3-19-429 7. september 2020 Ülle Polluks A. T kaebus Viru Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes summas 60 eurot, alternatiivselt jalatsite parandamise või asendamise nõudes.
Asja läbivaatamise vorm Menetlusosalised
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 7.10.2020. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kaebaja – A. T Vastustaja – Viru Vangla, esindaja Agu Rillo
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.A. T esitas 2018. a novembris vanglateenistusele taotluse, milles märkis, et tema jalatsitel Nike tuli mõlemal jalatsil tald lahti ning palus viia need parandusse. A. T taotlus rahuldati ja tema jalatsid Nike viidi parandusse.
Jalatsite parandus oli tehtud ja jalatsid tagastati A. T le 4.12.2018, kuid ta keeldus jalatsite vastuvõtmisest.
3.A. T esitas 5.12.2018 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles taotles talle tekitatud kahju hüvitamist seonduvalt asjaoluga, et parandamistööde käigus rikuti tema jalatseid või alternatiivselt jalatsitele pandud õmbluste eemaldamist ja taldade liimimist või rikutud jalatsite asendamist teistega.
4.Viru Vangla jättis 5.02.2019 otsusega nr 6-16/255-2 kahjunõude rahuldamata. Vangla leidis, et kahjunõudes kirjeldatud viisil parandatud jalatsid vastavad selle otstarbele, milleks nende
3-19-429 omanik neid vajab (spordi tegemiseks ja igapäevaseks liikumiseks). Õmbluste eemaldamine on praegusel juhul praktiliselt võimatu ja arvestades jooksujalatsite tavalist väärtust, pole otstarbekas.
5.A. T esitas 08.03.2019 Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse Viru Vangla vastu varalise kahju hüvitamise nõudes summas 60 eurot seoses asjaoluga, et parandamise käigus rikuti tema jalatsid. Alternatiivselt nõudis kaebaja rikutud jalatsite asendamist analoogsetega või nende taastamist kaebaja poolt nõutud viisil.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Kaebaja kinnitusel parandab vanglas jalatseid kinnipeetavast kingsepp, kes määrati tööle käskkirja alusel. Kinnipeetavad annavad enda jalatsid parandusse osakonna vanglateenistusele taotluse alusel. Kaebaja leiab, et vanglas töötav kingsepp parandas kaebajale kuuluvad jalatsid ebakvaliteetselt, millega rikkus nende välimust ja kasutamiskõlblikust ning tekitas kaebajale varalist kahju. Vasakpoolse jalanõu lahti läinud koht oli liimitud ja lisaks õmmeldud nii, et läbi talla olid pandud ebakorrektsed õmblused, mis on ca 1,5-2 cm pikkused. Parempoolsel jalanõul ei ole üldse lahti läinud kohta liimitud, vaid läbi talla on õmmeldud 1,5-2 cm õmblused. Kingsepp oleks pidanud parandama jalatseid liimimise abil, õmblemine ei olnud vajalik. Kaebajal on selliseid jalatseid häbi jalga panna. Sellest tulenevalt palus kaebaja kohtult kaebuse rahuldamist.
7.Vastustaja ei nõustunud kaebusega ja vaidles sellele vastu. Vastustaja arvas kõigepealt, et kaebaja ja vastustaja vahel ei tekkinud avalik-õiguslikku suhet. Ükski vangistust reguleeriv akt ei sea vastustajale kohustuseks parandada vangide jalatseid. Seega, vastustaja ja kaebaja vahel jalatsite parandamise osas tekkis töövõtulepinguline ehk eraõiguslik, mitte avalik-õiguslik suhe, mistõttu ei ole halduskohus pädev lahendama poolte vahel tekkinud vaidlust. Juhul, kui halduskohus kaebust menetleb, palus vastustaja jätta kahjunõue rahuldamata. Vastustaja arvas, et RVastS § 7 lg 4 järgi tuleb ka avalik-õiguslikus kahju hüvitamise menetluses võtta aluseks eraõiguslikud põhimõtted. Kaebaja heidab vastustajale ette, et tema katkiste jalanõude parandustöö ei olnud kvaliteetne. Jalatsid on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 52 lg 1 tähenduses äratarvitatavad asjad, kuna nende väärtus on ajas vähenev ja mingil hetkel on nende majanduslik väärtus null. Eesti õiguses lähtutakse põhimõttest, et kahju kannataja ei tohi kahju hüvitamise läbi rikastuda. Kaebaja jalanõud olid kandmise tõttu kulunud. Vastustaja leiab, et kaebaja tõendamiskoormisse kuulub see, et tema jalanõusid oleks saanud üleüldse (sh ka kindlasti teisiti) parandada. Vastustaja hinnangul see võimalik ei olnud.
KOHTU SEISUKOHT
8.Kohus märgib esmalt, et selgitas menetlusosalistele enda positsiooni seonduvalt poolte vahel tekkinud erimeelusega kohtu pädevuse küsimuse osas. Kohtu poolt varem võetud seisukohad nii kaebuse menetlusse võtmise määruses kui ka kirjaliku menetluse määramise määruses jäävad muutmata. Täiendavalt selgitab kohus, et kinnipeetavate jalatsite parandamist ei ole küll vangistust reguleeritavate õigusaktidega ära otsustatud, kuid kinnipeetavate jalatsite parandamine teenib avalik-õiguslikke eesmärke (rahaliste ressursside kokkuhoid sel viisil, et vastustajal puudub vajadus väljastada kinnipeetavale uusi jalatseid liikumiseks, spordiga
3-19-429 tegelemiseks jne)1, mitte eraõiguslikke eesmärke (teostatud tööde eest kasu saamine). Kohus rõhutab, et jalatsite parandamisel lähtus vastustaja avalikust huvist, mille taga on rahaliste ressursside kokkuhoid, kinnipeetavate isikute inimväärikate kinnipidamistingimuste tagamine korralike nii väliselt kui ka otstarbeliselt jalanõude olemasolu näol.
9.Kaebaja esitas kohtule järgmised nõuded: 1) välja mõista vastustajalt kaebaja kasuks tekitatud varaline kahju summas 60 eurot; alternatiivselt 2) kohustada vastustajat asendama rikutud jalatsid uute analoogsete jalatsitega või 3) taastada rikutud jalatsid kaebaja poolt nõutud viisil. Seega on tegemist liitkaebusega, milles on vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) esitatud hüvitamisnõue (HKMS § 37 lg 2 p 4), heastamisnõuded (HKMS § 37 lg 2 p 5).
10.Kohus selgitab, et vaatab kaebaja nõuded läbi kordamööda ehk esmalt varalise kahju hüvitamise nõude (I), seejärel heastamisnõude seonduvalt jalatsite asendamisega analoogsete vastu (II) ning viimasena heastamisnõude seonduvalt jalatsite taastamisega kaebaja poolt nõutud viisil (III).
11.Varalise kahju hüvitamise nõue
11.1.Kaebaja väitis, et tema jalatsite parandamise käigus rikuti jalatsite välimust ja kasutamiskõlblikkust, mistõttu eetilistel põhjustel ei saa kaebaja neid enam jalga panna.
11.2.RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 7 lg 4 sätestab, kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalikõiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks käesolevale seadusele ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. Kohus on seisukohal, et antud juhul tekkinud vaidluse lahendamiseks kohalduvad VÕS-s töövõtulepingu kohta käivad sätted. VÕS § 641 lg 1 kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Sama paragrahvi lg 2 p-d 1 ja 2 sätestab, et töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi. Kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse.
11.3.Kohus on seisukohal, et juhul, kui töö ei vasta lepingutingimustele ja töövõtja vastutab selle eest, esineb alus pidada vastustaja tegevust õigusvastaseks.
11.4.Haldusasja materjalide kohaselt väljastas kingsepp 4.11.2018 töö vastuvõtmise ajal kviitungi, milles on kirjas, et remonti antakse kaebajale kuuluvad tossud Nike (1 paar) suurusega 44. Kviitungis oleva tossude kirjelduse kohaselt mõlemal jalatsil on ninaotsad äärtest liimist lahti tulnud. Kandade sissepoole tuleb riie panna. Seega saab järeldada, et kingsepal oli plaan parandada kaebajale kuuluvad jalatsid seestpoolt õmmeldes. Kohus möönab, et sellist kviitungit ei ole kaebaja siiski näinud, kuna jalatsite parandamisele üleandmine toimus kontaktisiku kaudu, mistõttu kingsepa ettepanek jalatsite parandamise osas ei jõudnud
RKHK 3-3-1-59-16, p 11.
3-19-429 kaebajani. Vaatamata sellele on kohus seisukohal, et riisiko selle üle, et tehtud töö ei vastanud kaebaja ootusele, kannab kaebaja. Kaebaja ei ole väitnud ega tõendanud, et jalatsite üleandmisel avaldas ta kindlat soovi selle kohta, mis viisil peab olema täidetud jalatsite parandamine. Samas ei avaldanud kaebaja soovi inspektor-kontaktisiku vahendusel tutvuda kingsepa ettepanekuga jalatsite parandamise osas. Eelnevast on võimalik järeldada, et kaebaja peamiseks eesmärgiks oli suhteliselt kulunud jalatsite parandamine, kuid mitte iga hinna eest nende välisilme säilitamine puutumatul kujul. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebaja ja kingsepa või vangla vahel ei eksisteerinud 4.11.2018 seisuga jalatsite parandamise viisi osas kokkulepet.
11.5.Järgmisena hindab kohus, kas parandatud jalatsid sobivad selle otstarbeks, milleks kaebaja neid vajab. Kohus märgib, et jalatsite otstarbeka kasutamise all on mõeldud eelkõige jalatsite sihipärast kasutamist, aga samuti seda, et jalatsite välimus oleks enam-vähem korrektne. Kuigi viimane tunnus on väga subjektiivne, peab kohus õigeks viimase tunnuse hindamisel arvestada jalatsite kogu välisilmega, mis oli enne ja pärast parandamistöid.
11.6.Kaebaja väitis, et rikutud on jalatsite kasutusekõlblikkust. Kohus leiab, et jalatsite kasutusekõlblikkuse all pidas kaebaja silmas jalatsite sihipärast kasutamist. Kohus ei nõustu kaebajaga. Kohus tutvus haldusasja menetluse raames kogutud tõenditega (jalatsite fotod) ja on seisukohal, et jalatseid on võimalik kasutada sihipäraselt ehk kõndimiseks ja spordiga tegelemiseks. Jalatsitele pandud õmblused hoiavad ilmselt taldu paremini kinni, mis tõstab nende vastupidavust suure koormusega kasutamise ajal (kiire jalutuskäik, jooksmine jne). Järelikult, parandamistööde teostamine on läbi viidud sihipäraselt ning selle tulemusena oli taastatud jalatsite sihtotstarve.
11.7.VÕS § 77 lg 1 sätestab, et võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Järgmisena hindab kohus, kas jalatsite parandamistöö oli tehtud vähemalt keskmise kvaliteediga. Kaebaja väitis, et jalatsite parandamistööde käigus rikuti nende välisilmet, et kaebajal on häbi jalatseid jalga panna. Kohus kaebaja seisukohta ei jaga. Vangla poolt kohtule edastatud jalatsite fotodelt nähtub, et jalatsite taldadele pandud õmblused tehtud enam-vähem korrektselt ja jalatsitega sama musta värvi ning ei ole väga silmatorkavad. Kohus märgib, et on üsna tavaline olukord, kus jalatsite tald on tootja poolt läbi õmmeldud või õmblused tehakse just jalatsite parandamistööde käigus. Mõnikord parandamistööde käigus õmbluste taldadele panek on paratamatu, et taastada jalatsite kasutuskõlblikkust ja vastupidavust kasutamise ajal, kuna juba üks või mitu korda liimist lahti läinud kohtade taas liimimine võib, kuid ei pruugi alati olla tulemuslik. Jalatsite parandamistööde eesmärgiks on ikka nende kindla kasutuskõlblikkuse taastamine, millega võib kaasneda jalatsite välisilme ebaolulisel määral muutmine. Kohus märgib täiendavalt, et fotode järgi oli tegemist kasutamise käigus niivõrd kulunud jalatsitega (vasaku jalatsi tallal puudus nina), mis ilmselgelt ei teinud parandamistööde teostamise eesmärgiks nende välisilme säilitamist. Kaebaja ei ole esitanud kohtule mitte ühtegi tõendit selle kohta, et jalatsite parandamine oleks võimalik ja sama tõhus lahti läinud taldade liimimise kaudu. Kohus möönab, et taldade liimimine oli teoreetiliselt võimalik, kuid võttes arvesse jalatsite seisundit, ei oleks see olnud sama tõhus kui taldade läbiõmblemine. Kohus peab vajalikus esile tõsta seda fakti, et ilmselgelt kuluks jalatsite taldade liimimisele tunduvalt vähem aega, võrreldes taldade läbiõmblemisega, mis omakorda vähemalt kaudselt kinnitab vastustaja väidet, et teistmoodi jalatsite parandamine ei oleks võimalik (sama tõhus). Ilmselgelt ka kaebaja ei olnud huvitatud sellest, et jalatsite taldade ninad oleks tulnud mõne kasutamiseaja pärast jälle lahti.
3-19-429
11.8.Kohus leiab, et võttes arvesse jalatsite seisundit enne parandamistööde teostamist, ei ole nende välisilme peale parandamistööde teostamist oluliselt halvenenud. Samas leiab kohus, et jalatsite kuluvust ja välisilmet arvestades ei pidanud kingsepp teadma, et kaebaja oleks soovinud nende parandamist ainult liimimise abil.
11.9.Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et jalatsite parandamise töö vastab keskmisele kvaliteedile, mistõttu ei ole vastustajale omistatav töövõtu kohustuste rikkumine, aga samuti õigusvastane tegevus.
11.10.Lisaks eelpoolnimetatule üheks varalise kahju hüvitamise elemendiks on varalise kahju olemasolu. VÕS § 128 lg 2 sätestab, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Kaebaja väitis, et toimiku leheküljel nr 75 fotol oleva jalatsi rikkumine (vasaku jalatsil on eesotsas auk) leidis aset selle parandamise käigus. Enda väite tõendamiseks ei ole kaebaja esitanud kohtule mitte ühtegi tõendit. Kohus ei pea kaebaja väidet ka eluliselt usutavaks. Ilmselgelt tekkis selline auk jalatsite pikaajalise kasutamise tagajärjel. Kaebaja ise kinnitas kohtule, et jalatsid olid tema kasutusel 10 aastat. Nõustuda saab vastustaja väitega, et enne parandamistööde teostamist oli jalatsite rahaline väärtus nullilähedane. Seega, parandamistöö käigus pandud õmblused ei saa vähendada jalatsite nullilähedast väärtust. Vastupidi, parandamistööde tulemusena saab kaebaja kasutada jalatseid sihtotstarbeliselt. Seega ei tule antud kõne alla jalatsite parandamise ja välisilme ebaolulisel määral muutmise tagajärjel varalise kahju tekkimine, kuna nendel puudub igasugune väärtus ja neid saab edaspidi kasutada sihtotstarbeliselt. Seega on kohus on seisukohal, et vastustaja ei ole jalatsite parandamise tagajärjel rikkunud kaebaja omandis olevaid jalatseid ja tekitanud talle varalist kahju.
11.11.Kuna puudub vastustajapoolne lepingu rikkumine ning õigusvastane tegevus, aga samuti kaebajale tekitatud kahju, jätab kohus varalise kahju hüvitamise nõude rahuldamata.
11.12.Kohus leiab, et teoreetiliselt võib kõne alla ka varaline kahju tekitamine õiguspärase toiminguga. Õiguspärase toiminguga kahju tekitamise korral näeb RVastS § 16 lg 1 ette õiguse nõuda varalise kahju hüvitamist õiglases ulatuses kui kahju tekitati põhiõigusi või -vabadusi erakordselt piirava halduse toiminguga. Kohus on seisukohal, et jalatsite taldade läbiõmblemist ei saa pidada kaebaja põhisõigusi erakordselt piiravaks toiminguks. Ka juhul, kui pidada toimingut põhisõigusi erakordselt piiravaks ei oleks kaebajal õigust nõuda hüvitist. RVastS § 16 lg 2 p 1 ja p 2 järgi, kui seadus ei sätesta teisiti, ei saa RVastS § 16 lg-s 1 nimetatud hüvitist nõuda ulatuses, milles põhiõiguste või -vabaduste piiramise põhjustas isik ise või see toimus tema huvides või isikute eriline kohtlemine on ette nähtud seadusega. Käesoleval juhul oli jalatsite parandamine muu hulgas ka kaebaja enda huvides.
12.Jalatsite asendamise või töö parandamise nõuded
12.1.Kaebaja taotles kohtult alternatiivselt jalatsite asendamist analoogsetega või nende parandamist tema soovitud viisil.
12.1.RVastS § 11 lg 1 sätestab, et kannatanu võib avaliku võimu kandjalt rahalise hüvitise asemel nõuda kehtetuks tunnistatud või vastavas osas muudetud haldusakti või toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist. VÕS § 646 lg 1 sätestab, et kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja
3-19-429 võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. Seega põhimõtteliselt saab kaebaja antud juhul nõuda kas jalatsite parandamist (õmbluste eemaldamist ja taldade ainult liimimist) või jalatsite asendamist.
12.2.RVastS § 11 alusel esitatud tagajärgede kõrvaldamise kaebus on käsitatav alternatiivse nõudena kahju hüvitamisele. Kahju hüvitamise nõudega sarnaselt on sellise kaebuse eelduseks kahju tekkimine. Isikul, kes on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevuse tõttu kahju kandnud, on seega võimalus valida kahju hüvitamise ja tagajärgede kõrvaldamise nõude vahel, samuti võib avaliku võimu kandja ise otsustada rahalise hüvitise asemel RVastS § 11 lõikes 3 toodud tingimustel tagajärgede kõrvaldamise kasuks.
12.3.Sellest tulenevalt heastamisenõude rahuldamise eelduseks on haldusorgani õigusvastane tegevus või tehtud töö mittevastavus vähemalt keskmisele kvaliteedile (lepingu rikkumine). Antud juhul tuvastas kohus, et puudub vastustaja õigusvastane tegevus ja kaebajale tekitanud varaline kahju ning arvestades jalatsite varasemat seisundit, pidas parandatud jalatseid sobivaks selle sihtotstarbeliseks kasutamiseks, aga samuti sellisel viisil ja selliste jalatsite parandamist vähemalt keskmisele kvaliteedile vastavaks. Lisaks on kohus tuvastanud, et kaebaja jalatsid on niivõrd kulunud ja nende väärtus on rahalises mõttes nullilähedane. Seega leiab kohus, et ei ole täidetud jalatsite asendamise ja töö parandamise nõuete eeldusi. Sellest tulenevalt jäävad kaebaja alternatiivsed nõuded jalatsite asendamise või töö parandamise osas rahuldamata.
12.4.Lähtudes eeltoodust, jätab kohus kaebuse tervikuna rahuldamata.
13.Menetluskulud Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1, kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis kaebuse tervikuna rahuldamata. Vastustaja teatas, et tal puuduvad menetluskulud. Võttes arvesse eelpoolnimetatut ja tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest, jätab kohus võimalikud menetluskulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.