Maksuõigus › Maksuotsused

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.09.2020, välja arvatud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

3-19-235 esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-19-235 Maksumenetluses on lubatatud kasutada süüteomenetluses kogutud tõendeid ning olukorras, kus süüteomenetluses kogutud tõendid on maksukohustuse tekkimise tuvastamiseks piisavad, ei saa maksumenetluses täiendavate tõendite kogumata jätmist pidada uurimispõhimõtte rikkumiseks. Pärast kontrollakti saamist oli vaide esitajal võimalik maksuhaldurile täiendavaid tõendeid esitada või siis viidata, milliseid tõendeid maksuhaldur peaks veel koguma, kuid vaide esitaja ei ole seda teinud. Kuna XX on TubS § 39 lg 1 järgi karistatud maksumärgiga märgistamata ning mittenõuetekohases müügipakendis sigarettide enda valduses hoidmise eest, on väärteokoosseisu ja aktsiisiga maksustamise teokoosseisu tuvastamiseks vajalikud faktilised asjaolud olulises ulatuses kattuvad ning kontrollaktis ja maksuotsuses esitatud informatsioon väärteomenetluses kogutud tõendite ja tuvastatud asjaolude kohta on asjakohane. Maksuvabastused kujutavad endast kõrvalekallet maksustamise üldreeglist ning kõik aktsiisikauba maksuvabastuse alused on ammendavalt sätestatud ATKEAS §-s 27. Selles, et vaide esitaja valduses olnud sigarettide, millelt oli aktsiis tasumata, kogus ületas koguseid, mida on võimalik reisijail Eestisse maksuvabalt toimetada, vaidlust ei ole. Samuti puudub vaidlus selles, et EML Sakala asus kontrollimise ajal Eesti territooriumil. Tulenevalt ATKEAS § 24 lg-s 1 ja §-s 41 sätestatust tekib aktsiisiga maksustamata aktsiisikauba valdajal aktsiisi tasumise kohustus kõigil juhtudel, kui aktsiisikaubale ei kohaldata ajutist aktsiisivabastust (ATKEAS § 4) või aktsiisivabastust (ATKEAS § 27). Seetõttu ei oma vaide esitaja valduses olnud aktsiisiga maksustamata sigarettide maksustamisel tähtsust asjaolu, kas vaide esitaja kavatses need sigaretid laeva pardalt maale tuua või mitte. ATKEAS § 27 lg 1 p 181 kohaselt on aktsiisist vabastatud alkohol ja tubakatooted, mida tarbitakse ärilisel eesmärgil käitatava õhusõiduki või laeva pardal liikmesriikidevahelise reisi ajal, välja arvatud kaasamüüdav kaup. EML Sakala puhul aga ei ole tegemist ärilisel eesmärgil käitatava laevaga ning seetõttu ei laiene selles sättes toodud maksuvabastus EML Sakala pardalt avastatud sigarettidele. Vaidlusaluseid sigarette ei ole võimalik käsitada proviandina. Nõukogu direktiivi 2008/118/EÜ (aktsiisidirektiiv) art 41 kohaselt võivad liikmesriigid ajani, kuni nõukogu võtab vastu ühenduse sätted laevade ja õhusõidukite proviandi kohta, säilitada oma siseriiklikud sätted sellise proviandi maksuvabastuste kohta. ATKEAS-s käsitleb sellise aktsiisikauba maksuvabastust, mis on käsitatav proviandina, § 27 lg 1 p 181, kuid selle sätte kohaldamise eeldused ei ole täidetud. Varude tolliformaalsusi reguleerib tolliseaduse (TS) § 48 lg 1 alusel kehtestatud rahandusministri 19.06.2017 määrus nr 38 ning selles on juttu tarbevarust (TS § 47 lg 2) ja kaasavõetavast varust (määruse § 2 lg 2), kusjuures vee- või õhusõidukile toimetatud varude kohta peab vee- või õhusõiduki käitaja pidama arvestust (määruse § 10). Maksuhaldur on tuvastanud, et kaubad olid kohe soetatud meeskonnaliikmetele, mitte laeva käitanud isikule ning vaide esitajale kuulunud sigaretid ei kajastunud laeva varude arvestuses, kuna tegemist ei olnud laevavarude ehk proviandiga. Ka kuni 01.07.2017 kehtinud TS § 57 ja selle lõike 5 alusel kehtestatud rahandusministri 17.06.2009 määrus nr 41 kehtestas analoogse varude tolliformaalsuste korra.

3(12)

3-19-235 maksumenetluse käigus kordagi kaebaja poole selgituste saamiseks ja asjaolude tuvastamiseks. Vaidlust ei ole selles, et kaebajalt EML Sakala pardalt ära võetud sigarettide näol ei olnud tegemist salakaubaga. Kaebaja kui NATO missioonil viibinud sõjaväelane soetas enda tarbeks sigarette missioonil viibides EL riikide sadamates ametlike nn duty free (maksuvabade) varustajate kaudu. Maksuotsusest ei selgu, kas EML Sakala pardal kaebajalt ära võetud sigarette tuleks käsitada EL-st pärineva kaubana või EL välise kaubana. Maksuhaldur on jätnud maksuotsuse koostamisel tähelepanuta territoriaalsusprintsiibi. Ainuüksi asjaolu, et isik valdab Eesti maksumärgiga maksustamata sigarette aktsiisivabastuseta, ei saa tekitada isikule Eestis aktsiisi maksmise kohustust. Maksuotsusest peaks nähtuma, kas praegusel juhul on üldse täidetud ATKEAS-e kohaldamise tingimused, sh territoriaalsusprintsiip. Vaidlust ei ole selles, et EML Sakala peatus Tallinnas missiooni toimumise ajal üksnes ajutiselt ning missioon jätkus. Kaebaja on korduvalt MTA-le selgitanud, et tal ei olnud plaanis tema valduses olnud sigarette Eestis maale tuua. Sigaretid võeti kaebajalt ära laeva pardal, mis viibis ajutiselt Eesti sadamas. Lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ühenduse tolliseadustik), art 139 lg-st 2 tulenevalt ei olnud kaebajal kohustust sigarette MTA-le esitada. Rahvusvahelises merenduses on tavapärane, et laevapere liikmed saavad soetada sadamatest kaupu duty free varustajate kaudu, et neid merel tarbida. Sellise kauba olemasolu pardal ei tähenda, et igas sadamas, kuhu laev saabub, tekiks laevapere liikmetel sellelt kaubalt aktsiisi maksmise kohustus, hoolimata sellest, et nad seda maale ei too. Missiooni käigus läbis EML Sakala mitmeid erinevate riikide sadamaid. Kaebajale jääb arusaamatuks, miks tekkis kaebaja aktsiisi maksmise kohustus just Eestis. Aktsiisimaks on tarbimismaks, millega maksustatakse kaupa selle tarbimisse lubamisel. Kaebajalt läbiotsimise käigus ära võetud kaup Eestis tarbimisse ei jõudnud. Veelgi enam, duty free varustajalt soetatud sigaretid ei ole üldse EL tolliterritooriumil vabasse ringlusesse jõudnud. Seega taandub küsimus sellele, kas täidetud on üldse aktsiisi tasumise kohustuse tekkimiseks vajalik teokoosseis. Euroopa Kohus on meritsi liikuva kauba osas aktsiisi tasumise kohustust käsitlenud kohtuasjas nr C-230/08. Euroopa Kohus seob aktsiisi maksmise kohustuse tekkimise kauba toomisega ühenduse tolliterritooriumile ehk vabale turule ilma seda vabale turule tuues esimeses tolliasutuses deklareerimata. Kaebajale kuulunud kaup ei jõudnud vabale turule. Sellest tulenevalt ei esinenud ka aktsiisi tasumise kohustuse tekkimiseks vajalik teokoosseisu aktsiisidirektiivi art 5 lg 1 tähenduses. Laeva pardal hoitud sigarettide näol oli tegemist proviandiga. Õigusaktid ei piira proviandi suurust ega proviandi säilitamise ajalist piiri. Aktsiisidirektiivi preambuli kohaselt ei ole proviandina kasutatava aktsiisikauba puhul sobivat ühtset lahendust leitud. Seega ei reguleeri aktsiisidirektiiv ega ATKEAS aluse pardal oleva proviandi maksustamist. Maksuhalduri poolt viidatud ATKEAS § 27 lg 1 p 181 ei ole asjakohane, kuna praegusel juhul ei ole tegemist ärilisel eesmärgil liikmesriikide vahelisi reise korraldava laeva pardal tarbitava kaubaga. NATO koosseisu kuuluval alusel teenivatel sõjaväelastel on aktsiisidirektiivi kohaselt õigus aktsiisikaupa maksuvabalt soetada. ATKEAS § 571 sätestatud kogused ei tähenda, et vähemalt 18 aastasel reisijal oleks õigus teisest liikmesriigist aktsiisivabalt isiklikuks tarbeks Eestisse tuua üksnes 800 sigaretti. Sigarettide hulk, mida isik võib isiklikuks tarbeks maksuvabalt Eestisse tuua, ei ole ATKEASs kuidagi piiratud. Seaduses sätestatud kogus tähendab seda, et alla 800 sigareti puhul puudub maksuhalduril igasugune vajadus tuvastada, kas sigaretid tõesti tuuakse isiklikuks tarbeks. Juhul, kui vähemalt 18 aastane isik toob teisest liikmesriigist Eestisse aga rohkem kui 800 4(12)

3-19-235 sigaretti, on maksuhalduril alus arvata, et tubakatooted ei ole isiklikuks kasutamiseks. See aga ei tähenda, et need kuuluksid koheselt aktsiisiga maksustamisele. Lähtuvalt maksukorralduse seaduse (MKS) §-s 11 sätestatud uurimispõhimõttest koostoimes MKS § 46 lg-ga 2 tuleb maksumenetluse käigus enne haldusakti koostamist tuvastada, kas toodud sigaretid olid isiklikuks tarbeks. Kaebaja kinnitab, et sigaretid olid isiklikuks tarbeks. Vastupidine ei ole maksumenetluse käigus tõendamist leidnud.

otsusega

kaebuse

rahuldamata

ja

MTA-l oli tulenevalt TS § 58 lg-st 1 (täna kehtiva TS § 49 lg 1) õigus kontrollida miinijahtijat EML Sakala kui riigikaitse- ja julgeolekuülesannet täitva üksuse transpordivahendit. MTA ametnikud teostasid kontrolli ajal, mil laev viibis Miinisadamas, st Eesti territooriumil. Sõltumata sellest, kas aktsiisikaup tuuakse Eestisse teisest liikmesriigist või väljastpoolt EL-i, rakendub ATKEAS. Sealjuures kauba päritolust (s.o, kas kaup on tulnud Eestisse teisest liikmesriigist või väljastpoolt EL-i) ei sõltu aktsiisiga maksustamine (kaubad maksustatakse ühtemoodi). Üksnes sissetoodavate kaupade maksuvabade koguste kindlakstegemisel omab kauba päritolu tähtsust (vt ATKEAS § 57 ja § 571). Seega ei saa väita, et MTA oleks miinijahtijal EML Sakala läbiviidud kontrolli ja vaidlusaluse maksuotsuse andmisega läinud vastuollu territoriaalse maksustamise põhimõttega. Praegusel juhul ei esine ATKEAS §-des 4, 26 või 27 sätestatud maksuvabastuse aluseid. Merel tarbimine ei ole mahutatav ATKEAS § 27 lg 1 p 181 alla, sest tegemist ei olnud ärilisel eesmärgil käitatava laevaga. Laevapere poolt merel tarbimiseks soetamisena ei ole sisustatav see, kui maksuvaba aktsiisikaupa soetatakse kordades rohkem, kui on reaalne tarbida teadaoleval merel viibimise perioodil. Isegi kui kaebaja suitsetab ööpäevas 2 pakki sigarette, s.o 40 sigaretti, siis tähendaks 32 000 sigareti soetamine varu 800-ks ööpäevaks merel. Jättes kõrvale asjaolu, et kaebaja ei ole viidanud sellise maksuvaba varu tekitamise õiguslikule 5(12)

3-19-235 alusele, ei saa pidada ka usutavaks, et kaebaja eesmärgiks sellise koguse soetamisel oli varustada ennast merereiside tarbeks. Kaebaja ei ole veenvalt selgitanud, miks ta arvas, et tal ei pruugi mitme aasta jooksul tekkida analoogset võimalust sigarettide soetamiseks. Laeva pardal oli ka nn „lavka“ ehk müügipunkt, kus missiooni ajal müüdi mereväelastele erinevaid kaupu, sh soodsaid sigarette. Samuti ei nähtu kohtule asjaolusid, mis saaksid luua kaebajas veendumuse, et tal on võimalik kasutada Eesti mereväe laeva mitme aasta jooksul endale kuuluva kauba hoiustamiseks (sh ajal, kui ta ise seal ei viibi). Isegi kui Tallinn oli vahepeatuseks missiooni käigus, ei ole kaebaja esitanud veenvat põhjendust selle kohta, et tal poleks olnud soovi ega võimalust Tallinnas neid sigarette maale tuua ja turustada. Proviandiks saab pidada laeval olevat kaupa, mille on tellinud laeva käitav isik, mis kuulub laeva käitavale isikule ning mis edaspidi võõrandatakse reisijatele või meeskonnaliikmetele (vt kuni 01.07.2017 kehtinud TS § 57 ja selle lg 5 alusel kehtestatud rahandusministri 17.06.2009 määrus nr 41). Praegusel juhul ei tellinud/soetanud vaidlusaluseid sigarette laeva käitav isik, vaid kaebaja. Kui laevapere liige soetab endale merereisi tarbeks aktsiisikauba varu sellises koguses, et see ei ole ära tarbitud järgmise liikmesriigi territooriumile jõudes, tulebki olla valmis igakordselt uude riiki jõudes selgitama ja tõendama ärilise eesmärgi puudumist/isiklikuks tarbimiseks soetamist. ATKEAS § 27 lg 1 p-i 6 tuleb rakendada koostoimes ATKEAS § 27 lg-ga 6, mille kohaselt on maksuhalduril alust arvata, et reisija toodud aktsiisikaupa kasutatakse ärilisel eesmärgil, kui tubakatoodete kogus ületab ATKEAS §-des 471 ja 571 sätestatud piirnorme (p 1) või seda võimaldab eeldada reisi eesmärk, aktsiisikauba valdaja seotus ettevõtlusega, aktsiisikauba Eestisse toimetamise viis, aktsiisikaubaga seotud dokument, aktsiisikauba kogus, aktsiisikauba laad või aktsiisikauba toomise sagedus (p 2). Koguseline piirmäär (praegusel juhul 800 sigaretti) on üks teguritest, mida saab arvestada hindamisel, kas kaup on isiku valduses kaubanduslikul eesmärgil või mitte, ent arvesse tuleb võtta ka muid ATKEAS § 27 lg-s 6 toodud kriteeriume. ATKEAS § 571 sätestatud piirmäära ei saa pidada automaatselt maksustamist välistavaks aluseks, vaid tegemist on suunisega. Eelkõige aktsiisikauba kogus on praegusel juhul selliseks teguriks, mis andis maksuhaldurile aluse arvata, et vaidlusalused sigaretid toodi Eestisse ärilisel eesmärgil. Samuti puudus maksuhalduril mistahes põhjus arvata, et vaidlusalustest sigarettidest just 800 sigaretti olid mõeldud isiklikuks kasutamiseks. Kui maksuhaldur on tuvastanud sedavõrd suures koguses sigarette, mis ületab ATKEAS § 571 p-s 1 sätestatud piirmäära (TubS § 6 lg 2 tähenduses kaubanduslik kogus), siis pöördub tõendamiskoormus ümber ning isikul tuleb maksuhaldurile tõendada, et sigaretid (sh piirmäära sisse jääva koguse osas) olid soetatud isiklikuks otstarbeks. Vabasse ringlusse jõudmisena on ATKEAS § 41 ja § 24 lg 1 kohaselt sisustatav see, kui isik valdab Eestis sigarette, mis on aktsiisiga maksustamata ning millele ei kohaldu ajutine aktsiisivabastus (ATKEAS § 4 lg 1 ja § 26) või aktsiisivabastus (ATKEAS § 27). Kaebaja valdusest tuvastati Eestis asuvalt laevalt aktsiisiga maksustamata sigaretid ning kaebaja on selgitanud, et soetas need maksuvabalt väljaspool Eestit. Ajutine aktsiisivabastus ega aktsiisivabastus nimetatud sigarettidele ei laiene. Seega on ATKEAS § 41 ja § 24 lg 1 teokoosseis täidetud. Kaebaja ei ole selgitanud, milline seaduslik alus võimaldab tal liikuda suure koguse aktsiisikaubaga liikmesriigist liikmesriiki selliselt, et vabasse ringlusse jõudmist ei toimu. Aktsiisi maksmise kohustust ei välista kaebaja viide ühenduse tolliseadustiku art 139 lg-le 2. Praegusel juhul ei puuduta vaidlus kaupade importi Eestisse väljastpoolt EL tolliterritooriumi (sh tollimaksu), vaid ühenduse siseselt liikunud ning ühenduse territooriumil (Eestis) avastatud aktsiisikauba maksustamist. Praegusel juhul ei esinenud ka Euroopa Kohtu 29.04.2010 otsuses asjas nr C-230/08 kirjeldatud olukorda, kus kaup peeti kinni ja hiljem 6(12)

3-19-235 hävitati enne ühenduse territooriumil asuvast esimesest tolliasutusest väljumist. Seega on maksuhaldur põhjendatult leidnud, et kaebajal tekkis aktsiisi tasumise kohustus. Vaidlustatud maksuotsus on õigusliku aluse osas mõnevõrra vastuoluline. Kui kontrollaktis on viidatud ATKEAS § 22 lg 1 p-le 8 ja § 24 lg-le 1, siis maksuotsuses on viidatud nii ATKEAS § 22 lg 1 p-le 4 ja § 24 lg-le 12 kui ATKEAS § 22 lg 1 p-le 8 ja § 24 lg-le 1. Eeltoodu ei too siiski kaasa maksuotsuse tühistamist, kuna see ei võinud mõjutada asja otsustamist (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58). Ka vaideotsuses on maksuhaldur kinnitanud, et maksustamise aluseks on ATKEAS § 41, § 22 lg 1 p 8 ja § 24 lg 1. Väärteomenetluse käigus kogutud tõendite kasutamine maksumenetluses ei ole välistatud (vt MKS § 11, § 59 lg 1, § 45, HMS § 38 lg 1, Tallinna Ringkonnakohtu 05.12.2017 otsus nr 316-2368, Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-2-03 ja 3-16-2497). 15.10.2018 kontrollaktile oli kaebajal võimalik esitada omapoolsed vastuväited. Seda õigust on kaebaja ka kasutanud. Eelnevast tulenevalt ei ole maksuhaldur rikkunud uurimispõhimõtet määral, mis tooks kaasa vaidlustatud maksuotsuse õigusvastasuse. Tähelepanuta ei saa jätta ka seda, et vastavalt MKS § 10 lg-le 3 tuleb maksuhalduril viia menetlus läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi. Kaebaja ei ole esitanud vastuväiteid maksuotsuses esitatud aktsiisiarvestusele. Ka kohtule ei nähtu ilmselgeid eksimusi maksuotsuses kajastatud aktsiisi arvestuses (ATKEAS §-d 56 ja 60). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7(12)

3-19-235 Kaebaja viidatud Euroopa Kohtu 29.04.2010 otsus kohtuasjas C-230/08 on asjakohane. Isegi kui asuda seisukohale, et Eesti merepiiri ei saa käsitada EL tollipiirina, oli vaidlusaluse kauba näol tegemist kaubaga, mis soetati maksuvabalt teiste EL liikmesriikide sadamatest maksuvabast tsoonist. Seega saaks sellist kaupa lugeda Euroopa ühenduse territooriumile saabunuks üksnes siis, kui see oleks Eestis maale toodud ilma seda nõuetekohaselt deklareerimata (väljutud esimesest tolliasutuse tsoonist), mida praegusel juhul ei tehtud. Kaebaja ei nõustu kohtu käsitusega, et kaebaja peaks olema valmis tõendama, et kaupa ei soetatud ärilisel eesmärgil, vaid isiklikuks tarbeks. Olukorras, kus kaup ei ole ühenduse tolliterritooriumile saabunud, vaid see on jätkuvalt alusel, puudub õiguslik alus väitmaks, et see kaup on aktsiisidirektiivi mõttes Euroopa Liidu territooriumil, mis on aga aktsiisidirektiivi § 5 lg 1 kohaselt kauba aktsiisiga maksustamise eelduseks. Isegi kui tegemist olnuks aktsiisikaubaga, mis oli kaebajal kaasas EL liikmesriigist saabumisel ja tal oleks olnud plaan see Eestis maale tuua, pidanuks maksuhaldur maksumenetluse raames täpsustama kaebaja eesmärke ja sigarettide kasutamise otstarvet. Seda ei tehtud. Kaebajat ei teavitatud maksumenetluse alustamisest ja esmakordselt sai kaebajale maksumenetluse läbiviimine teatavaks alles temale kontrollakti esitamisel. Eriarvamuses põhjendas kaebaja, et tegemist on isiklikuks tarbeks mõeldud sigarettidega ning maksuotsuses seda asjaolu kahtluse alla ei seatud ja vastupidist ei tõendatud. Seetõttu on kohus põhjendamatult heitnud kaebajale ette, et ta ei ole tõendanud sigarettide kasutusotstarvet. Maksuhaldur ja kohus on jätnud tähelepanuta, et teisest EL liikmesriigist on kaebajal õigus Eestisse tuua maksuvabalt 800 sigaretti ja tuleb eeldada, et need on mõeldud isiklikuks otstarbeks. Praegusel juhul ei ole maksu- ega kohtumenetluses tõendatud, et 32 000 sigaretist 800 ei olnud kaebajal mõeldud isiklikuks otstarbeks. Seda maksustamisel arvesse võtmata jätmisel on jõutud ebaõige maksuotsuseni. EL ametlikul veebileheküljel euroopa.eu avaldatud informatsiooni kohaselt, kui isik ei suuda esitada piisavalt tõendeid selle kohta, et sigaretid olid mõeldud isiklikuks otstarbeks, võib nõuda isikult maksude tasumist või kaubad konfiskeeritakse. Maksuhalduril puudub õigus üheaegselt kaupu konfiskeerida ja nõuda maksude tasumist. Kuna kaebajalt konfiskeeriti sigaretid, on täiendavalt aktsiisimaksude nõudmine õigusvastane.

8(12)

3-19-235 Vastustaja ei nõustu apellatsioonkaebuse seisukohaga, et kaubad ei ole väljunud esimesest tolliasutuse tsoonist. Kaubad ei olnud avastamise hetkel tollilaos ega vabatsoonis. Samuti ei eksisteeri Miinisadamas tollipunkti või tollitsooni. Vaidlust ei saa olla ka kauba staatuses, kuna maksukohustuslane kinnitas ise sigarettide soetamist Euroopa Liidu liikmesriikides. Olukorras, kus kaup ei pärine kolmandatest riikidest, ei teostata sellega tolliprotseduure. Kaebaja väide, et tema valduses avastatud 32 000 sigaretist on 800 igal juhul maksuvaba, on ekslik. Väide on vastuolus kaebaja enda positsiooniga, et tegemist on väidetavalt kolmanda riigi staatusega kaubaga, mis ei ole väljunud esimesest tolliasutuse tsoonist. Juhul kui tegemist oleks kolmanda riigi staatusega kaubaga, mis ei olnud teistes liikmesriikides vabasse ringlusse lastud, siis oleks maksuvabaks piirnormiks 40 sigaretti. Vastustaja jääb seisukoha juurde, et sigaretid pärinevad EL-st. Praeguses asjas on aktsiiskauba kogus selliseks teguriks, mis andis aluse arvata, et sigaretid ei ole toodud Eestisse isiklikuks tarbeks. ATKEAS § 27 lg 1 p 6 sätestab, et aktsiisist on vabastatud tubakatoode, mille reisija toimetab temaga koos liikuvas pagasis Eestisse ATKEAS §-s 571 lubatud kogustes ja tingimustel. ATKEAS § 27 lg 6 p-i 1 kohaselt on maksuhalduril alust arvata, et reisija toodud aktsiiskaupa kasutatakse ärilisel eesmärgil, kui tubakatoodete kogus ületab ATKEAS §-s 571 sätestatud piirnorme. Maksuhaldur ei pea tõendama Eestisse toodud aktsiiskauba otstarvet, kui nende kogus ületab ATKEAS §-s 471 või ATKEAS §-s 571 sätestatuid piirnorme. Olukorras, kus Eestisse toimetatakse 32 000 sigaretti (mis on 40 korda rohkem ATKEAS § 571 p-s 1 toodud maksuvabast piirnormist), on tõendamiskoormus kaebajal. Eesti sõjalaevaga NATO missiooni ajal toimetati Eestisse maksumärkidega märgistamata kokku 670 476 sigaretti ning sigarette hoiustati isegi side- ja relvaruumides. Ei ole eluliselt usutav, et sigaretid olid mõeldud isiklikus tarbeks ning neid ei olnud plaanis laevalt maha laadida. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi usaldusväärset tõendit või selgitust, mis võimaldaks arvata, et sigaretid on isiklikuks tarbeks. Sigarettide konfiskeerimine ei välista maksukohustuse tekkimist, kui aktsiisi tasumise kohustuse teokoosseis on täidetud (ATKEAS § 41 lg 1, § 22 lg 1 p 8 ja § 24 lg 1), kuna konfiskeerimine ei saa olla aktsiisivabastuse aluseks. ATKEAS §-s 27 on ammendavalt loetletud aktsiisivabastuse võimalused ning konfiskeerimine ei ole seal välja toodud. Samuti on konfiskeeritud kauba aktsiisiga maksustamine, kui see on avastatud EL territooriumil (s.t vabas ringluses), kooskõlas kaebaja poolt viidatud Euroopa Kohtu lahendis C-230/08 toodud seisukohaga.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt.

3-19-235 sigaretid olid pakitud kastidesse, millel oli kiri For Duty Free Sale Only), kujutab endast potentsiaalset ohtu ühenduse turule. Kui aktsiisikauba saab lugeda tarbimisse lubatuks, tuleneb sellest, et kaebajal oli võimalik sigarette turustada ja turgu mõjutada. Turu mõjutamisega oleks tegemist ka olukorras, kui kaebajal polnud kavas sigarette müüa, vaid lisaks ise tarbimisele jagada sigarette sellises koguses (32 000) ka sõpradele ja tuttavatele (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 28.05.2020 otsus haldusasjas nr 3-19-284, p 8).

3-19-235 Eestis, eesmärgiga see vabasse ringlusse lasta. Kuigi miinijahtija läks missiooniga seoses Tallinna sadamast veel neljaks päevaks Riia sadamasse, pöördus laev pärast seda Tallinnasse tagasi, kus missioon lõppes. Sellega on seletatav ka asjaolu, miks Tallinnas toimunud läbiotsimise käigus polnud laeva meeskond hakanud kaupa veel laevast välja toimetama. Kui kaebaja väide on, et ta ei kavatsenudki sigarette laevast välja toimetada, siis jääb selgusetuks, millisel alusel oleks ta saanud kasutada Eesti mereväe laeva mitme aasta jooksul endale kuuluva kauba hoiustamiseks.

3-19-235 kaebuse ja apellatsioonkaebuse 2,5% ulatuses ning vastavas proportsioonis tuleb kaebaja menetluskulud vastustajalt välja mõista (HKMS § 108 lg 1). Halduskohtus olid kaebaja menetluskulud 1944,89 eurot (riigilõiv 99,89 eurot ja esindajakulu 1845 eurot), ringkonnakohtus 1629,89 eurot (riigilõiv 99,89 eurot ja esindajakulu 1530 eurot). Kulud on põhjendatud. Vastustajalt tuleb kaebaja kasuks välja mõista 89,37 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.