lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-20-1507/14

Muud

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 07.09.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-20-1507/14
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
07.09.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
829
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Janar Jäätma

Määruse tegemise aeg ja koht

07.09.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-20-1507

Haldusasi

XX esialgse õiguskaitse taotlus

Menetlusosalised

Taotleja XX Vastustaja Tallinna Vangla

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 26.08.2020 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Võtta XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 26.08.2020 määruse peale haldusasjas nr 3-20-1507 menetlusse.
2.Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 26.08.2020 määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasikaevatav (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tallinna Vangla kinnipeetav XX esitas 13.08.2020 Tallinna Halduskohtule avalduse vaidemenetluse ajaks esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Taotleja soovib, et kohus kohaldaks esialgset õiguskaitset ning lubaks kinnipeetaval osta isiklikuks tarbeks 10 pakki sigarette ja 10 topsi tikke kahe nädala jooksul ning hindadega, mis kehtivad vabaduses. Samuti soovib taotleja, et kohus võimaldaks esialgse õiguskaitse korras ostetud sigarette ja tikke hoida enda juures kambris ja kasutada neid mis tahes ajal ööpäevas (sh vanglasisestes ruumides). Esialgse õiguskaitse taotlusele on lisatud ka nõuetele mittevastav menetlusabi taotlus tõlkekulude kandmisest vabastamiseks.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Tallinna Vangla edastatud dokumentidest nähtub, et XX esitas 14.08.2020 Tallinna Vanglale vaide, milles ta vaidlustab Tallinna Vangla direktori 26.04.2017 käskkirja nr 11/17/31 (edaspidi 26.04.2017 käskkiri), millega muudeti Tallinna Vangla kodukorda ja selle seletuskirja ning lisati mh ka punkt, mille kohaselt on vangla territooriumil suitsetamine

3-20-1507 keelatud. Tallinna Vangla selgitas 19.08.2020 kirjas taotlejale, et vaides esinevad puudused ning 26.04.2017 käskkirja vaidlustamine ei ole eesmärgipärane, kuna alates 01.12.2018 kehtib uus Tallinna Vangla kodukord, mistõttu tuleks esitatud nõuet taotlejal muuta. Lisaks selgitas vangla taotlejale, et tubakatoodete ja suitsetamise keeld tuleneb mh ka justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (edaspidi VSKE) § 82 lg-st 3 ja § 641 p-st

3.VSKE-d ei ole võimalik vaidemenetluses vaidlustada, mistõttu ei saa vangla kinnipeetavale keelatud esemeid anda ega võimaldada nende ostmist.
3.Tallinna Halduskohus jättis 26.08.2020 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Taotluse esitamine on lubatav, kuna isik on eelnevalt pöördunud vaidega vangla poole. Vanglale esitatud vaie on perspektiivitu ning taotlejal puudub esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus. Suitsetamise keeld kehtib vanglates alates 01.10.2017. Taotleja on viibinud vanglas suitsetamiskeelu kehtestamisest alates. Kuigi tubakatoodete müügi keelamine ning suitsetamise piiramine vanglas võib tuua kaasa ebamugavusi, ei ole tegemist pöördumatu tagajärjega (vt Tartu Ringkonnakohtu 06.12.2017 määrus asjas nr 3-17-1449, p 23). Ka Riigikohus on möönnud, et isiku soovi vaide- ja hilisema võimaliku kohtumenetluse ajal suitsetada ei saa pidada piisavalt kaalukaks, et õigustada suitsetamise lubamist vanglates, sh vangla siseruumides (Riigikohtu 14.05.2018 määrus nr 3-17-2610, p 5). Suitsetamise keeld ei tulene üksnes mitte vangla kodukorrast, vaid ka VSKE § 641 p-st 31. Riigikohus hindas nimetatud normi põhiseadusele vastavust ning leidis, et kinnipeetava omandipõhiõiguse ja vaba eneseteostuse õiguse riive, mis tuleneb tubakatoodete ja suitsetamise keelust, on proportsionaalne vahend tagamaks inimeste ja vangla julgeolekut ja korda. Selline keeld ei põhjusta sedavõrd intensiivseid kannatusi ja ebameeldivusi, et saaks jaatada inimväärikuse riivet (Riigikohtu 17.12.2019 otsus nr 5-19-40, punkt 61). Taotleja taotles esialgse õiguskaitse korras, et talle võimaldaks suitsetada vangla kambris ning kuni 10 pakki sigarette 2 nädala jooksul. Suitsetamine põhjustab olulisi terviseprobleeme nii suitsetavatele kinnipeetavatele endale kui ka suitsetava kinnipeetavaga samas ruumis või mõjuväljas olevale mittesuitsetavale vanglaametnikule või kaaskinnipeetavale. Tartu Ringkonnakohus analüüsis 06.12.2017 määruses nr 3-17-1449 põhjalikult suitsetamisega kaasnevaid mõjusid ning jõudis järeldusele, et olukord, kus vanglates kehtib kõigile suitsetamise keeld, mõne üksiku kinnipeetava suhtes kohaldatud esialgse õiguskaitse korras suitsetamise võimaldamine tekitab vanglas pingeid ning võib omakorda ohustada vangla julgeolekut.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4.Taotleja taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist osas, millega keelduti esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisest, ja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse (HKMS §-d 104, lg 1, 207 lg 1, 252 lg 7 ja 204 lg 1). Ringkonnakohus ei pea määruskaebuse kiiremaks lahendamiseks vajalikuks nõuda selle kohta vastustajalt täiendavaid seisukohti.

2(3)

3-20-1507

6.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse või kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Muuhulgas on tegemist olukorraga, kus esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega ähvardab kaebajat tagajärg, mille kõrvaldamine asjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada ka vaidemenetluse ajal.
7.Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et taotluse alusel ei ole võimalik jaatada selle rahuldamise eduväljavaateid ega taotleja õigustele pöördumatuid tagajärgi ei vaidemenetluses ega ka kohtumenetluses. Suitsetamiskeelu õiguspärasust ja põhiseadusele vastavust on hinnatud mitmetes erinevates kohtuasjades. Samuti on hinnatud erinevates kohtuasjades seda, kas suitsetamiskeelu kohaldamine vaide- ja kohtumenetluse ajaks tooks isikule kaasa sedavõrd negatiivseid tagajärgi, mida poleks võimalik hiljem kõrvaldada (Tartu Ringkonnakohtu 06.12.2017 määrus asjas nr 3-17-1449, p 23-29; Tallinna Ringkonnakohtu 25.01.2018 määrus asjas nr 3-17-2476, p 16; Tallinna Ringkonnakohtu 30.01.2018 määrus asjas nr 3-17-2478, p-d 8–12; Tallinna Ringkonnakohtu 21.02.2018 määrus asjas nr 3-18-151, p-d 913). Praeguses taotluses esitatud väited ei luba asuda teistsugusele seisukohale, kui on asutud sarnastes teistes asjades. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid üle (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).
8.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja