Energy Team OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 02.04.2019. a maksuotsuse nr 12.2-3/045518-13 osaliseks tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 25.06.2019. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Energy Team OÜ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja/määruskaebuse esitaja – Energy Team OÜ, lepinguline esindaja advokaat Allar Laugesaar Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 25.06.2019. a määruse p 4 resolutioon muutmata, muutes halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasikaevatav (HKMS § 252 lg 7 ls 2).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) jättis 02.04.2019. a maksuotsuses nr 12.2-3/045518-13 rahuldamata Energy Team OÜ 11.12.2018. a tagastusnõude summas 5074,36 eurot ning kohustas Energy Team OÜ-d tasuma täiendava maksusumma 25 539,98 eurot.
2.Energy Team OÜ esitas 02.05.2019. a MTA-le vaide MTA 02.04.2019. a maksuotsuse osaliselt kehtetuks tunnistamiseks (29 236,73 euro ulatuses). MTA jättis vaide 16.05.2019. a vaideotsusega nr 6-1/4378-2 rahuldamata.
3.Energy Team OÜ esitas 17.06.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse MTA 02.04.2019. a maksuotsuse nr 12.2-3/045518-13 osaliseks tühistamiseks (29 236,73 euro ulatuses). Kaebuses on esitatud esialgse õigusekaitse taotlus eelnimetatud maksuotsuse kehtivuse osaliseks peatamiseks (29 236,73 euro ulatuses). Esialgse õiguskaitse taotluse põhjenduste kohaselt võib
maksunõude tasumine kogu ulatuses kaasa tuua kaebaja pankrotistumise. Äriühingu võimalik pankrot tähendaks omakorda kahjusid äriühingu võlausaldajatele, sealhulgas ka maksuhaldurile. Maksuotsuse kohene täitmine tooks igal juhul kaasa kaebajale kahju tekkimise.
4.Tartu Halduskohus võttis 25.06.2019. a määrusega kaebuse menetlusse. Sama määrusega jättis halduskohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 4). Halduskohtu põhjendused: 1) Kohus ei pea kaebaja väiteid täies ulatuses põhjendatuks ning leiab, et kaebaja võimalikku pankrotistumist ei saa siduda üksnes vaidlusaluse maksuotsusega. MTA esitatud tõenditest tulenevalt on kaebaja maksevõime juba praegu nõrk ning sisuliselt oli kaebaja juba 2018. a maksejõuetu. 2) Kuigi kohus ei välista esialgse õiguskaitse vajadust ning põhivaidluse eduväljavaateid, ei saa kaebaja õigust ettevõtlusega tegeleda pidada olulisemaks avalikust huvist. MTA on veenvalt põhjendanud, miks esialgse õiguskaitse kohaldamine ei lükkaks antud juhul maksusumma laekumist üksnes edasi, vaid et väljamõistetavad maksusummad võivad jääda juba olemasoleva kaebaja majandusliku seisundi tõttu laekumata. Kaebaja omakapital on negatiivne, kaebajal puudub registervara ning tal on juba maksuvõlad, mida ta ei suuda täita. Samuti ei ole kaebaja reageerinud MTA meeldetuletustele tasuda MTA 21.03.2019. a ajatamise otsusega nr 13-1.1/3857 seatud graafikujärgseid makseid, mis annab alust järelduseks, et kaebaja ei kavatse maksuvõlgasid likvideerima asuda. MTA hinnangul esineb sarnane olukord ka äriühingu ENERGY OÜ (praegune Tezoz OÜ) osas, mis MTA 02.04.2019. a maksuotsuse nr 12.2 3/045518-13 kohaselt on varjatult üle läinud Energy Team OÜ-sse. Seega on kohtu hinnangul tõenäoline, et maksusumma sissenõudmine tulevikus võib osutuda raskemaks kui mitte võimatuks. Samas on kaebajal pöördumatute tagajärgede vähendamiseks võimalik MKS § 111 alusel taotleda maksuvõla tasumise ajatamist.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5.Kaebaja esitas 09.07.2019 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse. Kaebaja palub ringkonnakohtul tühistada halduskohtu 25.06.2019. a määruse resolutsiooni punkti 4, millega kohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, ja teha uue määruse, millega esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada. Määruskaebuse põhjendused: 1) Andmed, et kaebajal on 21.03.2019. a ajatamise otsusega koostatud ajatamise graafiku järgsed mai ja juuni maksed tasumata, on ebaõiged. Kaebaja on tasunud ajatamise graafiku järgsed maksed 04.04., 29.05, 04.06. ja 04.07.2019. a (vt lisa nr 1). Kaebaja ei ole maksuhalduri meeldetuletusi eiranud. 2) Halduskohus on nõustunud vastustaja väitega, et kaebaja on juba 2018. aastast sisuliselt maksejõuetu. Kaebaja vaidleb sellele vastu. Maksejõuetus tähendab mitteajutist võimetust võlausaldajate nõudeid täita. Sellist olukorda kaebaja puhul ei esine. Kaebaja on pidevalt tegutsenud ning oma kohustusi võlausaldajate ees täitnud. Ka maksuvõla ajatamine näitab, et kaebaja raskused on ajutise iseloomuga ning kaebaja ei hoidu oma kohustuste täitmisest, vaid soovib nende osas leida lahendusi. Kaebaja rõhutab, et ta on tegutsenud aktiivselt selle nimel, et maksud saaksid ajatamise graafiku alusel tasutud, otsinud maksevõime parandamiseks uusi tellimusi ning neid ka saanud. Maikuu käive näitab, et kaebaja majandustegevuse mahud on suurenemas. 3) Kaebaja ei nõustu vastustaja ja halduskohtu hinnanguga, et tema väited käibe suurenemise kohta on pelgalt hüpoteetilised. Kaebaja ei ole esitanud paljasõnalisi või hüpoteetilisi väiteid, vaid on oma majanduslikku olukorda igati ausalt ja adekvaatselt kirjeldanud. 4) Kui kaebaja sooviks jätta maksusummasid tasumata, siis ta ei oleks neid tasunud ega suurendaks äritegevuse mahtu. Kaebaja soovib enda käitumise ilmestamiseks rõhutada
võimekust varasemate võlgnevuste (lausa kuni 140 000 eurot) tasumisel. Ka Energy OÜ osa müümine oli tingitud soovist leida lahendus võlgade sissenõudmisele ja oma kohustuste tasumisele. 5) Kaebajale jääb arusaamatuks, mille alusel väidab MTA halduskohtule 24.06.2019 esitatud seisukohas, et kaebaja majandustegevus on juba seiskunud ning ilmselt on kaebajal plaanis äriühing maksuvõlgadega hüljata. 6) Kaebaja ei saa nõustuda halduskohtu seisukohaga, et kaebajal on võimalik pöördumatute tagajärgede vähendamiseks taotleda maksuvõla tasumise ajatamist. Ajatamise maksegraafik ongi koostatud selliselt, et maksed toimuks maksimaalses võimalikus summas ning samas oleks võimalik tegevust jätkata ja arendada. Oluliselt suuremate maksete korral tekiks kaebajal makseraskused, mistõttu ongi kaebaja soovinud just esialgse õiguskaitse kohaldamist. 7) Kaebaja on veendunud, et juhul, kui esialgset õiguskaitset ei kohaldata ja maksuhaldur algatab vaidlustatud maksusumma sissenõudmiseks sundtäitmise (ja arvelduskonto arestitakse), satub kaebaja koheselt olukorda, kus tema tegevus peatub. Kaebaja tegevuse peatumine tooks suure tõenäosusega kaasa kaebaja pankrotistumise, kuna tellimuste täitmise peatumisel rakenduvad leppetrahvid või kahjunõuded tähtajaks tegemata tööde tõttu. Sel juhul jäävad kaebajal saamata ka juba tehtud tööde tasud.
6.Vastustaja palub määruskaebuse kohta esitatud vastuses kaebaja määruskaebuse rahuldamata jätta. Vastustaja jääb 24.06.2019 halduskohtule esitatud vastuses toodu juurde, täiendades ja täpsustades varasemaid seisukohti tulenevalt ringkonnakohtu 12.07.2019 määruse (seisukoha küsimine) punktist 5. Vastustaja selgitused ja seisukohad: 1) Määruskaebuses toodud seisukohad ei anna kokkuvõtvalt alust halduskohtu määruse tühistamiseks. Halduskohus on üksnes ühe asjaoluna kogumis arvestanud ka maksuhalduri väitega, et kaebajal on ajatamisgraafiku järgsed maksed tasumata. Määruskaebusele lisatud maksekorraldused küll kinnitavad, et kaebaja on MTA kontole rahalisi vahendeid kandnud, kuid nagu ka ringkonnakohus tuvastas, siis on tehtud ülekannetel märgitud valed viitenumbrid. Valede viitenumbrite märkimine on kaasa toonud olukorra, kus aprilli ülekanne laekus kaebaja ettemaksukontole, mille arvelt vähenes kaebaja jooksev maksuvõlg ning järgnevate kannete puhul on kaebaja kasutanud tasumiseks intressinõude viitenumbrit, mille tulemusena on ülekantud summad läinud intressinõude katteks. Asjaolu, et kaebaja on ülekannete tegemisel kasutanud valesid viitenumbreid, ning seetõttu on ajakava jäänud täitmata, ei saa vastustaja hinnangul tuua kaasa järeldust justkui oleks maksuhaldur andnud halduskohtule eksitavat infot. Ajakava täitmata jäämise osas on isikule saadetud ka igakuiselt teateid (vt vastustaja 24.06.2019 menetlusdokumendi lisad nr 7-9), kuid sellest hoolimata on kaebaja jätkanud kannete tegemist teiste kohustuste vähendamiseks. 2) Vastustaja ei nõustu kaebajaga ka selles, et vastustaja ja kohus on jõudnud ebaõigele järeldusele kaebaja maksejõuetuse osas. Üksnes käibedeklaratsioonides suuremate summade deklareerimine ei tähenda, et äriühingu majanduslik seis paraneks. 3) Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et kaebaja tegeleb aktiivselt sellega, et maksud saaksid ajatatud ja tasutud. Kaebaja nimetatud tagajärgede vältimiseks on kaebajal võimalus esitada vaidlusaluse summa osas ajatamistaotlus, ning kui kaebaja suudab ajatamismenetluses oma määruskaebuses väljendatud seisukohti tõendada, siis võiks ajatamistaotluse rahuldamise tõenäosust pidada heaks. 4) Arusaamatuks jääb määruskaebuses toodud väide, et Energy OÜ müümine oli tingitud soovist leida lahendus võlgade sissenõudmisele ja oma kohustuste tasumisele. Vastustaja hinnangul on eluliselt usutav, et kaebaja juhatuse liikme eesmärgiks oli viia toimiv majandusüksus nii-öelda uue juriidilise keha alla, kust jätkata majandustegevust ning varasemalt tekkinud maksukohustused jätta tasumata.
5) Arusaamatuks jääb määruskaebuses toodud väide, justkui peaks vastustaja kaebaja majandustegevuse ning hilisema maksuvõla sissenõudmise võimekust järeldama läbi kaebaja suhtes läbiviidud kontrollide. Kaebaja suhtes läbiviidud kontrolli ja vaidlusaluse maksuotsusega tuvastatud asjaolud, eriti Energy OÜ ettevõtte üleminek kaebajale (vt maksuotsuse p 2.3.3) pigem kinnitavad kahtlust, et vaidlusaluse maksukohustuse hilisem sissenõudmine võib osutuda võimatuks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
8.Esialgse õiguskaitse kohaldamise eelduseks on esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja põhjendas halduskohtule oma esialgse õiguskaitse vajadust sellega, et vaidlustatud maksuotsuse kohesel sundtäitmisel võib kaebaja õiguste hilisem kaitse kohtuotsusega kaebaja võimaliku pankrotistumise tõttu oluliselt raskendatuks või võimatuks osutuda (vt HKMS § 249 lg 1 esimene lause). Halduskohus ei välistanud kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust ning põhivaidluse eduväljavaateid, kuid leidis, et kaebaja õigus tegeleda ettevõtlusega ei ole olulisem kui avalik huvi maksude laekumise vastu. Halduskohtu arvates põhjendas MTA veenvalt, miks võiksid väljamõistetavad maksusummad jääda juba kaebaja praeguse majandusliku seisundi tõttu laekumata. Halduskohus selgitas, et MTA esitatud tõenditest tulenevalt on kaebaja maksevõime juba praegu nõrk ning et kaebaja oli sisuliselt juba 2018. aastal maksejõuetu. Halduskohus märkis, et kaebaja ei ole tasunud ka MTA 21.03.2019. a ajatamise otsusega seatud graafikujärgseid makseid, mis annab alust järelduseks, et kaebaja ei kavatse maksuvõlgu likvideerima asuda.
9.Ringkonnakohus möönab, et halduskohtu seisukoht kaebaja maksejõuetuse kohta 2018. aastal on ennatlik, kuna kohus hindas vaid maksejõuetuse esimese, kuid mitte teise eelduse, so kaebaja majandusliku seisundi püsivuse eelduse täidetust. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 järgi tähendab võlgniku maksejõuetus seda, et võlgnik ei suuda võlausaldajate nõudeid rahuldada ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust seisundist tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja sellise seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 3). Kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ka ilma vaidlusalust nõuet arvestamata või kui võlgnik ei suuda võlausaldajate nõudeid rahuldada ka juhul, kui vaidlusalune nõue kõrvale jätta, siis on täidetud püsiva maksejõuetuse esimene eeldus PankrS § 1 lg 2 või lg 3 järgi. Seejärel tuleb hinnata ka samadest sätetest tuleneva teise eelduse täidetust ehk seda, kas maksejõuetus on püsiv (RKTsK 10.06.2014. a määrus asjas nr 3-2-1-57-14, p 19). Samas ei mõjuta halduskohtu ennatlik järeldus kaebaja maksejõuetuse kohta 2018. aastal halduskohtu määruse resolutsiooni õigsust.
10.HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Kaebaja bilansist nähtuvad andmed kaebaja maksevõime kohta koosmõjus registervara puudumisega (vt vaidlustatud kohtumääruse motiveeriva osa p 13) on asjaolud, mille põhjal võib suure tõenäosusega prognoosida maksuotsusega määratud maksusummade mittelaekumist tulevikus. Avaliku huvi kaalumiseks esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel ei pidanud halduskohus seega tingimata tuvastama kaebajast lähtuvat püsivat maksejõuetust PankrS tähenduses. Kaebaja nõrka maksevõimet arvesse võttes on õige halduskohtu seisukoht, et kaebaja väidetavat pankrotistumist ei saaks tuletada üksnes vaidlusaluse maksuotsuse täitmisest. Ringkonnakohus on seisukohal, et esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ei anna alust ka see, kui kaebaja jaoks negatiivne tagajärg võib asjaoludest
nähtuvalt saabuda ka esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamisest või mittekohaldamisest sõltumatult.
11.Kaebaja väited, et ta on tegutsenud aktiivselt selle nimel, et maksud saaksid ajatamise graafiku alusel tasutud, otsinud maksevõime parandamiseks uusi tellimusi ning neid ka saanud, on paljasõnalised. Määruskaebusele lisatud tõendid küll kinnitavad, et kaebaja on teinud makseid MTA 21.03.2019.a ajatamise otsuse lisaks olevas maksukohustuste tasumise ajakavas märgitud summade ulatuses ja maksegraafikule viidates. Samas ei ole vaidlust selle üle, et tehtud ülekannetele on kaebaja märkinud valed viitenumbrid, millest tulenevalt läksid tasutud summad kaebaja maksegraafikuga mitteseotud kohustuste, täpsemalt kaebaja jooksva maksuvõla (aprillikuu ülekanne) ning seejärel intressinõude (mai kuni juuli ülekanded) katteks. Seega ei tõenda kaebaja poolt lisatud maksekorraldused kaebaja tahet tasuda maksukohustuste tasumise ajakava järgseid kokku lepitud makseid. Ringkonnakohus leiab, et selline valikuline maksukohustuste täitmine paneb kahtluse alla kaebaja poolt maksuotsusega määratud maksusummade tähtaegse ja täieliku tasumise ka pärast kohtuvaidluse lõppemist, seda enam, et kaebaja on kinnitanud, et ajatamise maksegraafikus märgitust oluliselt suuremate maksete korral tekiksid kaebajal juba praegu makseraskused (vt määruskaebus). Seega võib nentida, et olukorras, kus kaebaja on pidanud valima maksegraafiku, intressivõla ja jooksvate maksuvõlgade tasumise vahel ning nende paralleelne tasumine on juba praegu liiga koormav, on kaebaja maksevõime paranemine kaebajale negatiivse stsenaariumi ehk maksuotsuse jõusse jäämise korral ringkonnakohtu jaoks ebaveenev.
12.Seega leiab ringkonnakohus, et maksuotsuse täitmine või kehtivuse peatamine ei lükka kaebaja jaoks hilisema ebasoodsa kohtulahendi korral maksusumma laekumist üksnes edasi, vaid nimetatud maksusumma võib jäädagi kaebaja raske majandusliku seisu tõttu laekumata, kahjustades seeläbi avalikku huvi. Kohtupraktika kohaselt on maksude laekumine avalikes huvides, sest maksudest saadavate summade arvel on riigil võimalik täita kohustusi, mille tarbeks vajalik raha laekub riigieelarvest (vt nr TrtRK 16.07.2012. a määrus asjas nr 3-12-1306, p 9, TrtRK 25.09.2013. a määrus asjas nr 3-13-1449, p 7). Avaliku huviga oleks vastuolus see, kui esialgse õiguskaitse kohaldamise tõttu jääksid maksusummad lõppkokkuvõttes laekumata.
13.Eeltoodud põhjendustel jääb määruskaebus rahuldamata ning halduskohtu määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.