Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi
3-19-1126 10. september 2020 Kadri Palm Energy Team OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 2. aprilli 2019. a maksuotsuse nr 12.2-3/045518-13 osaliseks tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Energy Team OÜ, lepinguline esindaja advokaat Allar Laugesaar Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Jaanek Lips Kirjalik menetlus
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta Energy Team OÜ kaebus rahuldamata.
2.Jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.
3.Jätta läbi vaatamata kaebaja esindaja korduv taotlus tunnistajate ülekuulamiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 12. oktoobril 2020. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) jättis 2. aprilli 2019. a maksuotsusega nr 12.2-3/045518-13 rahuldamata Energy Team OÜ (kaebaja) 11. detsembri 2018. a tagastusnõude summas 5074,36 eurot (resolutsiooni p 1) ning kohustas kaebajat tasuma täiendava maksusumma 25 539,98 eurot (resolutsiooni p 2) (dtl 12-29).
2.Kaebaja esitas 2. mail 2019 MTA-le vaide tunnistada osaliselt (29 236,73 euro ulatuses) kehtetuks MTA 2. aprilli 2019. a maksuotsus nr 12.2-3/045518-13, mille MTA 16. mai 2019. a vaideotsusega nr 6-1/4378-2 rahuldamata jättis (dtl 31-38, 49-57).
3.Tartu Halduskohtusse saabus 17. juunil 2019 Energy Team OÜ kaebus MTA 2. aprilli 2019. a maksuotsuse nr 12.2-3/045518-13 osaliseks (29 236,73 euro ulatuses) tühistamiseks (dtl 2-10). Koos kaebusega esitas kaebaja hiljem täiendatud esialgse õigusekaitse taotluse eelnimetatud maksuotsuse kehtivuse osaliseks (29 236,73 euro ulatuses) peatamiseks.
4.Tartu Halduskohus võttis 25. juuni 2019. a määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks MTA, kohustas vastustajat kaebusele vastama ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (dtl 567-570).
5.Tartu Ringkonnakohus jättis 23. juuli 2019. a määrusega kaebaja 9. juuli 2019. a määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 25. juuni 2019. a määruse p 4 resolutsiooni muutmata, muutes halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele (dtl 578-582, 616-620).
6.MTA esitas 26. juulil 2019 vastuse kaebusele (dtl 601-611).
7.Vastusena kohtunõudele selgitas kaebaja 15. augustil 2019, et soovib asja arutamist istungil, kuna soovib tunnistaja ütlustega tõendada seda, et sõiduauto kasutamise leping oli lõppenud ja seetõttu on erisoodustuse nõudmine ebaõige (dtl 1383-1384). Samuti soovib kaebaja tunnistaja ütlustega tõendada seda, millest koosnes kaebaja ettevõtte ning kas see läks kellelegi üle või mitte. Kaebaja soovib asja arutamist istungil ka seetõttu, et soovib tõenäoliselt teha kohtule ettepaneku enda seadusliku esindaja vande all ülekuulamiseks kohtu algatusel. Seadusliku esindaja ütlustega saaks tõendada ettevõtte mitteüleminekuga seonduvat.
8.Kaebaja esitas 23. augustil 2019 kohtule taotluse tunnistajatena üle kuulata Katrin Ivandi, Riho Raali, Tarvo Kaskla ja Eneli Saare (dtl 1388-1389). Samuti täiendas kaebaja, miks ta soovib asja läbivaatamist istungil. MTA esitas 4. septembril 2019 seisukoha tunnistajate ülekuulamise taotluse kohta (dtl 1393-1398). Vastusena kohtunõudele esitas kaebaja
17.septembril 2019 küsimused, mida ta soovib tunnistajatele esitada (dtl 1413-1414).
9.Kaebaja esitas 19. septembril 2019 esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus peatada osaliselt (29 236,73 euro ulatuses) MTA 2. aprilli 2019. a maksuotsuse nr 12.2-3/045518-13 kehtivus kuni kohtuotsuse jõustumiseni (dtl 1416-1419). Tartu Halduskohus jättis 25. septembri 2019. a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (dtl 1453-1456).
10.Tartu Ringkonnakohus tagastas 15. oktoobri 2019. a määrusega kaebaja 10. oktoobri 2019. a määruskaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lg 2 ja lg 3 p-i 1 alusel (dtl 1485-1489, 1507).
3-19-1126
11.Vastusena kohtunõudele selgitas MTA 1. novembril 2019 tunnistajatele küsimuste esitamisega seonduvat (dtl 1476-1477).
12.Tartu Halduskohus andis 21. mai 2020. a määrusega menetlusosalistele õiguse esitada täiendavaid menetlusdokumente kuni 27. juuli 2020 ja neile vastuväiteid kuni 10. august 2020 (dtl 1479-1482). Kohus jättis rahuldamata kaebaja taotluse Katrin Ivandi, Riho Raali, Tarvo Kaskla ja Eneli Saare tunnistajatena ülekuulamiseks.
13.Kaebaja esitas 23. juulil 2020 kohtule taotluse pikendada täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks antud tähtaega kuni 19. augustini 2020 ja täiendavatele menetlusdokumentidele vastuväidete esitamise tähtaega kuni 26. augustini 2020 (dtl 1483). Tartu Halduskohus pikendas 27. juulil 2020 kaebajale antud tähtaega (27. juuli 2020) kuni
19.augustini 2020 (dtl 1491). Tartu Halduskohus jättis 5. augusti 2020. a määrusega rahuldamata kaebaja 23. juuli 2020. a taotluse kaebajale antud vastuväidete esitamise tähtaja pikendamiseks (dtl 1493-1494).
14.Kaebaja esitas 19. augustil 2020 vastuväite kohtu tegevusele, kaebaja kokkuvõtlikud seisukohad ning menetluskulude nimekirja koos kuludokumentidega (dtl 1496-1499).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
15.Kaebaja taotleb MTA 2. aprilli 2019. a maksuotsuse nr 12.2-3/045518-13 osalist tühistamist, põhjendades oma kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt.
15.1.Kaebaja juhatuse liikmele Rain Raalile ei ole tehtud erisoodustusi, kuna väljamaksed Shisha Studiole on tasaarvestatud R. Raali poolt varasemalt Energy Teami paigutatud isikliku rahaga.
15.2.R. Raali poolt Energy Teamile müüdud seadmete hind ei olnud turuväärtusest kõrgem. Isegi kui eeldada, et seadmete müügihind on liiga kõrge, on sellest tehtud järeldus ikkagi vale, sest praegusel juhul on tehtud järeldus, et ettevõttesse paigutatud isikliku vara väärtus oli 0 eurot.
15.3.Sõiduauto numbrimärgiga 052MKR kasutamine oli lõpetatud ja seega erisoodustuse andmist ei toimunud.
15.4.Maksuhaldur on jätnud alusetult arvestamata sisendkäibemaksu summas 10 972 eurot, mis tuleneb vastustaja ebaõigest seisukohast, nagu oleks Energy OÜ (praegune Tezoz OÜ) ettevõte üle läinud Energy Team OÜ-sse.
15.5.Vastustaja ei ole maksumenetluses väidetavalt üle läinud ettevõtet piiritlenud. Maksuhaldur on jõudnud otsusele, et ettevõte on üle läinud seetõttu, et on otsinud ja uurinud vaid selliseid asjaolusid, mis kinnitaksid ettevõtte üleminekut.
15.6.Vastustaja on rikkunud oluliselt uurimispõhimõtet, kuna maksumenetluses ei ole pööratud tähelepanu Energy OÜ tegevusele.
15.7.Kaalutlusõiguse teostamisel ettevõtte ülemineku küsimuses ei ole vastustaja toiminud õiguspäraselt.
15.8.Kuna ettevõte ei ole üle läinud, on maksuotsus suuresti (27 047,96 euro osas) ebaõige.
15.9.Ettevõtte ülemineku eelduseks on ettevõtte koosseisu määratlemine. Seda ei ole antud juhul aga tehtud. Maksuotsuse tegemisel ei ole ettevõtet piiritletud, muu hulgas ei ole selgeks tehtud, milline vara on väidetavalt üle läinud. Ettevõtte üleminekut ei ole võimalik kogumis hinnata, kui ettevõtte on eelnevalt piiritlemata. Sisuliselt on maksuotsuse tegemisel võetud eelduseks täiesti meelevaldne seisukoht, et ettevõte on piiritletud ning liigutud antud küsimust eirates järgmiste aspektide juurde. Tegemist on olukorraga, mida
3-19-1126 võiks iseloomustada näiteks olukorraga, kus hobuse- või lehmakasvatust peetakse kanafarmi üleläinuks ainuüksi selle tõttu, et mõlemaid võib nimetada põllumajandusega tegelemiseks. Energy OÜ tegevustega ei ole Energy Team OÜ tegelenud ega tegele tänase päevani.
15.10.Maksuotsuse tegemisel on jäetud tähelepanuta ka see, et Energy OÜ ja Energy Team OÜ tegutsesid varasemalt paralleelselt. Antud juhul ei olnud tegemist olukorraga, kus maksuvõlast vabanemise eesmärgil läheb ettevõtte üle uude äriühingusse. Energy OÜ teostas suuremahulisi projekte suurtele peatöövõtu firmadele. Suuremahuliste projektide kestvus oli ajaliselt pikk – projektide elluviimine esmasest tegelemisest kuni lõpliku valmimiseni võis võtta kuni 1,5-2 aastat. Energy OÜ-s tegutses suurte projektidega eraldi peaspetsialist Gunnar Kaljuvee. Energy Team seevastu tegeles (mahuliselt) väiksemate projektide teostamisega. Peamisteks klientideks on erakliendid ja väikefirmad ning projektide ajaline kestvus on lühem. Energy Team OÜ on spetsialiseerinud projekteerimisele ja konsultatsioonile, nõrkvoolusüsteemide ja päikesepaneelide lahendustele ning taastuvenergia teemadele. Energy Team OÜ-s puudus ja puudub tänaseni eraldi peaspetsialist suurprojektidega tegelemiseks. Maksumenetluses ei ole neile erinevustele ning asjaolule, et äriühingud tegutsesid eelnevalt paralleelselt, tähelepanu pööratud. Kui seda oleks uuritud, pidanuks vastustaja mõistma, et kahest ettevõttest ühe (Energy OÜ) tegevus peatus, mitte aga ei ole ettevõte üle läinud. Ettevõtte üleminekule viitaks see, kui ühe äriühingu mingi tegevus saab alguse siis, kui teises sama tegevus lõpeb. Kaebaja tegevus ei muutunud ega laienenud sel ajal, kui Energy OÜ tegevus lõppes.
15.11.Vaatamata maksude ajatamisest keeldumisele ja seetõttu tekkinud äärmiselt raskele olukorrale, on kaebaja kõige kiuste siiski oma tegevust tänaseni jätkanud. Kui kaebaja oleks soovinud maksudest vabanemiseks mingeid ettevõtte üleminekuid korraldada, siis ei oleks ta üldse tegevust jätkanud. Kaebaja soovib üle korrata ka seda, et kaebaja juhatuse liige ja omanik R. Raal müüs Energy OÜ osa ainuüksi sel põhjusel, et Energy OÜ võlgnikega tegelemine nõudnuks põhitegevuse kõrvalt juhatuselt liiga suurt tööd, vaeva, teadmisi ja oskusi, mida juhatusel ei ole. Võlad anti inkassofirmadele sissenõudmiseks, aga sellest abi ei olnud. Võlgnevusi, mida uus omanik ja juhatus pidid sisse nõudma, oli kokku ca 60 000 eurot. Võlgade sissenõudmiseks otsiti selle tegevusvaldkonna spetsialiste, kes pidid võlad sisse nõudma ning tasuma Energy OÜ võlgnevused (sh maksuvõlad). Maksuvõlgade tasumise kohustus lisati eraldi ka osaühingu osa müügilepingusse.
16.Vastustaja peab kaebust põhjendamatuks ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised.
16.1.Kaebaja väitel on R. Raal seletused piisavad ja usaldusväärsed vältimaks maksukohustust Vesipiibu Stuudio OÜ-le tehtud väljamaksetelt. Vastustaja kaebaja seisukohta ei jaga. Kaebaja tegi R. Raali meelelahutuslike kuludega seonduvalt Vesipiibu Stuudio OÜ-le väljamakseid 2018 aprillist juulini kokku 2480,60 euro ulatuses (vt MTA 24. juuni 2019. a vastus kohtunõudele lisa 1 lisa 4). Sisuliselt vaidleb kaebaja vastu maksuhalduri järeldusele, et tegemist on erisoodustuse andmisega. Kaebaja õigustab olukorda kulutuste tasaarvestamisega R. Raali poolt äriühingusse varasematel perioodidel paigutatud isikliku rahaga. R. Raali selgitused selles osas on vastuolulised ja ebausaldusväärsed.
16.2.Esiteks olid R. Raali esmased selgitused kaebaja raamatupidamise pearaamatu kassa kontolt kulude hüvitamise kohta esitatud dokumentidega vastuolus. 3. oktoobri 2018 seletuste protokollis (vt MTA 24. juuni 2019 vastus kohtunõudele lisa 1 lisa 13 p 18) on R. Raal selgitanud, et ta on Shisha Studio kulud kaebajale hüvitanud läbi kassa sularahas. Kaebaja pearaamatu 5. oktoobri 2018. a verisoon kassa kontolt (lk 1-8) kulude hüvitamist
3-19-1126 R. Raali poolt väidetud viisil ei nähtunud (vt MTA 24. juuni 2019. a vastus kohtunõudele lisa 1 lisa 14). R. Raal kinnitas samas, et tegu ei ole tõesti ettevõtlusega seotud kulutustega, mistõttu ei ole kulude iseloomu osas vaidlust.
16.3.Hilisemas 6. novembri 2018. a seletuses (vt MTA 24. juuni 2019 vastus kohtunõudele lisa 1 lisa 7 p 15) ei ole R. Raal aga enam kindel, kuidas raamatupidaja on kulude hüvitamise vormistanud ja palus seda raamatupidaja käest täpsustada. Kaebaja raamatupidaja poolt esitatud 21. detsembri 2018. a pearaamatu verisoonist nähtub, et R. Raali poolt tehtud isiklikke kulutusi on hakatud tasaarveldama kontol „Võlgnevus aruandvatele isikutele“ (vt MTA 24. juuni 2019 vastus kohtunõudele lisa 1 lisa 15 lk 67-70), mitte nagu esialgu väideti, läbi kassa sularahas. Seega on kaebaja ütlused ajas muutunud vastavalt menetluslikule olukorrale. Need ei ole usaldusväärsed. Ebaõige on kaebuse p-i 2.3 väide, et R. Raal on ettevõttesse paigutanud isikliku raha. Kaebaja väitega on vastuolus kaebuse samas punktis esitatud alternatiivne versioon, et tegu on ka lähedaste laenurahaga. Sellisel juhul ei saa olla tegu R. Raali isikliku rahaga.
16.4.Olukorras, kus R. Raal ei tea algselt, kuidas ta on ettevõtte vahenditest tehtud isiklikke kulutusi ettevõttele hüvitanud ja annab hiljem selgitusi vastavalt sellele, kuidas raamatupidaja kulude hüvitamist hiljem vormistama asus, ei tekita usaldust. Teineteisega vastuolus olevad väited annavad alust kahtlustele, et kaebaja väidetud viisil kulude kompenseerimist ei olegi toimunud. Vastustaja on veendunud, et tegelikult ei ole R. Raal kaebajale ettevõtlusega mitte seotud kulutustega tegemist hüvitanud. Muudetud on vaid tagant järele kaebaja pearaamatu kandeid ja vormistatud dokumente, reaalsete sooritusteta. R. Raal alternatiivne versioon, tema võla tasaarveldamisest ettevõtte võlaga temale, ei osutunud peale kontrollimist samuti usaldusväärseks.
16.5.Kaebaja poolt dubleerivalt esitatud pearaamatute (5. oktoober 2018 ja 21. detsember 2018) kontode negatiivsed saldod panevad tõsiselt kahtlema hilisemalt vormistatu õiguses. Juba 5. oktoobril 2018 esitatud pearaamatu konto kassa algsaldo oli miinuses, mis ei saa olla võimalik. Pearaamat peaks kajastama tegelikke sularaha liikumisi ning ei ole võimalik kulutada sularaha, mida kassas olemas ei ole. Ebausaldusväärne on kaebuse p-des 2.3-2.5 tehtud eeldus, et pearaamatu kontodel kajastuvad tehingud vastavalt nende tegelikule toimumisele, s.h liikumised kontol „Võlgnevus aruandvatele isikutele“. MTA kahtlusi süvendas tõdemus, et eelnevalt s.t 6. novembril 2018 ei osanud R. Raal vastata, kui suure osa üldse moodustab „Võlgnevus aruandvatele isikutele“ konto algsaldo summa võlast temale. Eeltoodu annab alust järelduseks, et kaebaja on oma raamatupidamist ja pearaamatut üksnes klapitanud vastavalt menetluslikule olukorrale, mitte tegelikule olukorrale. Sellega oleks loogiliselt seletatavad ka R. Raali muutunud ütlustes esinevad vastuolud. Seetõttu ei pidanud MTA põhjendatult hilisemalt esitatud lepinguid ja selgitusi tasaarvestamise osas usaldusväärseteks.
16.6.Kaebaja hilisema versiooni kontrollimisel osutusid paljasõnalisteks ka väited, et R. Raali sissetulekud võimaldasid üldse suures summas raha paigutamist ettevõttesse, millest väidetavalt tekkis võimalus kulutuste tasaarveldamiseks. R. Raal ei ole esitanud tõendeid varasemalt kogutud säästude ega lähedastelt saadud laenude kohta. Maksuhaldur on olemasolevate andmete pinnalt kontrollakti lk-del 5-6 teinud piisava analüüsi, et seada objektiivselt kahtluse alla kaebaja väited võimalikust kaebaja võlast R. Raalile. Seega ei olnud võimalik võlga ka tasaarveldada.
16.7.Küsimus ei ole niivõrd selles, milliste vahendite arvel soetas R. Raal varasemalt äriühingule müüdud seadmed, vaid eelkõige selles, et R. Raali igakuised sissetulekud ületasid napilt tema poolt meelelahutuseks tehtud kulutusi ja valelepingute vormistamine nende fabritseeritutele. Ei olnud eluliselt usutav, et R. Raal tasaarveldas sellisel kujul äriühingu võlgnevust tema vastu. Tulnuks ju R. Raalil väidetud laenuraha tagastada, kuid selle kulutamise järgselt meelelahutusele oli see sisuliselt võimatu. R. Raali enda
3-19-1126 sissetulekud analüüsitult ka laenu tagastada ei võimaldanud. Samas väitis R. Raal, et on laenud siiski tasunud, millised väited on pigem vastuolulised. Kui siia lisada veel kaebaja pearaamatu muutunud verisoon, tasaarveldamise ebausaldusväärsus, on pigem õige järeldus, et R. Raali väited varasematest säästudest ja lähedastelt saadud laenudest on paljasõnalised ega kinnita R. Raali kulutuste kompenseerimist kaebajale.
16.8.On põhjendatud alus arvata, et seadmete müügihinnad lepingutel olid oluliselt ülepaisutatud eesmärgiga tekitada R. Raalile tagantjärele võimalus äriühingust raha väljaviimiseks ilma makse maksmata. Asjaolusid kogumis hinnates on õige MTA järeldus, et tegelikult puudus kaebajal võlgnevus R. Raali ees, mida oleks saanud tasaarvestada. Kuna kaebajal puudus võlgnevus R. Raali ees, mida oleks saanud tasaarvestada, ei ole õigustatud ka kaebuse p-s 2.4 tehtav kriitika ettevõttesse paigutatud R. Raali vara väärtuse vale hindamises osas. R. Raali isiklike kulude tasumine kaebaja poolt on käsitletav erisoodustuse andmisena ja tõendamata on R. Raali versioon kulude tasaarveldamisest.
16.9.Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et olukorras, kui sõiduk nr 052MKR kuulub eraisikule ja seda kontrollitud perioodil kaebaja ettevõtluses ei kasutatud, kuid kasutati erasõitudeks, erisoodustus ei rakendu. Puudub vaidlus fakti osas, et kaebaja kasutuses ja valduses oleva sõidukiga nr 052MKR tehti kontrollitud perioodil erasõite. See tähendab erisoodustuse andmist ja sellega seoses tuleb kaebajal maksta erisoodustuse andmisega kaasnevad maksud (tulumaksuseaduse (TuMS) § 48 lg 8). On ilmne, et versiooni tasuta kasutamise lepingu suulisest lõpetamisest märtsis 2018 esitas kaebaja kaebuses selleks, et vabaneda erisoodustuse andmisega kaasnevatest maksudest. Olukorras, kus kaebaja on ise kahel korral kinnitanud, et tema valduses olnud sõidukiga tehti erasõite ja leping oli siis kehtiv, ei saa põhjendatuks pidada ka kaebuse p-i 2.5 etteheidet, et erisoodustuse andmine on jäänud tuvastamata.
16.10.Vastustaja vaidleb vastu kaebaja väitele, justkui ei selgu maksuotsusest, kas ja kuidas on maksuhaldur tuvastanud üleläinud ettevõtte. Kuna varjatud ülemineku eesmärgiks oli jätta maha Energy OÜ maksuvõlg ja ressursid viia uude juriidilisse kehasse, on MTA kaebaja sellise tegevuse kontrollakti p-des 1.3.1-1.3.3 piisavalt põhjalikult tuvastanud. Võrreldud on ettevõtte ülemineku tunnused (juhatuse kattuvus, tegevuse sarnasus, tegevuse jätkuvus uues kehas, ettevõtte tegevuse koht, töötajate üleminek, ülevõetud ettevõtte võlgade tasumine ja ülevõetud ettevõtte arvete kajastamine kaebaja raamatupidamises, tehingupartnerite kattuvus ja visuaalse identiteedi ülevõtmine) olid antud juhul piisavas märas olemas, mis andsid veenva aluse järelduse tegemiseks, et kaebaja võttis Energy OÜ üle. Isegi kaebaja ja Energy OÜ e-posti aadress ja kontaktandmed ei muutunud, mis ka Energy OÜ klientidega edasisuhtlemisel ei andnud alust neile kahtlusteks, et nad suhtlevad nüüd hoopis uue äriühinguga.
16.11.6. novembri 2018. a seletuses on kaebaja kinnitanud, et Energy OÜ (praegune Tezoz OÜ) ja Energy Team OÜ tegevus ei erine suures laastus, sest elektrisüsteem jääb elektrisüsteemiks, projekteerimine projekteerimiseks. Seega on kaebaja juba maksumenetluse algstaadiumis olnud seisukohal, et Energy OÜ ja Energy Team OÜ valdkond on sama, mistõttu ei saa ka nende tegevus erineda. Seda kummalisem on kaebuse p-s 2.7 esitatud avaldus, et kaebajale jäävat nüüd arusaamatuks maksuhalduri seisukoht ettevõtte üleminekust. Vastustaja vaidleb vastu kaebaja avaldusele, et selline üleminek ei ole loogiliselt võimalik olukorras, kus R. Raal juba kontrolli algstaadiumis ei suutnud eristada oma kahe ettevõtte tegevust.
16.12.Kaebuse p-s 2.9 esitatud uue versiooni kohaselt ei olnud Energy OÜ ja Energy Team OÜ tegevused sarnased. Kaebaja väidab, et tegutseti küll samas valdkonnas, kuid oluliste erinevustega. Vastustaja kaebaja seisukohta ei jaga ning leiab, et väidetud olulisi erinevusi ei esine. Täpsemalt väidab kaebaja kaebuse p-s 2.9 b, et Energy OÜ tegeles pikaajaliste projektidega ja n-ö „võtmed kätte“ lahendustega ning Energy Team OÜ
3-19-1126 seevastu väiksemate projektidega. Samas väidab kaebaja kaebuse p-s 2.6, et just tema tegutses peatöövõtjana ja Energy OÜ teostas alltöövõttu, mille tegemiseks kasutas omakorda alltöövõtjaid. Seega on kaebaja enda väited ettevõtte ülemineku eitamisel teineteisega vastuolus. Seetõttu on ebaõige ka kaebuse p 2.6 kriitika MTA poolt tehtud alusetutest ja ebaõigetest järeldustest.
16.13.Energy OÜ ja Energy Team OÜ tegevuse sarnasust, ülevõetud visuaalset identiteeti (logo, koduleht) ja kontaktandmete samasus (aadress, e-post, telefoni number jne) nähtub esitatud võrreldavatest arvetest. Täpsemalt on näha mõlema ettevõtte poolt esitatud arvetelt samu teenuse kirjeldusi. Samuti on arvete kujundus äravahetamiseni sarnane, kuigi arveid esitasid justkui kaks täiesti erinevat firmat. Energy OÜ ja Energy Team OÜ logo ning kogu visuaalne identiteet, kuni arvete ülesehituseni on muutumatult sama, mistõttu ei saa kaebaja veenvalt väita, et näiteks tema kliendid eristanuks kahte äriühingut. Pigem võib järeldada, et Energy Team OÜ soovis teadlikult jätta oma tehingupartneritele muljet, nagu poleks vahepeal ettevõtte vahetust toimunud. Vastustaja on veendunud, et tegevuse üleviimisel Energy OÜ-st Energy Team OÜ-sse on teadlikult soovitud klientidele jätta muljet, justkui oleks endiselt tegemist Energy OÜ-ga, kuid MTA-le soovib kaebaja alusetult väita midagi muud. Seda ilmselt põhjusel, et vältida võimaliku maksukohustust. Kuna ettevõtte ülemineku puhul on oluline sarnase tegevuse jätkumine ning majandusüksuse identiteedi säilitamine, siis antud juhul saab nende tunnuste olemasolu vaid jaatada. Kaebuses esitatud vastupidised avaldused ei kummuta MTA analüüsi.
16.14.Samuti on maksuhaldur võrrelnud Energy OÜ ja Energy Team OÜ 2017 ja 2018 aasta käivet. Sellest on näha, et Energy OÜ käibe langedes hakkas kasvama just Energy Team OÜ käive. Seega, kui kaebuse väited tõele vastaksid, et Energy OÜ tegeles suuremate projektidega, puuduks alus järeldamaks Energy OÜ käibe vähenemist. Asjaolud viitavad pigem sellele, et R. Raal korraldas 2018.a kevadel tegevuse ümber ja suunas Energy OÜ tegevuse Energy Team OÜ-sse, plaaniga vana äriühing maksuvõlgadega hüljata. Eeltoodu viitab majandustegevuse üleminekule Energy OÜ-st Energy Team OÜ-sse.
16.15.Sisuliselt ei muutunud ka nende äriühingute tegevuskoht. R. Raali 3. oktoobri 2019 seletuse (p 20) kohaselt kasutati Energy OÜ kontorit rendilepingut ja prügiarveid ümber tegemata. Olenemata sellest, et sama seletuse p-s 21 kinnitab R. Raal, et tegi vea Energy Team OÜ arvelt Energy OÜ arveid tasudes, ei pea vastustaja seda usutavaks. Energy OÜ arvetel nime läbikriipsutamine ja asendamine Energy Team OÜ nimega viitab R. Raali teadlikule tegutsemisele Energy OÜ kohustuste valikulisel täitmisel kaebaja huvides. On ilmne, et viga ei seisnud mitte juhuslikult võõra äriühingu arvete tasumise faktis, vaid selles, et kaebaja soovis MTA eest ebaõnnestunult varjata osaliselt üle võetud Energy OÜ kohustuste täitmist kaebaja huvides. Sisuliselt möönis kaebaja Energy OÜ kohustuste osalise täitmisega, et need on tema huvides, kuna ettevõtte oli kaebajale juba siis üle läinud. Seega ei ole õige ka kaebuses esitatud eitus Energy OÜ võlgade osalisest tasumisest.
16.16.Kontrollitud perioodil deklareeris Energy OÜ töötasu väljamakseid neljale töötajale, s.h. Rain Raalile, Riho Raalile, Mariann Kallastele ja Sergei Klevetsile. Samas kolme esimesega on töötamise registri andmetel tänaseni kehtiv tööleping, kuigi palgaväljamakseid ei deklareerita. Sergei Klevetsiga on töötamise registri andmetel tööleping lõpetatud 31. märtsil 2018. Kaebaja on 3. oktoobril 2018 selgitusi andes märkinud, et Rain Raali töösuhe Energy OÜ-s lõppes mai kuuga ning sellest ajast alates on ta olnud tööl ainult Energy Team OÜ-s. Riho Raal tuli Energy Team OÜ-sse tööle kuu aega hiljem (juuni kuus) ehk tema töösuhe lõppes ka Energy OÜ-ga kuu aega hiljem. Kaebaja deklareerib alates juunist 2018 töötasu väljamakseid kahele töötajale Rain ja Riho Raalile, mistõttu töötajate üleminekut kaebaja eitada ei saa. Vastustaja hinnangul on pigem Rain ja Riho Raal üle läinud ettevõtte Energy OÜ võtmeisikud, mitte kaebuses väidetud G. Kaljuvee. Selline kaebuses esitatud Energy OÜ võtmeisiku väide on asjasse puutumatu,
3-19-1126 sest G. Kaljuvee ei ole Energy OÜ töötajate nimekirjas kontrollitud perioodil kajastunud. Samuti ei ole temale Energy OÜ ajavahemikul jaanuar 2015 kuni juuli 2018 väljamakseid deklareeritud. Kaebaja väide G. Kaljuvee võtmeisiku staatusest Energy OÜ-s ei vasta tõele ja on paljasõnaline.
16.17.Vastustaja ei pea juhuseks asjaolu, et Energy OÜ osa võõrandamise järgselt valiti selle juhatuse liikmeks nn firmamatjana tuntud isik T. Terasmaa, kellel on äriregistri andmetel kehtiv seos 76 äriühinguga. Enamus neist on kustutamishoiatusega, mis viitab pigem asjaolule, et mingit soovi Energy OÜ majandustegevust jätkata ei olnud. Tõsiseltvõetav ei ole kaebuses esitatud väide, et Energy OÜ osa võõrandati teadmisega, et uus omanik hakkab tegelema võlgade sissenõudmisega, mis R. Raalile ülejõu käis.
16.18.Erinevalt kaebuses väidetust leiab vastustaja, et kaebuse lisa 2.1 ja 2.2 tööde üleandmise aktid ei tõenda vaidlusalustel arvetel nr 18002, 18012, 18015 ja 18018 kajastatud tööde teostamist Energy OÜ poolt. Esitatud aktidel Energy OÜ nimi ei kajastu, mistõttu on kaebaja väide alltöövõtu tellimisest Energy OÜ-lt paljasõnaline. Ekslik on kaebaja rõhuasetus, et vaidlus seisneb tööde reaalses teostamises. Tööde teostajaks ei olnud kaebaja väidetud verisoonis Energy OÜ. Kuna Energy OÜ oli tööde teostamise ajaks üle läinud Energy Team OÜ-sse, siis selle tulemusena oli Energy OÜ majandustegevus lõppenud. Asjaolust, et R. Raal alles juulis 2018 Energy OÜ osa võõrandas, ei saa järeldada, et Energy OÜ oleks tegutsenud iseseisva majandusüksusena selle ajani. R. Raal oli ettevõtte üleminekust vaieldamatult teadlik ja see üleminek toimus sisuliselt tema juhtimise ja kokkulepete alusel. Juulis 2018 võõrandas R. Raal talle ebavajaliku võlgadega juriidilise keha, kelle lepingud, kontori, aadressi, töötajad, juhid, kontaktandmed, kliendid jne oli omandanud juba kaebaja.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
17.Kaebaja on esitanud kaebuse MTA 2. aprilli 2019. a maksuotsuse nr 12.2-3/045518-13 osaliseks tühistamiseks. Vaidlustatud maksuotsusega jäeti rahuldamata kaebaja 11. detsembri 2018. a tagastusnõue summas 5074,36 eurot ja kohustati kaebajat tasuma täiendav maksusumma 25 539,98 eurot. Maksuotsuses märgitud summast peamine osa (27 047,96 eurot) tuleneb maksuhalduri seisukohast, et kaebajale on varjatult üle läinud Energy OÜ (praegune Tezoz OÜ). Kaebaja ei nõustu maksuhalduri seisukohtadega 29 236,73 euro osas. Vaidlustatud summa koosneb kaebaja juhatuse liikmele väidetavalt tehtud erisoodustuselt ja sõiduauto 052MKR erisoodustuselt arvestatud tulumaksust summas 825,96 eurot, erisoodustustelt arvestatud sotsiaalmaksust summas 1362,81 eurot, arvestamata jäetud sisendkäibemaksust summas 10 972,00 eurot ja Energy OÜ maksuvõlast summas 16 075,96 eurot (825,96 + 1362,81 + 10 972,00 + 16 075,96 = 29 236,73).
18.Hinnanud poolte väiteid ja kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab kohus, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Vaidlustatud maksuotsuse näol on tegemist haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 ja maksukorralduse seaduse (MKS) § 46 mõistes nii vormiliselt kui ka materiaalselt õiguspärase haldusaktiga, mis on antud pädeva isiku poolt ning vastab haldusaktidele esitatavatele nõuetele. Kohus nõustub maksuhalduri seisukohtadega ega pea HKMS § 165 lg-le 2 tuginedes vajalikuks kõiki maksuhalduri põhjendusi üle korrata. Menetlusökonoomia seisukohalt poleks mõistlik hästi kirja pandud ja järgimist väärivat seisukohta ümber sõnastada (nt Riigikohtu 26. juuni 2018. a otsus asjas nr 3-16-579, p 16). Seega analüüsib kohus otsuses kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väiteid, kuid ei hakka üksikasjalikult üle kordama 11. märtsi 2019. a kontrolliaktis nr 12.2-3/045518-10 ja 2. aprilli 2019. a maksuotsuses nr 12.2-3/045518-13 välja toodud asjaolusid.
3-19-1126
19.Eelnevast tulenevalt hindab kohus esmalt, kas kaebaja pidi perioodil aprill – juuli 2018 deklaratsioonide TSD lisal 4 deklareerima tehtud väljamakseid erisoodustusena. Täpsemalt hindab kohus seda, kas MTA tuvastas õiguspäraselt, et kaebaja on teinud kontrollitaval perioodil erisoodustusi juhatuse liikmele Rain Raalile (a). Seejärel hindab kohus, kas MTA tuvastas õiguspäraselt, et kaebaja on jätnud kontrollitaval perioodil deklareerimata sõiduauto (Honda Accord) registreerimismärgiga 052MKR erisoodustuse (b). Pärast seda käsitleb kohus kaebaja väiteid seoses ettevõtte varjatud üleminekuga (c) ning viimaks teeb kohus menetluslikud otsustused (d). (a) Juhatuse liikme erisoodustus
20.Maksuhaldur leiab, et kaebaja juhatuse liikmele Rain Raalile on tehtud erisoodustusi. Kaebaja sellega ei nõustu.
21.Käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg-st 1 tulenevalt saab maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluvast käibemaksusummast maha arvata üksnes sellise samal maksustamisperioodil deklareeritud kauba või teenuse sisendkäibemaksu, mis on kasutatav äriühingu maksustatava käibe tarbeks. TuMS § 48 lg 4 kohaselt on erisoodustus igasugune kaup, teenus, loonustasu või rahaliselt hinnatav soodustus, mida antakse sama paragrahv lg-s 3 nimetatud isikule seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega, olenemata erisoodustuse andmise ajast. Vastavalt TuMS § 1 lg-le 2 ning § 48 lg-tele 1-3 maksab residendist juriidiline isik juhtimisorgani liikmele tehtud erisoodustuselt tulumaksu. Erisoodustus on muu hulgas sõiduki või muu tööandja vara tasuta või soodushinnaga kasutada andmine töö-, ameti- või teenistusülesannete või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks. Sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 1 p 7 järgi makstakse sotsiaalmaksu erisoodustustelt TuMS tähenduses, ümberarvestatuna rahasse, ning erisoodustustelt maksmisele kuuluvalt tulumaksult. Selleks, et eelnimetatud sätete kohaldamist maksuhalduri poolt saaks pidada õigustatuks, peab olema tuvastatav, et kaebaja ei teinud väljamakseid äriühingu maksustatava käibe tarbeks. KMS § 29 lg 4 sätestab, et kui maksukohustuslane kasutab kaupa või teenust nii ettevõtluse tarbeks kui ka ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel, arvatakse maha ainult ettevõtluses maksustatava käibe tarbeks kasutatava kauba või teenuse sisendkäibemaks. Kui maksukohustuslase raamatupidamises ei ole võimalik KMS § 29 lg-s 1 nimetatud tehingute tarbeks kasutatava kauba või teenuse sisendkäibemaksu eristada ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel kasutatava kauba või teenuse sisendkäibemaksust, määratakse sisendkäibemaksu mahaarvamise kord maksukohustuslase taotluse alusel maksuhalduri otsusega, lähtudes kauba või teenuse tegelikust kasutusest.
22.Vaidlust ei ole selles, et kaebaja tegi 2018. a Vesipiibu Stuudio OÜ-le väljamakseid (väljamaksetel viide Shisha Studiole) alljärgnevalt: aprillis 650,20 eurot, mais 656,70 eurot, juunis 512,20 eurot ning juulis 661,50 eurot, kokku 2480,60 eurot (dtl 117-118). Kaebaja on selgitanud, et väljamaksed Shisha Studiole on tasaarvestatud Rain Raali poolt varasemalt Energy Team OÜ-sse paigutatud isikliku rahaga. Seega on kaebaja omaks võtnud, et kaebaja poolt Shisha Studiole tehtud väljamaksed ei ole seotud kaebaja maksustatava käibega, kuid leiab, et väljamaksed on tasaarvestatud Rain Raali poolt varasematel perioodidel äriühingusse paigutatud summadega, mistõttu ei ole tegemist erisoodustuse andmisega. Kohus nõustub maksuhalduriga, et isikliku raha ettevõttesse paigutamine ei ole usutav. Kahtlemata võib inimesel olla sääste varasemast perioodist või ta võib saada rahalist tuge või ka laenu lähedastelt. Kuid isegi, kui Rain Raal selle raha seadmete ostuks oli laenanud, jääb selgusetuks, millistest vahenditest oli tal võimalik saadud laen tagasi maksta. Eelkõige muudab Rain Raali jutu ebausaldusväärseks tema selgituste vastuolulisus.
3-19-1126
23.Rain Raal on 3. oktoobril 2018 (dtl 130-134) selgitanud, et ta on Shisha Studio kulud kaebajale hüvitanud ning hüvitamine toimub läbi kassa ehk sularahas. Maksuhaldur on tuvastanud, et raamatupidamise pearaamatu kassa kontolt kulude hüvitamist Rain Raali poolt ei nähtu. Kuu aega hiljem, 6. novembril 2018 ei ole Rain Raal enam kindel, kuidas raamatupidaja on kulude hüvitamise vormistanud ning palus seda raamatupidaja käest täpsustada (dtl 531-539). Kaebaja pearaamatust nähtub, et Rain Raali poolt tehtud isiklikke kulutusi on tasaarveldatud „Võlgnevus aruandvatele isikutele“ kontol ehk kui Rain Raal teeb ettevõtte rahaliste vahenditega isiklikke kulutusi, siis väheneb ettevõtte võlg tema ees. Kohus nõustub vastustajaga, et asjaolu, et Rain Raal ei tea, kuidas ta on ettevõtte vahenditest tehtud isiklikke kulutusi ettevõttele hüvitanud ja annab selgitusi vastavalt sellele, kuidas raamatupidaja kulude hüvitamist on vormistanud, selle asemel, et raamatupidaja vormistaks kulude hüvitamise nii, nagu seda tegelikult on tehtud (või tegemata jäetud) viitab sellele, et tegelikult ei ole Rain Raal kaebajale nende kulude tegemist hüvitanud.
24.Vastustajal on põhjendatud kahtlus kaebaja raamatupidamise pearaamatu õigsuses. Kaebaja on esitanud pearaamatu kontode väljavõtte 5. oktoobri (dtl 142-241) ja 21. detsembri 2018. a (dtl 242-338) seisuga, kuna 11. detsembril 2018 tegi kaebaja raamatupidaja perioodi aprilli kuni juuli 2018 käibedeklaratsioonides parandused, millega eemaldas sisendkäibemaksu hulgast arved, mis ei olnud kaebaja ettevõtlusega seotud ning millega seoses vähenes ka pearaamatu kirjete arv. Maksuhaldur on selgitanud ja õigustatult leidnud, et kui vaadata 21. detsembri 2018. a seisuga esitatud pearaamatu kontode väljavõtet, siis nähtub, et paljude kontode algsaldod on võrreldes varasemaga muutunud. Kuna käibedeklaratsioonidel tehtud parandused seisnesid kontrolliperioodi andmete muutumises, siis ei ole põhjendatud pearaamatu kontode algsaldode muutused. Pearaamatu õigsuses paneb kahtlema ka see, et 5. oktoobri 2018 esitatud pearaamatu konto „Kassa“ algsaldo on miinusmärgiga, mis ei saa olla võimalik, kuna konto peaks kajastama tegelikke sularaha liikumisi ning ei ole võimalik kulutada sularaha, mida kassas olemas ei ole. Seega on kaheldav, kas pearaamatu kontodel kajastuvad tehingud vastavalt nende tegelikule sisule, sh liikumised kontol „Võlgnevus aruandvatele isikutele“.
25.Rain Raali versiooni kohaselt müüs ta oma äriühingule 19. detsembri 2016. a lepingu alusel pinnasest kaabli otsimise seadme C. Scope koos lisatarvikutega hinnaga 3450 eurot ja
11.septembri 2017. a lepingu alusel laiformaatprinteri Canon Image Prograf W6400 hinnaga 4600 eurot. Selle kohta on vormistatud ka müügilepingud (dtl 342-343, lepingud ei ole digitaalselt allkirjastatud). Kaebaja seisukohast tulenevalt tekkis nendest tehingutest äriühingu võlgnevus Rain Raali ees. Seega algselt pidi olema „Võlgnevus aruandvatele isikutele“ konto algsaldo vähemalt 8050 eurot. Samas oli 5. oktoobri 2018 pearaamatu järgi konto „Võlgnevus aruandvatele isikutele“ algsaldo 3774,72 eurot ja 21. detsembri 2018 pearaamatu järgi vaid 3458,29 eurot. Kaebaja raamatupidaja vastas 21. detsembri 2018. a e-kirjas, et tema andmetel on ettevõte võlgu ainult Rainile vanade asjade eest ehk kogu algsaldo ulatuses oli kulutusi teinud vaid Rain Raal (dtl 339-341). Seda kinnitab ka asjaolu, et enne kontrolliperioodi algust puudusid kaebajal töötajad, kes oleks saanud neid kulutusi teha. Kohus nõustub MTA-ga, et ei ole usutav olukord, kus Rain Raal oleks soetanud oma isiklikest rahalistest vahenditest laiformaatprinteri Canon Image Prograf W6400 ja pinnasest kaabli otsimise seade C. Scope hinnaga vähemalt 8050 eurot ja need hiljem kaebajale edasi müünud. Müügilepingud iseenesest veel tehingu toimumist ei kinnita. Sellest tulenevalt ei saanud kaebajal tekkida ka võlgnevust aruandvatele isikutele 8050 euro ulatuses, mille arvelt oleks võimalik kontrolliperioodil tehtud isiklikke väljamakseid võlgnevuse saldost tasaarveldada.
3-19-1126
26.Kohus märgib täiendavalt, et nõustub maksuhalduriga, et mõlema kõnesoleva seadme müügihind on võrrelduna hetkehindadega ja teades, et tegemist oli kasutatud seadmetega, tavapäratult kõrge. Analoogsete seadmete hinnad ajas ei tõuse, vaid langevad oluliselt, sõltumata nende algsest ostuhinnast. Kaebaja versiooni kohaselt tasaarvestas ta laenuraha eest soetatud ja äriühingule müüdud, kuid äriühingu poolt tasumata maksusummad meelelahutuseks kulunud summadega olukorras, kus tema 2015 kuni 2017 sissetulekud kokku olid 12 746,87 eurot ja muud sissetulekud puudusid. Maksuhaldur on tuvastanud, et Shisha Studio näol on tegemist meelelahutusliku asutusega (seda kinnitavad ka arvete tasumiste kellaajad, mis on tehtud valdavalt õhtusel või öisel ajal, vt ka dtl 128-129, 459-530) ning ei ole usutav, et isik teeks meelelahutuslikke kulutusi samas suurusjärgus kogu oma kuu sissetulekuga, teades, et tal tuleb need oma palgast kinni maksta ning tal ei jääks vahendeid oma esmatarbevajaduste rahuldamiseks. Kuna Rain Raalil ei oleks võimalik Shisha Studio arveid oma palgatulust tasuda, on asjakohane kaebaja pangakaardiga Shisha Studio arvete tasumised maksustada erisoodustustena. Kohus nõustub vastustajaga, et küsimus ei ole niivõrd selles, milliste vahendite arvel soetas Rain Raal varasemalt äriühingule müüdud seadmed, vaid eelkõige selles, et Rain Raali igakuised sissetulekud ületasid napilt tema poolt meelelahutuseks tehtud kulutusi. Ei ole eluliselt usutav, et Rain Raal tasaarveldas sellisel kujul äriühingu võlgnevust tema vastu. Ka väited varasematest säästudest ja lähedastelt saadud laenudest on paljasõnalised.
27.MKS § 56 lg 1 paneb maksukohustuslasele kohustuse teatada maksuhaldurile kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust. Olukorras, kus esineb põhjendatud kahtlus, et kaebaja on teinud Rain Raalile erisoodustusi, lasub kaebajal kohustus tõendada vastupidist. Kaebaja pole maksumenetluses ega kohtumenetluses esitanud veenvaid tõendeid, mis kummutaksid maksuhalduri põhjendatud kahtluse. MKS §-st 150 tulenevalt saab tõendamiskoormus üle minna üksnes tingimusel, et maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud (nt Riigikohtu 21. november 2018. a otsus asjas nr 3-12-1360, p 19; 18. detsembri 2017. a otsus asjas nr 3-15-2961, p 15; 21. oktoobri 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-27-15, p 20). (b) sõiduauto 052MKR erisoodustus
28.Kaebaja vaidleb vastu maksuhalduri seisukohale, et kaebaja on jätnud deklareerimata sõiduauto numbrimärgiga 052MKR erisoodustuse. Kaebaja selgitas, et see sõiduauto kuulus eraisikule (mitte kaebajale) ning seda ei ole kontrollitud perioodil mitte kunagi kaebaja ettevõtluses kasutatud.
29.Asja materjalidest nähtub, et Katrin Ivandi (omanik) ja kaebaja (kasutaja) sõlmisid
11.augustil 2018 vara tasuta kasutamise lepingu NRG-VTKL-18/01, mille kohaselt omanik andis kasutaja valdusesse ja kasutusse sõiduauto numbrimärgiga 052MKR (dtl 358-362). Leping sõlmiti tähtajaga 11. jaanuar 2018 kuni 31. detsember 2019 (leping p 4.2). Pooltel oli õigus lõpetada lepingu kehtivus ennetähtaegselt, teatades sellest teisele osapoolele kirjalikult vähemalt 30 päeva ette (lepingu p 7.4). Vaidlust pole selles, et lepingu pooled jätsid lepingu kirjalikult lõpetamata. Seega sõiduauto kuuluvuse, selle kasutusse andmise ja vastava lepingu sõlmimise ning lepingu kirjalikult lõpetamata jätmise üle praegusel juhul vaidlust ei ole.
30.Erinevalt 7. jaanuari 2019. a antud seletusest (dtl 344-347) väidab kaebaja vaides, et sama sõiduki tasuta kasutamise leping lõpetati 2018. a märtsi lõpuga suulise kokkuleppe alusel. Kohus ei pea sarnaselt vastustajaga usutavaks, et 7. jaanuaril 2019 seletust andes Rain Raalile lepingu lõpetamise asjaolud ei meenunud või et Rain Raal maksuhalduri küsimusest aru ei saanud. Maksuhalduri küsimusele „miks ei ole sõiduki 052MKR (Honda Acord) osas TSD lisal
3-19-1126 4 deklareeritud sõiduauto erisoodustust“ vastas Rain Raal, et „Me ei olnud seda lepingut ära lõpetanud, kuigi me tegelikult seda autot ei kasutanud ja sellega ühtegi kulutust ei teinud. Jah, auto sõitis kontrolliperioodil ringi erasõite“. Eelnevast tulenevalt ei ole vaidlust, et kaebaja kasutuses ja valduses oleva sõidukiga tehti kontrollitavatel perioodidel erasõite, mis tähendab erisoodustuse andmist ja millega seoses tuleb maksta erisoodustuse andmisega kaasnevad maksud. On usutav, et versiooni tasuta kasutamise lepingu suulisest lõpetamisest märtsis 2018 mõtles kaebaja välja selleks, et vabaneda erisoodustuse andmisega kaasnevatest maksudest. (c) Ettevõtte varjatud üleminek
31.Maksuotsuses märgitud summast peamine osa (27 047,96 eurot) tuleneb maksuhalduri seisukohast, et Energy Team OÜ-sse on varjatult üle läinud Energy OÜ (praegune Tezoz OÜ).
32.KMS § 1 lg-st 1 ja § 29 lg-st 1 tulenevalt maksustatakse käibemaksuga ja ostja saab sisendkäibemaksuna maha arvata üksnes sellise käibemaksusumma, mis on arvestatud tehingutelt, millest tekib Eestis käive. KMS § 4 lg 2 p 1 kohaselt ei teki käivet ettevõtte või selle osa üleandmisest võlaõigusseaduse tähenduses. Ettevõtte üleminekut reguleerib kehtivas õiguses esmajoones võlaõigusseaduse (VÕS) 9. peatüki 4. jagu (§-d 180–185). Riigikohtu halduskolleegium selgitas 3. oktoobri 2017. a otsuses asjas nr 3-15-1022 (p 13), et sisendkäibemaksu mahaarvamise keeld tuleneb sellest, et kuna ettevõtte üleandmisest ei teki KMS § 4 lg 2 p-st 1 tulenevalt käivet, ei teki ettevõtte üleandjal kohustust maksta käibemaksu. Viidatud säte ei anna ettevõtte üleandjale valikuõigust, kas maksustada ettevõtte vara koosseisus üleantava kauba võõrandamist või mitte. Kui müüjal puudub kohustus käibemaksu maksta, siis pole tal ka õigust lisada tehingu väärtusele käibemaks ning sellest tulenevalt puudub ka ostjal kohustus seda käibemaksu müüjale tasuda. Seega ei ole täidetud KMS § 29 lg 3 p-s 1 toodud sisendkäibemaksu mahaarvamise eeldus.
33.Riigikohtu halduskolleegium leidis 1. juuni 2011. a otsuses asjas nr 3-3-1-20-11 (p 11), et ettevõtte või selle osa ülemineku hindamisel tuleb analüüsida konkreetsete tehingute asjaolusid ja nii tehingutele eelnevat kui ka järgnevat äriühingute käitumist. Ettevõtte ülemineku hindamisel arvestatavateks kriteeriumiteks on muu hulgas: 1) ettevõtte tüüp; 2) kinnisasja, tootmisvahendite ja muude materiaalsete vahendite üleminek; 3) immateriaalsete vahendite ja organisatsiooni ülevõtmine; 4) kliendi- ja hankijasuhete jätkuvus; 5) üleminekule eelneva ja sellele järgneva tegevuse sarnasus; 6) majandustegevuse jätkuvus, ja kui tegevus oli vahepeal katkenud, siis katkestuse aeg; 7) nn väheste vahenditega ettevõtete puhul on eriti oluline personali säilitamine; 8) ettevõtte omandaja varasem tegevus; 9) üleandja ja omandaja tegevuskoht, juhtorganite liikmete kattuvus. Nimetatud kriteeriumitel on eri tüüpi ettevõtete puhul erinev kaal. Riigikohus lisas 17. juuni 2013. a otsuses asjas nr 3-3-1-1-13 (p 12), et loetletud ettevõtte ülemineku kriteeriumeid tuleb hinnata nende koosmõjus.
34.Kohus nõustub vastustaja selgitusega, et koosmõjus saab hinnata vaid neid kriteeriume, mis konkreetses asjas esinevad. See tähendab, et kui mõnda kohtu poolt nimetatud kriteeriumi konkreetses asjas ei esine, ei saa seda ka hindamisel aluseks võtta või selle puudumist lugeda ettevõtte üleminekut välistavaks asjaoluks.
35.Vaidlus puudub selles, et ettevõtte üleminek kui selline ei ole õigusvastane. Maksumaksjale on üldjuhul kasulikum, kui ettevõtte üleminekut käibeks ei loeta, sest siis pole vaja erinevate kaupade käibemaksu määra kindlaks teha. Samuti on sel juhul ettevõtte hind käibemaksu võrra väiksem, mis tähendab, et ülevõtja ei pea soorituseks leidma rahasummat, mille ta hiljem nagunii sisendkäibemaksuna tagasi saaks (Riigikohtu 27. märtsi 2019. a otsus haldusasjas nr 312
3-19-1126 17-590, p 20). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 661 järgi on ettevõte majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb. Ettevõttesse kuuluvad VÕS § 180 lg 2 järgi ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud. Seega kui maksuotsuse faktiliseks aluseks on väide ettevõtte üleminekust, tuleb maksuhalduril tuvastada, milline varakogum moodustas ettevõtte ja kas toimus tegutseva ettevõtte üleminek kaebajale (vrd Riigikohtu 17. juuni 2013. a otsus nr 3-3-1-1-13, p 11).
36.Ettevõtte üleminekuks on vajalik vara üleminek teatavas kogumis, kuid mitte tingimata korraga ja ühe tehinguga (Riigikohtu 20. juuni 2018. a otsus asjas nr 2-16-5282, p 9). Ettevõtte üleminekuga on tegemist juhul, kui üle läheb identiteeti säilitav majandusüksus, mis tähendab ressursside organiseeritud koondamist, mille eesmärk on majandustegevus põhi- või kõrvaltegevusena. Samuti on ettevõtte üleminekuga tegemist olukorras, kus üleantud ettevõtja või ettevõtte osa ei säilita oma organisatsioonilist iseseisvust, tingimusel, et erinevate üleantud tootmiselementide vahel on säilinud funktsionaalne side, mis võimaldab omandajal neid elemente kasutada samasuguseks või analoogiliseks majandustegevuseks (Riigikohtu
16.aprilli 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-6-12, p 12; Euroopa Kohtu 12. veebruari 2009. a otsus nr C-466/07).
37.Lisaks tuleb ettevõtte varjatud ülemineku puhul arvestada, et tehingu poolte tegevus võib olla kantud soovist vältida ettevõtte ülemineku regulatsiooni ja selle maksuõiguslike tagajärgede kohaldumist. Seetõttu võidakse teha selliseid tehinguid või toiminguid, mis loovad maksuhaldurile asjaoludest ebaõige ettekujutuse ja raskendavad maksumenetluses ettevõtte ülemineku tuvastamist. Ettevõtte varjatud ülemineku tuvastamisel tuleb lähtuda kõigist üleminekut kinnitavatest asjaoludest ja tõenditest kogumis (Riigikohtu 26. märtsi 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-55-13, p 26).
38.Maksuhaldur tuvastas, et 2018. a märtsis on toimunud ettevõtte varjatud üleminek, mille tulemusena on Energy Team OÜ üle võtnud Energy OÜ majandustegevuse, milleks on elektritööde teenuse pakkumine. Maksuhaldur selgitas, et alates märtsist 2018 ei ole Energy OÜ enam käibedeklaratsioone esitanud, mis viitab tegevuse kokku tõmbamisele. KMS § 4 lg 2 p-st 1 lähtuvalt ei teki ettevõtte või selle osa üleandmisel võlaõigusseaduse tähenduses käivet. Seetõttu puudub Energy Team OÜ-l õigus kajastada arveid nr 18002, 18012, 18015 ja 18018 sisendkäibemaksu hulgas ja maha arvata käibemaksu summas 10 972 eurot (2500+2700+3060+2712). Kaebaja vastustajaga ei nõustu, leides, et nimetatud arvetel on kajastatud ehitustööd ja materjalid seoses Viljandi hotelli ja Perve päikeseelektrijaama ehitustöödega. Tööde peatöövõtja oli kaebaja, alltöövõtu korras telliti osad tööd Energy OÜ-st. Energy Team OÜ on tööd tellijatele üle andnud (vt tööde üleandmise aktid, lisad nr 2.1 ja 2.2). Vaidlust ei saa olla selles, et tegemist on reaalselt teostatud tööde ja materjalide eest tasumisega. Kaebajale jääb täiesti arusaamatuks, kuidas saavad tööde teostamine ja materjalide müümine olla ettevõtte üleminekuks nagu leiab maksuhaldur. Kaebaja hinnangul on maksuhalduri ekslik seisukoht tingitud asjaolust, et maksuhaldur ei ole selgeks teinud, mis ettevõttest ta maksuotsuses üldse räägib.
39.Maksuhalduri seisukoht tugineb alljärgneval: a) juhtorganite liikmete kattuvus (dtl 95); b) tegevuse sarnasus (mõlemad äriühingud tegelesid elektritööde, projekteerimise ja automaatikaga, dtl 96); c) tegevuse jätkuvus (kui võrrelda Energy OÜ ja Energy Team OÜ 2017. ja 2018. aasta käivet, siis on näha, et Energy OÜ käibe langedes hakkas kasvama Energy Team OÜ käive, mis viitab tegevuse üle minekule Energy OÜ-st Energy Team OÜ-sse, dtl 96); d) ettevõtete tegevuskoht (dtl 96); e) töötajate üleminek (dtl 97); f) Energy OÜ võlgade tasumine (dtl 97); g) Energy OÜ arvete kajastamine raamatupidamises (Energy Team OÜ
3-19-1126 raamatupidamises esitatud ostuarvete seas nähtub hulgaliselt selliste arvete kajastamist, mis pole tegelikult väljastatud mitte Energy Team OÜ-le, vaid Energy OÜ-le, dtl 97); h) tehingupartnerite kattuvus (dtl 98). Kohus nõustub vastustajaga, et nendest asjaoludest kogumis selgub Energy OÜ ettevõtte üleminek kaebajale.
40.Kohus nõustub maksuhalduriga, et juhtorgani liikmetel oli võimalik kontrollida mõlema äriühingu majandustegevust ja rahalisi vahendeid ning leppida omavahel kokku mõlemaid osapooli rahuldavates tingimustes, mis on üheks ettevõtte üleminekut kinnitavaks teguriks. Rain Raal, olles kontrolliperioodil juhatuse liige nii Energy OÜ-s kui ka Energy Team OÜ-s, pidi olema teadlik sellest, et deklareeris perioodil aprill – juuli 2018 Energy Team OÜ sisendkäibemaksu hulgas Energy OÜ arveid, mida teiselt poolt Energy OÜ käibedeklaratsioonidel käibe hulgas ei deklareerinud (jättis alates märtsist 2018 Energy OÜ käibedeklaratsioonid esitamata).
41.Ettevõtte ülemineku puhul on oluline sarnase tegevuse jätkumine ning majandusüksuse identiteedi säilitamine. Kohus nõustub vastustajaga, et seda saab täheldada Energy Team OÜ ja Energy OÜ puhul. Maksuhaldur on kontrollaktis õigesti täheldanud, et tegevuse sarnasus nähtub ka Energy OÜ ja Energy Team OÜ poolt esitatud arvetest. Mõlema äriühingu poolt esitatud arvetelt on näha samu teenuse kirjeldusi, näiteks paigaldustöö või projekteerimisteenus/projekteerimine. Kusjuures ka arvete kujundus on täpselt samasugune, kuigi arveid esitavad kaks täiesti erinevat firmat (Energy OÜ ja Energy Team OÜ) on nende logo ning kogu arvete ülesehitus täpselt sama. Sellest võib järeldada, et Energy Team OÜ soovib teadlikult jätta oma tehingupartneritele muljet, nagu poleks vahepeal ettevõtte vahetust toimunud. Samasuguse logo kasutamist võimaldab ka mõlema ettevõtte nimede sarnasus – Energy OÜ ja Energy Team OÜ. Eelnevast tulenevalt võib väita, et tegevuse üle viimisel Energy OÜ-st Energy Team OÜ-sse on soovitud jätta muljet, justkui oleks endiselt tegemist Energy OÜ-ga.
42.Äriregistris oli kontrolliperioodil nii Energy OÜ kui ka Energy Team OÜ tegevuskohaks märgitud Tartu maakond, Tartu linn, Tüki küla, Tüki-Üleoja tn 10, 61411. Lisaks andis Rain Raal 3. oktoobril 2018 selgitusi, mille järgi kasutab Energy Team OÜ ka endist Energy OÜ kontorit, mis asub aadressil Jalaka 64, Tartu (dtl 130-134).
43.Kaebaja pangakonto väljavõttelt nähtub, et äriühing on teinud ülekandeid, mille selgituseks on Energy OÜ võlgade tasumine. Kui maksuhaldur küsis Rain Raalilt, mis põhjusel tasub Energy Team OÜ Energy OÜ võlgasid, vastas ta, et on teinud vea. Seega on ka juhatuse liige ise mõistnud, et selline teguviis ei ole õige. Tavapärases ettevõtluses ei oleks mõeldav olukord, kus üks ettevõte tasub teise ettevõtte võlgasid, mis ei ole tema enda ettevõtlusega kuidagi seotud. Vajadus Energy OÜ võlgasid tasuda tulenebki sellest, et Energy Team OÜ soovib oma tegevust samal tegevusalal samade tehingupartneritega jätkata, mis ei oleks võimalik olukorras, kus ta oma eelmise ettevõttega on mingite kaupade või teenuste eest võlgu jäänud.
44.Kohus nõustub maksuhalduri järeldusega, et see, et Energy OÜ arved kajastuvad Energy Team OÜ raamatupidamises, näitab nende kahe ettevõtte seotust ning juhatuse liikmete võimalusi korraldada mõlema ettevõtte äritegevust nii, nagu neile kasulikum oli. Selline Energy OÜ arvete kajastamine Energy Team OÜ majandustegevuses viitab tegevuse üleminekule Energy OÜ-st Energy Team OÜ-sse, kus sisuliselt ei tehtud enam vahet kummale ettevõttele esitatud arvetega oli tegu.
3-19-1126
45.Energy OÜ ja Energy Team OÜ tehingupartnerid kattuvad osaliselt. Kui võrrelda käibedeklaratsioonide põhjal Energy OÜ ja Energy Team OÜ tehingupartnereid, siis nähtub, et mõlemad ettevõtted on soetanud kaupu või teenuseid Inproso OÜ-lt, Viru Elektrikaubanduse AS-ilt (Energy Team OÜ ostud nähtuvad esitatud ostuarvetest) ning müünud kaupu või teenuseid Evari Ehitus OÜ-le, Astlanda Ehitus OÜ-le, Santeh-Ehituse OÜ-le, Tungsten OÜ-le. (d) Kokkuvõte ja menetluslikud otsustused
46.Kaebaja esitas 19. augustil 2020 vastuväite kohtu tegevusele. Täpsemalt esitas kaebaja vastuväite tunnistajate Riho Raali ja Tarvo Kaskla ülekuulamise taotluse rahuldamata jätmisele. Kaebaja leiab, et Riho Raal ja T. Kaskla saanuks anda ütlusi asjaolude kohta, mis on seotud kaebaja ettevõtte tegevuse ja olemusega. Kaebaja hinnangul on tänaseni ebaselge, milline oli ettevõte, mille üleminekust vastustaja lähtub. Üle ei saa aga minna ettevõte, mis ei ole piisavalt piiritletud. Ettevõtte üleminek on õiguslik hinnang, kuid selle hinnangu saab anda vaid juhul, kui esmalt on faktiliste asjaolude alusel piiritletud ettevõte tuum. Seda ei ole tehtud. K. Ivandi ja E. Saare ülekuulamise taotlemisest kaebaja loobus.
47.Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu ja taotlust ei rahulda. Kuna tegemist on korduva taotlusega, mida kohus on juba varasemalt lahendanud, jätab kohus selle taotluse läbi vaatamata. Kohus selgitas juba 21. mai 2020. a määruses, et õigus kohtuistungi korraldamiseks ei ole absoluutne, vaid on piiratud ökonoomse ja efektiivse õiguskaitse põhimõttega (dtl 1516). Kohus peab hoolitsema selle eest, et tarbetult ei raisataks menetlusressurssi. HKMS § 131 lg 1 p 2 võimaldab asja lahendamist kirjalikus menetluses ka juhul, kui pooled ei ole selleks nõusolekut andnud. Samuti leidis kohus, et vajalik ei ole tunnistajatena üle kuulata Riho Raali ja T. Kasklat, kes kaebaja sõnul saavad anda ütlusi asjaolude kohta, mis on seotud kaebaja ettevõtte tegevuse ja olemusega. Kohus nõustus vastustaja poolt välja toodud põhjendustega, mille kohaselt Riho Raali ja T. Kaskla seletused ettevõtte tegevuse ja olemuse kohta ei oma asjas sisulist tähendust, kuna ettevõtte ülemineku puhul on tegemist õigusliku hinnanguga, mitte tunnistajate poolse fakti konstateeringuga. Ettevõtte olemust ja tegevust on antud asjas kirjeldanud ka kaebaja. Kohus märkis täiendavalt, et soovi korral saab kaebaja oma vastust täiendada, kuid selleks ei ole vaja eelnimetatud isikuid tunnistajana üle kuulata. Kaebaja on
19.augustil 2020 esitatud avalduses selgitanud, et jääb kõigi oma varasemas menetluses esitatud seisukohtade juurde. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult oma seisukohad, millega ta on oma kaebust põhjendanud ja täiendavad selgitused ettevõtte mitteüleminekuga seonduvalt (dtl 1539). Kohus on otsust tehes kaebaja seisukohti analüüsinud ja arvesse võtnud.
48.HKMS § 65 lg 1 kohaselt võib halduskohus arvestada asja lahendamisel tõendina muu hulgas haldusmenetluses protokollitud ütlusi või kirjalikult või suuliselt antud seletusi. Kuni
31.detsembrini 2017 kehtinud redaktsioonis nägi HKMS § 65 lg 2 ette, et eeltoodud tõendi vastuvõtmise korral võib menetlusosaline taotleda, et kohus kuulaks tunnistajana või vande all üle isiku, kelle ütlusi või seletusi nimetatud tõend sisaldab, kusjuures sellise taotluse võib kohus jätta rahuldamata üksnes HKMS § 62 lg 3 p-s 2 või lg-s 4 sätestatud juhul (s.o tõend ei ole selle tähtsust arvestades mõistlike pingutustega kättesaadav või tõendi kogumist on taotletud hilinenult või pole tasutud kohtu nõutud ettemaksu tõendi kogumise kulude katteks ning taotluse rahuldamine põhjustaks asja arutamise edasilükkamise). Kohtupraktika kohaselt tulenes HKMS § 65 lg-st 2, et juhul, kui vaidlustatud haldusaktis on tuginetud selle isiku ütlustele, kelle tunnistajana ülekuulamist kohtumenetluses taotletakse, ja neile ütlustele soovib tugineda ka kohus ning taotlus tunnistaja ülekuulamiseks on esitatud õigeaegselt, tuleb selline taotlus üldjuhul rahuldada. Alates 1. jaanuarist 2018 kehtivas redaktsioonis sätestab HKMS § 65 lg 2, et kui kohus võtab HKMS § 65 lg-s 1 nimetatud tõendi vastu, kuulab ta
3-19-1126 menetlusosalise taotlusel tunnistajana või vande all üle isiku, kelle ütlusi või seletusi vastav tõend sisaldab, kui see on vajalik asja õigeks lahendamiseks, eelkõige juhul, kui isiku antud ütlused või seletused on ebaselged, mitmeti mõistetavad, olulisel määral vastuolulised või mittetäielikud või kui on põhjendatud kahtlus, et isik on andnud valeütlusi. Halduskohtumenetluses tunnistajate ülekuulamise eesmärk on tõendada menetlusosaliste väiteid haldusasjas tähtsust omavate asjaolude esinemise või mitteesinemise kohta. Seega peab tunnistajate ülekuulamise vajadus olema põhjendatud ning kohus ei pea üle kuulama kõiki isikuid, kes võivad olla vaidluse all olevate asjaoludega kokku puutunud, vaid nendelt saadav tõendusteave peab aitama kaasa asja õigele ja õiglasele lahendamisele. HKMS § 65 lg 2 võimaldab halduskohtus üle kuulata isikuid, kellelt on võetud ütlusi haldusmenetluses. Seejuures ei ole tegemist absoluutse õigusega ning halduskohtul tuleb igakordselt hinnata, kas nimetatud isikute ülekuulamine on asja lahendamise seisukohast põhjendatud. Kohus on käesolevas asjas korduvalt selgitanud, miks tunnistajate ülekuulamine ei ole vajalik.
49.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata Energy Team OÜ kaebuse MTA 2. aprilli 2019. a maksuotsuse nr 12.2-3/045518-13 osaliseks tühistamiseks. Kohtu hinnangul on maksuotsus õiguspärane, seejuures on MTA maksuotsuse tegemisel lähtunud uurimispõhimõttest ja teostanud kaalutlusõigust õiguspäraselt. Asjas kogutud tõendid toetavad maksuotsuses tehtud järeldusi. Kohus ei leidnud peale asja sisulist läbivaatamist asjaolusid, mis oleks toonud kaasa maksuotsuses toodud põhjenduste ebaõigsust.
50.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. MTA ei ole esitanud andmeid menetlusega seoses kantud menetluskulude kohta. Seega jäävad menetlusosaliste võimalikud menetluskulud HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 alusel nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.