lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-1890/26

Maksuõigus › Maksuotsused

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 15.09.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-19-1890/26
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Maksuõigus › Maksuotsused
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
15.09.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
5618
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. september 2020, Tallinn

Haldusasja number

3-19-1890

Haldusasi

XX kaebus Maksu- ja Tolliameti 08.07.2019 vastutusotsuse nr 13-7/00966-3 ja 26.07.2019 otsuse nr 13-7/00966-3-2 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – XX, volitatud esindaja Maarika Pähklemäe Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Aiki Meister

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 11. mai 2020. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta vastu võtmata XX 27.08.2020 menetlusdokumendile lisatud tõendid (dtl 2376 jj).

2.Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 11. mai 2020. a otsus haldusasjas nr 3-19-1890 muutmata.
3.Jätta kaebajale antud menetlusabiga seonduvad kulud riigi kanda ja menetlusosaliste apellatsiooniastme muud menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15.10.2020, välja arvatud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

Sarnased lahendid

Maksuõigus
  • 08.07.20263-26-1674/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-698/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1809/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 22.06.20263-26-1633/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-26-1809/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-26-901/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-19-1890 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) nõudis Osaühingult Mobitex (alates 03.10.2019 Osaühing TGVS-L (likvideerimisel), edaspidi OÜ Mobitex) 10.10.2016 maksuotsusega nr 12.23/031473-187 tagasi ettemaksukontole täidetud ja äriühingu muude nõuetega tasaarveldatud enammaksed summas 5421,70 eurot ja kohustas OÜ-d Mobitex tasuma maksusumma 32 173 eurot. Maksuotsuse lahutamatuks osaks on MTA 10.06.2016 kontrollakt nr 12.2-3/031473-14).
2.MTA kohustas 08.07.2019 vastutusotsusega nr 13-7/00966-3 XX tasuma OÜ Mobitex maksuvõlga 32 168,57 eurot. OÜ Mobitex ei ole tasunud maksuotsusega täiendavalt tasumisele määratud maksukohustusi. OÜ Mobitex maksukohustuste katteks toimus viimati laekumine 09.05.2018 summas 2,84 eurot. Äriühing ei oma registervara, mille arvelt oleks võimalik maksuhalduri nõuet rahuldada. OÜ Mobitex deklareeris viimati käivet 2018. a oktoobris ning töötasu väljamakseid 2018. a jaanuaris. Viimane majandusaasta aruanne on esitatud 2017. a kohta. Äriühing on likvideerimisel alates 10.04.2018. OÜ-l Mobitex puudus õigus maha arvata perioodil mai 2014 kuni veebruar 2015 Reti põik 8 viimistlus-, sisustus- ja haljastuskulutustelt käibemaksu sisendkäibemaksuna kogusummas 15 452,01 eurot. Nimetatud kulutused ei ole tehtud OÜ Mobitex ettevõtluse ega maksustatava käibe tarbeks, vaid XX ja tema perekonnaliikmete hüvanguks. Lisaks on XX OÜ Mobitex nimel tasunud perioodil detsember 2014 kuni september 2015 Reti põik 8 viimistlus-, sisustus- ja haljastuskulusid kokku 9380,02 eurot, mis loetakse äriühingu poolt residendist füüsilisele isikule tehtud rendi väljamakseteks, mis kuuluvad maksustamisele tulumaksuga 1929,55 euro ulatuses. Samuti on XX tasunud OÜ Mobitex nimel perioodil juuni 2014 kuni november 2014 Reti põik 8 viimistlus-, sisustus- ja haljastuskulusid kokku 76 041,22 eurot, mis loetakse XX isiklikeks kuludeks ja mitterahalisteks dividendi väljamakseteks, mis kuuluvad maksustamisele tulumaksuga 20 213,48 euro ulatuses. XX on rikkunud äriühingu maksukohustusi tahtlikult võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 5 mõistes. Äriregistri andmetel oli XX OÜ Mobitex ainuke juhatuse liige perioodil 24.03.2004– 10.04.2018 ning alates 10.04.2018 äriühingu likvideerija. XX tegi teadlikult OÜ Mobitex nimel ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid ning kajastas teadlikult OÜ Mobitex raamatupidamises kõnealuste väljamaksetega seotud kuluarveid. XX ning tema perekond elab Reti põik 8 eramus. Reti põik 8 kinnistul asuvad ruumid on sisustatud tavapärasele eluruumile omaselt ja eraldatud ei ole ühtegi ruumi töö tegemiseks. OÜ Mobitex tegevusala ei eelda eraldi töökohti töötajatele, tegemist on n-ö perefirmaga, mille osanikuks ja juhatuse liikmeks oli vaid XX. XX tegi Reti põik 8 üksikelamu ja kinnistu tarbeks kulutusi juba enne kasutusvalduse seadmise lepingu sõlmimist. OÜ Mobitex poolt kajastatud Reti põik 8 kulutused on tehtud XX ja tema abikaasa YY omandis olevale kinnistule, mis suurendab 2(13)

3-19-1890 kinnistu kui vara väärtust. OÜ Mobitex poolt perioodi mai 2014 kuni veebruar 2015 käibedeklaratsioonidel deklareeritud kulutused ei ole seotud äriühingu ettevõtlusega ega maksustatava käibega. XX eesmärgiks oli jätta OÜ Mobitex maksukohustused täitmata. XX kajastas juhatuse liikmena OÜ Mobitex raamatupidamises Reti põik 8 kuluarveid, mille alusel on esitatud OÜ Mobitex maksudeklaratsioonides (TSD ja KMD) ebaõigeid andmeid. XX esitatud andmete alusel on arvutatud valesti käibemaksu (alusetu sisendkäibemaksu kajastamine 15 452,01 eurot) ja tulumaksu (ettevõtlusega mitteseotud kuludelt 22 143,03 eurot). Vanima maksusumma määramise tähtaeg saabub 05.03.2021.

3.MTA täiendas 26.07.2019 otsusega nr 13-7/00966-3-2 vastutusotsust, vastates XX vastuväidetele vastutusotsuse projektile. XX esitas vastutusotsusele ja seda täiendavale otsusele vaide, mille MTA jättis 19.09.2019 vaideotsusega nr 6-1/4457-2 rahuldamata.
4.XX esitas 09.10.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse taotlusega kohaldada aegumist, sh maksuvõla ja intressinõude kustutamist, alternatiivselt tühistada MTA 08.07.2019 vastutusotsus nr 13-7/00966-3 ja 26.07.2019 otsus nr 13-7/00966-3-2. OÜ Mobitex taotles maksuotsuse jõustumisel vastustajalt maksuvõla ajatamist, et tagada maksete tasumine vastavalt maksegraafikule. OÜ-l Mobitex ei olnud varasemate ajatatud maksete osas võlgnevusi. MTA arestis läbirääkimiste ajal OÜ Mobitex vara, sh pangakontod. Pangakontode arestimise tõttu ei olnud ettevõttel võimalik tegutseda. MTA arestis ka ettevõtte põhivarad, sh masinad, kuigi ettevõte oli taotlenud ajatamist ja kohtuvaidluse ajaks oli sundtäitmine peatatud. Vastutusotsuses heidetakse kaebajale ette äriühingu tasumiskohustuse rikkumist, samas on kaebaja teinud kõik endast sõltuva, et vastustaja annaks OÜ-le Mobitex võimaluse maksuvõla ajatamiseks ja graafikujärgseks tasumiseks, millest MTA keeldus. Ettevõtte ja kaebaja arvates oli maksuvõlg ja intressinõue aegunud vähemalt mingis osas. OÜ Mobitex ja kaebaja on aegumisele korduvalt tuginenud ja taotlenud aegumise kohaldamist. Kodukontori investeeringutena viimistlus-, sisustus- ja haljastuskulutuste eest arvestatud käibemaksu 15 452,01 eurot sai arvestada sisendkäibemaksuarvestuses, sest ettevõte tegutses vaadeldaval aadressil. Lisaks luges MTA kaebaja poolt sularahas makstud 9380,02 eurot füüsilise isiku üürituluks (millelt äriühing pidi kinni pidama ja riigile tasuma 1929,55 eurot tulumaksu). Selline arvutuskäik ei ole õige, sest tegemist polnud kaebaja kantud kulude hüvitamisega ega väljamaksega, vaid ettevõttesse sissemaksega. Notariaalse lepinguga oli see periood tasuta kasutusvaldusega ja renti ei pidanud maksma. OÜ Mobitex oli esitanud arveid äriühinguga mitteseotud isikule (kinnistu omanikule), kes tasus investeeringute kasutamise pealt täiendavalt renti, mitte vastupidi. Eeltooduga on vastustaja kunstlikult tõstnud maksukohustust, sh kõrvalkohustust. Ülejäänud arvete eest äriühingu arvelduskontolt otse kolmandatele isikutele makstud 76 041,22 eurot luges MTA äriühingu kasumi varjatult väljavõtmiseks, mitterahalisteks dividendi väljamakseteks XX-le. Kaebajale on ebaselge, milliseid arveid vastustaja silmas peab, need ei ole vastutusotsuses eraldi välja toodud. Kinnistu ei kuulu kaebajale, seega ei ole õiglane arvestada tehtud kulutusi kaebaja dividendina. Kaebaja ei nõustu, et kodukontori investeeringud täitsid ainult kaebaja või kaebaja lähedaste huve seoses Reti põik 8 hoone ja kinnistuga, kuna hoone tegutses avatud kodukontorina. Kaebaja möönab, et raamatupidamises oleks pidanud kõiki kulutusi proportsionaalselt jagama nii ettevõtte kui kinnistu omanike vahel, et tasakaalustada kodukontori kasutusega kaasnevat ebamugavust pereliikmetele. Umbes 10–15% investeeringute üldmahust on mõistlik proportsioon, mida võis teha investeeringuteks, sh vastab tavapärastele kulutustele muu rendipinna investeerimisel kinnisvaraturul. Kaebaja tegi tööd Reti põik 8 kinnistul, kus oli olemas eraldi töökabinet, mille kohta esitas OÜ Mobitex ka tõendid. Kaebaja vend oli ettevõtte töötaja, OÜ Mobitex autojuht. 3(13)

3-19-1890 Lisaks osales autojuht töökoosolekutel. Kinnistul toimus ka kauba ladustamine. Samuti olid kinnistul koostööpartnerite autod, mistõttu sai rikutud haljastus ning tee. Eelneva tõttu olid tee rajamise kulud vajalikud OÜ Mobitex tarbeks. Seega oli omanikul õigus nõuda kahjude hüvitamist. MTA ei ole vastutusotsuses välja toonud, millised nõuded deklaratsioonide lõikes on kustutatud ning mis on kehtivad. Kaebajal ei ole võimalik üheselt kontrollida vastutusotsuse nõude õigsust. Vastustaja rikkus menetlusõigust ning ei lahendanud tähtaegselt kaebaja taotlusi, sh aegumise ja haldusakti ebaselguse osas. Vaidemenetluses ei tagatud kaebajale ärakuulamisõigust ega võimaldatud esitada täiendavaid taotlusi. Lisaks ei antud selgitusi vastutusotsuse kohustuste arvestamise metoodika, maksuvõla ja intressi arvestuste kohta. Menetleja ei ole vaidemenetluse käigus analüüsinud, milliseid makseid on äriühing teinud ja kui suur maksuvõlg, sh intressid vastutusotsuse seisuga on aegunud/ettevõtte poolt tasutud jne. Lisaks jäeti kontrollimata aegumise tähtaeg. Halduskohus ei ole haldusasjas nr 3-16-2055 tuvastanud eraldi kaebaja süüd. Halduskohus tuvastas, et kaebaja ei saanud aru. Vastutus- ega vaideotsuses ei ole kaebaja süüd eraldi analüüsitud ega tõendatud. Ettevõtte deklaratsioonid on nõuetekohaselt parandatud. Kaebajal ei ole olnud võimalik kontrollida vastustaja arvutusi ja nõuete õigsust, kuna haldusaktid on motiveerimata. Kodukontori kasutamise osas ei ole siiani välja kujunenud lõplikku praktikat, sh on Riigikohtu praktika pidevalt muutuv. MTA ei ole vastutusotsuses kaalunud, kas tegemist oli inimliku eksitusega või tahtlusega. Raamatupidamisdokumentide hindamine eeldab eriteadmisi. OÜ Mobitex lähtus eeldusest, et umbes 10% kinnistu üldkulutustest on proportsionaalne investeeringu maht, lähtudes kodukontori kasutuse eesmärkidest. Seadus ei keela investeeringuid kodukontori arendamiseks. Varasemas menetluses on juba tuvastatud, et ettevõte kolis kodukontorisse, teised rendilepingud lõpetati. Tegemist polnud tahtlusega, vaid inimliku eksitusega, mis oli põhjustatud puudulikust informatsioonist ja praktikast kodukontorite investeeringute deklareerimise võimaluste osas. Vastutusotsus on tühine, kuna vastustaja koostas selle enne kaebaja poolt esitatud vastuväidete saamist/analüüsimist. Kaebajale ei olnud arusaadav, milline haldusakt on kehtiv (vastutusotsus või korrigeeritud vastutusotsus). Vastustaja ei selgitanud korrigeeritud vastutusotsuses, et kehtib ka menetlusnorme rikkudes välja antud vastutusotsus. Korrigeeritud vastutusotsuses ei ole sisuliselt kaebaja taotlusi arvestatud ega tuvastatud kaebaja süüd. Ka vaidemenetluses ei olnud kaebajale üheselt arusaadav, kas vastutusotsus tühistati või mitte ning milline haldusakt on kaebaja suhtes kehtiv. MTA kontrollperiood oli ebaproportsionaalselt pikk, mis tingis suure intressinõude. 2014. ja 2015. a perioodide maksuvõlg ja kõrvalnõuded on aegunud. OÜ-s Mobitex tegi raamatupidamise kandeid raamatupidaja, kuna juhatuse liikmel ei ole raamatupidamise eriteadmisi. Ebaõige on vastustaja hinnang, et raamatupidaja on ettevõtte volitatud isik. Kaebaja lasi OÜ Mobitex seadusliku esindajana raamatupidajal parandada vaidlustatud deklaratsioone MTA juhistest lähtuvalt, sh aegunud nõuete osas. OÜ-l Mobitex oli e-MTA keskkonnas deklaratsioonide esitamiseks volitatud isik. Kaebaja ei ole ise deklaratsioonide kandeid süsteemis teinud. OÜ Mobitex intressinõue on kaebaja suhtes aegunud, kuna puudub kaebaja süü. Kaebaja küll allkirjastas OÜ Mobitex majandusaasta aruandeid, kuid need koostas raamatupidaja, kes omab ka juurdepääsu e-maksuametile.

MTA palus jätta kaebuse rahuldamata.

4(13)

3-19-1890 Vastutusotsuse tegemise aluseks olevad tingimused on täidetud: OÜ-l Mobitex oli vastutusotsuse tegemise ajal 08.07.2019 kehtiv maksuvõlg, mis ei ole kustutatud ja mille sissenõudmine ei olnud aegunud; vastutusotsusega kaebajalt solidaarselt OÜ-ga Mobitex sissenõutav äriühingu maksuvõlg tekkis ajavahemikul septembrist 2014 kuni septembrini 2015. Kaebaja oli OÜ Mobitex juhatuse liige 24.03.2004–10.04.2018, seega ka OÜ Mobitex maksuvõla tekkimise ajal; maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud, kuna tegemist on tahtliku maksude tasumisest kõrvalehoidumisega (varaseim tähtaeg saabub 05.03.2021); OÜ Mobitex maksuvõla sissenõudmine on nurjunud, kuna kolme kuu jooksul ei ole õnnestunud maksuvõlga sisse nõuda (maksukorralduse seaduse, MKS § 96 lg 5); vastutusotsus on tehtud ajal, kui OÜ Mobitex oli õigusvõimeline äriühing. Kaebaja on tahtlikult rikkunud deklareerimis- ja tasumiskohustust. Vastustaja möönab, et väljastas vastutusotsuse, ilma et oleks eelnevalt suutnud tuvastada asjaolu, et kaebaja oli esitanud vastutusotsuse projektile oma eriarvamuse. Selle puuduse kõrvaldas vastustaja täiendava otsusega, milles kajastas nii kaebaja eriarvamuse väiteid kui ka maksuhalduri vastuväiteid kaebaja seisukohtadele. Samas ei muuda kaebaja eriarvamuse väidete analüüsimine 26.07.2019 otsuses vastutusotsust õigusvastaseks. Vastutusotsuse projekti esitamisega ning 26.07.2019 otsusega tagas vastustaja kaebajale õiguse olla ära kuulatud. Vastutusotsuse lisas 1 esitatud OÜ Mobitex saldopäringus on maksudeklaratsioonide kaupa esitatud OÜ Mobitex tasumata maksunõuded. Samuti on OÜ Mobitex põhivõla kujunemine toodud maksustamisperioodide kaupa vastutusotsuse tabelis 2 lk-del 10 ja 11. Intressiarvestus on toodud vastutusotsuse lisades 11 ja kaebajalt sissenõutava intressi osa lisas 17. Kaebajal kui OÜ Mobitex likvideerijal on jätkuvalt e-maksuametis ligipääs OÜ Mobitex maksuarvestusele ning kaebaja on saanud vastutusotsusega sissenõutavate maksusummade õigsuse ise üle kontrollida. Väiteid OÜ Mobitex maksuvõla arvestuse ebaõigsuse kohta ei ole kaebaja esitanud. Kaebaja väited selle kohta, et ta ei ole süüdi OÜ Mobitex maksuvõla tekkimises, sest ta ei saanud aru, ei ole tõsiselt võetavad. Jättes kaebaja perekonna eramu ehitamise kulud OÜ Mobitex kanda ning arvestades elamu ehituskulude arveid äriühingu käibemaksuarvestuses, saab tegemist olla ainult kaebaja tahtliku tegevusega. Kaebaja, kes omas pikaajalist ettevõtluse kogemust, ei saanud olla heauskne. OÜ-l Mobitex ei olnud ajavahemikul 2014. a septembrist kuni 2015. a veebruarini mingit formaalset alust Reti põik 8 kinnistule kulutuste tegemiseks. Asjaolu, et raamatupidaja esitab füüsiliselt maksudeklaratsioonid, ei vabasta äriühingu juhatuse liiget vastutusest deklareeritud andmete õigsuse eest (MKS § 8 lg 1). Informatsiooni toimunud tehingute kohta annab raamatupidajale äriühingu juhatuse liige. Vastutusotsus ei käsitle ebaõigelt vormistatud raamatupidamiskirjendeid, nagu kaebuses väita püütakse, vaid OÜ Mobitex deklareerimiskohustuse rikkumist kaebaja poolt, s.t ebaõigete andmete kajastamist maksudeklaratsioonides. Kaebaja väidab eksitavalt, et ettevõtte deklaratsioonid on nõuetekohaselt parandatud. OÜ Mobitex esitas parandusdeklaratsioonid enne maksuotsuse tegemist ning neis kajastatud asjaolud on maksuotsuse tegemisel arvesse võetud. Samas ei kõrvaldanud OÜ Mobitex parandusdeklaratsioonide esitamine maksusumma määramise vajadust, s.t OÜ Mobitex ei esitanud kontrollitud perioodil nõuetekohaselt parandatud ja õigete andmetega maksudeklaratsioone. Ebaõige on kaebaja väide, et maksuhaldur venitas põhjendamatult maksuotsusele eelnenud kontrollimenetlusega, mille tõttu suurenesid OÜ Mobitex intressid. MTA 11.10.2016 otsusega vähendati OÜ Mobitex intresse ajavahemike eest, millal maksuhaldur kontrollimenetluse käigus toiminguid ei teinud. Seega on maksuotsusele eelnenud kontrollimenetluse põhjendamatut pikkust OÜ Mobitex intressisumma vähendamisega arvesse võetud.

5(13)

3-19-1890 OÜ Mobitex taotles maksuvõla ajatamist üksnes viisil, et äriühing tasub igakuiselt 250 eurot. Nimetatud suurusega igakuised maksed ei oleks taganud maksusumma laekumist enne selle aegumist. Pärast maksuotsuse tegemist ei olnud kaebaja kui OÜ Mobitex juhatuse liige enam huvitatud OÜ Mobitex maksuvõla tasumisest. Samuti ei kasutanud kaebaja OÜ Mobitex juhatuse liikmena Reti põik 8 kasutusvalduse lepingust tulenevaid võimalusi nõuda kinnistu kasutamise eest tasu Reti põik 8 kinnistu omanikult ega ka OÜ-lt Mobitex. Seega rikkus kaebaja OÜ Mobitex juhatuse liikmena tasumiskohustust mitte ainult kontrollitud perioodil, vaid ka pärast maksuotsuse tegemist. Vastutusotsuse õiguspärasuse tagamiseks ei ole vajalik kõiki eelnevalt juba kajastatud asjaolusid taas üle korrata, vaid piisab viidetest. Pealegi on maksuotsuses kajastatud asjaolud läbinud kohtuliku kontrolli.

6.Tallinna Halduskohus jättis 11.05.2020 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Kohus nõustus vastutusotsuse seisukohtadega (HKMS § 165 lg 2). MKS § 8 lg-st 1, § 40 lg-st 1 ja § 96 lg-st 1 tulenevad äriühingu juhatuse liikmele vastutusotsuse tegemise eeldused on täidetud ning XX-le tehtud vastutusotsuse tühistamiseks ei ole alust. Õige on kaebaja tähelepanek, et vaatamata maksuotsuse jõustumisele tuleb vastutusotsuse aluseks olevad asjaolud tuvastada vastutusotsuses ja sellele eelnenud vastutusmenetluses. 10.10.2016 maksuotsuses ei olnud maksuhaldur tuvastanud äriühingu juhatuse liikme tahtlust, kuna see polnud maksukohustuse tekkimiseks vajalik. Vastutusotsuses asus maksuhaldur seisukohale, et tahtlus esines. Kaebaja oli OÜ Mobitex juhatuse liikmena maksuotsuse menetlusse kaasatud ning ta kuulati selles menetluses juhatuse liikmena volitatud esindaja kaudu ka ära (vt Tartu Ringkonnakohtu 28.02.2019 kohtuotsus nr 3-17-357, p 16). Seega võib äriühingule eelnevalt tehtud maksuotsust kasutada tõendina vastutusotsuse põhjendamisel. OÜ Mobitex esitas juuli, septembri, oktoobri 2014 parandusdeklaratsioonid 18.08.2016, s.o enne maksuotsuse tegemist. Seega tuli MTA-l parandusdeklaratsioonides esitatud andmetega maksuotsuse tegemisel arvestada, mida MTA on ka teinud. Parandusdeklaratsioonidega ei kõrvaldanud OÜ Mobitex maksusumma määramise vajadust. MTA jättis 08.01.2018 otsusega nr 13-1/9 rahuldamata OÜ Mobitex maksuvõla ajatamise taotluse. OÜ Mobitex taotles maksuvõla ajatamist üksnes viisil, et äriühing tasub igakuiselt 250 eurot. Nimetatud suurusega igakuised maksed ei oleks taganud maksusumma laekumist enne aegumist. MTA keeldumise alused on põhjendatud. MTA kohustus on tagada, et maksud laekuksid riigile tähtaegselt ning riik ei kannaks kahju. Ka Tallinna Ringkonnakohus leidis 28.03.2018 otsuse nr 3-16-2055 p-s 12, et OÜ Mobitex maksuvõla ajatamisest keeldumine oli õiguspärane, kuna MTA-l on vastava otsuse langetamisel ulatuslik diskretsiooniõigus. Kaebaja ei ole kaebuses välja toonud, et OÜ Mobitex oleks soovinud suurendada summat selliselt, et maksukohustus oleks tasutud enne selle aegumist. MTA asus vastutusotsuses järeldusele, et kaebaja suhtes kohaldub viieaastane aegumistähtaeg, kuna kaebaja rikkus tahtlikult MKS-st ja maksuseadustest tulenevaid maksukohustusi. Vanim tasumata OÜ Mobitex maksukohustus pärineb 2014. a septembrist (käibemaks). MKS § 99 lg 1 p 2 kohaselt peatub maksusumma määramise aegumine maksuotsuse vaidlustamise ajaks kuni selles asjas tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni. Tallinna Ringkonnakohus jättis 28.03.2018 otsusega haldusasjas nr 3-16-2055 (jõustus 28.04.2018) OÜ Mobitex kaebuse 10.10.2016 maksuotsuse tühistamiseks rahuldamata. See tähendab, et maksusumma määramise tähtaeg peatus perioodiks 13.12.2016–28.04.2018. Seega saabub vanima maksusumma määramise tähtaeg 05.03.2021. Ebaõige on kaebaja väide, et maksuhaldur venitas põhjendamatult 6(13)

3-19-1890 maksuotsusele eelnenud kontrollimenetlusega, mille tõttu suurenesid OÜ Mobitex intressid. MTA vähendas 11.10.2016 otsusega OÜ Mobitex intressi perioodi 09.06.2016–10.10.2016 eest 2792,89 euro võrra. Seega on maksuotsusele eelnenud kontrollimenetluse põhjendamatut pikkust OÜ Mobitex intressisumma vähendamisega arvesse võetud. Vastutusotsusest nähtuvalt edastas maksuhaldur kaebajale 24.05.2019 vastutusotsuse projekti nr 13-7/00966-2 54, mis toimetati kaebajale kätte e-posti kaudu 24.05.2019. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et kaebaja esitas vastuväited projektile tähtaegselt, kuid MTA kinnitusel ei jõudnud vastuväited tehnilistel põhjustel pädeva ametnikuni. Samas arvestas MTA kaebaja vastuväidetega ning käsitles neid 26.07.2019 otsuses nr 13-7/00966-3-2. Eelnevaga tagas MTA kaebaja ärakuulamisõiguse tulenevalt MKS § 13 lg-st 1. Eluliselt usutav ei ole kaebaja seisukoht, et ta oli deklaratsioonide ning parandusdeklaratsioonide esitamisel eksituses. Vastutusotsuse p-st 3 tuleneb, et kaebaja omas ainuisikuliselt kontrolli OÜ Mobitex tegevuse üle maksuvõla tekkimise perioodil. Kaebaja seisukoht, et ta ei valda raamatupidamisega seonduvat, mistõttu tegeles OÜ Mobitex raamatupidamisega raamatupidaja, on paljasõnaline. Kaebaja omab pikaaegset ettevõtlusega tegelemise kogemust (u 15 a), millest võib järeldada, et kaebajal on piisavalt teadmisi äriühingu majandustegevuse juhtimise ja korraldamise kohta. Isegi kui arvestada, et kaebaja ei valda raamatupidamist spetsiifiliselt, peab ta aru saama tehingutega seonduvast, sh sellest, millised tehingud kuuluvad maksustamisele (vt äriseadustiku § 187 lg 1 ja lg 2). Tallinna Ringkonnakohus tuvastas 28.03.2018 kohtuotsuses haldusasjas nr 3-16-2055, et OÜ Mobitex kasutab Reti põik 8 ruume oma ettevõtluses, kuid Reti põik 8 ehitamise ja korrastamisega seotud kulud ei ole seotud OÜ Mobitex ettevõtlusega ega maksustatava käibega. Kulutused on tehtud XX ja tema perekonna huvides ning OÜ Mobitex üksnes kasutab XX ja tema abikaasa omandis olevat kinnisasja. Asjaolust, et söögilaua taga töötab XX või tema abikaasa või raamatupidaja istub elamu verandal, ei saa järeldada, et kinnistu korrastamiseks tehtud kulutused on tehtud ettevõtluse tarbeks. Samuti pole määrav, et toas asuvad ettevõtte arvuti ja raamatupidamisdokumendid. Ringkonnakohus ei ole eraldiseisvalt tuvastanud kaebaja süüd, kuid see ei olnud ka vajalik. MTA-l oli õigus tugineda haldusasjas nr 3-16-2055 tuvastatud asjaoludele. Kuna kaebaja oli OÜ-s Mobitex ainuosanik ja juhatuse liige, saab teha ühese järelduse, et kaebaja tegi teadlikult otsused äriühingu rahaliste vahendite kasutamise osas. MTA on vastutusotsuse p 3 alapunktis b, mis viitab MTA 10.06.2016 kontrollaktile nr 12.23/031473-14, välja toonud tehingud, mis kuuluvad maksustamisele. Kaebaja ei ole vaides ega kaebuses MTA väiteid tehingute osas ümber lükanud. Lisaks on vastutusotsuse lisas 1 esitatud OÜ Mobitex saldopäringus maksudeklaratsioonide kaupa esitatud OÜ Mobitex tasumata maksunõuded. OÜ Mobitex põhivõla kujunemine on toodud maksustamisperioodide kaupa vastutusotsuse tabeli 2 lk-del 10 ja 11. OÜ Mobitex intressiarvestus on toodud vastutusotsuse lisades 11 ja kaebajalt sissenõutava intressi osa lisas 17. Äriühingu juhatuse liikme MKS §-st 8 tulenev vastutus on ühtlasi kohustus korraldada äriühingu majandustegevust selliselt, et sellest tekkivad maksukohustused oleksid täielikult ja õigeaegselt deklareeritud ning tasumisele kuuluvad maksusummad tasutud. Juhatuse liige vastutab selle kohustuse täitmise eest isegi juhul, kui ta delegeerib vastava kohustuse täitmise mõnele teisele isikule. Ei ole eluliselt usutav, et kaebaja ei saanud aru, et juriidilise isiku juhatuse liikmena vastutab ta ka juriidilise isiku tegevuse õiguspärase korraldamise eest. Kaebaja omab pikaaegset äriühingu juhtimise kogemust, mistõttu ei saa ta vastutusotsusele vastu vaielda pelgalt väitega, et ta ei tunne raamatupidamise spetsiifikat. Kaebaja ei ole ka väitnud, et raamatupidaja on kaebaja tahte vastaselt esitanud ebaõigeid deklaratsioone kaebaja nimel. 7(13)

3-19-1890 Õige ei ole kaebaja lähenemine, et puuduvad õigusaktid ja kohtupraktika selle kohta, millises osas on lubatud deklareerida investeeringuid kodukontoritesse. Asjakohased normid on käibemaksuseaduse (KMS) § 2 lg 6 ning § 29 lg-d 1 ja 4. Kui kaebaja on deklareerinud sisendkäibemaksu täies ulatuses ja maksuhalduri hinnangul ei ole see põhjendatud, on maksuhalduril analoogselt võimalik tuvastada ettevõtlusega seonduv proportsioon ja piirata ülejäänud osas sisendkäibemaksu mahaarvamist või maksustada seda omatarbena. Kui ettevõtlusega mitteseonduvas osas on tegemist kaebaja juhtorgani liikmele tehtud hüvega, on nimetatud osa põhjendatud maksustada erisoodustusena tulumaksuseaduse (TuMS) § 48 lg-te 1 ja 4 ning sotsiaalmaksu seaduse § 2 lg 1 p 7 alusel (vt nt Tallinna Halduskohtu 16.12.2016 otsus haldusasjas nr 3-16-1601). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7.XX palub 20.05.2020 apellatsioonkaebuses (ja 27.08.2020 täiendavas seisukohas) tühistada Tallinna Halduskohtu 11.05.2020 otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus või saata asi esimese astme kohtule uuesti lahendamiseks. Tõele ei vasta väide, et kaebajal ei ole esitanud vastuväiteid OÜ Mobitex 10.10.2016 maksuotsuse osas. Kaebaja esitas vastuväited halduskohtule, kuid kohus on jätnud need tähelepanuta. Vastutusotsuse tegemisel on ebaõigesti rakendatud aegumistähtaega. Maksukohustus on aegunud. Kaebaja ei ole pannud toime kuritegu, mistõttu ei saa kohaldada viieaastast aegumistähtaega. OÜ Mobitex parandas deklaratsioonid nõuetekohaselt ning esitas 2014. a juuli-, septembri- ja oktoobrikuu parandusdeklaratsioonid 18.08.2016, s.o enne maksuotsuse tegemist. Seega tuli vastustajal parandusdeklaratsioonides esitatud andmetega maksuotsuse tegemisel arvestada, mida aga täies ulatuses ei tehtud. Kohus ja vastustaja on jätnud tähelepanuta, et OÜ Mobitex vaidlustatud käibemaks on faktiliselt ammu tasutud. Võlgnevuse arvestus on tekkinud muudest alustest. Vastustaja määras ise OÜ-le Mobitex dividendid, mis ei ole käibemaksudeklaratsiooniga seotud vahetu võlgnevus. Dividendide määramisel on valesti arvutatud ka intressid, kuna dividendide osas oli äriühingul õigus teha otsuseid hiljem. Vastutusotsuse menetluses ja halduskohtus ei ole neid asjaolusid selgitatud. Kaebaja on taotlenud ajatamist ja täitnud ajatamisel võetud kohustusi, kuid vastustaja keeldus korduvast ajatamisest õigusvastaselt. Ajatamisega oleks olnud võimalik vähendada äriühingu maksukohustust, sh välistada vastutusotsuse tegemise. Vastustaja tegevuse tõttu suurenes äriühingu maksuvõlg. Kohtuotsusest ei selgu, miks on ebaõige kaebaja väide, et maksuhaldur venitas põhjendamatult maksuotsusele eelnenud kontrollimenetlusega, mille tõttu suurenesid OÜ Mobitex intressid. Vastustaja ei ole tõendanud, milliseid toiminguid ta nii pikalt pidi tegema. Kaebajale teadaolevalt viibis menetleja sel perioodil ka puhkusel. Kuna 10.10.2016 maksuotsuses ei ole tuvastatud äriühingu juhatuse liikme tahtlust, oleks maksuhaldur pidanud edaspidises menetluses tahtluse aspektid üheselt ja arusaadavalt välja tooma. Vastutusotsusest ei nähtu, kuidas ja millistel asjaoludel on MTA lugenud kaebaja süü vormiks tahtluse. Kohus ja vastustaja on jätnud tähelepanuta, et äriühingul oli volitatud deklaratsioonide sisestajaks raamatupidaja, kes osales ka likvideerimismenetluses. Samuti on jäetud tähelepanuta, et kaebaja emakeel on vene keel ning küsimustele vastamisel on kasutatud Google tõlget. Kaebaja ei ole kursis raamatupidamise nüanssidega. Äriühingu asutamisest peale ei ole kaebaja teinud ise ühtegi deklaratsiooni, neid esitas raamatupidaja. Ligipääs ei tähenda seda, et kaebaja oleks osanud deklaratsioone ise esitada.

8(13)

3-19-1890 Kohus on jätnud tähelepanuta, et Reti põik 8 osas oli äriühingul notariaalne kasutusvaldus ja seal asus äriühingu kontor. Seetõttu ei nõustu kaebaja kohtu järeldusega, et kulutused on väidetavalt tehtud üksnes kaebaja ja tema perekonna huvides ning OÜ Mobitex üksnes kasutas kaebaja ja tema abikaasa omandis olevat kinnisasja. Vastustajale on esitatud kasutusplaanid, millelt nähtub, milliseid ruume äriühing kasutas. Kohus jättis tähelepanuta, et kogu majandustegevuse juhtimine toimus kodukontoris. Maksuhaldur ei ole põhistanud, miks ei võinud äriühing teha kasutusvaldusega kinnistul remonti. Tegemist ei ole parendamisega, kuna parendamiseks loetaks vaid selliseid kulutusi, mis ületavad kinnistu väärtusest 10%. Maksuhaldur on jätnud kustutamata põhivõla, soodustades sellega intressi kasvamist. Kuna äriühing oli ära tasunud 2016–2017 perioodi põhivõla, siis edasist võlgnevust ei saa enam lugeda deklaratsiooni ebaõigeks esitamiseks.

8.MTA palub 29.06.2020 kirjalikus vastuses (ja 04.09.2020 täiendavas seisukohas) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja jääb varasemate seisukohtade juurde neid kordamata. Maksuvõlg ei ole aegunud. Maksuhaldur tuvastas vastutusmenetluses, et OÜ Mobitex maksuvõla tekkimise korral oli tegemist maksusumma tahtliku tasumata jätmisega, mistõttu kohaldub viieaastane maksusumma määramise aegumistähtaeg. Põhjendamatu on väide, et vastutusotsuse menetluses on jäetud käsitlemata kaebaja esitatud aegumise taotlused. Põhjendatud ei ole ka kaebaja seisukoht, et äriühingu maksukohustuse aegumise peatumist ei tule arvestada juhatuse liikmele vastutusotsuse tegemisel. MKS § 96 ega § 99 lg 1 sellist erandit ei kehtesta. MTA 10.10.2016 maksuotsus oli koostatud OÜ-le Mobitex, mistõttu ei kuulunud maksuotsuses tuvastamisele kaebaja kui äriühingu juhatuse liikme tegevuses tahtluse esinemine. Kaebaja tegevuses on tahtlus tuvastatud vastutusotsuses, millega on kindlaks tehtud kaebaja süü OÜ Mobitex maksuvõla tekkimisel. Kaebaja väidetav teadmatus äriühingu raamatupidamise korraldamise alal ei ole põhjendatud tema eelneva pikaajalise ettevõtluskogemuse tõttu. Ka ei tee raamatupidaja iseseisvalt äriühingu arvelt kulutusi, nende üle otsustab ja vastutab äriühingu juhatuse liige. Kaebaja vastutust ei muuda olematuks asjaolu, et OÜ Mobitex maksudeklaratsioone ei esitanud kaebaja ise, vaid raamatupidaja. Maksuotsuse p-s 2.1.1 on kirjeldatud OÜ Mobitex 18.08.2016 esitatud käibedeklaratsioonide parandusi topelt kajastatud arvete osas 2014. a juuli-, septembri- ja oktoobrikuu eest, mille tulemusena jäi kulude summaks 92 711,90 eurot. Samuti on p-s 2.2.6 käsitletud OÜ Mobitex 12.09.2016 esitatud 2015. a detsembrikuu käibedeklaratsiooni parandust, millega suurendati 20% määraga maksustatavat käivet 1534,25 euro ulatuses ja sellelt arvestatud käibemaksu 306,85 euro ulatuses. Seega on OÜ Mobitex deklaratsiooniparandusi maksuotsuses arvesse võetud. Arusaamatuks jääb, mida kaebaja peab silmas väitega, et OÜ Mobitex on vaidlustatud käibemaksu faktiliselt ammu tasunud ning võlgnevuse arvestus on tekkinud muudest alustest. Kaebajalt ei nõuta vastutusotsusega maksuvõlga, mis on juba varasemalt tasutud. TuMS § 50 lg 1 (2014. a kehtinud redaktsioonis) järgi maksab residendist äriühing tulumaksu dividendide väljamaksmisel rahalises või mitterahalises vormis. Seega ei sõltu dividendide väljamaksetelt arvestatav tulumaks sellest, millal teeb äriühing otsuse dividendide väljamaksmiseks, vaid sellest, millal äriühing reaalselt dividende välja maksab. Tulumaks on kassapõhine maks. Sellest tulenevalt sõltub ka intressiarvestus ajast, millal dividendidelt arvestatava tulumaksu võlg tekkis.

9(13)

3-19-1890 OÜ Mobitex majanduslik seis maksuvõla ajatamisest keeldumise ajal ei oleks võimaldanud tagada maksuvõla täielikku tasumist. MTA 11.10.2016 otsusega on OÜ-lt Mobitex nõutud intressisummat maksumenetluse pikkuse tõttu juba vähendatud. Sellega on kaebaja kontrollimenetluse liigse pikkuse väide juba eelnevalt maksuhalduri poolt arvesse võetud. Vastutusotsuse tegemisel on oluline see, et kaebaja oli OÜ Mobitex juhatuse liikmeks perioodil, mil maksuvõlgnevus tekkis, s.o ajavahemikul 2014. a maist kuni 2015. a septembrini. Hilisem likvideerijaks määramine ei välista kaebaja vastutust MKS § 40 lg 1 järgi. MTA 10.10.2016 maksuotsuses on OÜ-le Mobitex ette heidetud kulutuste tegemist kaebaja perekonnale kuuluvale kinnistule perioodil mai 2014 – veebruar 2015. Kasutusvalduse leping OÜ-ga Mobitex sõlmiti alles 27.03.2015. Seega tegi äriühing kulutusi kinnistule, mis ei olnud äriühingu kasutusvaldusse antud. Kaebaja esitatud Reti põik 8 kinnistu hindamisakti kohaselt oli kinnistu turuväärtus 2016. a-l 300 000 eurot. Äriühing tegi kinnistule kulutusi kogusummas 97 282,57 eurot (koos käibemaksuga). Seega tehti kulutusi kinnistule märksa suuremas ulatuses kui vaid 10–15% kinnistu turuväärtusest. MKS § 117 lg-s 1 sätestatud intressimäära põhiseadusele vastavust on Riigikohus kontrollinud 29.03.2017 lahendis nr 3-4-1-15-16 ning leidnud, et maksuintressi määr on põhiseadusega kooskõlas. Lisaks on maksuhaldur OÜ Mobitex suhtes rakendanud maksuvõla ajatamise perioodil ka vähendatud intressimäära 0,03% päevas. Kaebajale esitatud OÜ Mobitex intressisumma tasumise kohustus ei ole aegunud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9.Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks ei ole alust. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
10.Apellatsioonimenetluses on XX esitanud koos 27.08.2020 menetlusdokumendiga 5 lisa (dtl 2376 jj). Lisad 1–4 on esimese astme kohtumenetluses juba esitatud ning nende täiendavaks asja juurde võtmiseks puudub vajadus. Lisa 5 (dtl 2393) on 25.08.2020 maksekorraldus, millelt nähtub XX vastutusotsusega kindlaks määratud kohustuse tasumine. Selle tõendi jätab ringkonnakohus vastu võtmata kui asjakohatu – kohustuse tasumisest ei sõltu kohustuse õiguspärasus (HKMS § 62 lg 2).
11.OÜ Mobitex maksukohustus ja sellest tulenevalt XX maksukohustus on tuvastatud õigesti. Kaebaja oli OÜ Mobitex maksumenetlusse kaasatud, esitas tõendeid ning oli nõuetekohaselt ära kuulatud. OÜ Mobitex maksuvõla osas toimus kohtumenetlus (haldusasi nr 3-16-2055), kus kaebaja esitas maksukohustuse suhtes samu vastuväiteid, mis praeguses menetluseski. Selles kohtumenetluses tuvastati, et OÜ Mobitex maksukohustus oli õigesti kindlaks määratud. Vastutusmenetluses ega kohtumenetluses pole kaebaja esitanud uusi asjaolusid ega tõendeid, mida maksumenetluses ei oleks juba käsitletud (sh kogu kodukontoriga ja kasutusvalduse lepinguga seonduv). Vastutusotsuse sisuks ei ole mitte tasumisele kuuluva maksusumma määramine, vaid juba varem fikseeritud maksuvõla sissenõudmine uuelt kohustatud isikult (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 31. oktoobri 2005. a otsus asjas nr 3-3-1-41-05, p 12; 4. detsembri 2009. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-75-09). Seetõttu sai vastutusotsuse koostamisel tugineda OÜ Mobitex maksuotsuses tuvastatule.
12.Vastuseks apellatsioonkaebuse ja selle täienduse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. MTA 10.10.2016 maksuotsuses nr 12.2-3/031473-185 on OÜ-le Mobitex ette heidetud kulutuste tegemist kaebaja perekonnale kuuluvale kinnistule perioodil maist 2014 – 10(13)

3-19-1890 veebruarini 2015, s.o ajal, mil kasutusvalduse lepingut ei olnud sõlmitud (leping OÜ-ga Mobitex sõlmiti alles 27.03.2015). Äsja valminud 300 000 eurot maksvale kinnisasjale (vt Reti põik 8 hindamisakt, kaebaja 12.02.2020 menetlusdokumendi lisa) 97 282,57 euro suuruses summas kulutuste tegemine ei ole remont. Vastupidiselt apellatsioonkaebuses väidetule on maksuhaldur OÜ Mobitex 18.08.2016 esitatud 2014. a juuli, september ja oktoober parandusdeklaratsioone ja 12.09.2016 esitatud 2015. a detsembrikuu käibedeklaratsiooni parandust maksumenetluses ja maksuotsuse koostamisel arvesse võtnud (maksuotsuse p-d 2.1.1 ja 2.2.6). Kaebaja ei ole selgitanud, miks see seisukoht on vale või millised parandusdeklaratsioonid on jäetud tähelepanuta. Samuti jääb ringkonnakohtule arusaamatuks apellatsioonkaebuses üldsõnaliselt väidetu, et OÜ Mobitex on vaidlustatud käibemaksu faktiliselt ammu tasunud ning võlgnevuse arvestus on tekkinud muudest alustest. MTA on selgitanud, et vastutusotsuse tabelis 2 on toodud deklaratsioonide kaupa OÜ Mobitex põhivõla kujunemine, samuti on vastustaja 13.03.2020 menetlusdokumendi lisana esitanud väljavõtted OÜ TGVS-L ettemaksukonto laekumistest, tasumistest ja toimingutest, mille kaudu on kontrollitav vastutusotsusega nõutava summa kujunemine. Samuti on võimalik nendest dokumentidest kontrollida, et OÜ Mobitex poolt pärast maksuotsuse tegemist tasutud summad on maksuhaldur arvestanud MKS § 105 lg-s 6 reguleeritud järjekorras. Kaebaja ei ole nendele selgitustele vastuväiteid esitanud. Kaebaja väitel on vastutusotsusega nõutavate intresside summa dividendide osas valesti arvestatud, kuna dividende oleks äriühing saanud maksta ka hiljem. See seisukoht ei ole õige. TuMS § 50 lg 1 (2014. a-l kehtinud redaktsioonis) järgi ei sõltunud dividendide väljamaksetelt arvestatav tulumaks mitte sellest, millal teeb äriühing otsuse dividendide väljamaksmiseks, vaid sellest, millal äriühing reaalselt dividende välja maksab (tulumaksu kassapõhisus). Seetõttu algab intressiarvestus ajast, millal dividendidelt arvestatava tulumaksu võlg tekkis. Kaebaja väide, et vastutusotsusest ei nähtu, mil määral kaaluti maksukohustuse jagamist äriühingu ja juhatuse liikme vahel, ei ole asjakohane. MKS § 40 lg 1 ja § 96 kohaselt tekib vastutusotsuse koostamisel äriühingul ja vastutusotsuse adressaadil solidaarkohustus äriühingu võla eest. See ei tähenda kohustuse jagamist mingis proportsioonis äriühingu ja juhatuse liikme vahel, vaid seda, et äriühingu seaduslik esindaja vastutab äriühinguga solidaarselt selle osa äriühingu maksuvõla eest, mille ta on põhjustanud tahtlikult või raskest hooletusest.

13.Äriühingu juhatuse liikme süü küsimust tuleb käsitleda vastutusotsuses, kui maksuotsuses pole tuvastatud maksupettuse toimepanemist. Süü tuvastamata jätmine maksuotsuses ei välista vastutusmenetluses süü tuvastamist ja vastutusotsuse tegemist. Vastutusotsuses on XX süü vormiks tuvastatud tahtlus. Sellega nõustus halduskohus ja sellega nõustub ka ringkonnakohus. Ringkonnakohus ei pea eluliselt usutavaks kaebaja väidet, et ta ei soovinud teadlikult äriühingule maksuvõlga tekitada ega endale füüsilise isikuna maksueelist saada, vaid tegutses teadmatusest. Riigikohus on 11.12.2019 otsuses nr 3-17-2235 (p 13) selgitanud, et tahtlus on seotud eeskätt subjektiivsete tunnustega (s.o teadlikkus käitumise õigusvastasusest ja sellise tagajärje soovimine). Vastutusotsuse aluseks oleva süü hindamisel saab lähtuda tõendite kogumist ja elulise usutavuse kriteeriumist (nt Riigikohtu 19.11.2014 otsus nr 3-3-1-43-14, p 18). Kutselise raamatupidaja teenuste kasutamine suurendab juhatuse liikme võimalust tugineda eeldusele, et raamatupidamisülesanded on korrektselt täidetud ega vaja järjepidevat tähelepanu ja kontrolli. Siiski ei vabasta see juhatuse liiget kohustusest olla kursis ka ettevõtte raamatupidamises toimuvaga, mis tööjaotuse järgi ei pruugi olla tema vastutada (Riigikohtu 11.12.2019 otsus nr 3-17-2235, p 22). Praeguses asjas on vastutusotsuses tuvastatud, et kaebaja oli OÜ Mobitex ainus juhatuse liige perioodil 24.03.2004–10.04.2018. Ligipääs OÜ Mobitex e-maksuametisse sisselogimiseks oli raamatupidajal, kes korraldas ka nimetatud ajal raamatupidamist. Äriühingu maksukohustuste osas teostas kontrolli peale raamatupidaja ka kaebaja. OÜ Mobitex pangakaardid olid väljastatud kaebajale ja autojuhtidele. OÜ Mobitex internetipangas omas ligipääsu- ja ülekandeõigusi üksnes kaebaja. Kaebaja esitas 11(13)

3-19-1890 raamatupidajale arveid jms dokumente, mida OÜ Mobitex raamatupidamises kajastada. OÜ Mobitex nimel teostas tehinguid üksnes kaebaja. Eelnevast tuleneb, et kaebaja omas ainuisikuliselt kontrolli OÜ Mobitex tegevuse üle maksuvõla tekkimise perioodil ning raamatupidaja teenuste kasutamine ei muuda juhatuse liikme vastutuse ulatust. Asjas ei ole esitatud väiteid ja tõendeid sellest, nagu oleks raamatupidaja kaebajale teadmata tegutsenud pahatahtlikult ja äriühingut kahjustavalt. Äriühingu deklareerimis- ja tasumiskohustuse eest on praegusel juhul vastutav äriühingu juhatuse liige, mitte raamatupidaja. Kaebaja süü vormi ei muuda ka ebaedukas maksuvõla ajatamine ega asjaolu, et kaebaja ise on end määranud äriühingu likvideerijaks (dtl 835). MTA 22.12.2016 ajatamise otsuse (dtl 1103) õiguspärasust on hinnatud Tallinna Ringkonnakohtu 28.03.2018 otsuses haldusasjas nr 3-16-2055 ning ka MTA 08.01.2018 otsust nr 13-1/9 ajatamisest keeldumise kohta (dtl 1107) pole põhjust pidada õigusvastaseks seal esitatud põhjendustel (põhivõla sundtäitmine aeguks enne, kui võlg saaks ajatamisgraafiku alusel tasutud) ning maksuhalduri ulatusliku diskretsiooniõiguse tõttu ajatamistaotluste lahendamisel. Maksuvõlg ei ole kujunenud maksuhalduri süül, vaid OÜ Mobitex juhatuse liikme teadliku ja tahtliku tegevu(setus)se tulemusel.

14.Vastutusotsusega nõutav maksuvõlg ei ole aegunud (vt vastutusotsuse p 5). MKS § 98 lg 1 kohaselt on maksusumma määramise aegumistähtaeg kolm aastat. Maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral on maksusumma määramise aegumistähtaeg viis aastat. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel arvutati maksusumma valesti. Et OÜ Mobitex maksuvõlg tekkis kaebaja tahtliku tegevuse tagajärjel, kohaldub viieaastane maksusumma määramise aegumistähtaeg. Kuna varaseim OÜ Mobitex tasumata maksukohustus pärineb 2014. a septembrikuu käibemaksust (vastutusotsuse tabel 2 lk 10–11), mille deklareerimise ja tasumise tähtaeg oli 20.10.2014, ei ole tegemist aegunud maksuvõlaga (vastutusotsus on koostatud 08.07.2019 ja seda täiendav otsus 26.07.2019). Lisaks oli maksusumma määramise aegumine peatunud MKS § 99 lg 1 p-st 2 tulenevalt maksuotsuse vaidlustamise ajaks alates 13.12.2016 kuni haldusasjas 3-16-2055 lõpliku lahendi jõustumiseni 28.04.2018. Põhjendatud ei ole kaebaja seisukoht, et äriühingu maksukohustuse aegumise peatumist ei tule arvestada juhatuse liikmele vastutusotsuse tegemise puhul, MKS § 96 ega ka 99 lg 1 ei sätesta sellist erandit (vt ka Riigikohtu 09.06.2014 määrus nr 3-3-1-24-14, p 11.1.3). Aegunud ei ole ka intressinõue. Vastavalt MKS § 118 lg-le 1 algab intresside aegumistähtaeg maksusumma täieliku tasumise päevast ning lg 6 kohaselt peatub intressi arvestamise aegumine intressinõude või intressinõude arvestamise aluseks oleva maksusumma vaidlustamise ajaks kuni selles asjas tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni. Varem kehtinud seaduse järgi oli igal põhivõlal oma aegumistähtaeg. Kehtiva seaduse järgi aga sõltumata sellest, millistest põhivõlgadest maksuotsus koosneb, tekitab maksuotsus n-ö uue maksukohustuse ja kogu maksuotsusel on üks ühtne intressi arvestamise aegumistähtaeg (vt ka Riigikohtu 11.10.2019 otsus nr 3-17-1047, p 13). Seetõttu on kaebaja viited varem kehtinud seadust selgitanud kohtupraktikale asjakohatud.
15.Kaebaja on apellatsioonkaebuses ja selle lisas esitanud mitmeid üldsõnalisi menetluslikke etteheiteid. Kuna need on konkretiseerimata (miks menetlus oli segane, vastuoluline ja puudustega), ei saa ringkonnakohus neid ka sisuliselt hinnata. Maksumenetluse pikkus ei mõjuta vastutusotsuse õiguspärasust, sest MTA 11.10.2016 otsusega (dtl 197) on OÜ-lt Mobitex nõutud intressisummat maksumenetluse pikkuse tõttu vähendatud 124 menetluspäeva eest ning maksumenetlust pikkusega 484 päeva ei saa pidada ebaproportsionaalselt pikaks. Lisaks on maksuhaldur OÜ Mobitex suhtes rakendanud maksuvõla ajatamise perioodil ka vähendatud intressimäära 0,03% päevas. MKS § 117 lg-s 1 sätestatud intressimäära põhiseadusele vastavust on Riigikohus kontrollinud 29.03.2017 lahendis nr 3-4-1-15-16 ning leidnud, et maksuintressi määr on põhiseadusega kooskõlas. Asjaolud, et maksuvõla täitmise tagamiseks on maksuhaldur (halduskohtu loal) kohaldanud täitmist tagavaid toiminguid või 12(13)

3-19-1890 kaebaja on taotlenud maksuvõla ja intressinõude kustutamist, ei oma vastutusotsuse õiguspärasuse üle otsustamisel tähendust.

16.Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata (HKMS § 200 p 1). Kaebajale antud menetlusabiga (riigilõivust vabastamine) seonduvad kulud jäävad HKMS § 118 lg 3 alusel riigi kanda ning kaebaja apellatsiooniastme muud menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel kaebaja enda kanda. Vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad vastustaja kanda HKMS § 109 lg 1 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)

13(13)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.06.20263-26-1704/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 11.06.20263-26-1661/5Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja