Taotleja – XX Haldusorgan, kelle vaidemenetluses esialgse õiguskaitse taotlus esitati – Tallinna Vangla
Menetlustoiming
Vaidemenetluses esitatud taotluse lahendamine
esialgse
õiguskaitse
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada XX menetlusabi taotlus tagasiulatuvalt ja vabastada ta esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumise ning tema esitatud avalduste ja asjas tehtava kohtulahendi põhjendava osa ning resolutsiooni tõlkimise kulude kandmise kohustusest.
2.Jätta XX esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD
1.Tallinna Vangla kinnipeetav XX esitas 13.08.2020 Tallinna Halduskohtule vene keelse avalduse vaidemenetluse ajaks esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Taotleja soovib, et kohus kohaldaks esialgset õiguskaitset ning lubaks kinnipeetaval osta isiklikuks tarbeks 10 pakki sigarette ja 10 topsi tikke kahe nädala jooksul ning hindadega, mis kehtivad vabaduses. Samuti soovib taotleja, et kohus võimaldaks esialgse õiguskaitse korras ostetud sigarette ja tikke hoida enda juures kambris ja kasutada neid mis tahes ajal ööpäevas (sh vanglasisestes ruumides). Esialgse õiguskaitse taotlusele on lisatud ka nõuetele mittevastav menetlusabi taotlus tõlkekulude kandmisest vabastamiseks.
2.XX avalduse tõlke saamise järgselt tegi kohus 21.08.2020 Tallinna Vanglale kohtunõude, milles palus teatada, kas XX on esitanud taotluses toodud asjaoludel Tallinna Vanglale vaide.
3.Tallinna Vangla vastas kohtunõudele 25.08.2020 ning edastas kohtule taotleja 14.08.2020 esitatud vaide. Samuti edastas Tallinna Vangla kohtule 19.08.2020 kirja nr 5-15/20/187-2, millega taotlejale anti tähtaeg vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamise tähtaeg ei ole saabunud.
3.1.Tallinna Vangla edastatud dokumentidest nähtub, et XX esitas 14.08.2020 Tallinna Vanglale vaide, milles ta vaidlustab Tallinna Vangla direktori 26.04.2017 käskkirja nr 1-1/17/31 (edaspidi 26.04.2017 käskkiri), millega muudeti Tallinna Vangla kodukorda ja selle seletuskirja ning lisati mh ka punkt, mille kohaselt on vangla territooriumil suitsetamine keelatud. Tallinna Vangla selgitas 19.08.2020 kirjas taotlejale, et vaides esinevad puudused ning 26.04.2017 käskkirja vaidlustamine ei ole eesmärgipärane, kuna alates 01.12.2018 kehtib uus Tallinna Vangla kodukord, mistõttu tuleks esitatud nõuet taotlejal muuta. Lisaks selgitas vangla taotlejale, et tubakatoodete ja suitsetamise keeld tuleneb mh ka justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (edaspidi VSKE) § 82 lg-st 3 ja § 641 punktist 3. Vangla sisekorraeeskirja ei ole võimalik vaidemenetluses vaidlustada, mistõttu ei saa vangla kinnipeetavale keelatud esemeid anda ega võimaldada nende ostmist.
KOHTU PÕHJENDUSED
Menetlusabi taotluse lahendamine
4.XX esitas kohtule enda K-Raha väljavõtte ning taotluse, et tal võimaldaks kasutada kohtumenetluses vene keelt ning et talle edastataks kohtumäärused vene keelde tõlgituna. Taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks taotleja kohtule ei esitanud. Samuti ei ole taotleja tasunud riigilõivuseaduse § 60 lg-s 6 sätestatud riigilõivu.
5.Kohus mõistab XX taotlust kui menetlusabi taotlust tõlkekulude kandmise kohustusest vabastamiseks (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 111 lg 1 punkt 1). Kuigi taotleja ei esitanud kohtule menetlusabi taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks, siis ei pea kohus praegusel juhul põhjendatuks jätta XX esialgse õiguskaitse taotlust käiguta ning kohustada teda riigilõivuseaduse § 60 lg-s 6 sätestatud riigilõivu tasuma või nõuetekohast menetlusabi taotlust esitama. Olukorras, kus esialgse õiguskaitse taotlus tuleb lahendada kiiresti (HKMS § 252 lg 1) ning taotlusele lisatud K-Raha väljavõttest nähtuvalt ei ole XX 15 euro suuruse riigilõivu ja menetlusdokumentide tõlkekulude tasumiseks vabu rahalisi vahendeid, peab kohus põhjendatuks anda taotlejale menetlusabi ja vabastada ta lisaks menetlusdokumentide tõlkimise ja kohtulahendi resolutsiooni ning põhjendava osa tõlkimise kulude kandmise kohustusest ka esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
6.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi lõiked 2 ja 5 sätestavad, et esialgse õiguskaitse taotluse võib
esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal pärast haldusorganile vaide esitamist. Seega on esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse eelduseks asjaolu, et kohtule on esitatud taotlusega seotud kaebus või haldusorganile vaie (Tartu Ringkonnakohtu 31.01.2020 määrus asjas nr 3-19-2451, punkt 7). Nimetatud nõue on praegusel juhul täidetud.
7.Vaidemenetluse kestel esialgse õiguskaitse võimaldamise eesmärgiks on, et vastustaja või muud isikud ei saaks poolelioleva vaidemenetluse kestel teha toiminguid, mis muudavad taotlejal tema eesmärgi saavutamise võimatuks isegi juhul, kui vaie lõpuks rahuldatakse. Seega tuleb vaidemenetluse ajal esialgse õiguskaitse kohaldamisel kohtul arvestada muu hulgas võimaliku vaide eduväljavaateid ning esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata, kui vaie on perspektiivitu ning samuti ei omaks samas asjas kohtule vaidemenetluse järgselt esitatav kaebus erilisi eduväljavaateid.
8.Kohus leiab, et isegi pärast Tallinna Vangla 19.08.2020 kirjas välja toodud vaides esinevate puuduste kõrvaldamist oleks taotleja vaie perspektiivitu ning taotlejal puudub tegelikult esialgse õiguskaitse vajadus. Suitsetamise keeld vanglates kehtib alates 01.10.2017 ning võttes aluseks kohtute infosüsteemi andmed ning kohtule kättesaadavad kinnipeetava andmed, siis nähtub kohtule, et taotleja on viibinud vanglas (Tartu ja Tallinna Vanglates) alates suitsetamiskeelu kehtestamisest.
9.XX leiab, et suitsetamise ja selleks vajalike tubakatoodete ning tikkude mittevõimaldamine vanglas on ebamõistlik ja väga intensiivne piirang, mille hilisem heastamine ei ole võimalik. Ehkki kohus möönab, et tubakatoodete müügi keelamine ning suitsetamise piiramine vanglas võib tuua kaasa ebamugavusi, siis ei ole tegemist pöördumatu tagajärjega (vt Tartu Ringkonnakohtu 06.12.2017 määrus nr 3-17-1449, punkt 23). Ka Riigikohus on möönnud, et taotleja soovi vaide- ja hilisema võimaliku kohtumenetluse ajal suitsetada ei saa pidada piisavalt kaalukaks, et õigustada suitsetamise lubamist vanglates, sh vangla siseruumides (Riigikohtu 14.05.2018 määrus nr 3-17-2610, punkt 5). Kohus leiab, et antud põhjendused on asjakohased ka käesoleva taotluse lahendamisel.
10.Kohus nõustub vangla viitega puuduste kõrvaldamise kirjas1, mille kohaselt tuleneb suitsetamise keeld, mitte üksnes vangla kodukorrast, vaid VSKE § 641 punktist 31, mille kohaselt on kinnipeetavale vanglas keelatud suitsetatavad tubakatooted ja esemed, millest ja mille abil on võimalik suitsetatavaid tubakatooteid kokku panna või neid suitsetada. Riigikohus hindas nimetatud normi põhiseadusele vastavust ning leidis, et kinnipeetava omandipõhiõiguse ja vaba eneseteostuse õiguse riive, mis tuleneb tubakatoodete ja suitsetamise keelust, on proportsionaalne vahend tagamaks inimeste ja vangla julgeolekut ja korda. Selline keeld ei põhjusta nii intensiivseid kannatusi ja ebameeldivusi, et võiks rääkida inimväärikalt kohtlemise riivest (Riigikohtu 17.12.2019 otsus nr 5-19-40, punkt 61). Tikud on kinnipeetavale keelatud VSKE § 641 punktist 3 tulenevalt ning ka see on põhjendatav vangla ja teiste kinnipeetavate julgeoleku kaalutlusega.
11.Arvestades taotleja esialgse õiguskaitse taotluse sisu, milleks muu hulgas on võimaldada suitsetada vanglas ka kambris olles ning kuni 10 pakki sigarette 2 nädala jooksul, siis märgib kohus, et suitsetamine põhjustab olulisi terviseprobleeme nii suitsetavatele kinnipeetavatele endale kui ka suitsetava kinnipeetavaga samas ruumis või mõjuväljas olevale mittesuitsetavale vanglaametnikule või kaaskinnipeetavale. Tartu
Tallinna Vangla kohtunõude vastus lisa VF_5-15-20-187-2_0
Ringkonnakohus analüüsis 06.12.2017 määruses nr 3-17-1449 põhjalikult suitsetamisega kaasnevat ning jõudis järeldusele, et olukord, kus vanglates kehtib kõigile suitsetamise keeld, siis mõne üksiku kinnipeetava suhtes kohaldatud esialgse õiguskaitse korras suitsetamise võimaldamine tekitab vanglas pingeid ning võib omakorda ohustada vangla julgeolekut. Kohus nõustub Tartu Ringkonnakohtu väljendatud seisukohaga.
12.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et XX esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.