X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 18.05.2020 rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsuse nr 7001910004-2 tühistamise nõudes, Politseija Piirivalveameti kohustamise nõudes anda kaebajale rahvusvaheline kaitse
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X, esindaja Markus Hallang Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Mirja Sarap
Asja läbivaatamise vorm
Kohtuistung 24.08.2020
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.X saabus esmakordselt lennuga Istanbulist Eestisse 09.01.2019 ühekordse Schengeni viisa alusel. Tema viisa tunnistati piiripunktis kehtetuks, sest taotlejal puudusid dokumendid, mis õigustaksid reisi eesmärki, ning piisavad elatusvahendid.
2.X esitas 10.01.2019 Politsei-ja Piirivalveametile (edaspidi: PPA) rahvusvahelise kaitse taotluse, mis registreeriti nr-ga 7001910004. Kaebaja paigutati Tallinna Halduskohtu 11.01.2019 kohtumääruse alusel PPA kinnipidamiskeskusesse.
3.PPA luges 10.06.2019 otsusega nr 7001910004-1 X rahvusvahelise kaitse taotluse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 lg 1 kohaselt põhjendamatuks ning tegi VRKS § 20 lg 2 alusel otsuse taotluse tagasilükkamise kohta. Otsust kaebetähtajal ei vaidlustatud.
4.Kaebaja vabastati 21.06.2019 kinnipidamiskeskusest ning talle koostati koheselt sundtäidetav lahkumisettekirjutus. 26.06.2019 seisuga kuulutati X põgenenuks.
5.Rootsi Migratsiooniamet edastas 16.12.2019 PPA-le palve taotleja tagasivõtmiseks EL määruse nr 604/2013 artikli 18 (1) D alusel, mille PPA 20.12.2019 rahuldas. 20.01.2020 anti kaebaja Eestile üle. Kaebaja esitas 27.01.2020 korduva rahvusvahelise kaitse taotluse, mis registreeriti nrga 7002010019.
6.PPA luges 18.05.2020 otsusega nr 7001910004-2 X taotluse VRKS § 20 kohaselt põhjendamatuks ning tegi VRKS § 20 lg 2 alusel otsuse taotluse tagasilükkamise kohta; luges taotluse selgelt põhjendamatuks VRKS § 201 p 2, 5, 6 ja 7 alusel. PPA põhjendas otsust järgmiselt.
7.PPA asus seisukohale, et tõenäoliselt on kaebaja esitanud teadvalt ebaõigeid andmeid ja valedokumente. Kaebaja ei ole esimesel võimalusel esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust. Kaebaja esitas rahvusvahelise kaitse taotluse eesmärgiga vältida lahkumiskohustuse täitmist. Lisaks ei palunud ta Rootsis esimesel võimalusel rahvusvahelist kaitset ja andis Rootsi ametivõimudele teadvalt valeütlusi.
8.Kaebaja antud selgitused ja tema esitatud tõendid ei anna alust arvata, et kaebaja oleks Gaza sektoris elades ja töötades olnud selline isik, keda kahtlustati Iisraeli või Fatahi heaks luuramises. Seega ei olnud kaebajal valitsevast korrast erinev poliitiline meelsus.
9.Kaebaja lahkus Gaza sektorist ärilistel eesmärkidel Türki ja ärilistel eesmärkidel saabus ta Türgist Eestisse. Ettevõte, kelle juurde kaebaja Eestisse väidetavalt tuli, ei teadnud kaebaja tulekust ning pidas kaebajat ebausaldusväärseks. Rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine oli kaebaja jaoks nn mugavusvalik, kuna ta oli kõigeks valmis, et mitte sissesõidukeeldu saada, mis võib tulevikus tema Euroopa suunalise äritegevuse ohtu seada.
10.Kaebajaga seotud asjaolud ja käitumine ei anna tunnistust rahvusvahelise kaitse vajadusest. Kaebaja subjektiivne hinnang oma olukorra kohta ei ole objektiivsete asjaoludega tõendatud. Kaebaja ei ole poliitilise meelsuse või omistatud poliitilise meelsuse tõttu sellises ohus, mis on 1951. a Genfi pagulasseisundi konventsiooni ja VRKS § 4 lg 1 alusel võimalikuks pagulaseks tunnustamise asjaoluks. Kaebaja esitatud rahvusvahelise kaitse taotlus on VRKS § 201 p 5 alusel põhjendamatu, kuna taotlus on korduv ja selle suhtes kohaldatakse VRKS § 24 lg-t 1.
11.Kuivõrd kaebaja sai Gaza sektoris elades taotleda lahkumiseks luba ja seaduslikult Palestiina okupeeritud aladelt lahkuda, ei olnud ta isik, keda kohalikku võimu teostanud ametiasutused/liikumised oleksid taga otsinud. Kuigi kaebaja esitas koos korduva rahvusvahelise kaitse taotlusega 2 dokumenti, mis väidavad, et kaebaja on Gaza sektoris tagaotsitav kahtlustusega luuramises Iisraeli heaks, ei ole see asjaolu kinnitust leidnud. Seetõttu ei ole ka tõenäoline, et kaebajat ohustaks tagasipöördumisel tõsine oht. Gaza sektoris ei ole olukord selline, et tsiviilisikul oleks oht langeda juhusliku vägivalla ohvriks üksnes seal viibimise tõttu. Asjaolu, et kaebaja elas ja töötas Gaza sektoris, kus endiselt elab ka tema perekond, näitab, et piirkonnas ei valitsenud sedavõrd suur oht kannatada tõsise kahju või juhusliku vägivalla käes. Kuigi liikumine Gaza sektoris sisse ja välja eeldab eeltööd ja reisilubade taotlemist, on kaebajal naasmist lihtsustava asjaoluna olemas Palestiina okupeeritud ala pass sünnikohamärkega Gaza (Egiptusest Gaza sektorisse reisivatel palestiinlastel ei ole tarvis viisat, kui nende ID-kaardil või passis on elukohaks märgitud Gaza sektor). Kaebaja ei vaja täiendavat kaitset.
2 (10)
12.Tallinna Halduskohtule saabus 29.05.2020 X kaebus PPA 18.05.2020 rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsuse nr 7001910004-2 tühistamise nõudes, Politsei-ja Piirivalveameti kohustamise nõudes anda kaebajale rahvusvaheline kaitse.
KAEBAJA SEISUKOHAD
13.Kaebaja on välismaalane, kes kardab tagakiusamist poliitilise meelsuse pärast ning ei saa oma päritoluriigilt kaitset. Tagakiusajaks on päritoluriiki kontrolliv terroristlik organisatsioon Hamas. Kaebajat on päritoluriigis kinni peetud, väärkoheldud ning süüdistatud Iisraeli jaoks spioneerimises. Kaebaja esitatud väited väärkohtlemise kohta on järjepidevad, detailsed ning päritoluriigi infoga kooskõlas.
14.Kaebaja on pärit Gaza sektorist, kus võimul olev äärmusrühmitus Hamas kasutab oma võimu, teostades meelevaldseid tapmisi, süstemaatilist piinamist, meelevaldseid ja põhjendamatuid kinnipidamisi ning paneb toime muid tõsiseid inimõiguste rikkumisi. Kaebaja kasutas oma äritegevust selleks, et põgeneda riigist, kus teda ähvardab tagakius. Tema motivatsiooniks oli jõuda turvalisse riiki, olgu see äritegevuse või rahvusvahelise kaitse taotlemise kaudu. Need kaks asjaolu ei välista üksteist. Kui Eestisse sisenedes tema viisa tühistati, ei olnud tal võimalik jääda turvalisse riiki äritegevuse tõttu ning ta oli sunnitud taotlema rahvusvahelist kaitset. 05.02.2019 läbiviidud intervjuu käigus rääkis kaebaja põhjalikult päritoluriigi olukorrast ning asjaoludest, mis ajendasid teda kodumaalt lahkuma, ettevõtlus oli lahkumise võimalikkust tagav meede. Sama vestluse käigus antud ütlusi, et kaebaja oleks Türki naasnud ja uuesti viisat taotlenud, kui ta ei oleks Tallinna lennujaamas kinni peetud, tõlgendab PPA meelevaldselt kui rahvusvahelise kaitse süsteemi teadlikku kuritarvitamist. Kaebaja sellega ei nõustu, antud ütlused tõendavad kaebaja motivatsiooni päritoluriiki mitte naasta, kasutades kõikvõimalikke meetmeid, kuna tagasipöördumisel ootab teda väärkohtlemine.
15.Kaebaja soovis tegelikult Rootsi minna, et vendadega kokku saada. Kaebaja saabus Schengeni alale viisa alusel, mis lubab reisida Schengeni alas ning avaldas soovi külastada oma sugulasi äritegevuste kõrvalt, olukorras, kus kaebaja isa oli äsja surnud.
16.PPA ei ole välja toonud ühtegi alust eelduseks, et Gaza sektori politsei poolt väljastatud kutsed peaksid välja nägema teistsugused. Korrektorpliiatsi kasutamisest ei saa järeldada, et tegu on valedokumentidega, pigem oleks võltsitud tõendite puhul paranduste tegemine just ebatõenäolisem.
17.Kaebajaga toimusid vestlused enne (05.02.2019 ja 14.05.2019), kui kutsed politseijaoskonda tulid (10.07.2019 ja 07.01.2020), seega tal ei olnud võimalik sellest PPA-le vestlustel rääkida.
18.Kaebaja ei nõustunud 10.06.2019 PPA otsusega ning arvab, et ta peaks saama rahvusvahelist kaitset. Kaebaja viibis Eestis kinnipidamiskeskuses, mis avaldas tõsist survet tema vaimsele tervisele, ning otsuse vaidlustamine oleks veelgi pikendanud tema kinnipidamist. Asjaolu, et ta hiljem Rootsis rahvusvahelise kaitse taotluse esitas, kinnitab kaebaja seisukohta.
19.Rootsi avaldatud seisukoht Gaza sektori kohta on 2017. aasta seisuga, vaidlustatav otsus tehti aastal 2020. PPA ei tugine otsuse tegemisel ajakohasele infole, vaid kasutab endale sobilikumat allikat. Samuti ei arvesta PPA kaebajaga seotud isiklikku asjaolu, et kaebaja ei naasnud Gaza sektorisse õigeaegselt. Kaebaja lahkus Gaza sektorist juunis 2018 ning lahkumisel pidi ta andma garantii, et pöördub tagasi. Kaebaja ei naasnud Gaza sektorisse ettenähtud ajal. Neid palestiinlasi, kes ei naase õigel ajal, on arreteeritud või kinni peetud. Kuna kaebaja ei pöördunud õigeaegselt tagasi, ootab teda tõenäoliselt päritoluriigis kinnipidamine. Gaza kinnipidamiskohtades kasutatakse piinamist süstemaatiliselt. Kõiki vahistatud inimesi piinatakse ühel või teisel viisil, vähemalt psühholoogiliselt. Enamik seisab silmitsi füüsilise piinamisega. Kinnipeetuid allutatakse korduvalt, see tähendab, et vabastatud inimesed peavad minema politseijaoskonda iga
3 (10)
2 päeva tagant või iga kuu. Seega ohustab taotlejat tagasipöördumisel piinamine või inimväärikust alandav kohtlemine.
20.Päritoluriigi info järgi lasid 2019. aastal Palestiina võitlejad Gaza sektorist Iisraeli suunas üle 1340 raketi ja muu lõhkekeha, tappes Iisraeli valitsuse andmetel viis Iisraeli tsiviilisikut. Valitsusväliste organisatsioonide, meedia ja Iisraeli valitsuse teatel tulistasid Gaza sektoris asuvad võitlejad rakette tsiviilsihtmärkide poole. Iisraeli kaitsejõud teostasid vastusena nendele rünnakutele aasta jooksul 579 õhurünnakut Gaza sektoris asuvate sihtmärkide vastu, mis tapsid ÜRO andmetel 66 palestiinlast, sh 10 alaealist. OCHA andmetel sai 11.11.2019 seisuga Iisraeli vägede rünnakute tagajärjel Gaza sektoris surma 71 ja vigastada 11 453 palestiinlast.
21.Humanitaarolukord Gaza sektoris on katastroofiline. Gaza sektor on maailma kõige tihedamini asustatud ala, kus elab 1,9 miljonit inimest 360 km2-l, ning seisab hetkel kollapsi ees. 45% Gaza sektori elanikkonnast on töötud, samuti puudub ligipääs puhtale veele 100%. Puhast vett on võimalik osta ainult pudelites, kraanivesi ei sobi toidu tegemiseks ja joomiseks. Kanalisatsioonisüsteem ei tööta, reovesi voolab otse Vahemerre. Palestiinlased söövad saastunud ja mürgiseid kalu. Reovesi mõjutab ka maad ja pinnast. Seetõttu tuleb toitu importida, kuid Gaza sektori piire kontrollivad 3 erinevat rühmitust (Iisrael, Hamas ja Egiptus), kes maksustavad kõike ning Gaza ei saa makse lubada. Lisaks pihustasid aprillis 2020 Iisraeli lennukid Gaza sektori territooriumil põllumajandusmaad herbitsiididega, kahjustades olemasolevaid põllukultuure ca 58,7 hektaril. Tegemist on süstemaatilise tegevusega. Ka ÜRO raportis on kirjutatud, et Gaza on 2020. aastal jätkusuutmatu ja elamiskõlbmatu. Tervishoiusüsteem ei tööta nii, nagu peaks. Pikaajalise haiguse ravimine on võimatu, kuna Gaza sektorisse ei lubata vajalikke seadmeid. Igapäevase meditsiini kättesaadavus on väga keeruline. Piirangute tõttu on Gaza sektoris suur puudus ravimitest. Haiglad ei sobi operatsiooni vajavatele inimestele – pole personali, seadmeid ega materjale kirurgilise sekkumise jaoks. Palestiinlased surevad personali, ruumi ja vahendite puuduse tõttu.
22.PPA ei võtnud arvesse Gaza sektori üldist olukorda tänapäeva kontekstis. Kuigi kaebajal õnnestus eelnevalt ellu jääda, ei tähenda see, et tagasipöördumisel oht puudub. Üksnes ellujäämine ja seaduslik lahkumine ei välista täiendava kaitse vajadust. 05.02.2019 läbiviidud intervjuu käigus kirjeldab kaebaja detailselt sõjalist konflikti ja blokaadi, mida ta Gaza sektoris elades koges, sellise olukorra nimetamine PPA poolt pelgalt „keeruliseks“ on ohu alahindamine.
23.Esimese PPA otsuse kättesaamise ajal viibis kaebaja peaaegu pool aastat kinnipidamiskeskuses. Vastavalt uuringutele on isegi lühiajaline kinnipidamine varjupaigataotlejate vaimsele tervisele kahjulik ning võib tekitada kliinilist depressiooni, ärevust ning posttraumaatilist stressi. Otsuse vaidlustamine oleks kaebaja kinnipidamist veelgi pikendanud. Siiski taotles kaebaja Rootsis uuesti varjupaika ja tuli hiljem vabatahtlikult Eestisse tagasi ning taotles Eestis olles uuesti varjupaika. Antud asjaolu kinnitab tema motivatsiooni kaitset saada.
24.Kaebaja ei ole kunagi öelnud, nagu ta oleks enne Eestisse tulekut varem Gaza sektorist lahkunud. Kui kaebaja oleks Gaza sektorist kunagi lahkunud, oleks tal vastav tempel ka passis. Kaebaja on rääkinud oma intervjuudel just vastupidist: ta üritas mitmel korral Gaza sektorist lahkuda, kuid see ei õnnestunud, v.a ainuke kord, kui ta lahkus Türki ja sealt Eestisse. Päritoluriigi info kinnitab selgelt, et Gaza sektorist väljumis- ja sisenemisloa saamine on ääretult raske ja paljudele inimesetele täiesti võimatu.
25.Kaebaja pole esitanud PPA-le tõendeid enda kohta tagakiusu tõendamiseks, kuid on esitanud PPA-le arstlikud tõendid oma isa kohta.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
4 (10)
26.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja rahulolematus PPA tõlgendusega rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitamise osas on põhjendamatu. Kaebaja käitumine ja ütlused annavad põhjuse kahelda kaebaja motiivides. Kui kaebaja vajaks tõesti kaitset, siis ei oleks ta jätnud esimest otsust vaidlustamata. Kaebaja eiras PPA tehtud ettekirjutust Eestist lahkumiseks ja põgenes Rootsi. Sellise käitumisega on kaebaja minetanud usaldusväärsuse ning selline tegu näitab õiguskuulekuse puudumist riigi vastu, kellelt abi ja kaitset taotletakse. Ühtlasi on kaebaja ise rõhutanud korduvalt nii esimese kui ka korduva menetluse käigus, et ta tuli Eestisse eesmärgiga asuda siin (või Rootsis) elama ja tegelema ettevõtlusega. Kaebaja on selgitanud, et ta tuli Eestisse ärilisel eesmärgil, kuid kuna piiril tunnistati tema viisa nr EST100041814 kehtetuks ja väljastati piirilt sisenemise keeld, ei jäänud tal üle muud, kui rahvusvahelist kaitset paluda. Seoses äriliste eesmärkidega oli taotlejal plaanis külastada lisaks Eestile ka Lätit ja Rootsis elavaid vendasid. Seega rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise põhjuseks oli väljasaatmise vältimine.
27.Kaebaja oli aktiivne ettevõtlusega tegeleja ja liikus palju ringi. Samas kui teda oleks kahtlustatud luuramises, siis on kaheldav, et kaebajal lubatakse korduvalt riigist välja ja tagasi reisida. PPA võttis arvesse Gaza sektori üldist olukorda tänapäeva kontekstis, samas arvestas sellega, et kõigil tsiviilisikutel oli võimalik ümber paikneda turvalisematesse piirkondadesse.
28.Kaebaja elas mitu aastat Gazas, kus politsei teda ei tülitanud. Kaebaja lahkus päritoluriigist ettevõtlusega tegelemise eesmärgil, mitte ei põgenenud tagakiusu eest. Kui kaebaja päritoluriigis teatakse, et teda ei ole riigis, siis ei ole usutav, et kaebajat kutsutakse ülekuulamistele. PPA on põhjendanud, et ajalist joont arvestades (2016 kuni 2019) ei ole usutav, et just pärast Eestis keelduva otsuse saamist ja Rootsi jõudmist hakkas kaebaja perekond saama kutseid ilmuda politseijaoskonda seoses sellega, et kaebajat süüdistati Mossadi kasuks luuramises. Isegi kui pidada taotleja ütlusi tõenäoliseks, siis oli intsident ühekordne episood, mis toimus septembris 2016. Kaebaja elas kuni juunini 2018 Gaza sektoris ja tegeles seejuures äritegevusega. Asjaolu, et kaebaja sai peale väidetavat intsidenti veel 21 kuud Gaza sektoris edasi elada ja tegutseda, annab tunnistust sellest, et tõenäoliselt ei olnud kaebaja selline isik, keda oleks Iisraeli või Fatahi toetamises/abistamises süüdistatud. PPA on põhjendatult leidnud, et kui kaebajal oleks olnud hirm Palestiina ametivõimude ees ja ta oleks olnud tagaotsitav, ei oleks ta oma vabast tahtest Türgis asunud Palestiina esinduses käinud. Ühtlasi lisab ebausutavust asjaolu, esimese menetluse käigus on kaebajalt ära võetud kaks passi, mis ei kuulunud temale ning äratasid kahtlust isiku reisi eesmärgis; samuti asjaolu, et esimese taotluse esitamise ega Rootsis kaitse küsimise ajal ei olnud kaebajal korduva menetluse käigus esitatud tõendeid (kutseid ülekuulamisele).
29.Kaebaja räägib üldisest olukorrast Gaza sektoris, kuid konkreetselt kaebajat puudutas väidetavalt üksnes 2016. aastal üks juhtum. Väidetava juhtumi kohta on kaebaja paljasõnaline kirjeldus ning ei ole esitatud arsti poole pöördumise kohta tõendit. Arsti tõendid ei sisalda tervishoiuteenuse osutamist füüsilise väärkohtlemise kohta. Kaebaja selgitus tagakiusu kohta ei ole usutav.
30.Esimese otsuse vaidlustamata jätmise kohta tegi PPA õige järelduse, et kaebaja ja tema esindaja olid sellega nõus. Kaebaja ei too ka ise välja ühtki mõistlikku põhjust otsuse vaidlustamata jätmise kohta. Kaebaja arusaam enda olukorrast peale viisa tühistamist ei ole mõistetav. Kaebaja pidi aru saama, et tema viisa kehtetuks tunnistamisel ning peale Eestist lahkumise ettekirjutuse saamist ei ole tal õigust enam viisa alusel vendade juurde Rootsi minna, vaid oli kohustus Eesti Vabariigist lahkuda päritoluriiki.
31.Vaidlustatud otsus on asjakohaselt ja põhjalikult motiveeritud ning mingeid HMS § 56, § 6 ja § 40 nõudeid rikutud ei ole. Kaebaja ei kvalifitseeru rahvusvahelise kaitse saajaks. Kaebaja ei vaja rahvusvahelist kaitset ning tema Schengeni alale jäämise motiivid ei ole seotud kartusega tagakiusu ees. 5 (10)
KOHTU PÕHJENDUSED
32.Kaebaja on Palestiina päritoluga kodakondsuseta isik. Kaebaja väitis, et teda kiusab taga Gaza sektoris võimul olev rühmitus Hamas, süüdistades kabajat Iisraeli või Fatahi heaks spioneerimises. Kaebaja on esitanud PPA-le 10.07.2019 ja 7.01.2020 kutsed ilmuda Gazas politseisse, kuid ka kohtu hinnangul ei ole need usaldusväärsed. Kaebaja on kinnitanud vestlusel PPA-ga, et tal ei ole kellegagi konflikti ning teda ei ole kinni peetud. Kaebaja kinnitusel kardab ta Hamasi ja Fatahi (Hamas kontrollib Gaza sektorit ja Fatah Läänekallast). Hiljem on kaebaja kinnitanud samal vestlusel, et teda on 2016. aastal siiski kinni peetud ja teda süüdistati Iisraeli või Fatahi heaks spioneerimises, seejuures löödi teda küsitlemise käigus korduvalt. Kaebaja lahkus Gazast 21 kuud hiljem, 2018. aastal, seaduslikult Egiptusse. PPA leidis kokkuvõtlikult, et kirjeldatud intsidenti tegelikult aset ei leidnud ja kohus nõustub selles osas vaidlustatud otsuse lk 6 esimeses lõigus toodud selgitustega.
33.PPA on vaidlustatud otsuses märkinud, et esitatud tõenditel olevad templid annavad tunnistust sellest, et need on kas koopiad või väljatrükid. Samuti on ühel kutsel näha, et seal on kasutatud korrektorpliiatsit. Kuna kutsetele on pastakaga ise tekst juurde kirjutatud, siis need tõendid ei anna tunnistust sellest, et need oleks võinud väljastada mõni ametiasutus, antud juhul siis Gaza sektoris asuv politsei. Puudub usaldusväärsus selles osas, kes need tõendid koostas. Ümbriku peal, millega need tõendid PPA-le üle anti, on märgitud Rootsis elava T. S. aadress. See tähendab, et need tõendid saadeti Eestisse Rootsist ning ei ole võimalik tuvastada, kas need tõendid üldse Gaza sektorist pärinevad. Kohus nõustub nende järeldustega. Esitatud tõendid ei tõenda usaldusväärselt seda, et Gaza politsei tundis kaebaja vastu huvi, kuna nad on vasturääkivad ja ilmselge võltsimiskahtlusega.
34.PPA leidis aga ka, et isegi kui selline intsident ka tegelikult aset leidis, oli see ühekordne neli aastat tagasi juhtunud intsident, mis ei anna tagakiusu mõõdet välja. Peale väidetavat intsidenti 2016. aastal ei ole kaebajat ega tema pereliikmeid tülitatud. Kohus nõustub selle PPA käsitusega. Kaebaja ei ole ka selgitanud, miks pidi teda Iisraeli heaks spioneerimises kahtlustama.
35.Kaebaja antud selgitused ja tema esitatud tõendid ei anna alust arvata, et taotleja oleks Gaza sektoris elades ja töötades olnud selline isik, keda kahtlustati Iisraeli või Fatahi heaks luuramises. Seega ei saanud ta olla selline isik, kellele oleks omistatud valitsevast korrast erinev poliitiline meelsus. Kaebaja ei ole poliitilise meelsuse või omistatud poliitilise meelsuse tõttu sellises ohus, mis on 1951. a Genfi pagulasseisundi konventsiooni ja VRKS § 4 lg 1 alusel võimalikuks pagulaseks tunnustamise asjaoluks.
36.Kaebaja esitas Eestile taotluse rahvusvahelise kaitse saamiseks Eestisse saabumise järel lennujaamas 9.01.2019, 20 tundi peale seda, kui tema viisa kehtetuks tunnistati. PPA-ga 14.05.2019 peetud vestlusel selgitas kaebaja, et esitas rahvusvahelise kaitse taotluse selleks, et talle ei kohaldataks 5-aastast Schengeni alale sissesõidu keeldu1. Ka see fakt kinnitab, et kaebajat ei ähvardanud päritoluriigis tagakius. Samuti tunnistas kaebaja, et kui teda ei oleks piiril kinni peetud, oleks ta lennanud edasi Rootsi, et külastada oma vendi. Seetõttu ei ole usutavad kaebaja selgitused, et tema eesmärk oli tulla Eestisse.
37.Seega ei vaja kaebaja rahvusvahelist kaitset, kuna tema subjektiivne tagakiusukartus ei ole objektiivsete asjaoludega tõendatud.
38.PPA on leidnud, et kaebaja ei vaja ka täiendavat kaitset. Pärast lühikest sõjategevust 1967. aasta juunis okupeeris Iisrael alad, mis olid varem kuulunud kolme teise riigi, nimelt Egiptuse, Süüria ja Jordaania koosseisu või mida need riigid olid kontrollinud. Egiptuse puhul oli selleks alaks Siinai poolsaar ja Gaza sektor. Egiptus oli hallanud Gaza sektorit aastatel 1948–
Vestluse protokoll lk 7. 6 (10)
1967, ehkki see ei olnud Egiptuse riigi osa. Golani kõrgendikud kuulusid Süüriale ning Jordani Läänekallast ja Ida-Jeruusalemma oli aastatel 1948–1967 hallanud Jordaania. Iisrael lahkus Gaza sektorist 2005. aastal, ehkki ta kontrollib juurdepääsu sellele alale maalt, õhust ja merelt. Gaza sektor on käesoleval ajal de facto organisatsiooni Hamas kontrolli all. Peale islamistliku rühmituse Hamas võimulepääsemist 2007. aastal on Iisrael Gaza sektorile sisuliselt kollektiivse karistusena kohaldanud blokaadi, takistades nii importi kui ka eksporti. Detsembris 2008 ja jaanuaris 2009 Iisraeli sõjalise operatsiooni Cast Lead tulemusena hävitas Iisrael Gazas massiivselt kasvuhooneid, kodusid, kodulinde, tekitas teedele pommiaukudest kraatreid. Muuhulgas kannatas veevärk.2 Gaza saab elektri Iisraelist ja on selles osas viimasest täielikult sõltuv. Hetkel saab iga majapidamine elektrit ca 4 tundi ööpäevas. Lisaks kahekordistub Gaza sektori elanikkond iga 15-20 aasta järel. Hetkel elab 360 ruutkilomeetril ca 1,9 miljonit inimest, mis on suurim asustustihedus maakeral.
39.ÜRO on andnud alates 2012. aastast tungivaid hoiatusi, et kui midagi drastilist Gaza elutähtsate teenuste oas ette ei võeta, ei ole see piirkond aastaks 2020 enam elatav.3 Tõstatatud probleemidele on küll joogivee osas üritatud lahendust leida, kuid üldjoontes on nad samad ning ka prognoos rahvastikutiheduseks (2012. aatsal prognoositi 2,1 miljonit, tegelik 1,9 miljonit) oli adekvaatne. Kuna piirkonnas puudub igasugune jäätmekäitlus, on maapind reostatud. Prügi suunatakse otse Vahemerre. Kuna piirkonna asustustihedus on nii kõrge, on kogu ala linnastunud (üle 95%) ja sõltub seega imporditavatest toidukaupadest. Läänekaldaga ühendus puudub ja inimesed ei saa nende kahe piirkonna vahel liikuda ning kaupu importida ja eksportida. Enamik põllumajandusmaast on omakohda Iisraeli piiriäärses puhvertsoonis või selle lähedal, seega ohtlik või ligipääsmatu.4 Kalastamine on piiratud, kuna puudub ligipääs 85% alale, mis 1995. a Oslo lepete kohaselt kalastamiseks kättesaadav olema peaks (kalastada saab faktiliselt kaldast 3 meremiili ulatuses).5 Ka PPA ei vaidlusta, et humanitaarolukord Gazas on tõsine.
40.Selleks, et isiku kohtlemist lugeda väärkohtlemiseks, peab see olema saavutanud teatud raskuse taseme, et mahtuda Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (edaspidi EIK) art 3 raamesse ning et risk tõsisesse ohtu sattuda peab olema reaalne. PPA on vaidlustatud otsuse p-des 2.1 ja 2.2 kajastanud piisava põhjalikkusega olukorda Gaza sektoris, leides, et olukord on tõsine, kuid kaebaja täiendavat kaitset siiski ei saa. PPA on leidnud, et Gaza sektori humanitaarolukord on viimastel aastatel järjepanu halvenenud, mainides muuhulgas elektri ja puhta vee puudust ning Iisraeli rünnakuid üle piiritara Gaza sektorile.
41.VRKS § 4 lg 3 kohaselt on täiendava kaitse saaja välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks ja kelle suhtes ei esine täiendava kaitse andmist välistavat asjaolu ja kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa tuua tõsise ohu, sealhulgas: 1) talle surmanuhtluse kohaldamise või täideviimise või 2) tema piinamise või tema suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamise või 3) konkreetselt tema või üldse tsiviilisikute elu ohtu sattumise või tema või tsiviilisikute kallal vägivalla rakendamise rahvusvahelise või riigisisese relvakonflikti tõttu.
42.PPA on viidanud kvalifikatsioonidirektiivi artiklike 15, mille kohaselt seisneb suur kahju järgmises: a) surmanuhtlus või hukkamine või b) taotleja piinamine või ebainimlik või väärikust alandav kohtlemine või karistamine päritoluriigis või c) suur ja individuaalne oht tsiviilisiku elule
United Nations Development Programme, 2010, lk 9, 16, 26, 31, 32 ja 46. https://www.unrwa.org/newsroom/press-releases/gaza-2020-liveable-place; https://www.bbc.com/news/worldmiddle-east19391809#:~:text=The%20Gaza%20Strip%20will%20not,the%20occupied%20Palestinian%20territory%20said.
Office for the Coordination of Humanitarian Affairs and World Food Programme, 2010, lk 10.
Office for the Coordination of Humanitarian Affairs and World Food Programme, 2010, lk5-6
7 (10)
või isikupuutumatusele juhusliku vägivalla tõttu rahvusvahelise või riigisisese relvastatud kokkupõrke puhul.
43.VRKS § 4 lg 3 sätestab täiendava kaitse vajaduse direktiiviga võrreldes laiemalt, kuna on esitanud näidisloetelu isikut ohustavate olukordade kohta. Ka direktiivi artikli 15 antud definitsioon terminile „suur kahju“ (serious harm) ei ole ammendav.6
44.PPA on leidnud, et kuigi olukord Gaza sektoris on jätkuvalt keeruline, ei paigutu seal aset leidev konflikt kvalifikatsioonidirektiivi artikli 15 (c) kohaselt riigisisese relvastatud konflikti raamidesse ega ole võrreldav Süüria aladel toimuvaga.
45.Palestiina pagulaste jaoks on olemas spetsiaalne kaitserežiim. ÜRO Palestiina Põgenike Abija Tööorganisatsioon Lähis-Idas (United Nations Relief and Works Agency ehk UNRWA) on asutatud nende kaitseks ja abistamiseks. UNRWA tegutseb Läänekaldal, sealhulgas IdaJeruusalemmas ja Gaza sektoris, samuti Jordaanias, Süürias ja Liibanonis. Isikutel, kes saavad abi UNRWA-lt, ei ole õigust pagulasseisundile (kvalifikatsioonidirektiivi artikli 12 lg 1 punkt a, millega lisatakse 1951. aasta Genfi konventsiooni artikkel 1D ELi õigusesse).
46.25.06.2018 leidis Euroopa Kohus, et kui palestiinlane saab rahvusvahelist kaitset UNRWA-lt, ei saa talle anda samal ajal Euroopa Liidu poolt rahvusvahelist kaitset. Kohus sätestas ka kindlad reeglid, mille alusel palestiinlased rahvusvahelist või täiendavat kaitset saavad. Selleks peab isiku personaalne turvalisus olema tõsises ohus, ta on otsinud kaitset UNRWA-lt, kuid ei ole seda saanud ning on olnud sunnitud lahkuma UNRWA hallatavalt alalt endast sõltumatutel põhjustel. Kohus leidis ka, et kui isik lahkus Gazast enne Euroopa Liitu mõnda teise riiki, oleks see teine riik pidanud tegema kindlaks, kas isik sai UNRWA-lt piisavalt abi. Kaitse saamiseks peab isiku enda turvalisus kohas, kus ta elas, olema tõsises ohus. Kohus rõhutas, et sama kehtib täiendava kaitse puhul.7 Seega ei piisa antud juhul kaitse saamiseks asjaolust, et Gaza sektori humanitaarolukord on äärmiselt tõsine. Sellele peab lisanduma kaebajat ennast personaalselt puudutav turvaoht. Ahtud juhul seda aga ei nähtu.
47.PPA on viidanud, et suur osa Gaza populatsioonist on registreeritud põgenikena ja saavad abi UNRWA-lt. Kaebaja kohta vaidlustatavas otsuses vastavat infot ei ole, ent Suurbritannia kogutud päritoluriigi infos märtsist 20198 väidetakse, et abisaajaid on 73% Gaza sektori elanikest. Euroopa Kohus on leidnud, et kui isik saab juba abi UNRWA-lt, ei oleks tal õigust EL rahusvahelisele (ja täiendavale) kaitsele.9
48.Kuni 2018. aasta detsembrini soovitas Belgia asüülitaotlustega tegelev sõltumatu organ CGRS (Office of the Commissioner General for Refugees and Stateless Persons) anda kõikidele Gaza sektorist pärit isikutele rahvusvaheline kaitse või täiendav kaitse. Oma veebilehel 8.12.2018 avaldatud teadaandes soovitati edaspidi lähtuda individuaalsetest hinnangutest, kuna olukord Gazas on endiselt murettekitav, kuid seda enam mitte kõigi elanike jaoks. Uus asjaolu on reaalne võimalus Egiptuse poolt Gazasse siseneda, kuna 2018. aasta esimeses pooles oli sealne Rafah piiripunkt sootuks suletud. PPA kogutud päritolumaa info10 väidab aga, et novembris 2017 võttis kontrolli Rafah piiripunkti Palestiina poolel üle Palestiina Omavalitsus (seni oli olnud alates 2007.
Qualifyng for International Protection (Directive 2011/95/EU). A Judicial Analysis. EASO. December 2016, lk 103 4. lõik.
European Asylum Support Office: 1. Background information on the Rafah border crossing and its control 2. Procedures at the Rafah border crossing 3. Overview of numbers of persons allowed to travel through [Q30], 26.11.2019 (lk 3) – https://www.ecoi.net/en/file/local/2020654/2019_11_Query_Palestine_Gaza_BorderCrossing_Rafah_Q30.pdf 8 (10)
aastast kontroll piiriületuste üle Hamasi käes) ning Palestiina Omavalitsus hoidis kontrolli kuni 2019. aasta jaanuarini. Pärast 2019. aasta jaanuarit võttis kontrolli Rafah piiripunkti üle jälle Hamas. Lisaks väidab päritolumaa info, et inimestel, kes soovivad Rafah kaudu reisida, on vaja Hamasi nõusolekut, mida oli 2018. aastal väga raske saada. PPA leiab, et eeltoodud info valguses on ära langenud taotleja need väited, et Hamas oleks teda piiriületusel kuidagi üle kuulanud või et ta oleks piiriületusel andnud Hamasile garantiisid. CGRS rõhutas, et reaalse tagasipöördumise võimalus on tagakiusu hirmu ja riski hindamise juures oluline element. CGRS märgib samas, et olukorra halvenedes võib tekkida vajadus uuesti kõikide sektorist tulnud isikute kaitseks sõltumata individuaalsetest hinnangutest.11 Igal juhul on Gaza sektorit käsitletud äärmiselt probleemse piirkonnana, kuna rahvusvahelise kaitse andmise üldpõhimõtete kohaselt tuleb alati teha hinnangud individuaalselt.
49.PPA on otsuse p-s 2.3 viidanud sellele, et Rootsi on asunud seisukohale, et üksnes viibimine Gaza või Läänekalda territooriumil ei too isikutele kaasa tõsist ohtu ehk piirkonda ei saa käsitleda EIK artikli 3 ega kvalifikatsioonidirektiivi artikli 15 (b) raames.12
50.Suurbritannia varjupaigaküsimustega tegelev organ on leidnud 2019. aasta märtsi raportis, et ehkki humanitaarolukord Gazas on jätkuvalt tõsine, ei ole see reeglina siiski piisav selleks, et lugeda seda inimõiguste konventsiooni artikli 3 või direktiivi 15b rikkumiseks.13 Olukorda tuleb hinnata individuaalselt ja vaadata, kui haavatav on konkreetne isik. Kohus leiab, et kaebaja ei ole millegi poolest keskmisest enam haavatav. Ta on terve noor mees, kes peaks saama Gazas keskmisest paremini hakkama.
51.Kaebaja kinnitas istungil, et temal isiklikult ei ole terviseprobleeme. Samuti ei ole kaebajal lapsi. Seega ei saa konkreetselt kaebajat puudutavateks lugeda asjaolusid, et Gazas ei ole piisavalt koole, haiglakohti, ravimeid, puuduvad elementaarsed meditsiini- ja sotsiaalteenused. Kuigi Gaza sektoris on suured majanduslikud ja humanitaarsed probleemid, ei ole sealne olukord selline, et tsiviilisikul oleks oht langeda juhusliku vägivalla ohvriks üksnes seal viibimise tõttu. Asjaolu, et kaebaja elas ja töötas Gaza sektoris, kus endiselt elab ka tema perekond, näitab et piirkonnas ei valitsenud sedavõrd suur oht kannatada tõsise kahju või juhusliku vägivalla käes. PPA-le väitis kaebaja, et Gaza sektoris elades käisid seal külas ka tema Rootsis elavad pereliikmed14. Seega ei ole kaebajale saanud Gazas elades osaks tõsist ohtu VRKS § 4 lg 3 mõttes.
52.Kohus ei nõustu PPA järeldusega, et varasema PPA 10.06.2019 otsuse vaidlustamata jätmine tähendas ühtlasi PPA seisukohtadega nõustumist. Kaebaja seda ei kinnitanud ning arusaadavalt võib isikul olla erinevaid motiive, miks otsus vaidlustamata jäeti. Kaebaja kinnitusel ei soovinud ta viibida kinnipidamiskeskuses.
53.Kokkuvõtlikult on vaidlustatud otsus õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
https://www.cgra.be/en/news/change-policy-regarding-asylum-applications-palestinians-gaza EMN Ad-Hoq Query on Palestinians from Gaza and west Union territories (19.04.2017), https://ec.europa.eu/homeaffairs/sites/homeaffairs/files/2017.1171_es_ahq_on_palestinians_from_gaza_and_west_union_territories.pdf
https://www.ecoi.net/en/file/local/2003922/OPTs__Sec_Hmt_in_Gaza_CPIN_v2.0_March_2019.pdf lk 10, p 2.3.13-2.3.14.
Rahvusvahelise kaitse taotleja arvamuse ja vastuväidete ärakuulamise protokoll nr 7001910004-1, lk 3.
9 (10)
OSALISELT TÜHISTATUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 16.04.2021 KOHTUOTSUSEGA.
10 (10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.