumendid, sisestas need raamatupidamisprogrammi ning esitas deklaratsioonid esitatud dokumentide alusel ja tema ei analüüsinud ega kontrollinud ettevõtteid, millele ta raamatupidamisteenust osutas.
32.MTA on analüüsinud Virtual and Realconstructions OÜ tegevust VO ptk-s 2.2.3 ning leidis, et see ei vasta tõele. Virtual and Realconstructions OÜ ei omanud kontrolliperioodil tavapärast majandustegevust. X oli ettevõtluskontrolli ajal uuesti juhatuse liige, kuid põhjusel, et X ei esitanud dokumente, mis tõendaksid Eestis ettevõtlusega tegelemist, kustutas MTA Virtual and Realconstructions OÜ KMKR-st.
33.MTA hindas X ettevõtluskogemust. Arvestades X haridust, senist äriühingute juhtimiskogemust ning seotust ettevõtlusega, saab veenduda, et see on piisav saamaks aru juhatuse liikme õigustest ja kohustustest.
34.Analüüsides Xe esitatud eriarvamust, jääb mulje, et X möönab ka ise, et on äriühingut juhtides käitunud süüliselt ehk olnud raskelt hooletu. X tegutses maksudeklaratsioonidel valeandmeid kajastades tahtlikult, sest kajastas tegelikult mittetoimunud tehinguid ja selline tegutsemisviis on oma olemuselt üksnes teadlik ja tahtlik, mistõttu rakendub Xele maksusumma määramisel 5-aastane tähtaeg.
35.X esitas 27.03.2020 nimetatud vastutusotsusele vaide, mille MTA jättis 03.04.2020 vaideotsusega nr 6-1/4611-2 rahuldamata. MTA põhjendas vaideotsust järgmiselt. ALO ei ostnud Gurgaon Bijwasan AS-ilt ja Nyali Mayungu OÜ-lt kodumasinaid ja köögitarbeid. A. D. ja V. I. (Nyali Mayungu OÜ ja Gurgaon Bijwasan AS-i juhatuse liikmed väidetavate tehingute tegemise ajal) ei kinnitanud kaupade müügilepingute sõlmimist ega kaupade müüki ALO-le. V. I. seletuse kohaselt ei ole müügilepingutel olevad allkirjad tema omad. K. K., kes väljastas tavapäraselt Gurgaon Bijwasan AS-i arveid, ei ole ALO-le arveid väljastanud, tegemist on temale täiesti tundmatu OÜ-ga. Gurgaon Bijwasan AS müügijuhi M. P. seletuste kohaselt ei olnud ALO-le esitatud arvetel nimetatud kaupu 2016. a detsembris Gurgaon Bijwasan AS-i laos. Ei Gurgaon Bijwasan AS ega Nyali Mayungu OÜ ei ole KMD-del deklareerinud müüki ALO-le. Eeltoodud selgitused seavad ALO poolt maksuhaldurile esitatud OÜ Nyali Mayungu ja AS Gurgaon Bijwasan rekvisiitidega arvetel kajastatud tehingute toimumise kahtluse alla. Tehingute mittetoimumist kinnitab lisaks väidetavate müüjatega seotud isikute selgituste ka asjaolu, et ALO-lt saadud arvete kujundus on oluliselt erinev Gurgaon Bijwasan AS-i arvete tavapärasest kujundusest.
36.Väide, mille kohaselt oli A. D. ja V. I. põhjust anda valeütlusi, ei ole asjakohane ega sea nende antud ütluste tõepärasust kahtluse alla. Nimelt kattuvad nende poolt antud selgitused ka äriühingute teiste töötajate selgitustega (M. P. ja K. K.), kellel puuduks igasugune motiiv maksuhaldurile ebaõigeid selgitusi anda. Lisaks kinnitab tehingute mittetoimumist ka arvetel olevate allkirjade fabritseeritus ning asjaolu, et X selgitused on äärmiselt ebamäärased ning neist ei selgu tehingu üksikasjad (transport, kes oli müüja esindaja jne).
37.X ALO juhatuse liikmena pidi vastava tehinguga kursis olema, maksuhaldur ei olegi eeldanud, et ta teaks tehingu kohta kõiki pisiasju, kuid transpordi ja tehingu sõlmimise ning müüja esindaja osas oleks ta tehingute toimumise korral kindlasti osanud konkreetsemaid selgitusi anda.
38.ALO ei ole OÜ-lt NESKA Group kuivaineid ostnud ning OÜ-lt Alvida Trans transporditeenust soetanud. ALO poolt liisitud sõiduki Subaru Legacy tegelikeks kasutajateks olid A. R. ja D. R. Seega olid mõlemad isikud ALO-ga seotud, vastasel korral puudunuks ALO-l igasugune põhjus nende isikute kasutuses oleva sõiduki eest liisingumakseid tasuda. D. R. oli tehingute tegemise ajal ka NESKA Group OÜ juhatuse liikmeks. Seega on kuivainete väidetav ostu-müügitehing toimunud äriühingute vahel, kes mõlemad on D. R. seotud. Kuigi seotud isikute vahel tehingute sõlmimine ei ole keelatud, seab see koos teiste asjas kogutud tõenditega tehingu toimumise kahtluse alla. Asjaolu, et ALO ja NESKA Group OÜ ei olnud mitte üksnes D. R. seotud, vaid ilmselt ka tema kontrolli all, kinnitab see, et kauba eest tasuti OÜ Transpordiagentuur arveldusarvele. OÜ Transpordiagentuur juhatuse liige on samuti D. R. Seega on arve väljastanud D. R. seotud äriühing, arve saajaks ning kauba eest tasujaks on D. R. seotud äriühing ning kauba eest makstud raha jõudis ka veel kolmandasse D. R. seotud äriühingusse.
39.X ei tea, kust pärinevad kuivained, ta ei nimeta transpordivahendit, millega kaup kohale toodi. Selgituste kohaselt tarniti kaup OÜ Alvida Trans poolt. Alvida Trans OÜ ja NESKA Group OÜ ühise esindaja (esindas mõlemaid äriühinguid volikirja alusel) A. F. vastuse kohaselt ei transportinud Alvida Trans OÜ vaide esitajale kuivaineid. Seega lähevad transpordi teenuse osas teenuse soetaja ja teenuse pakkuja ütlused vastuollu. A. F. kinnitab küll NESKA Group OÜ poolset kaupade müüki ALO-le, kuid tema selgitused selles osas on ebausaldusväärsed. Seda seetõttu, et tema selgituste kohaselt soetati kuivained Leedust, kuid ükski Euroopa Ühenduse liikmesriik ei kinnita NESKA Group OÜ-le kaupade ega teenuste müüki perioodil 2016. a kuni jaanuarini 2017. NESKA Group OÜ ei ole ka ise kaupade müüki ALO-le deklareerinud. Esitatud argument, mille kohaselt oli NESKA Group OÜ-l majandustegevus tegelikult olemas, kuid ta lihtsalt ei kajastanud seda oma deklaratsioonidel, ei ole usutav. Puuduvad igasugused põhjused, miks pidanuks NESKA Group OÜ jätma oma tehingud deklaratsioonidel kajastamata. Pigem on tegemist olukorraga, kus kaup puudus ja seega puudus NESKA Group OÜ-l ka võimalus seda kaupa ALO-le edasi müüa. NESKA Group
OÜ arvetel oli kirjas ka pakkimise teenus, mida A. F. selgituste kohaselt NESKA Group OÜ aga ei osutanud. Eeltoodud asjaolud viitavad sellele, et ALO NESKA Group OÜ-lt kaupu ja OÜ-lt Alvida Trans transporditeenuseid tegelikult ei soetanud. Seetõttu on maksuhaldur põhjendatult käsitlenud mittetoimunud tehinguid kajastanud arvete alusel tehtud väljamakseid ettevõtlusega mitteseotud kuluna.
40.Kauba edasimüügi teistesse liikmesriikidesse on maksuhaldur välistanud seetõttu, et ALO-l puudus kaup, mida edasi müüa. Tehingud on ALO raamatupidamises kajastatud viisil, et neist ei saadud kasu, mis on tavapärases ettevõtluses tavapäratu. X andis ebaõigeid selgitusi kauba väidetava ostja asukoha kohta. Väidetava ostja Greengo LTD juhatuse liikmeks on Eesti kodanik O. G., kes ei teadnud selliste tehingute sisust mitte midagi.
41.MTA 13.12.2018 maksuotsuses nr 12.2-3/041648-44 on asutud seisukohale, et ALO ei ole Virtuaalkontori Teenused OÜ poolt väljastatud arvete alusel reaalselt teenuseid saanud. Virtuaalkontori Teenused OÜ koostatud arved on üldsõnalised ning arvetelt ei ole võimalik tuvastada teenuste mahtu ja tegelikku sisu. Arvetel on teenuste nimetuseks märgitud juriidilised teenused, ärija turunõustamine, lepingute koostamine, tõlketööd ning kõigil arvetel on märgitud tööde mahuks „komplekt“. 03.08.2017 arvel nr 94-08 ei ole isegi märgitud kauba või teenuse kirjeldust ning ühte Virtuaalkontori Teenused OÜ arvet, mida on näidatud ALO KMD IND B osas (25.08.2017 arve nr 106-08), ei ole maksuhaldurile esitatud. Lisaks puuduvad ka äriühingute vahel sõlmitud lepingud või muud dokumendid, mis väidetavalt soetatud teenuseid üksikasjalikumalt kirjeldaksid.
42.Virtuaalkontori Teenused OÜ ja ALO juhatuse liikmeks on X, kes ei osanud vastata, kas ta müüb Virtuaalkontori Teenused OÜ-lt ostetud teenused edasi kasumiga või mitte. Samuti ei osanud X selgitada, milles erinesid või kuidas peeti arvestust ALO poolt ja Virtuaalkontori Teenused OÜ poolt osutatud teenuste üle. Samuti ei suutnud ta kokku viia, millistele klientidele osutas teenuseid Virtuaalkontori teenused OÜ läbi ALO. Selline teenuste läbi mitme ettevõtte vahendamine ei ole usutav, kuna teenuse osutajaks on reaalselt üks ja sama isik, s.o vaide esitaja.
43.ALO pangakontolt nähtub, et Virtuaalkontori Teenused OÜ arvete eest toimub tasumine suvaliselt ning mitme arve eest tasumise kohta ei ole maksuhaldurile tõendeid esitatud. Virtuaalkontori Teenused OÜ ei omanud kontrolliperioodil tavapärast majandustegevust. Virtuaalkontori Teenused OÜ deklareerib oma KMD-des ostu ja müüki võrdselt, mistõttu puudub ettevõttel kasumlikkus ja tegelik käibemaksu tasumise kohustus. Selline käitumine on iseloomulik mittetegutsevale äriühingule. 2017. a augusti ja septembri KMD lisas INF B on deklareeritud soetust ainult ettevõtlusega reaalselt mittetegutsenud OÜ-lt Korbett. Kuivõrd Virtuaalkontori Teenused OÜ ja Korbett OÜ maksudeklaratsioone on esitatud samalt IP-aadressilt, on ilmne, et deklaratsioone esitatakse samade isikute poolt ning tegemist on samade isikute kontrolli all olevate ettevõtetega. Lisaks ei nähtu Virtuaalkontori Teenused OÜ pangakontolt tegutsevale ettevõttele iseloomulikke kandeid. Erinevatelt ettevõtetelt toimunud rahalised sissemaksed kantakse kohe OÜ Korbett Leedus avatud maksekontole. Eeltoodud asjaoludest nähtub, et ALO ja Virtuaalkontori Teenused OÜ vahelisi tehinguid tegelikult toimunud ei ole. Toimumata tehingute kajastamine raamatupidamises on tahtlik tegevus ning vaide esitaja juhatuse liikmena nägi ette, et sellise tegevuse tulemusena tekib maksukohustus, mis jääb rahaliste vahendite ettevõtlusest maksuvaba väljaviimise tulemusena ka äriühingule. Maksumenetluses nr 12.2-3/041269 on maksuhaldur tuvastanud OÜ-l Korbett majandustegevuse puudumise. Seega on maksuhaldur kohaldanud vaidlustatud vastutusotsuses põhjendatult 5-aastast aegumisperioodi.
44.Tallinna Halduskohtule saabus 14.05.2019 X kaebus MTA 19.02.2020 vastutusotsuse nr 137/00927-11 tühistamiseks.
KAEBAJA SEISUKOHAD
45.Kaebaja ei nõustu VO-s esitatud seisukohtadega ning vaidleb neile täies ulatuses vastu. Kaebaja käitus vastavalt MKS § 85 lg-le 4, esitades talle teada olevad õiged andmed ning kinnitas nende õigsust. Enamikul juhtudel maksukohustuslane ise hindab, kas kulutus on tema ettevõtlusega seotud ning mil määral kuulub see sisendkäibemaksuna mahaarvamisele, v.a KMS § 30 nimetatud juhtudel, mis näeb ette sisendkäibemaksu mahaarvamise piirangud. Kaebaja on toiminud kooskõlas seadustega, olles eelnevalt konsulteerinud ka raamatupidajaga. Seetõttu oli kaebaja kindel, et tema poolt esitatud maksudeklaratsioonid ning nendel olevad andmed on kajastatud õigesti.
46.ALO tehingud Gurgaon Bijwasan AS-i ja Nyali Mayungu OÜ-ga toimusid 2017. a veebruaris ja märtsis. Gurgaon Bijwasan AS ja Nyali Mayungu OÜ müüdi likvideerija R. P. 2017. a märtsi lõpus. R. P. asus ettevõtete juhatusse Gurgaon Bijwasan AS-s 28.03.2017 ja Nyali Mayungu OÜ-s 29.03.2017. Samal ajal muudeti ka ettevõtete nimetused. Kui MTA alustas vaidlusaluste tehingute uurimisega, ei olnud enam võimalik kätte saada ja kontrollida Gurgaon Bijwasan AS ja Nyali Mayungu OÜ raamatupidamise dokumente. Seega tugineb MTA ainult isikute suulistele ütlustele ja Gurgaon Bijwasan AS ja Nyali Mayungu OÜ deklaratsioonidele, mis esitati viimati MTA-le 2016. a oktoobris ja detsembris. Nendel deklaratsioonidel ei kajastata müüki ALO-le, kuna tehingud toimusid hiljem.
47.Gurgaon Bijwasan AS ja Nyali Mayungu OÜ käitumisest vaadeldaval perioodil on näha, et kõigepealt jäeti esitamata deklaratsioonid, siis müüdi ettevõtted likvideerijale, kes muutis ettevõtete nimed. See oli planeeritud protsess algusest peale. Gurgaon Bijwasan AS-i ja Nyali Mayungu OÜ endiste juhatuse liikmete ja töötajate huvides oli mitte tunnistada tehinguid ALO-ga. Vastupidist ei ole võimalik tõendada, kuna ettevõtteid puudutavat dokumentatsiooni enam ei eksisteeri.
48.K. K. ja M. P. ütlused on vastuolulised ning ei näita sellist olukorda, mida MTA on tahtnud tõendada. Selgitustest tuleb välja, et keegi ei teadnud täpselt, millised tooted ja kui palju võis laos olla, sest inventuuri ei tehtud peale jaanuari 2016. Tehti projektimüüke, millest kõik ei pruukinud midagi teada. Jaanuaris 2017 koondati viimane müügijuht ja K. K. enam arveid ei esitanud. Kui ei olnud enam töötajaid ega olnud päris täpselt teada kauba sortiment ja selle olemasolu, sh võidi teha projektimüüki, siis on täiesti võimalik, et nt V. I. või A. D. kui endised juhatuse liikmed said endale võimaluse n-ö lisaraha teenimiseks. Nendel oli ainukesena juurdepääs ettevõtete pangakontole. Neil oli ainukestena õigus ja võimalus teha lepinguid ja väljastada arveid nii, nagu see neile sobis. Seda enam, et deklaratsioone enam ei esitatud ja ettevõtted müüdi likvideerijale. Seda teadsid sellel ajal ainult V. I. ja A. D.
49.ALO maksis raha AVST-Kodulux AS-le ja Kodulux-Kinnisvara Holding OÜ-le. 14.03.2018 ALO-le koostatud kontrollakti kohaselt tasus ALO vastavalt 23 389,74 eurot ja 22 093,04 eurot. Seega sisuliselt sai kaebaja ettevõte kahjumit 30 612,32 eurot, kuna MTA arvates kaupa ei olnudki. Kui vaidlusaluseid tehinguid ei ole väidetavalt toimunud, siis tekib küsimus, kellele läks tasutud raha. MTA ei ole eelnevat kontrollinud. A. D. kirjutab oma vastuses MTA 16.11.2017 saadetud teabe andmise korraldusele nr 12.2-3/039837-16 punktides 11 ja 23, et nii Kodulux-Kinnisvara Holding OÜ kui ka AVST-Kodulux AS-i panagakontodele oli ligipääs sellel ajal ainult A. D. ja V. I.
50.ALO käitus oma parima äranägemise järgi ja esitas deklaratsioonid, sest nii näeb ette seadus (KMS § 27 lg 2). Kui ALO ei oleks esitanud deklaratsioone, siis oleks saanud MTA süüdistada nii ALO-d kui kaebajat käibedeklaratsiooni mitteesitamises ning alustada selle alusel maksumenetlust.
51.MTA esitas küsimused tehingute kohta ALO ja Gurgaon Bijwasan AS ja Nyali Mayungu OÜ vahel. Kui esitatud arvetest on näha, et ALO oli ostja ja Gurgaon Bijwasan AS ja Nyali Mayungu OÜ olid müüjad, siis kuidas saab väita, et maksuhaldur ei saanud aru, kelle laost kaup peale laaditi. Sama küsimus on lao asukohaga. Gurgaon Bijwasan AS ja Nyali Mayungu OÜ asusid ühel ja samal aadressil, mis oli kirjas ka ettevõtete registrikaardil. Sellel aadressil olid ka ettevõtete laod. Ei ole
usutav, et vastustaja ei teadnud, kus asuvad Gurgaon Bijwasan AS ja Nyali Mayungu OÜ. Nende töötajad andsid suulisi ütlusi. Seega ka ülejäänud tõendid on kogutud ebapiisavalt ja valikuliselt.
52.Otsitud on MTA järeldus, et ALO ja NESKA Group OÜ olid seotud. Sõiduautot kasutas ka A. R., kes samuti võib MTA arvates olla seotud ALO-ga, kuid lihtsam on seostada D. R., kuna siis on võimalik konstrueerida usutav seos ettevõtete vahel. TuMS § 8 ei sätesta seotud isikutena sellist vastustaja poolt kirjeldatud „tutvust“. MTA seisukoht, et ALO oli seotud Naska Group OÜ-ga ja D. R. mõju all, on paljasõnaline ja tõendamata. D. R. poolt sõiduki Subaru kasutamine või mittekasutamine ei ole seotud ALO tehtud tehingutega. Kellegi sõiduki kasutajaks märkimine on sõiduki omaniku õigus ja vaba tahe, see ei ole seadusega keelatud ning antud juhul täiesti teemaväline asjaolu.
53.NESKA Group OÜ-s oli sellel perioodil kaks juhatuse liiget. Peale D. R. oli veel juhatuse liikmeks E. F. Juhatuse liikmete vahel oli tehtud leping juhatuse liikmete tööjaotuse (sh ka vastutuse) jagamise kohta. Tööjaotuse kohaselt ei osalenud D. R. ettevõtte juhtimises, vaid tema ülesandeks oli jälgida ainult ettevõttele antud laenu kasutamise sihtotstarbelisust ning tal ei olnud õigust igapäevaseks majandustegevuseks. Vale on vastustaja seisukoht, et ALO oli D. R. mõju all.
54.Arusaamatuks jääb, kuidas ühe ettevõtte poolt teise ettevõtte arvete tasumine on seotud antud asjaga ja kuidas see mõjutas ALO tehinguid NESKA Group OÜ-ga. Vastustaja on jätnud tähelepanuta, et nii NESKA Group OÜ-d kui ka Alvida Trans OÜ-d juhtis ja majandas tegelikkuses A. F. Tema ja E. F. poolt on tehtud ka teated, mille kohaselt sooviti, et raha kantakse teiste ettevõtete nagu Transpordiagentuur OÜ ja Business Office Management OÜ arvetele. Eeltoodut tõendab A. F. 15.11.2017 antud suuliste seletuste protokollis. A. F. selgitab kogu kauba liikumise protsessi kauba ostmisest kuni selle transportimiseni Tallinnasse, Punane tn 6, samuti hinna kujunemist ja müüki ALO-le. Suuliste seletuste protokollis kinnitab A. F., et Alvida Trans OÜ vedas kuivaineid ALO klientidele Lätti, Rumeeniasse ja Bulgaariasse. Sellekohased saatelehed on ka vastustajale esitatud. On tõendatud, et ALO ostis kuivaineid ja müüs need edasi. Edasimüügiga seotud dokumendid on vastustajale esitatud.
55.NESKA Group OÜ ei saanudki deklareerida kaupade ostu ega müüki, kui ta deklaratsioone sellel ajal ei esitanud. Kaebaja ei saa vastutada teise ettevõtte poolt deklaratsioonide esitamise või mitteesitamise eest. Deklaratsioonide mitteesitamisega on NESKA Group OÜ rikkunud seadust, kuid seda rikkumist ei saa panna kaebaja süüks. ALO ja NESKA Group OÜ vahel toimunud tehingud tehti enne 30.01.2017, kui NESKA Group OÜ kustutati KMKR-st. Seega tegi NESKA Group OÜ tehingud, siis kui ta tegeles veel ettevõtlusega ning MTA vastupidine seisukoht ei vasta tegelikkusele.
56.Otsitud on vastustaja seisukoht, et kaebaja seletused kuivainete ostu ja transpordi kohta pole usutavad. Kaebaja selgitas, et kaup tarniti Alvida Trans OÜ poolt ning et talle ei ole teada, mis transpordiga ja kust kohast kaup toodi. Kaebaja ei pidanudki teadma, millise transpordivahendiga kaupa toodi, sest kaebaja ei tegelenud kauba transportimisega. Arusaamatuks jääb, miks A. F. suuline seletus on suurema tõendusjõuga kui kaebaja suuline seletus, sealjuures väidab MTA, et A. F. ütlused ei ole usaldusväärsed, seega ei saa nendele ka tugineda.
57.Vastustaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ükski Euroopa Ühenduse liikmesriik ei kinnita NESKA Grupp OÜ-le kaupade ega teenuste müüki perioodil oktoobrist 2016 kuni jaanuarini 2017 (k.a).
58.MTA on valesti saanud aru pakkimisteenuse osutamisest. Tegemist ei olnud kuivainete pakkimisega, vaid kuivainete kottide peale- ja mahalaadimisega. A. F. selgitused seoses kauba ladustamisega aadressil Punane 6 ei puuduta ALO tegevust. ALO jaoks oli oluline, et kaup oli ostetud, kaup oli ladustatud ning seda sai edasi müüa. Vastustaja seisukoht, et kaup pidi olema laos mitu kuud, ei ole tõendatud.
59.Tavaliselt ei kirjutata arvetele andmeid marsruudi ja teenuse osutamise aja kohta, selleks on olemas kaubasaatelehed ehk CMR-id.
60.Kaebaja esitas maksumenetluses kõik tema valduses olevad dokumendid, mis tõendavad kauba müümist Greengo Ltd-le. Ka kaupade ladustamise ja veo kohta on kõik dokumendid edastatud. Seega ei saa väita, et kaebaja oleks midagi varjanud või käitunud pahatahtlikult. Kaebajale teadaolevalt tasus Greengo Ltd nii kuivainete eest kui ka kõik transpordiarved. Sellest tulenevalt on ALO tegutsenud kasumlikult ning esitatud kahtlustus tehingute kahjumlikkuse kohta on alusetu. Vastustaja väide tarne aadressi ebaõigsuse kohta on otsitud. Kaebaja ütluste ja CMR-il oleva aadressi numbri erinevus ühe numbri võrra ning see, et tänava nimes peab olema „z“, mitte „x“, nagu kaebaja on kirjutanud, ei ole oluline eksimus, mille tagajärjeks saaks väita, et tehinguid ei toimunud. Sellise aadressi andis kaebajale Greengo Ltd volitatud esindaja A. K. Asjaolu, et sellel aadressil asub vaid kontor, mitte ladu, ei tõenda, et kaupa ei transporditud. Kauba vedaja teadis aadressi ja sai kauba üle anda.
61.ALO esitas MTA-le e-posti teel 11.09.2017 dokumendid, mis esitati Bulgaaria advokaadi poolt Bulgaaria maksuametile. Esitatud dokumentidest nähtub, et Greengo Ltd juhatuse liige O. G. volitab Bulgaaria Vabariigi kodanikku A. K. esindama Greengo Ltd huve koostöös ALO-ga ning omal äranägemisel tegema tehinguid või muid vajalikke toiminguid, mis on seoses antud volikirjaga. Seega kogu Greengo Ltd majandusliku tegevusega tegeles A. K. O. G. ei saanudki olla kursis ettevõtte tegevusega ja tehtud tehingutega, sest tema ei osalenud tehingute tegemisel. Sellisel juhul ei saagi väita, et O. G. ei mäleta soetatud köögitehnikat. Selline vastustaja toodud tähelepanek ei oma mingit tähendust antud asja lahendamisel. O. G. rääkis vastustaja audiitorile seda, mida tema teadis ja mis vastab tõele. Kui O. G. on volitanud ettevõtte juhtimise edasi, siis ei saa talle ette heita ettevõtte rahalistest vahenditest ülevaate mitteomamist või seda, et temal puudub teadmine ettevõtte äritegevusest. Seega on alusetu vastustaja järeldus, et tehtud väljamaksed olid ettevõtlusega mitteseotud ning nendelt oleks tulnud tasuda tulumaksu summas 29 766,25 eurot.
62.Tehinguid ALO ja Virtuaalkontoriteenused OÜ vahel on tehtud seaduslikult ja nende kohta on esitatud kõik dokumendid. Vastustaja ei ole viidanud mitte ühelegi õiguslikule alusele, mis keelaks kahe ettevõtte vahel tehingute tegemist. Kaebaja on dokumenteerinud kõik kohustused ning on kogu tööprotsessi kohta andnud selgitusi 12.01.2018 esitatud vastuses 06.12.2017 koostatud korraldusele nr 12.2-3/041648-2 dokumentide esitamise ja teabe andmise kohta. Kaebaja on selgitanud, miks esitas Virtual and Realconstructions OÜ arveid ALO-le. Asjatundmatu on vastustaja väide, et ei ole põhjendatud, miks peaks ALO tegema täiendavaid kulutusi Virtual and Realconstructions OÜ poolt väljastatud arvete tasumisega. Tegemist oli sisseostetud teenusega. Maksuhaldur on 07.11.2017 koostatud protokollis toonud välja, et Virtual and Realconstructions OÜ kajastas soetust Korbett OÜlt. Osaliselt oligi soetuse puhul tegemist tõlketööde sisseostmisega, mida kaebaja on ka maininud nimetatud protokollis. Osaliselt aga oli tegemist muude teenuste sisseostmisega. Nagu näha Virtual and Realconstructions OÜ augusti-septembri 2017. a pangaväljavõttest, oli Virtual and Realconstructions OÜ-l palju kliente, mis tähendab, et kogu tööd ei tehtud ainult ALO jaoks. Pealegi on ALO osa kogu Virtual and Realconstructions OÜ-le teenuste eest makstud summadest üsna väikene. Meelevaldne on vastustaja järeldus, et toimunud tehinguid tehti vaid ALO sisendkäibemaksu summa suurendamiseks ja tegelikult teenust Virtual & Realconstructions OÜ-lt ei saadud.
63.Teenuste osutamise kohta on kaebaja öelnud, et tema osutas valdavalt kõiki teenuseid Virtual and Realconstructions OÜ alt. ALO-s tegeles juriidiliste töödega suuremas osas M. M. ning kaebajal oli rohkem administreeriv osa. Seega tegeles kaebaja klientidega suhtlemisega ning tööde organiseerimisega. Kaebaja ei tegele maksuõigusega ega anna vastavasisulisi konsultatsioone, mistõttu oli tema jaoks üllatav, kui vastustaja hakkas väitma, et õigusteenuse osutamise asemel oli kaebaja eesmärgiks ALO raamatupidamises vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksukohustust,
kajastades sisendkäibemaksu hulgas Virtual & Realconstructions OÜ rekvisiitidega arveid. Kaebaja küsis alati nõu raamatupidajalt ning kuna temalt ühtegi märkust ei tulnud, siis arvas kaebaja, et käitub igati õiguspäraselt.
64.Kuigi Virtuaalkontoriteenused OÜ plaanis hakata tegutsema teisel tegevusalal, siis see ei tähenda, et kaebaja ei võinud osutada juriidilisi teenuseid edasi. Kaebaja tegutses vastavalt oma teadmistele ja võimalustele. Kaebaja mäletamist mööda osutati virtuaalkontori teenuseid ning see moodustas osa ettevõtte tegevusest. Virtual and Realconstructions OÜ on kaebaja registreerinud töötamise registris alates 01.09.2017. Seega oligi seal ainult üks töötaja, kelle kaudu teenust osutati.
65.Kaebaja ei tea, kes, millal ja mille eest kellele raha tasus. Vastustaja üritab kõikide teiste äriühingute tegevust kajastada kui kaebaja väljamõeldud maksupettust, kuid mingit seost kaebaja ja teiste ettevõtete vahel vastustaja ei ole leidnud ega välja toonud. Kaebaja ei tea, kes tema tuttavatest või töökaaslastest tegeleb veel mingi muu tööga või asutab mõne ettevõtte.
66.Virtual and Realconstructions OÜ-l ei puudunud majandustegevus. Ostu ja müügi „peaaegu“ võrdne deklareerimine ei ole asjaolu, millega saab põhjendada majandustegevuse puudumist. Samuti ei oska kaebaja öelda, miks hilisem juhatuse liige või omanik ei vaielnud vastu äriühingu käibemaksuregistrist kustutamisele. Lisaks tehingutele ALO-ga oli Virtual and Realconstructions OÜ-l ka palju teisi kliente. Seega ei saa väita, et tehingud olid ainult kahe ettevõtte vahel. Õige ei ole vastustaja väide, et ALO ei teeninud kasumit. Vastustaja on kasumi suuruse ise välja toonud 27.11.2018 koostatud kontrollakti lk-l 6 p-s 1.1.2.1. i).
67.Vastustaja viide kaebaja sissetuleku vähesusele ei ole põhjendatud. Oma sissetuleku määrab kaebaja kui äriühingu juht ise. Kaebaja selgitas 04.05.2017, et ta ei riski suurte palkade väljamaksmisega, et hiljem mitte hätta jääda maksude tasumisega. Samuti selgitas X, et tema töökoormus tõusis väga suureks, kuid samas ei suurenenud võimalus kasumi teenimiseks, mistõttu ei jõudnudki kaebaja tegeleda Virtuaalkontoriteenused OÜ-ga ning nii leidiski, et mõistlikum on loobuda äriühingust.
68.Kaebaja on võib olla olnud seitsme äriühingu juhatuses, kuid MTA ei ole välja toonud, mis need olid ning kui pikalt kaebaja nendes ettevõtetes oli. Reaalselt on tegutsenud ainult ALO ja Virtual and Realconstructions OÜ. Ülejäänutes oli kaebaja kas väga vähe aega või need ei olegi üldse tegutsenud.
69.Põhjendatud ei ole vastustaja väited deklareerimiskohustuse ja tasumiskohustuse rikkumise kohta. Kaebaja käitus oma parimate teadmiste kohaselt, olles eelnevalt ka konsulteerinud raamatupidajaga. Seetõttu on ka maksusumma määramise tähtajaks kolm aastat ning sellest tulenevalt ei ole põhjendatud maksukohustuse sisse arvestada 2016. a oktoobri makse, vaid selles osas on maksusumma määramine aegunud. Kaebaja ei mööna, et on käitunud süüliselt, seetõttu kohaldub kolmeaastane maksusumma määramise tähtaeg. Vastustaja ei ole tuvastanud kaebaja tahtlust. Üksnes maksuhalduri abstraktne järeldus, et kaebaja on raamatupidamis- ja maksuarvestuses võtnud teadlikult ja tahtlikult arvesse dokumente, millel näidatud tehinguid ei ole kaebaja ja arvetel märgitud äriühingute vahel toimunud, ei ole tahtluse tuvastamiseks piisav. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud ka kohaldada maksusumma määramisel 5-aastast tähtaega (MKS § 98 lg 1).
71.Kaebaja on käitunud vastavalt seadusele ning esitanud kõik dokumendid. Kaebaja ei ole kolmandale isikule kahju tekitanud. Kaebaja tegevuse tulemusena ei halvenenud äriühingu majanduslik olukord. See halvenes vastustaja tegevuse tulemusena. Kaebaja ei teinud vabatahtlikult avaldust kustutada ALO KMKR-st. Kaebaja oli kutsutud MTA-sse 21.03.2018 (kell 9.30). Kutsujaks oli maksuhaldur Raul Männe, kelle ülesandeks oli alustada ALO suhtes kolmandat maksumenetlust perioodi detsembrist 2017 märtsini 2018 kohta. R. Männe soovitas maksumenetluse alternatiivina ALO kustutamist KMKR-st. Seetõttu pidas kaebaja targemaks kirjutada avaldus ettevõtte KMKR-st kustutamiseks.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
74.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Vastustaja jääb VO-s toodud seisukohtade juurde. Vastustaja palub arvestada enda vastuväidetena ka vastutusotsuse p-s 4 ja MTA 03.04.2020 vaideotsuse nr 6-1/4611-26 p-des 13–17 toodud seisukohti.
75.Kaebaja suhtes on kõik vastutusotsuse tegemise eeldused täidetud: ALO-l oli VO tegemise ajal 19.02.2020 kehtiv maksuvõlg, mis ei ole kustutatud ja mille sissenõudmine ei olnud aegunud; ALO maksuvõlg tekkis ajavahemikul oktoobrist 2016 kuni septembrini 2017. Kaebaja oli ALO juhatuse liige alates 04.07.2012–21.03.2018, seega ka ALO maksuvõla tekkimise ajal; maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud. Kuna tegemist on tahtliku maksude tasumisest kõrvalehoidumisega, on maksusumma määramise tähtaeg viis aastat, mis vastutusotsuse tegemise ajaks ei olnud möödunud; ALO maksuvõla sissenõudmine on nurjunud, kuna kolme kuu jooksul ei ole õnnestunud maksuvõlga sisse nõuda (MKS § 96 lg 5); VO on tehtud ajal, kui ALO oli õigusvõimeline äriühing.
76.VO-ga kaebajalt nõutava ALO maksuvõla tekkimise aluseks on MTA 30.04.2018 maksuotsus nr 12.2-3/039837-5419 ja MTA 13.12.20148 maksuotsus nr 12.23/041648-4420. Esimese maksuotsusega seonduvas haldusasjas 3-18-1472 on kohtuvaidlus lõppenud.
77.Gurgaon Bijwasan AS-ilt ja Nyali Mayungu OÜ-lt köögitehnika soetamise tehingute puhul on oluline, et maksumenetluse käigus kogutud tõendite põhjal ei ole võimalik tuvastada, et kaebaja köögitehnikat üldse soetas. Kaebaja esitatud dokumentide alusel soetas ta köögitehnika ja köögikaubad ajal (2017. a veebruaris ja märtsis), mil müüjad AVST-Kodulux AS (Gurgaon Bijwasan AS) ja Kodulux Kinnisvara Holding OÜ (Nyali Mayungu OÜ) olid oma lao võõrandanud ja majandustegevuse sisuliselt lõpetanud.
78.Vastustaja ei nõustu, et müüjate seaduslikel esindajatel oli põhjust kauba müüki eitada juba seetõttu, et nad 2017. a kauba müüki ei deklareerinud ning võõrandasid ettevõtted elukutselisele likvideerijale. AVST-Kodulux AS ja Kodulux Kinnisvara Holding OÜ juhatuse liikmed A. D. ja V. I. selgitasid, et need äriühingud ei kaubelnud kaebaja esitatud arvetel nimetatud toodanguga. Äriühingu endistel töötajatel puudub huvi eitada kauba müüki või ka kauba müügi võimalust olukorras, kus töösuhe on lõppenud ning puudub põhjus endise tööandja juhatuse liikmete huve kaitsta. Ka ei vastutanud töötajad deklaratsioonide esitamise eest, mistõttu puudub põhjus seada nende ütlused kahtluse alla.
79.Vaieldavaks ei saa pidada asjaolu, et ALO esitatud Kodulux Kinnisvara Holding OÜ ja kaebaja vahelisel müügilepingul olev V. I. allkiri erineb tegelikust allkirjast juba visuaalsel vaatlusel, mis kinnitab V. I. väidet, et tema ei ole kaebajaga lepingut allkirjastanud. Vaieldamatu on ka asjaolu, et ALO esitatud AVST-Kodulux AS-i arved erinevad kujunduselt nendest arvetest, mida AVSTKodulux AS oma tehingupartneritele väljastas. Samal ajal ei selgitanud ALO, kes oli konkreetne isik, kelle kaudu ta arvetel näidatud kaubad sai, ning milliselt aadressilt. Kauba tegeliku soetamise korral on alati ostjal võimalus anda täiendavaid ja üksikasjalikke selgitusi tehingu toimumise asjaolude kohta. Kaebaja ei ole seda ei maksumenetluse ega ka kohtumenetluse vältel teinud, vaid üksnes esitanud vastuväiteid vastustaja kogutud tõendite usaldusväärsuse osas. Seega ei kinnita ALO poolt maksumenetluses esitatud Gurgaon Bijwasan AS-i ja Nyali Mayungu OÜ nimel vormistatud arved ja Nyali Mayungu OÜ-ga vormistatud kirjalik leping ning tehtud pangaülekanded tehingute tegelikku toimumist.
80.Usutav on, et kaebaja ALO juhatuse liikmena on kasutanud ära olukorda, kus Gurgaon Bijwasan AS-i ja Nyali Mayungu OÜ majandustegevus oli pärast lao võõrandamist 2016. a novembris sisuliselt lõppenud ning äriühingud ei olnud veel KMKR-st kustutatud, et vormistada käibemaksuga arveid Gurgaon Bijwasan AS-i ja Nyali Mayungu OÜ nimel ning kajastada neid ALO raamatupidamis- ja käibemaksuarvestuses, samuti viia ettevõtlusega mitteseotud eesmärgil raha
äriühingust välja. Viimased väljamaksed on kaebaja Gurgaon Bijwasan AS-i ja Nyali Mayungu OÜ pangakontodele teinud päev enne seda, kui äriregistri andmetel sai mõlema äriühingu juhatuse liikmeks R. P. ning äriühingud kustutati KMKR-st.
81.D. R. ALO sõiduauto kasutusõiguse andmise väljatoomine on põhjendatud ning viitab sellele, et NESKA Group OÜ ja ALO võivad nimetatud seotuse tõttu vormistada omavahel selliseid tehinguid, mida tavapäraselt teineteisest sõltumatud äriühingud ei tee. Asjakohane ei ole kaebuse viide väärteoasjale 4-17-1195, millega püüab kaebaja jätta muljet, et NESKA Group OÜ oli hoopis teise juhatuse liikme, E. F. (E. P.) täieliku juhtimise all. Esiteks leidis Riigikohus 04.03.2019 otsuses, et D. R. oli süüdi Neska Group OÜ käibedeklaratsioonide esitamata jätmises. Teiseks aga olid NESKA Group OÜ juhatuse liikmed volitanud A. F. tegema ostu- ja müügitehinguid NESKA Group OÜ nimel. Samad õigused olid A. F. ka Alvida Trans OÜ-s. Kolmandaks ei laekunud NESKA Group OÜ ja Alvida Trans OÜ nimel vormistatud tehingute eest raha mitte NESKA Group OÜ-le ja Alvida Trans OÜ-le, vaid OÜ-le Transpordiagentuur ja Business Office Management OÜ-le, mille mõlema juhatuse liikmeks oli tehingute toimumise ajal D. R. Järelikult ei mõjuta juhatuse liikmete vaheline tööjaotus Neska Group OÜ-s tehinguid kaebaja ja NESKA Gruop OÜ ning Alvida Trans OÜ vahel. Küll aga näitavad tõendid seda, et nii NESKA Group OÜ kui ka Alvida Trans OÜ nimel vormistatud tehingute eest kandis ALO raha D. R. seotud äriühingute pangakontodele.
82.Vaadates Alvida Trans OÜ poolt ALO-le esitatud arveid, ei ole tuvastatav, milliseid kaupu ja millisel marsruudil veeti. CMR-id on esitatud veo kohta Tallinnast Plovdivisse Bulgaarias. Seega ei selgita ei kaebaja enda ega ka A. F. ütlused seda, kus kaupa hoiti kuni väidetava veoni Bulgaariasse; samuti mitte seda, miks asus ALO kaubavedu tellima ja selle eest maksma juba oktoobris 2016. Kontrollitav ei ole seetõttu ka asjaolu, kas Alvida Trans OÜ nimel esitatud arved kajastavad just nendel CMR-idel näidatud vedusid. A. F. selgituse kohaselt NESKA Group OÜ pakkimise teenust ei osutanud. Kaebaja on väitnud, et tegelikult on arvetel pakkimise all silmas peetud kauba autole laadimist. Ometi on NESKA Group OÜ arvetel kuivained pakitud 50 kg kottidesse, kuid CMR-idel 150-200 kg kottidesse. Kaebuse väidete õigsuse korral jääb kuivainete pakendite küsimus endiselt vastuoluliseks. Samuti seegi, kust kuivained pärinesid, sest Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise käibemaksualase infovahetuse süsteemi VIES andmebaas 2016. a NESKA Group OÜ-le müüki ei kinnita. Lisaks ei kinnita kauba ja teenuse soetamist NESKA Group OÜ-lt ja teenuse soetamist Alvida Trans OÜ-lt vastuolud kuivainete edasimüügi asjaoludes Bulgaariasse. Kaebaja väidab, et Bulgaaria ettevõte Greengo Ltd on tasunud ka transpordiarved. Seejuures ei ole kaebaja esitanud andmeid, kus kajastuks Greengo Ltd kuivainete transpordi eest tasumine.
83.Kaebaja väited, et Greengo Ltd uus juhatuse liige on tänaseks esitanud Bulgaaria maksuhaldurile kõik deklaratsioonid ja muud dokumendid, on paljasõnaline ja tõendamata. A. K. on tehtud volitus Greengo Ltd esindamiseks alles mais 2017, mitte kontrollitaval perioodil. Kuigi O. G. seletuse kohaselt tegi A. K. tehinguid Greengo Ltd nimel ka märtsis ja aprillis 2017, jääb selgusetuks, kes esindas kaebaja versiooni kohaselt Greengo Ltd-d jaanuaris 2017 toimunud tehingutes.
84.Olukorras, kus tehingute kohta on sedavõrd mitmed vastuolud, mis seavad tehingute tegeliku toimumise kahtluse alla, tuleb kaebajal esitada ise tehingute kohta usutav versioon. Kaebaja kritiseerib küll maksuhalduri kogutud tõendeid ja järeldusi, kuid usutavat versiooni tehingute toimumise kohta esitanud ei ole.
85.Teise maksuotsuse osas jääb MTA seisukoha juurde, et ALO ei ole OÜ Virtuaalkontori Teenused poolt väljastatud arvete alusel reaalselt teenuseid soetanud. OÜ Virtuaalkontori Teenused koostatud arved on üldsõnalised ning arvete alusel ei ole võimalik kindlaks teha tegelikult osutatud teenuste mahtu ja tegelikku sisu. Täiendavaid dokumente soetatud teenuse sisu kohta ei ole esitatud, samuti ei ole esitatud arvestust osutatud teenuste sisu üle. Kaebaja kui OÜ Virtuaalkontori Teenused juhatuse liige ei ole nimetatud puudust kõrvaldanud ei maksumenetluse ega ka vastutusotsuse menetluse käigus. Samas oli OÜ Virtuaalkontori Teenused kaudu OÜ-le ALO teenuste osutajaks
kaebaja ise. Juba seetõttu, et OÜ Virtuaalkontori Teenused arved ei vasta KMS § 37 nõuetele, ei olnud ALO-l õigust OÜ Virtuaalkontori Teenused arvete alusel sisendkäibemaksu arvestada. Samuti ei ole võimalik kindlaks teha, et ALO oleks OÜ-le Virtuaalkontori Teenused kõikide arvete eest maksnud. Seetõttu ei ole võimalik veenduda, et ALO oleks OÜ-lt Virtuaalkontori Teenused teenuseid soetades kasumlikult toiminud.
86.OÜ Virtuaalkontori Teenused deklareeris oma 2017. a augusti- ja septembrikuu KMD-del soetamist üksnes mittetegutsevalt äriühingult nimega OÜ Korbett, kelle maksudeklaratsioone esitati aga OÜ-ga Virtuaalkontori Teenused samalt IP-aadressilt. Nimetatud asjaolu näitab, et tegemist oli samade isikute kontrolli all olnud äriühingutega. Samas oli OÜ Korbett äriühinguks, kelle Leedus avatud maksekontole kantakse kohe erinevatelt isikutelt saadud rahalised sissemaksed. Nimetatud asjaoludest järeldub, et tegelikult ALO ja OÜ Virtuaalkontori Teenused vahel tehinguid toimunud ei ole. Tegelike tehingute toimumise korral oli kaebajal kui mõlema äriühingu juhatuse liikmel võimalik esitada tehingute kohta nii lisadokumente kui ka seletusi. Kaebaja aga seda teinud ei ole.
87.Olukorras, kus kaebaja on olnud nii teenuste saaja kui ka teenuseid osutanud äriühingu juhatuse liikmeks, on kaebaja tahtlus OÜ Virtuaalkontori Teenused arvete kajastamisel ALO käibedeklaratsioonides tõendatud.
88.Kaebaja ettevõtluskogemus selgub äriregistri andmetest. Kaebaja ei ole selgitanud ega esitanud tõendeid selle kohta, et äriregistrist nähtuv ettevõtluskogemus oleks maksuhalduri poolt tuvastatud ebaõigesti. Kaebaja pikaaegne ettevõtluskogemus selgub juba tema ALO juhatuse liikmena tegutsemise ajast.
89.VO-s on kaebaja süü selgelt tuvastatud. Kaebaja tegevuse tulemusena on ALO maksuvõlg tasumata. Asjakohane ei ole kaebaja väide, nagu oleks kaebaja olnud 21.03.2018 ALO KMKR-st kustutamise avaldust tehes sundolukorras. Kaebaja oli võõrandanud talle kuulunud ALO osa 14.02.2018 ning 21.03.2018 lõppesid ka kaebaja volitused äriühingu juhatuse liikmena. Seega ei ole usutav kaebaja väide, et tal puudub võimalus ettevõttega edasi tegutseda maksuhalduri ametniku tegevuse tõttu. Seetõttu ei ole põhjendatud kaebaja väited ka selle kohta, nagu ei oleks vaidlustatud vastutusotsus tema suhtes kohane ega proportsionaalne haldusakt.
KOHTU PÕHJENDUSED
90.Kaebus tuleb jätta rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Kohtu põhjendused on järgmised.
91.MTA on VO-s piisavalt, veenvalt ja ammendavalt põhjendanud, kuidas kujunes ALO maksuvõlg ja miks see Xelt välja mõisteti. Kohus analüüsib otsuses kaebuses esitatud väiteid, kuid ei hakka üksikasjalikult üle kordama VO põhjendusi, kuna VO on põhjalik, kõik järeldused on seotud tõenditega, VO on hästi struktureeritud ja hõlpsasti loetav. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2 kohaselt, kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele.
92.Kohus ei leidnud peale asja sisulist läbivaatamist asjaolusid, mis oleks toonud kaasa VO-s toodud põhjenduste ebaõigsust. MKS § 150 lg 1 kohaselt lasub maksukohustuslasel maksuteates või maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. MKS § 150 lg-s 1 sätestatud kohustus laieneb ka vastutusotsuse adressaadile, kes soovib vaidlustada esindatavale varem tehtud maksuotsuses tuvastatud asjaolusid. Kohtumenetluses ei ole kaebaja esitanud ühtegi uut tõendit ega taotlenud täiendavate tõendite kogumist, mis VO-s tehtud järeldusi ümber lükkaks.
93.MKS § 8 lg-st 1, § 40 lg-st 1 ja § 96 lg-st 1 tuleneb, et juhatuse liikme vastutuse eeldused temalt maksuvõla sissenõudmisel on järgmised: juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi; rikutud on kohustust tagada MKS-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine; sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg. MTA maksuotsus nr 12.2-3/039837-54
94.MTA heidab kaebajale ette, et kaebaja kajastas ALO juhatuse liikmena maksustamisperioodil 2016. a oktoobrist kuni 2017. a märtsini sisendkäibemaksu arvestuses Nyali Mayungu OÜ, Gurgaon Bijwasan AS-i, NESKA Group ja Alvida Trans OÜ nimel väljastatud arvetel märgitud käibemaksu kokku 20 555,89 eurot. MTA tuvastas, et ALO ei soetanud kõnealusel perioodil nimetatud äriühingutelt kaupu ega teenuseid. MTA on seisukohal, et kaebaja oli teadlik tehingute tegelikest asjaoludest, vaatamata sellele, et kontrollitaval perioodil esitas maksudeklaratsioone raamatupidaja V. P. Äriregistrist nähtuvalt oli ajavahemikul 04.07.2012–21.03.2018 ALO ainus juhatuse liige X.
95.Kaebaja on seisukohal, et AVST-Kodulux ja Kodulux Kinnisvara Holding OÜ endiste juhatuse liikmete ning töötajate huvides oli mitte tunnistada tehinguid ALO-ga. Kohus, sarnaselt vastustajaga, ei jaga kaebaja arvamust. AVST-Kodulux AS ja Kodulux Kinnisvara Holding OÜ juhatuse liikmed A. D. ja V. I. selgitasid, et need äriühingud ei kaubelnud kaebaja esitatud arvetel nimetatud toodanguga (dtl 453 ja 459). AVST-Kodulux AS-i töötajad K. K. (dtl 108-109) ja M. P. (dtl 124) kinnitasid, et AVST-Kodulux AS kaebaja esitatud arvetel näidatud kaubamärke ei müünud. Samas kinnitas Kivimaa, et AVST-Kodulux AS rekvisiitidega 20.02.2017 arve nr 122, 23.02.2017 arve nr 152, 28.02.2017 arve nr 182, 14.03.2017 arve nr 233, 23.03.2017 arve nr 263, 27.03.2017 arve nr 293 ja 28.03.2017 arve nr 313 ei ole sellise välimusega nagu tavapäraselt väljastatud arved. Lisaks ei väljastanud AVST-Kodulux AS käsitsi vormistatud saatelehti (protokolli p 12). Isegi kui eeldada, et käsitletud äriühingu juhatuse liikmetel võis olla teatud huvi eitada arvete väljastamist, puudub vastav huvi äriühingu endistel töötajatel.
96.K. K. ja M. P. selgitustes puudub vastuolu. Mõlemad kolmandad isikud on nimetanud sarnased kaubaartiklid, teades seejuures täpselt, et vaadeldavatel arvetel nimetatud tooteid AVST-Kodulux AS ei müünud. Mõlemad väitsid ka seda, et 2016. a detsembris ei ostetud suuri koguseid lattu. K. K. kinnitas, et 2017. a märtsis oli laos väike kogus kaupa, mis oli seisma jäänud. Elektroonilist kaupa ei olnud.
97.Tallinna Ringkonnakohus on haldusasjas 3-18-1472 p-s 11 välja toonud järgneva: „Gurgaon Bijwasan AS ja Nyali Mayungu OÜ endise juhatuse liikme V. I. seletuse kohaselt ei ole müügilepingutel olevad allkirjad tema omad. Allkirjad on eesti keeles, kuid tema kirjutab need vene keeles (V. I. 08.11.2017 seletuse p-d 5, 6, 7 ja 8 (dtl 286-287)). Kaebaja raamatupidamises kajastatud Gurgaon Bijwasan AS ja Nyali Mayungu OÜ rekvisiitidega arvete kujundus erineb oluliselt tavapärastele klientidele väljastatud arvetest. Järva Tarbijate Ühistu, Keila Tarbijate Ühistu ja Itek Elektroonika OÜ poolt esitatud arvetel on müüja ärinimes kasutatud kujunduselemente, kuid kaebaja esitatud arvetel on ärinimi sõnalisel kujul ilma mingisuguste kujunduselementideta. Lisaks erineb Järva Tarbijate Ühistu, Keila Tarbijate Ühistu ja Itek Elektroonika OÜ arve numbri ja maksetähtpäeva asukoht kaebaja poolt esitatud arvetel kajastatust (Järva Tarbijate Ühistu 21.11.2017 arved nr 17-00108, 17-00122, 17-00123, 17-00129 (dtl 586-590); Keila Tarbijate Ühistu 21.01.2017 arved nr 17-00096, 17-00094 (dtl 594-596); Itek Elektroonika OÜ 21.11.2017 arvete näidised nr 1608365, 16-08629, 16-08618 (dtl 598-600)). Ka V. I. ja K. K. kinnitavad arvete erinevat kujundust. V. I. selgitab, et ei tea neid arveid ja nende kujundus on erinev (V. I. 08.11.2017 seletuse p 15 (dtl 526)). K. K. ütleb vastuses, et näidatud arved ei ole sellise väljanägemisega, milliseid tema väljastas. Ta märgib, et need ei ole AVST-Kodulux arved (K. K. 15.11.2017 seletuse p 12 (dtl 570). Kaebaja endine juhatuse liige X ei nimeta konkreetse müüja nime ega lao asukohta (Autoris Law Office OÜ 12.06.2017 vastuse p-d 1-4 (dtl 605). Tema selgituste ebamäärasus kaupade päritolu ja kaupade
transpordi ning ladustamisega seotud asjaolude kohta toetab täiendavalt MTA lõppjärelduse õiguspärasust.“ Arvestades eelnevat, on kaebaja väited Gurgaon Bijwasan AS ja Nyali Mayungu OÜ seaduslike esindajate pahatahtlikkuse kohta asjakohatud ja paljasõnalised.
98.Kaebaja väidab, et ALO tegi ülekande AVST-Kodulux AS-le ja Kodulux-Kinnisvara Holding OÜ-le. V. I. ja A. D. kinnitasid, et neil oli juurdepääs AVST-Kodulux AS pangakontodele ning ALO ei tasunud perioodil detsembrist 2016 kuni 31.03.2017 kaupade ega teenuste eest. Gurgaon Bijwasan AS kustutati käibemaksukohustuslase registrist 29.03.2017. Alates 28.03.2017 oli äriühingu juhatuse liige R. P., kes on äriregistri andmebaasi kohaselt seotud 326 äriühinguga ning vastab variisiku tunnustele. Kohtupraktika (vt nt haldusasi nr 3-11-1718) kohaselt ainuüksi äriühingute registreerimine äriregistris, arvete olemasolu ja neis märgitud kaupade ning teenuste saamine ja nende eest tasumine ei tõenda veel tehingute toimumist arvel näidatud isikuga, kui esinevad muud andmed, millest saab järeldada tehingute mittetoimumist. Ka formaalselt nõuetele vastava arve saajal ei ole alust selle alusel sisendkäibemaksu maha arvata, kui arvel näidatud andmed tehingu (sh tehingu teise osapoole) kohta tegelikkusele ei vasta. Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus ei teki ainult arve esitamisest, vaid KMS § 31 lg 1 kohaselt teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral. Kaebaja ei ole kõrvaldanud maksuhalduri poolt välja toodud vastuolusid (mh ei osanud kaebaja anda selgitusi transpordi, tehingu sõlmimise ja müüja esindaja osas), mistõttu üksnes ülekande tegemine ei tõenda tehingute toimumist. Kui ka eeldada kaebaja väidete õigsust, et maksuhaldur pidi olema teadlik arvetel näidatud äriühingute ladude asukohast, siis ei muuda toodu olukorda, kuna äriühingute esindajad ning töötajad eitasid arvetel näidatud kauba müümist.
99.Kaebaja peab tõendatuks kuivainete ostmist NESKA Group OÜ-lt ja kuivainete transpordi ostmist Alvida Trans OÜ-lt. Tallinna Ringkonnakohus leidis haldusasja 3-18-1472 kohtuotsuse p-s 12: “MTA on põhjendatult leidnud, et usutav ei ole, et kaebaja soetas kuivained Neska Group OÜ-lt ning tellis transporditeenuse Alvida Trans OÜ-lt. Kaebaja on viidatud äriühingutega seotud. Kaebaja tasus Neska Group OÜ juhatuse liikme isiklikus kasutuses oleva sõiduki kulude eest (kontrollakti p 1.1.2.2 alapunkt a (dtl 83)). Kaebaja tasus Neska Group OÜ ja Alvida Trans OÜ arved läbi seotud isiku ettevõtete (s.o OÜ Transpordiagentuur ja Business Office Management OÜ) (kontrollakti p 1.1.2.2 alapunkt a (dtl 83)). Kaebaja endise juhatuse liikme Xe seletused ei ole usutavad, sest neist ei selgu kuivainete päritolu ja transpordiga seotud asjaolud. X ei teadnud, kust kuivained tulevad ning ta ei osanud nimetada transpordivahendit (12.10.2017 vastus korraldusele nr 12.2-3/039837-8 (dtl 613)). Neska Group OÜ-l puudus majandustegevus ajal, mil kaebaja deklareeris kaupade soetust. Neska Group OÜ ja Alvida Trans OÜ ühise esindaja A. F. ütlusi kuivainete soetuse kohta ei saa pidada usaldusväärseteks. Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise käibemaksualase infovahetuse süsteemi (VIES) kohaselt ei kinnita ükski Euroopa Liidu liikmesriik, sh A. F. väidetud Leedu kaupade müüki Neska Group OÜ-le perioodil 2016. a oktoober kuni 2017. a jaanuar. A. F. selgitused on vastuolus CMR-ga (A. F. 15.11.2017 seletus (dtl 624 ja 626)). Alvida Trans OÜ arvetel kajastatu pole kontrollitav, kuna puuduvad andmed marsruudi ja teenuse osutamise aja kohta (Alvida Trans OÜ arved (dtl 481–491)).“ Kaebaja ei ole maksuhalduri ega kohtute seisukohti ümber lükanud.
100.Samuti ei ole kaebaja esitanud uusi väiteid seoses ALO tehingutega Greengo Ltd-ga. Tallinna Ringkonnakohus tõi haldusasja nr 3-18-1472 välja: “Kaebaja ei ole ümber lükanud MTA järeldust, et ta ei müünud kaupu Bulgaaria äriühingule Greengo Ltd, mistõttu ei toimunud ka kaupade ühendusesisest käivet. Kuna MTA on eelnevalt tuvastanud, et kinnitust ei ole leidnud kuivainete ost Neska Group OÜ-lt, ei olnud kaebajal eelduslikult kaupa, mida Greengo Ltd-le müüa. Kuna äriühingu tegutsemise eesmärgiks on eeskätt kasumi teenimine, võib järeldust tehingu mittetoimumisest toetada ka väidetavatest tehingutest kasu mittesaamine. Kaebaja endine juhatuse liige X ei teadnud midagi dokumentidele märgitud andmetest ega ka sellest, kas tema nimetatud aadressil asub Greengo Ltd (kaebaja 12.10.2017 vastused korraldusele nr 12.2-3/039837-8 (dtl 373)). Viimati märgitu toetab MTA järeldust tehingu mittetoimumise kohta. Greengo Ltd-ga väidetavalt toimunud tehingute ajal oli juhatuse liige O. G., kes ei olnud teadlik tehingute sisust, tal puudus
ligipääs ettevõtte dokumentidele ja pangakontole ning tema teada puudusid Greengo Ltd-l ladu, töötajad ning transportimisvõimalus (O. G. 04.12.2017 vastus (dtl 393)). Ka Bulgaaria maksuhaldur ei kinnita tehingute toimumist kaebaja ja Greengo Ltd vahel. Seejuures on kontrollaktis viidatud asjaolule, et Greengo Ltd märgitud äriühingu aadressil ei asunud Greengo Ltd-d, vaid advokaadibüroo „Zhelevi“ (vt kontrollakti p 1.2.2 alap d (dtl 87)).“ MTA 13.12.2018 maksuotsus nr 12.2- 3/041648-444
101.MTA asus seisukohale, et ALO ei ole Virtuaalkontori Teenused OÜ väljastatud arvete alusel reaalselt teenuseid saanud. Sama juhatuse liikme kahe ettevõtte vaheline tehingute toimumine on lubatud, kuid ka sellisel juhul peavad tehingud olema nõuetekohaselt dokumenteeritud. Kohus nõustub MTA-ga, et OÜ Virtuaalkontori Teenused koostatud arved on üldsõnalised ning arvete alusel ei ole võimalik kindlaks teha tegelikult osutatud teenuste mahtu ja tegelikku sisu. Arvetel on märgitud kirjeldusena „Juriidilised teenused“, „Äri- ja turundusnõustamine“, „Lepingute koostamine“, „Tõlketööd“ või kirjeldust ei ole üldse märgitud, samuti on märgitud komplekti hind (vt dtl-d 681, 685, 686, 687, 696,697, 698,699, 701,703, 705, 709, 712, 717, 723, kokkuvõte arvetest dtl 745). Kaebaja selgitas 12.01.2018, et tegi ALO-lt tellitud teenuse osaliselt Virtuaalkontori teenused OÜ alt ning esitas selle eest arve ALO-le, kes omakorda esitas arve oma klientidele. Kaebaja jagas oma töökoormuse kahe ettevõtte vahel, mis andis õiguse esitada arveid mõlema ettevõtte nimelt. Arve osas, millel puudus kirjeldus, märkis kaebaja, et puudus võis tuleneda printimise või skaneerimise veast (dtl 755). Kohus nõustub vastustajaga, et selline läbi mitme ettevõtte teenuste vahendamine olukorras, kus teenuse osutaja on sama isik, ei ole usutav. Puudub mõistlik seletus, miks kaebaja ei esitanud arveid reaalsetele klientidele konkreetse teenuse eest vastavalt sellele, milline äriühing teenust osutas. Kaebaja väide, et ta tegeles rohkem administreeriva osaga, ei anna alust asuda vastupidisele järeldusele. Ühestki esitatud tõendist ei ole võimalik järeldada, millist teenust (sh maksuõigusega seotud õigusteenust) ALO Virtuaalkontori Teenused OÜ-lt sai.
102.ALO arvelduskonto väljavõttest nähtub, et Virtual and Realconstructions OÜ arvete eest tasudes ei ole arvestatud maksetähtaegu, osa arvete eest tasumise kohta puuduvad tõendid (dtl 603).
103.Kaebaja ei oska kommenteerida ALO arvelduskontolt raha liikumise skeemi ega tea, kes, millal ja mille eest kellele raha tasus. Maksuhaldur on tuvastanud, et ALO-lt üle kantud raha Virtual and Realconstructions OÜ-le kanti omakorda edasi Paysera LT arvelduskontole, mille omanikuks on Korbett OÜ. Virtuaalkontori Teenused OÜ ja Korbett OÜ maksudeklaratsioone on esitatud samalt IP-aadressilt, millest võib eeldada, et deklaratsioone esitatakse samade isikute poolt ning tegemist on samade isikute kontrolli all olevate ettevõtetega. Seega on väärad kaebaja väited, et vastustaja ei ole seoseid kaebaja teiste ettevõtete vahel välja toonud. Kaebaja väited, et ta ei tea, kes tema tuttavatest või töökaaslastest tegeleb mingi muu tööga või asutab mõne ettevõtte, on paljasõnalised.
104.MTA heidab kaebajale ette, et kaebaja deklareeris endale ja ainsale töötajale töötasu alammäära suurust palka, dividendide väljamakseid teinud ei ole. Õige on kaebaja seisukoht, et sissetuleku määrab ettevõtte juht ise. Samas ei ole kaebaja väited maksude tasumise vajaduse kohta usutavad. Arvestades, et kaebajal kui ALO ja Virtual and Realconstructions OÜ juhatuse liikmel oli huvi raha jaotumist äriühingus optimeerida, ei ole tõenäoline, et ka ainus töötaja nõustus juristina alampalgaga töötama, arvestades, et juristide keskmine palk ületas 2017. a Eesti keskmist töötasu.
105.Kohane on MTA viide kaebaja ettevõtluskogemusele seoses mitme äriühingu juhatuses osalemisega. Asjaolu, et MTA ei ole viidanud äriühingute nimedele, kus kaebaja on olnud osaline, ei oma määravat tähtsust. Olenemata sellest, millise aja vältel kaebaja osales äriühingute tegevuses, sai kaebaja siiski äritegevuse kogemuse. Lisaks tegelesid ALO ning Virtual and Realconstructions OÜ kaebaja väidete kohaselt õigusnõustamisega, millest saab omakorda kaebajalt eeldada õigusalaseid teadmisi. Kaebaja küll väidab, et ei pea ennast maksualaselt pädevaks ning eeldas, et raamatupidaja kontrollib andmeid, kuid vajaliku hoolsuse täitmiseks oleks kaebaja pidanud
omakorda kontrollima raamatupidajat. Riigikohtu halduskolleegium selgitas 11.12.2019 kohtuotsuse nr 3-17-2235 p-s 22, et kutselise raamatupidaja teenuste kasutamine suurendab tõepoolest juhatuse liikme võimalust tugineda eeldusele, et raamatupidamisülesanded on korrektselt täidetud ega vaja järjepidevat tähelepanu ja kontrolli. Siiski ei vabasta see juhatuse liiget kohustusest olla kursis ka ettevõtte raamatupidamises toimuvaga. Kaebaja ei väida, et raamatupidaja oleks täitnud deklaratsioone tema eest, vaid viitab, et enne vastavate deklaratsioonide esitamist konsulteeris ta raamatupidajaga.
106.Alusetu on kaebaja etteheide maksuhaldurile, et maksuhalduri tegevuse tõttu oli kaebaja sunnitud ALO KMKR-st kustutama (kanne tehtud 22.03.2018). Äriregistri kannetest nähtuvalt lõppesid kaebaja volitused ALO juhatuse liikmena 21.03.2018. Seega ei ole usutav kaebaja väide, et tal puudus võimalus ALO-ga äritegevust jätkata maksuhalduri ametniku tegevuse tõttu, vaid pigem seetõttu, et kaebaja võõrandas ALO.
107.Kaebaja viidatud Riigikohtu lahendid ei kohaldu kaebaja suhtes. Kohtu hinnangul on MTA tuvastanud VO menetluses tahtluse piisaval määral (vt VO p.d 2.2.4 ja 2.2.5). Kaebaja ei eita, et ta oli teadlik raamatupidaja esitatud maksudeklaratsioonides sisalduvast. Seega oli kaebaja teadlik, et KMD-del kajastatud andmed ei vasta tegelikkusele. Lisaks deklareeris kaebaja alusetult ühendusesisest 0% käibemaksu, sest kajastas arveid kauba väidetava müügi kohta, kuid puudus kaup, mida edasi müüa, mistõttu ei tekkinud ühendusesisest käivet. Väljamaksed äriühingu arvelduskontolt võltsarvete tasumiseks teostas samuti kaebaja. Kaebajal oli ligipääs ALO arvelduskontole ja kassale ning kaebaja vastutas äriühingu raha eesmärgipärase kasutamise eest.
108.MKS § 98 lg 1 järgi on maksusumma määramise aegumistähtaeg kolm aastat. Maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral, sealhulgas maksuvõla tekkimisel MKS §-s 41 nimetatud isiku poolt kuriteo toimepanemise korral, on maksusumma määramise aegumistähtaeg viis aastat. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. MTA asus VO-s järeldusele, et kaebaja suhtes kohaldub viieaastane aegumistähtaeg, kuna kaebaja rikkus tahtlikult MKS-st ja maksuseadustest tulenevaid maksukohustusi. Kuna varaseim maksuotsustega määratud maksukohutus pärineb 2016. a oktoobrist (nõue muutus sissenõutavaks 10.11.2016), siis aegub ALO maksuotsustega määratud maksuvõla sissenõudmine varaseima perioodi osas 10.11.2021.
109.Maksuhaldur ei ole vastutusotsuse andmisel rikkunud kaebaja õigusi. VO-st nähtub, et kaebaja oli vastutusmenetlusse kaasatud, talle võimaldati ärakuulamist ja tal oli võimalus kõikide asja materjalidega tutvuda. Kaebajale edastati tutvumiseks VO projekt ning võimaldati esitada sellele vastuväited, millist võimalust kaebaja kasutas.
110.Olukorras, kus kaebaja oli äriühingu ainuke seaduslik esindaja ning kajastas teadlikult sisendkäibemaksuarvestuses ebaõigeid andmeid, pidi pikaajalise ettevõtluskogemusega kaebajale olema mõistlikult ettenähtav, et maksuhalduri kontrolli tulemusel tekib äriühingul tõenäoliselt täiendav maksukohustus. Vastutusotsus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.
111.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.