lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-20-1681/14

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 06.11.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-20-1681/14
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
06.11.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1093
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Tiina Pappel ja Tanel Saar 6. november 2020, Tartu 3-20-1681 Xi taotlus kohustada Viru Vanglat esialgse õiguskaitse korras viima teda üle tingimustesse, kus on võimalik avada aken Xi määruskaebus Tartu Halduskohtu 23. septembri 2020. a määruse peale Kirjalik menetlus Taotleja X

RESOLUTSIOON

1.Jätta Xi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 23. septembri 2020. a määrus muutmata.
2.Määruse avaldamisel asendada Xi nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Vangla kinnipeetav X esitas 7. septembril 2020 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus viia end üle tingimustesse (näiteks Tartu Vanglasse), kus on võimalik avada akent. Taotleja üleviimine avatava aknaga kambrisse on vajalik tervislikel põhjustel ning seda soovitas 21. augustil 2020 pulmonoloog. 2017. a suvel diagnoositi taotlejal astma ning selgus, et ta on allergiline muuhulgas ka inimese nahatolmu lestadele. Lisaks nakatas Viru Vangla taotleja C-hepatiidiga. Taotleja viibib kambris, kus puudub avatav aken ning tolmulestasid ei ole võimalik vähemaks tuulutada. Ventilatsioonist ja koridorist lisanduvad teiste kinnipeetavate nahatolmu lestad. Tervislikel põhjustel ei saa taotleja tarbida steroidseid astmaravimeid. Taotleja tervis halveneb iga päevaga. Tartu Vangla kambris on võimalik avada aken ning seoses väidetava tugevdatud järelevalve vajadusega paigutada taotleja selliselt, et ta ei puutu kokku teiste kinnipeetavatega.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.
Tartu Halduskohus jättis 23. septembri 2020. a määrusega Xi esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Halduskohus leidis, et vangistustingimuste osas ei ole taotleja väitnud muutusi võrreldes varasema ajaga. Viitega Tartu Halduskohtu 16. augusti 2019. a määrusele asjas nr xxx jääb halduskohus seisukohale, et õigusaktidest ega kohtupraktikast ei tulene kohustust tagada vangla

kambris lahtikäiv aken, kui kambris on piisav ventilatsioon. Taotleja kambris on sundventilatsiooni abil tagatud piisav õhuvahetus ning regulaarselt vahetatavad filtrid takistavad tolmu sattumist kambrisse. Pulmonoloog andis 21. augustil 2020 ainult soovituse. Taotleja on alates 2017. a sügisest käinud korduvalt perearsti vastuvõtul küsimusega, kas seoses astmaga vajab ta kambris lahtikäivat akent. Nii pulmonoloog kui ka taotleja terviseprobleemidega alates 2016. aastast tegelenud vangla arsti seisukoht on olnud, et taotlejal soovitatakse viibida värskes õhus (jalutamisel) ning ruumides peab olema ventilatsioon. Taotleja terviseandmetest, meditsiinitöötajate hinnangutest ning pulmonoloogi 21. augusti 2020 tõendist ei nähtu, et avatava aknaga tingimused oleksid taotleja terviseseisundist tulenevalt vältimatult vajalikud. Võttes arvesse, et taotleja kambris on sundventilatsiooni abil tagatud piisav õhuvahetus, ei ole tõenäoline, et avatava aknaga tingimustesse viimata jätmine põhjustaks taotlejale pöördumatuid või hiljem raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi, mida peaks vältima esialgse õiguskaitse korras. Esialgse õiguskaitse taotlus jääb rahuldamata esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu.

3.X esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu 23. septembri 2020. a määruse tühistamiseks ja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks. Määruskaebuses leitakse, et halduskohus asus pulmonoloogi rolli, mis on lubamatu. Halduskohus rõhutab, et pulmonoloog andis ainult soovituse, arst ei saagi vanglat kohustada, ta saab ainult soovitada. Kohus läks mööda asjaolust, et taotlejal diagnoositi astma esmakordselt Viru Vanglas 2017. aastal. Haiguse tekkimine vanglas on selge näitaja, et taotleja tervislik seisund on vanglas halvenenud. Juba üle-eelmisel visiidil pulmonoloogi juurde oli näha, et taotleja kopsumaht on pool normaalsest. Haiguse tekkimine Viru Vanglas ja selle kiire progressioon tõendavad, et esialgne õiguskaitse on vajalik ja Viru Vangla tingimused ei ole taotleja kopsudele sobivad. Halduskohus läks mööda nahatolmulestade allergiast. Kui avatav aken võimaldab astmahooge tekitavaid tolmulestasid ruumist välja tuulutada, siis kinnine aken seda ei võimalda. Viru Vangla väitis vastuseks kohtule, et vanglal puudub võimalus hinnata pulmonoloogi epikriisi, sest Viru Vanglas puudub vastav spetsialist. Taotlejale jääb arusaamatuks, kuidas saab õiguskorda ohustada kinnipeetava üle viimine, kellel puuduvad rikkumised kogu peaaegu viie aastase vangistuse jooksul. Sellele vaatamata omab taotleja Viru Vangla riskihindamise järgi tugevdatud järelevalvet. Kui taotleja jääb samadesse tingimustesse, ei pruugi ta elada vangistuse lõpuni 24. juulil 2022.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus leiab, et Xi esitatud määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise osas ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4).
5.Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Ringkonnakohtul puuduvad eriarstile omased meditsiinilised teadmised, mistõttu saab kohus lähtuda vaid eriarsti antud seisukohtadest taotleja tervisliku seisundi ja ravi kohta. Pulmonoloog soovitas 21. augusti 2020. a ravikokkuvõttes taotleja üle viia tingimustesse, kus oleks võimalik avada akent lisaks igapäevastele jalutuskäikudele. Ringkonnakohus tõdeb sarnaselt halduskohtule, et pulmonoloogi seisukoht on soovituslik, mitte kohustuslik. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist eriarsti soovitusega, mitte tema poolt määratud raviviisiga, mis peaks tagama taotlejal diagnoositud haiguste ravi. Eriarst ei leidnud augustis 2020 toimunud visiidi tulemusena, et lähtudes taotleja tervislikust olukorrast, on vältimatult vajalik taotleja paigutada avatava aknaga kambrisse. Lisaks viibib taotleja Viru Vangla 16. septembril 2020 halduskohtu nõudel antud selgituste kohaselt kambris, kus on toimiv sundventilatsioon. Kuigi Viru Vangla kambritele ei ole lahtikäivaid aknaid ette nähtud, puudub alus arvata, et ehituse projekteerimisel ei võetud arvesse kambrites normaalse õhuvahetuse tagamise vajadust.
6.Taotleja väidab, et tal diagnoositi esmakordselt astma 2017 Viru Vanglas ja tema tervislik seisund on vanglas halvenenud. Pulmonoloogi poolt 21. augustil 2020 koostatud haiguse kulu ja ravikokkuvõttest nähtub ka asjaolu, et taotlejale püütakse leida sobivat astma püsiravi. Senist astma ravi taotleja ei talunud. Taotleja on pulmonoloogi jälgimisel ning ta kutsutakse eriarsti vastuvõtule kontrollimisele kolme kuu möödumisel. Taotleja tervisliku seisundi muutumisel saab ravijuhiseid anda ainult vangla arst või mõne meditsiiniasutuse erialaarst. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa asja materjalide põhjal teha järeldust, et taotleja tervis on halvenenud seetõttu, et ta ei viibi avatava aknaga kambris. Eluliselt ei ole usutav, et taotleja kopsumahu vähenemine ning tervise halvenemine on tingitud ainult kinnise aknaga kambris viibimisest. Taotleja viibib Viru Vanglas, kus talle on tagatud esmane meditsiiniline abi tervise halvenemise korral. Samuti on ta eriarsti jälgimisel, et tagada talle diagnoositud astma püsiravi.
7.Viru Vangla vastas 16. septembril 2020 Tartu Halduskohtu nõudele, et taotleja vajab tugevdatud järelevalve kohaldamist ning tema avavanglasse paigutamine on välistatud. Tugevdatud järelevalvet vajavate kinnipeetavate paigutamine mõnda teise vanglasse seaks ohtu õiguskorra. Viidatud vangla seisukoha valguses ei ole ringkonnakohus pädev analüüsima taotleja väiteid seoses temal rikkumiste puudumisega ja sellest hoolimata riskihindamise alusel tugevdatud järelevalve all olemisega. Justiitsministri 25. märtsi 2008. a määrusega vastu võetud „Täitmisplaani“ § 2 alusel otsustab enamikel juhtudel vangla, kuid vahel ka justiitsministeerium, kuhu vanglasse kinni peetav isik paigutatakse. Ringkonnakohtul puudub õigus otsustada, millises vanglas ja millise järelevalve all peaks taotleja viibima.
8.Eeltoodu alusel on leiab ringkonnakohus sarnaselt halduskohtuga, et kogutud tõendid ei kinnita kaebaja väidet, et avatava aknaga kambrisse ümber paigutamata jätmine põhjustab kaebajale pöördumatuid või hiljem raskeski kõrvaldatavaid tagajärgi. Seega puudub taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus lahtikäiva aknaga kambrisse üleviimiseks. Tulenevalt eelnevast jätab ringkonnakohus Xi määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 23. septembri 2020. a määruse muutmata.
9.Määruse avaldamisel HKMS § 178 lg 3 ja § 175 lg 3 alusel taotleja eraelu puutumatuse tagamiseks ringkonnakohus asendab taotleja nime tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja