Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
18. september 2020, Tallinn
Haldusasja number
3-20-1069
Haldusasi
J.T kaebus Tallinn Vangla 25. mai 2020. a vastuse nr 515/20/65-3 tühistamiseks ja Tallinna Vangla kohustamiseks väljastada talle prillid
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 25. augusti 2020. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – J.T Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Katri Aavik
Menetluse alus ringkonnakohtus
J.T määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Võtta menetlusse J.T määruskaebus Tallinna Halduskohtu 25. augusti 2020. a määruse peale haldusasjas nr 3-20-1069.
Jätta J.T menetlusabi taotlus läbi vaatamata.
Jätta J.T määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 25. augusti 2020. a määrus haldusasjas nr 3-20-1069 muutmata.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
3-20-1069 kuna vangla ei andnud enne taotluse läbi vaatamata jätmist taotlejale täiendavat tähtaega taotluse puuduste kõrvaldamiseks ja puuduv dokument esitati alles vaidemenetluses.
3-20-1069 tervishoiuteenuse osutamise raames ehk eraõiguslikus suhtes (vt Riigikohtu 12.10.2011 määrus nr 3-3-1-56-11, p 8; 28.11.2011 määrus nr 3-3-1-82-11, p 12). Haldusotsusega on tegemist siis, kui meditsiiniline vajadus on tuvastatud, kuid vangla keeldub sellegipoolest abivahendit väljastamast (vt Riigikohtu 25.09.2017 määrus nr 3-17-1076, p 10; 08.12.2016 määrus nr 3-24-1-16, p-d 8–10). Praeguses asjas on tegemist meditsiinilise otsusega. Kaebajale väljastati prillide retsept, millega tal tuvastati nägemishälve ning mille põhjal Tallinna Vangla meditsiiniosakonna õendusjuht osakonnajuhataja ülesannetes hindas, kas nägemishälve on sellise ulatusega, mis õigustaks vangla kulul prillide väljastamist. Ühtlasi on vangla meditsiiniosakond 25.05.2020 vastuses kaebajale selgitanud, et prille ei ole kantud määruse nr 330 lisasse 2 ning Tallinna Vangla väljastab määruse nr 330 § 3 lg-st 2 tulenevat põhimõtet arvestades kinnipeetavale prillid üldjuhul ainult alates +/− 2 D. Tallinna Vangla 24.08.2020 vastuse kohaselt võidakse sõltuvalt eelarvevahendite olemasolust jätta kinnipeetavale prillid väljastamata ka siis, kui nägemishälve on enam kui +/− 2 D. Seega otsustab vangla tervishoiutöötaja igal konkreetsel juhul abivahendi vajaduse, lähtudes konkreetse isikuga seotud asjaoludest (nägemishälve suurus, sellest tulenev elukvaliteedi languse ulatus, abivahendi vajalikkus erinevateks toiminguteks jmt) ja vabadest eelarvevahenditest. Praegusel juhul on meditsiinitöötaja leidnud, et kuna kaebaja nägemishälve jääb alla Tallinna Vanglas rakendatava normi (+/− 2 D), siis ei ole prillide väljastamine vangla kulul põhjendatud. Kaebuse tagastamise tõttu jääb menetlusabi taotlus läbi vaatamata.
3-20-1069 soetamise võimalikkuse üle tervishoiutöötaja tervishoiuteenuse osutamise raames (nt Riigikohtu 12.10.2011 määrus nr 3-3-1-56-11, p 8; 28.11.2011 määrus nr 3-3-1-82-11, p 12). Sama seisukohta on väljendatud kaebaja viidatud Riigikohtu 25.09.2017 määruses nr 3-171076 (p 10) ja viimati Riigikohtu 17.06.2020 määruses nr 2-20-896 (p-d 10–10.2). Viidatud lahenditest nähtub selgelt, et vanglas tervishoiuteenuse osutamine hõlmab määruse nr 330 § 3 lg 2 kohaselt nii silmaarsti poolse nägemishäire tuvastamise kui ka volitatud tervishoiutöötaja otsustuse selle kohta, kas kinnipeetava vajadusi ja riigieelarvelisi vahendeid arvestades tuleks talle väljastada prillid riigi kulul. Kuigi silmaarst on kaebajale väljastanud prilliretsepti, ei ole alust väita, et sellega oleks ühtlasi otsustatud kaebajale riigieelarveliste vahendite arvelt prillide väljastamise vajadus, vaid viimati nimetatud otsustuse tegi silmaarsti 05.07.2019 prilliretsepti põhjal Tallinna Vangla meditsiiniosakonna juhataja 25.05.2020 vastuses nr 5-15/20/65-3. Määruse nr 330 § 3 lg-st 2 tulenevalt on tegemist tervishoiuteenuse osutamise raames tehtud otsustusega, mitte vangla haldusotsusega. Seega ei ole 25.05.2020 otsuse peale esitatud kaebuse lahendamine halduskohtu pädevuses, vaid tervishoiuteenuse osutamisest tõusetunud vaidlusega tuleb pöörduda maakohtusse. Kuna kaebus on halduskohtu pädevuse puudumise tõttu HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel õigesti tagastatud, siis ei võta ringkonnakohus seisukohta määruskaebuses toodud sisuliste väidete osas. Kaebajal on soovi korral võimalik esitada kõik oma põhjendused (sh prillide vajalikkuse ja väidetava ebavõrdse kohtlemise osas) tsiviilkohtumenetluses.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.