Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla kohustamiseks väljastada kastrulite kaaned või vahetada toidunõud
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Nikolai Lilitškini kaebus.
2.Jätta Nikolai Lilitškini taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta Nikolai Lilitškini taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (RÕS § 15 lg 8, HKMS § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Nikolai Lilitškin (kaebaja) esitas Tartu Halduskohtule 12. juulil 2020 kaebuse Tartu Vangla tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamiseks ning vangla kohustamiseks väljastada kastrulite kaaned või vahetada toidunõud. Kaebaja põhjendab, et kõikides vangla sektorites on toidunõud, kuid sektoris E-7 ei ole kastrulitele kolme kaant. Vangla ei reageeri kaebaja ega teiste kinnipeetavate nõudmistele väljastada kastrulite kaaned toidu soojendamise ja valmistamise jaoks. Kaebuses on esitatud taotlused riigilõivust vabastamiseks ja riigi õigusabi määramiseks.
2.Tartu Vangla esitas kohtule 20. juulil ja 3. augustil 2020 vastused kohtunõuetele. Vastustest ning neile lisatud dokumentidest nähtuvalt esitas kaebaja vanglale 27. mail 2020 kaebuse asjaoludega seonduva taotluse, mille vangla tagastas kaebajale 1. juuni 2020. a otsusega nr 2-3/2035-2 tõlkimise korraldamiseks. Kaebaja esitas vanglale seejärel 10. juunil 2020 vaide blanketil avalduse, milles viitab mh talle tagastatud 27. mai 2020. a taotlusele. Vangla nõustub kohtuga, et kaebaja 10. juuni 2020. a avalduse puhul nähtuvad viited, et tegemist on vaidega. Vangla märgib, et kaebaja 10. juuni 2020. a avaldus on jäetud õigusvastaselt lahendamata ning kohustuslik kohtueelne menetlus tuleb seetõttu lugeda läbituks. Lisaks selgitab vangla, et Tartu Vangla E-7 sektoris on kinnipeetavate, sh kaebaja kasutuses praepannid, ahjuplaat, kulp, pannilabidas, veekeetja ning kolm erinevas mõõdus kastrulit, millest kahel väiksemal on kaas
3-20-1319 olemas. Kõige suuremal kastrulil kaas puudub. Kuna vangla hinnangul oli kastrul jätkuvalt kasutuskõlblik, siis jäeti see kinnipeetavatele kasutamiseks.
KOHTU SEISUKOHT
3.Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg-st 4 lähtub kohus kaebaja nõude tõlgendamisel tema tegelikust tahtest ning mõistab, et kaebaja on esitanud HKMS § 37 lg 2 p 2 alusel kaebuse Tartu Vangla kohustamiseks väljastada talle kastrulite kaaned või vahetada toidunõud. Kuigi kaebaja on eraldi välja toonud, et soovib vangla tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamist (HKMS § 37 lg 2 p 6), ei käsitle kohus tuvastamisnõuet kaebuse eraldi nõudena, sest tuvastamisnõue on hõlmatud kohustamisnõudega.
4.Kohtu hinnangul on kaebaja esitatud kohustamisnõude osas kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud. Kaebaja on vanglale esitanud kaebuse asjaoludega seonduva taotluse, mille vangla on talle tagastanud. Seejärel on kaebaja esitanud vanglale vaide, kuid vangla ei ole seda tähtaegselt läbi vaadanud ja lahendanud (vt käesoleva määruse p 2). Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 kohaselt tuleb kohustuslik kohtueelne menetlus vaide tähtaegselt lahendamata jätmisel läbituks lugeda. Siiski ei ole kaebuse sisuline menetlemine selles asjas kohtu hinnangul põhjendatud. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
5.Vaieldav on, kas kohtumenetluse raames saab kaebaja vaidlustada üksnes taotluse tagastamise otsuse, s.o Tartu Vangla 1. juuni 2020. a otsuse nr 2-3/2035-2 õiguspärasust või on kohtumenetluse esemeks ka taotluses märgitud soovitud toimingu sooritamise võimalikkuse kontroll. Kohtu hinnangul on taotluse ebaõige tagastamise korral kaebaja õiguste efektiivseks kaitseks ning menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt võimalik kohtumenetluses lahendada ka soovitud toimingu sooritamise kohustamise nõue. Kui haldusorganil on kaalutlusõigus toimingu sooritamise otsustamisel ning kaasuse asjaolud ei ole sedavõrd selged, et kohus saab teha definitiivse ettekirjutuse, siis saab kohus taotluse ebaõige tagastamise korral kohustada vanglat lahendama taotlus uuesti. Vastupidisel juhul on kohtu pädevuses teha ettekirjutus konkreetse toimingu tegemiseks. Seetõttu leiab kohus, et kohtule esitatud kohustamisnõue hõlmab nii vangla kohustamist lahendada kaebaja taotlus kastrulite kaante väljastamiseks või toidunõude vahetamiseks uuesti kui ka vangla kohustamist sooritada taotluses märgitud toiming.
6.Vangla on tagastanud kaebaja 27. mai 2020. a taotluse, sest taotlus oli venekeelne ning keeleseaduse (KeeleS) § 12 lg 1 ja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 20 lg 1 alusel on haldusmenetluse keeleks eesti keel. Seega pole vangla keelenõudele tuginevalt kaebaja algselt esitatud taotlust sisuliselt lahendanud. Justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 491 reguleerib üksnes vaiete ja kahju hüvitamise taotluste tõlkimise korraldust ning see ei ole vanglale esitatud muude taotluste lahendamisel kohaldatav. Võõrkeelse taotluse lahendamisel tuleb lähtuda haldusmenetluse seaduses ja keeleseaduses sätestatust. Kohtu hinnangul annavad KeeleS § 12 lg 1 ja HMS § 21 lg 2 võõrkeelse taotluse või muu pöördumise adressaadile (vanglale) kaalutlusõiguse küsimuses, kas nõuda taotlejalt võõrkeelse dokumendi tõlget eesti keelde või mitte (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 12. aprilli 2019. a määrus asjas nr 3-18-1562, p 9). Seega ei ole haldusmenetluses võõrkeelse taotluse esitamisel taotluse tagastamine tõlke korraldamiseks imperatiivne lahendus. Vanglal tuleb kaaluda esmalt tõlke korraldamise vajadust ja taotleja võimalusi tõlke korraldamiseks, lisaks tuleb arvestada taotluses soovitud toimingu olulisust taotleja jaoks. Kohtu hinnangul ei olnud
3-20-1319 kaebajalt tõlke nõudmine selles asjas ülemäärane, sest kaebaja soovitud õigushüve (kastrulite kaante väljastamine või nõude vahetamine) ei ole alust käsitleda kaalukana, mistõttu ei pidanud vangla omal algatusel kaebaja taotlust eesti keelde tõlkima ja seda sisuliselt lahendama.
7.Kohus peab vajalikuks juhtida vangla tähelepanu siiski sellele, et olenevalt kaalul olevast õigushüvest võib teatud juhtudel esineda alus taotluse eesti keelde tõlkimiseks vangla algatusel (vt ka Tartu Halduskohtu 21. juuli 2020. a määrus asjas nr 3-20-1336, p 9).
8.Kui ka pidada vangla poolset taotluse tagastamist ebaõigeks, ei oleks kaebuse rahuldamine tõenäoline ning kastrulite kaante väljastamata ja nõude vahetamata jätmist ei ole põhjust käsitleda kaebaja õiguste intensiivse riivena. Kohus on seisukohal, et kui taotluse sisulisel läbivaatamisel ei ole taotluse rahuldamiseks alust ning taotluses soovitud toimingust keeldumine ei saaks kaebaja õigusi intensiivselt rikkuda, on kohtul võimalik ka taotluse ebaõige tagastamise korral kaebus HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel tagastada. Kui taotluses märgitud toimingu tegemiseks ei ole alust, siis ei ole asja uueks läbivaatamiseks saatmine põhjendatud, sest haldusorgan peaks taotluse jätma rahuldamata ning kaebaja ei saavutaks oma eesmärki.
9.Kinnipeetavatel, sh kaebajal, on võimalik Tartu Vangla E-7 sektoris kasutada toidu valmistamiseks ja soojendamiseks praepanne, ahjuplaati, kulpi, pannilabidat, veekeetjat ning kolme kastrulit. Asjaolu, et ühel kastrulil puudub kaas, ei takista selle sihtotstarbelist kasutamist. Samuti, kui kaebajat kaane puudumine häirib, on tal võimalik kasutada teisi kastruleid, millel on kaaned olemas. Ühe kastruli kaane puudumine ei saa põhjustada kaebajale ebamugavusi ulatuses, mis võiks tingida tema õiguste intensiivse riive. Lisaks, õigusaktides on sätestatud vangla poolt kinnipeetavate toitlustamine (VangS § 47 ja sotsiaalministri
31.detsembri 2002. a määrus nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes“) ning võimalus soetada vangla kauplusest täiendavaid toiduaineid (VangS § 48), kuid reguleeritud ei ole kinnipeetavate enda poolt vangla osakondades toidu valmistamine ja soojendamine ega see, millised nõud peab vangla selleks kinnipeetavatele võimaldama. Kuna kaebajale on tagatud toidu valmistamiseks ja soojendamiseks piisavalt erinevaid toidunõusid, ei nähtu kohtule, et vangla oleks kaebaja õigusi rikkunud ning õigusvastaselt käitunud.
10.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
11.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab taotluse läbi vaatamata.
12.Kohus jätab kaebaja riigi õigusabi taotluse riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. Kaebajal on laiaulatuslik halduskohtumenetluses osalemise kogemus, ta on kohtule esitanud arvukalt erinevaid avaldusi ja kasutanud edasikaebeõigust, talle on mitmel korral kaebusele esitatavaid nõudeid selgitatud ning tema kaebusi on ka sisuliselt menetletud. Kohtu hinnangul on kaebaja võimeline iseseisvalt halduskohtumenetluses osalema ning kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip (vt ka Tartu Halduskohtu 17. juuli 2020. a määrus asjas nr 3-20-1293, p 9; 11. juuni 2020. a määrus asjas nr 3-20-1106, p-d 7 ja 8). (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.