Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma, Monika Laatsit
Määruse tegemise aeg ja koht
23.09.2020, Tallinn
Haldusasja number
3-20-1322
Haldusasi
Maksu- ja Tolliameti taotlus anda luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Källi Vallner Puudutatud isikud – A.S ja T.S, esindaja Meelis Krautmann
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 16.07.2020 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
A.S ja T.S määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta A.S ja T.S määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 16.07.2020 määrus muutmata.
2.Määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud jätta A.S ja T.S kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (MKS § 1361 lg 4; HKMS § 265 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).
Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 13.07.2020 Tallinna Halduskohtule taotluse anda luba järgmisteks täitmist tagavateks toiminguteks: käsutamise keelumärke seadmiseks T.S osalusele OÜ-s NG Investeeringud (väärtus 490 eurot), aresti seadmiseks T.S panga- ja hoiukontodele 175 899,02 euro ulatuses, käsutamise keelumärke seadmiseks A.S osalusele Catalyst OÜ-s (väärtus 2500 eurot) ning aresti seadmiseks A.S panga- ja hoiukontodele 166 522,94 euro ulatuses. MTA alustas taotluse esitamisega CTR Group OÜ endiste juhatuse liikmete T.S ja A.S suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust, mille tulemuseks võib olla T.S ja A.S solidaarne vastutus koos CTR Group OÜ-ga viimase tasumata jäetud maksukohustuste 191 200,41 eurot ning nimetatud summalt arvestatud intressi eest. MTA kontrollis CTR Group OÜ käibe- ja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust maksustamisperioodil aprill kuni august 2016. Kontrolli tulemusena tuvastas MTA, et
3-20-1322 kokku võtsid aruandvad isikud CTR Group OÜ arvelduskontolt perioodil juuni kuni august 2016 väidetavalt kaupade soetamiseks välja sularaha 5 702 864,50 eurot. Hindamise tulemusel leidis MTA, et CTR Group OÜ tegi perioodil aprill kuni august 2016 ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid 764 801,62 euro ulatuses. MTA kohustas 12.12.2019 maksuotsusega nr 12.23/038675-9 CTR Group OÜ-d tasuma tulumaksu 191 200,41 eurot. T.S ja A.S on äriühingu juhatuse liikmetena teinud teadlikult tehinguid, mille eesmärgiks oli maksueelise saamine. Maksueelis seisnes selles, et CTR Group OÜ sai kauba soodsamalt kui on kajastatud MTA-le esitatud soetusdokumentidel, võimaldades viia ettevõttest maksuvabalt raha välja. Selline tegevus sai toimuda vaid juhatuse liikmete teadmisel. T.S ja A.S panid tahtlikult toime maksupettuse. T.S juhatuse ainuliikmeks oleku ajal (14.10.2010–26.07.2016) tekkinud maksukohustuse suuruseks on 96 577,52 eurot, millele lisandub maksukohustuselt arvestatud intress 79 811,50 eurot (13.07.2020 seisuga); A.S juhatuse ainuliikmeks oleku perioodil (26.07.–02.11.2016) tekkinud maksukohustuse suuruseks on 94 622,89 eurot, millele lisandub maksukohustuselt arvestatud intress 74 400,04 eurot (13.07.2020 seisuga). T.S ja A.S käitumine CTR Group OÜ majandustegevuse korraldamisel iseloomustab nende suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse. Seega on tõenäoline, et nad võivad sarnaselt suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse maksukohustusse ning sellest hoidumiseks muuta end maksejõuetuks. Kaks kuud enne maksuotsuse tegemist võõrandas A.S talle kuulunud CTR Group OÜ ainuosaluse Valgevene kodanikule A.K ning taandas end CTR Group OÜ juhatuse liikme kohalt. Samuti võõrandasid A.S ja T.S neile kuulunud kinnisasjad maksumenetluse kestel oma lähikondsetele ja lähikondse juhitud äriühingule. CTR Group OÜ ei oma registervara ega pangakontot üheski krediidiasutuses. CTR Group OÜ deklareeris viimati käivet 2019. a augustikuu kohta ja töötasu väljamakseid 2019. a septembrikuu kohta. CTR Group OÜ-l puuduvad töötamise registri järgi kehtivad töösuhted. Äriühing on käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud 25.09.2019. CTR Group OÜ ei ole tegutsev äriühing ning maksuvõlga ei ole võimalik sisse nõuda äriühingu majandustegevusest tekkiva tulu arvelt. Äriregistrist nähtub, et T.S omab osalust OÜ-s NG Investeeringud väärtusega 490 eurot. Arvestades, et T.Sle ei kuulu muud registervara, millele võimaliku vastutusotsuse väljastamisel sissenõuet pöörata, on põhjendatud seada keelumärge T.Sle kuuluvale osalusele OÜ-s NG Investeeringud. Kuna T.S osalusele OÜ-s NG Investeeringud seatav keelumärge ei taga võimaliku vastutusotsusega sissenõutavat summat (kokku 176 389,02 eurot), on põhjendatud T.S panga- ja hoiukontode arestimine 175 899,02 euro ulatuses. MTA hinnangul on A.S kuuluv haagis ehitusaastaga 1982 väärtusetu, mistõttu ei pea MTA põhjendatuks taotleda sõidukile keelumärke seadmist. Äriregistri andmete kohaselt kuulub A.S osalus Catalyst OÜ-s väärtusega 2500 eurot. Arvestades, et A.S ei kuulu muud registervara, millele võimaliku vastutusotsuse väljastamisel sissenõuet pöörata, on põhjendatud seada keelumärge A.S kuuluvale osalusele Catalyst OÜ-s. Kuna seatav keelumärge ei taga võimaliku vastutusotsusega sissenõutavat summat (kokku 169 022,93 eurot), on põhjendatud A.S pangaja hoiukontode arestimine 166 522,94 euro ulatuses.
2.Vastuseks kohtu nõudele selgitada, miks leiab MTA, et T.Sule ja A.Sle kuuluvate osaluste väärtused ei ole suuremad kui osade nimiväärtused, selgitas MTA järgmist. Äriregistri andmetel on OÜ-s NG Investeeringud peale T.S veel 515 osanikku. Kokku on äriühingu osakapital 7 101 269 eurot. Sellise osakapitali suuruse ja osanike arvuga äriühingu puhul on keeruline hinnata ühe konkreetse osaluse võimalikku väärtust. Osaluse tegeliku väärtuse väljaselgitamine nõuaks ilmselt ekspertiisi, mille tegemine ei ole praegusel juhul otstarbekas ega vajalik. Juhul kui T.S esitab temale kuuluva osaluse tegelikku väärtust kajastava 2(7)
3-20-1322 dokumendi, on MTA-l võimalik selle võrra panga- ja hoiukontode arestisummat vähendada, et vältida maksuhalduri nõude ületagamist. Catalyst OÜ ei pruugi praegusel ajal olla tegutsev äriühing. Kuigi äriühingu 2018. a majandusaasta aruande kohaselt oli äriühingul jaotamata kasum 45 924 eurot ja omakapitali suurus 15 939 eurot, tuleb arvestada, et 2018. a majandusaasta aruandes kajastatud andmed ei pruugi vastata äriühingu majanduslikule olukorrale praegusel ajal. Samuti nähtub 2018. a majandusaasta aruandest, et äriühingul oli vara 48 424 euro väärtuses, millest 46 777 eurot moodustasid nõuded ja ettemaksed. Raha oli äriühingus 2018. a majandusaasta aruande kohaselt vaid 1647 eurot. Äriühingul ei ole registervara ning ta ei ole kantud käibemaksukohustuslaste registrisse. Viimase TSD on äriühing esitanud 2019. a mai kohta. Äriühingul ei ole töötamise registris registreeritud ühtegi töötajat.
3.Tallinna Halduskohus rahuldas 16.07.2020 määrusega MTA taotluse ning andis loa järgmiste täitetoimingute sooritamiseks: taotleda Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) käsutamise keelumärke seadmist T.S osalusele väärtusega 490 eurot OÜ-s NG Investeeringud; aresti seadmist T.Su panga- ja hoiukontodele 175 899,02 euro ulatuses; käsutamise keelumärke seadmist A.S osalusele väärtusega 2 500 eurot Catalyst OÜ-s; aresti seadmist A.S panga- ja hoiukontodele 166 522,93 euro ulatuses. MTA taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ning kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Möödunud ei ole MKS § 98 lg-s 1 sätestatud maksu määramise aegumistähtaeg. Taotlusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt ei esine MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemise, ning CTR Group OÜ õigusvõime ei ole lõppenud. Seega on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine. Põhjendatud on MTA seisukoht, et CTR Group OÜ ei ole tegutsev äriühing ning maksuvõlga ei ole võimalik sisse nõuda äriühingu majandustegevusest tekkiva tulu arvelt. Puudutatud isikute käitumine maksumenetluse ajal annab alust eeldada, et vastutusotsuse sundtäitmine võib osutuda keeruliseks. Nii T.S kui ka A.S on maksumenetluse ajal võõrandanud oma kinnisvara kas lähikondsetele või lähikondse juhitavale äriühingule. A.S võõrandas CTR Group OÜ ainuosaluse paar kuud enne maksuotsuse tegemist teise riigi kodanikule ja taandas end äriühingu juhatuse liikme kohalt. Taoline tegevus CTR Group OÜ suhtes toimunud maksumenetluse ajal näitab, et endised juhatuse liikmed soovivad tulevikus tehtava vastutusotsuse sundtäimist raskendada. Käsutamise keelumärke seadmist ei ole kohtupraktikas peetud isiku õigusi intensiivselt riivavaks täitmist tagavaks toiminguks. MTA selgitused osaluste nimiväärtusest lähtumise kohta on põhjendatud. OÜ NG Investeeringud puhul on ilma ekspertiisita keeruline hinnata ühe konkreetse osaluse võimalikku väärtust. Catalyst OÜ on tõenäoliselt mittetegutsev äriühing. Osade käsutamise keelumärge ei ole ebaproportsionaalne meede. Pangakontode ja hoiukontode arest võib intensiivselt riivata isiku õigusi. Taotluse asjaolusid arvestades ei ole pangakontode ja hoiukontode arest ebaproportsionaalne, kuna mõlema puudutatud isiku käitumine CTR Group OÜ maksumenetluse ajal viitab tahtele raskendada vastutusotsuse sundtäitmist. Isikud on oma kinnisvara võõrandamisega tekitanud olukorra, kus tulevase vastutusotsuse sundtäitmine on võimalik peamiselt panga- ja hoiukontodel olevate rahaliste vahendite arvelt. Puudub põhjus võimaldada T.Sl ja A.Sl piiranguteta kasutada kogu sissetulekut, kui esineb põhjendatult kahtlus, et tulevikus ületavad nende avalik-õiguslikud kohustused isikute tulusid. Maksukohustuste korrektse täitmise vastu esineb oluline avalik huvi, mis võib üles kaaluda isikute õiguse kasutada piiranguteta oma vara, sh sissetulekuid (Riigikohtu 12.02.2020 määrus nr 3-19-1672, p 29). 3(7)
3-20-1322
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
4.A.S ja T.S paluvad määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 16.07.2020 määrus ning teha uus määrus, millega jätta MTA taotlus rahuldamata, või alternatiivselt tühistada halduskohtu määrus osas, millega anti MTA-le luba T.Su pangakonto nr xxx (Coop Pank) ja A.S pangakonto nr xxx (Coop Pank) arestimiseks. MTA maksukontroll viibis õigusvastaselt ning seda oleks tulnud intressinõude puhul arvesse võtta. CTR Group OÜ maksukontroll kestis 3 aastat 5 kuud ja 8 päeva. Ebamõistliku menetlusaja korral saab Riigikohtu praktika järgi nõuda intresside vähendamist või intressinõude kustutamist (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-78-14, p 21). MKS § 119 lg 5 järgi ei arvestata intressi perioodi eest, mil maksukohustuslane ei saanud täita oma maksukohustust maksuhalduri põhjendamatu viivituse tõttu maksukontrolli läbiviimisel. MTA oleks pidanud sellega taotluse esitamisel arvestama. Järelikult on halduskohtu määrus õigusvastane osas, milles arestiti määruskaebuse esitajate varad vähendamisele kuuluva intressi ulatuses. T.S valiti juhatuse liikmeks üksnes selle tõttu, et saada lihtsamalt ja kiiremini Keskkonnaametilt jäätmete ostu-müügi luba. T.S ei osalenud katalüsaatorite ostu-müügi tehingute tegemisel; ta pole raha vastu võtnud ega kellelegi maksnud. Taotlusest ei selgu, milles väljendus T.Su tahtlus MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustuste rikkumises. Mittetahtliku tegevuse korral on maksu määramise aegumistähtaeg kolm aastat, mis praegusel juhul on möödunud. Väidetavalt kallimalt kauba soetamine pole maksupettus ega näilik tehing. Maksuhaldur tahab väita, et kauba ostutehingud ei vastanud arvetel märgitud hinnale, kuid pole neid samal ajal turuhinnaga võrreldnud. Samuti pole maksuhaldur tuvastanud poolte tahet arvel või lepingus näidatust erineva hinnaga tehingu tegemiseks. Maksuotsusega pole tuvastatud ka kauba puudumist ja edasimüügi mittetoimumist. Maksuhaldur tuvastas CTR Grupp OÜ maksukohustuse suuruse hindamise teel. Seega põhineb määruskaebuse esitajate võimalik vastutus sellel, millise juurdehindluse protsendi maksuhaldur aluseks on võtnud. Andmed, millele maksuhaldur tugineb, pole objektiivsed. Nendel asjaoludel on määruskaebuse esitajate vastutus MKS §-s 8 sätestatud kohustuste tahtliku rikkumise eest kaheldav ja ebatõenäoline. Pangakontode arestimine on ebaproportsionaalne. Maksuhalduri korraldusel on arestitud määruskaebuse esitajate panga- ja hoiukontod Coop Pangas. T.Su pangakontol on arestitud jääk 1,60 eurot ja A.Su pangakontol 0,62 eurot. Määruskaebuse esitajate pangakontode arestimine pole sobiv meede, kuivõrd see ei soodusta taotletava eesmärgi saavutamist ehk maksukohustuse täitmise tagamist. Pangakontodel puuduvad rahalised vahendid ning pole alust eeldada, et määruskaebuse esitajad arestitud kontodele rahalisi vahendeid kannaks. Kontode aresti alt vabastamine on vajalik selleks, et vältida määruskaebuse esitajate usaldusväärsuse kaotamist panga klientidena.
Maksu- ja Tolliamet palub jätta määruskaebus rahuldamata.
Taotluses märgitud intressisumma on õige ning halduskohtul puudus igasugune alus selle õigsuses kahelda. Kohus ei pea täitetoimingute taotlust lahendades arvestama teoreetilise võimalusega, et esineb alus intressi vähendamise taotlemiseks. Asjaolu, et maksukontroll kestis üle kolme aasta, ei anna tingimata alust järeldada, et maksuhaldur viivitas põhjendamatult. See, kas praegusel juhul on intresside vähendamine põhjendatud, saab selguda alles asjaomase taotluse lahendamise käigus, mille puhul hinnatakse asja keerukust, menetlusosalise käitumist, ametiasutuste või menetlejate tegevust ja taotluse esitaja jaoks menetluses kaalul olevaid hüvesid. Isegi kui maksumenetlus oleks veninud maksuhalduri süül, puuduks alus intresside
4(7)
3-20-1322 vähendamiseks maksuhalduri algatusel, kuivõrd maksukohustuslane oli maksu deklareerimisel teadlik, et teave on eksitav või vale (MKS § 119 lg 5 p 1). Maksuhaldur on taotluses põhjendanud, miks ta leiab, et CTR Grupp OÜ juhatuse liikmed rikkusid oma kohustusi tahtlikult. Süü vormi tuvastamine eeldab asjaolude kogumis hindamist, mis täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise menetluses pole võimalik. CTR Grupp OÜ-le heideti maksuotsuses ette mitte seda, et tehingute hinnad olid liiga kõrged, vaid seda, et vaidlusalused tehingud ei toimunud dokumenteeritud viisil. Sellest tulenevalt tõusetus küsimus, kellelt, mida ja millise summa eest tegelikult soetati. Praeguses menetluses ei kuulu analüüsimisele maksuotsuse kasutatud hindamismetoodika õigsus. Määruskaebuse esitajate pangakontode arestimine on proportsionaalne abinõu. Asjaolu, et praegusel ajal puuduvad kontodel vahendid, ei tähenda, et neid tulevikus ei võiks laekuda, nt ülekanded kolmandatelt isikutelt. Seetõttu ei ole põhjust pidada pangakontode arestimist eesmärgipäratuks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu 16.07.2020 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks või muutmiseks puudub alus.
7.Ringkonnakohtu hinnangul on taotluses toodud asjaolude põhjal vastutusotsuse tegemine õiguslikult võimalik ja tõenäoline. Maksuhaldur on 12.12.2019 koostanud maksuotsuse, millega kohustab CTR Group OÜ-d tasuma maksu 191 200,41 eurot. CTR Group OÜ-lt ei ole täitetoimingute tulemusel õnnestunud maksuvõlga sisse nõuda. Eeldatava vastutusotsusega nõutakse puudutatud isikutelt lisaks maksuotsusega määratule ka sellelt arvestatud intresside tasumist. Taotlusele on lisatud intressiarvestus, mille kohaselt on intressid kokku 154 211,54 eurot. Puudutatud isikud on seisukohal, et intressi tuleks vähendada seoses ebamõistlikult pika maksukontrolliga. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduriga, et halduskohus ei pidanud praeguses asjas hindama maksukontrolli kestuse põhjendatust ning seda, kas võib esineda alus intressi vähendamiseks. Pealegi võib intressi vähendamine maksuhalduri algatusel olla praegusel juhul välistatud MKS § 119 lg 5 p 1 alusel. Seega ei ole õigusvastane täitmistoimingute sooritamiseks loa andmine intressivõla tasumise tagamiseks taotluses märgitud ulatuses.
8.Kuivõrd CTR Group OÜ maksumenetluses on kontrollitud äriühingu maksukohustusega seotud asjaolusid ja juhatuse liikmete vastutust, on lubatud algatada vastutusotsuse koostamise menetlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamise taotlusega (vt Riigikohtu 18.03.2020 määrus asjas nr 3-19-1178, p 9). Loa andmise menetluses ei kontrolli kohus üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eeldatavalt tehtava vastutusotsuse sisulised eeldused on täidetud ja kas vastutusotsus oleks õiguspärane, vaid hindab, kas vastutusotsuse tegemine on õiguslikult võimalik ja tõenäoline, sh kas esinevad vastutusotsust välistavad asjaolud (Riigikohtu 12.02.2020 määrus asjas nr 319-1672, p 18).
9.Taotluse kohaselt on määruskaebuse esitajad rikkunud MKS §-s 8 sätestatud kohustusi tahtlikult. Tahtliku rikkumise puhul rakendub viieaastane aegumistähtaeg (MKS § § 98 lg 1 teine lause), mis aprill kuni august 2016 toimunud rikkumiste osas ei ole veel möödunud. Juhatuse liikmete süü vorm selgitatakse välja vastutusmenetluses. Taotluses kirjeldatud asjaolude ning sellele lisatud materjalide põhjal ei ole põhjust pidada puudutatud isikute tahtluse tuvastamist ebatõenäoliseks. Maksuotsusega on tuvastatud CTR Group OÜ tahtlik õigusvastane tegevus maksueelise saamise nimel ehk maksupettus. Etteheidetav tegevus seisnes selles, et CTR Group OÜ perioodi aprill kuni august 2016 maksudeklaratsioonidel 5(7)
3-20-1322 kajastati teadlikult valeandmeid ning esitati nende andmete kinnituseks dokumente, mis ei olnud kooskõlas tehingute tegeliku sisuga. CTR Group OÜ pangakontolt võeti välja sularaha või tehti ülekandeid A.K või A.Sle väidetavalt Läti eraisikutelt katalüsaatorite soetamiseks. Maksuhaldur tuvastas, et osa väidetavatest kauba müüjatest olid tehingute tegemise ajal surnud; väiteid sellest, et Läti kodanikud tulid ise CTR Group OÜ-le Leedus, Poolas või Saksamaal suurtes kogustes katalüsaatoreid müüma, ei pidanud maksuhaldur usutavaks. Maksupettus on olemuslikult tahtlik tegu. Kohtul ei ole alust seada täitmist tagavate toimingute sooritamise menetluses kahtluse alla kehtiva maksuotsusega tuvastatud asjaolusid. Asjaolu, et maks on määratud hindamise teel, ei muuda maksuhalduri seisukohta juhatuse liikmete süü vormi osas automaatselt kaheldavaks. Kontrollaktis on esitatud asjaolud ja andmed, millest maksuhaldur on hindamisel lähtunud, ning selle lisas arvutuskäik. Hindamise tulemusel tehtud järeldusi ei ole põhjust pidada ilmselgelt ebaõigeks. Lõplik hinnang antakse nendele asjaoludele vastutusotsuses, mitte praeguses menetluses.
10.Määruskaebuse väited ei anna alust välistada T.S tahtlust. T.S oli vahemikus 14.10.2010– 26.07.2016 CTR Group OÜ ainus juhatuse liige. Määruskaebusega esitatud 10.11.2016 maksukohustuslase suuliste seletuste protokolli põhjal pole põhjust järeldada, et T.S ei olnud kuidagi seotud vaidlusaluste katalüsaatorite soetamise ja edasimüümise tehingutega ega olnud neist ka teadlik. Arvestades, et T.S oli CTR Group OÜ juhatuse liige ligi kuus aastat, on ebaveenev väide, et T.S valiti juhatuse liikmeks üksnes selleks, et saada lihtsamalt ja kiiremini Keskkonnaametilt jäätmete ostu-müügi luba. Ajal, mil T.S oli CTR Group juhatuse ainus liige, sai maksudeklaratsioonidel valeandmete kajastamine ja äriühingust raha väljaviimine toimuda vaid tema teadmisel.
11.MKS § 1361 lg 1 järgi peab täitmist tagavate toimingute sooritamiseks esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Seega ei ole nõutav, et maksuhaldur tõendaks ja halduskohus tuvastaks maksukohustuslase tegevuse, mis takistab hilisema sundtäitmise tulemuslikkust (see ei ole etteulatuvalt üldjuhul ka võimalik), vaid esile peab tooma asjaolud, mis viitavad sellise võimaluse tõenäosusele. Kuna põhjendatud kahtluse hindamine on prognoos, siis antakse luba täitetoiminguks, kui kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks (vt Riigikohtu 27.11.2012 määrus asjas nr 3-3-1-15-12 (p 50 alap c) ja 28.01.2013 määrus asjas nr 3-3-1-16-12 (p 10.4)). Selliseks kahtluseks annavad põhjust näiteks käimasoleva maksumenetluse käigus kogutud tõendid, isiku ebausaldusväärne käitumine maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad asjaolud (Riigikohtu määrus asjas nr 3-3-1-4-13, p 22). Praegusel juhul annavad maksupettuse kahtlus ning määruskaebuse esitajate tegevus maksumenetluse ajal – kinnisvara võõrandamine lähikondsetele ning CTR Group OÜ osaluse võõrandamine Valgevene kodanikule – piisava aluse järeldamaks, et tulevase vastutusotsuse sundtäitmine võib määruskaebuse esitajate tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks.
12.MKS § 1361 alusel täitmist tagavaks toiminguks loa andmine on kaalutlusotsus. Lisaks taotluse rahuldamise eelduste täidetuse hindamisele tuleb kohtul arvestada ka kohaldatava meetme põhjendatust ja proportsionaalsust võrdluses maksukohustusega, mille täitmist soovitakse tagada (Riigikohtu määrus asjas nr 3-3-1-15-12, p 57). Käsutamise keelumärke seadmine osalusele äriühingus ei riiva isiku õigusi väga intensiivselt. Seevastu on panga- ja hoiukontode arestimine üks maksukohustuslast enim koormavaid täitetoiminguid. Pangakonto arestimist saab pidada proportsionaalseks meetmeks, kui puuduvad muud võimalused maksukohustuse täitmise tagamiseks. Osaluste eeldatavat väärtust arvestades ei saaks nende võõrandamisel maksuvõlga olulisel määral tasutud. Puudutatud isikutele ei kuulu kinnisvara ega muud piisavalt väärtuslikku registervara. Seega tähendaks kontode arestimata jätmine ilmselt seda, et maksud jäävad suures ulatuses laekumata, kuna kontode arestist vabastamisel 6(7)
3-20-1322 on tõenäoline, et isik suunab rahavood mujale. Isiku puhul, kelle suhtes on põhjendatud kahtlus, et ta on käitunud maksuõigussuhtes pahauskselt, ei ole alust eeldada, et ta tagab vastutusotsuse menetluse ajaks enda maksujõulisuse. Sellises olukorras kaalub avalik huvi maksude laekumise vastu üles isiku huvi käsutada vabalt oma pangakontodel asuvaid vahendeid. Asjaolust, et kontode arestimise ajal nendel vabad vahendid sisuliselt puudusid, ei järeldu, et tegemist on ebasobiva meetmega. Võib arvata, et puudutatud isikud arestitud kontodele ise raha ei kanna, kuid ülekandeid võivad siiski teha kolmandad isikud. Kontode arestist vabastamiseks saavad A.S ja T.S esitada MTA-le tagatise.
13.Ringkonnakohus selgitab, et kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud, peab maksuhaldur täitetoimingu lõpetama (MKS § 1361 lg 3). Vastutusotsuse menetluse ebaproportsionaalse venimise korral saab puudutatud isik taotleda halduskohtult maksuhaldurile antud loa muutmist või tühistamist (HKMS § 265 lg 2; Riigikohtu 24.03.2020 määrus asjas nr 3-19-1022, p 13).
14.T.S ja A.S on ringkonnakohtule esitanud menetluskulude nimekirja, milles taotlevad kumbki 412 euro suuruse õigusabikulu hüvitamist. Kuna määruskaebus ei kuulu rahuldamisele, jäävad määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud määruskaebuse esitajate kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.