Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Einar Vene, Madis Ernits 19.08.2020, Tartu 3-18-2130 X.X. kaebus Tartu Vangla 14.08.2018 käskkirja nr 61/913 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 21.03.2019. a otsus X.X. apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/apellant X.X. Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 21.03.2019. a otsus muutmata, täiendades halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.
2.Jätta kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda.
3.Otsuse avaldamisel asendada puudutatud vanglaametniku nimi otsuse tekstis tähemärgiga B.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 18.09.2020 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla kohaldas 14.08.2018. a käskkirjaga nr 6-1/913 kaebaja suhtes alates 13.08.2018 vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 1 ja lg 2 p-de 1, 3 ja 4 alusel täiendavate julgeolekuabinõudena vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ning eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, kuna kaebaja käitumise ning järjepideva kontakti otsimise tõttu tundis Tartu Vangla inspektor-kontaktisik B. Hromenkov (puudutatud vanglaametnik) end ebaturvaliselt ja ohustatuna ning see häiris tema töö tegemist.
2.Tartu Vangla jätkas 11.09.2018. a. protokolliga 14.08.2018. a. käskkirjaga nr 6-1/913 kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist seoses sellega, et asjaolud ei olnud ära langenud.
3.Kaebaja esitas 11.09.2018 Tartu Vanglale vaide Tartu Vangla 14.08.2018. a käskkirja nr 6-1/913 kehtetuks tunnistamiseks.
4.Tartu Vangla otsustas 09.10.2018. a käskkirjaga nr 6-1/1128 lõpetada täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise seoses asjaolude äralangemisega ja tagastas 10.10.2018. a otsusega nr 1-11/367-2 kaebaja 11.09.2018. a vaide.
5.12.11.2018 saabus Tartu Halduskohtusse kaebaja kaebus Tartu Vangla 14.08.2018. a käskkirja nr 6-1/913 tühistamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei sisaldanud kaebaja Facebookis saadetud sõnumid ähvardusi, solvanguid ega laimu. Seega ei rikkunud kaebaja ühtegi Eesti Vabariigi seadust ega ohustanud reaalselt vangla julgeolekut. Puudutatud vanglaametnikult 13.08.2018 õigusaktide kohta küsimine ei kujutanud endast rikkumist. Kaebaja ei ole puudutatud vanglaametnikku kunagi ähvardanud, ohustanud ega ahistanud.
6.Vastustaja palus vastuses kaebusele jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja oli seisukohal, et kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine oli põhjendatud ning õiguspärane ning käskkirja tühistamiseks ei ole alust. Vastustaja väidete kohaselt kohaldati kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid põhjusel, et juba pikemat aega (perioodil 18.07-31.07.2018) oli kaebaja Facebooki kontolt saadetud puudutatud vanglaametniku Facebooki kontole erineva, nii ahistava kui ähvardava sisuga sõnumeid, millest viimane tundis ennast häirituna. Lisaks oli täiendavate julgeolekubinõude kohaldamine põhjustatud kaebaja pealetükkivast käitumisest puudutatud vanglaametnikuga suhtlemisel viimase E6 eluosakonnas viibimise ajal, mis päädis 13.08.2018 E6 eluosakonnas viibivale puudutatud vanglaametnikule lubamatult lähedal olles ning ilma loata järgnemises, kui viimane sisenes teistele kinnipeetavatele kuuluvasse kambrisse. Puudutatud vanglaametnik tundis ennast kaebaja käitumisest tõsiselt ohustatuna ja häirituna. Samuti segas kaebaja käitumine puudutatud vanglaametnikku tööülesannete täitmisel. Vaidlustatud käskkirja kohaselt oli kaitstavaks õigushüveks eelkõige puudutatud vanglaametniku julgeolek, mida kaebaja oma tegevusega ohustas. Võttes arvesse kaebaja toimepandud kuritegusid, nende toimepanemise asjaolusid, kaebaja isiksust ja iseloomuomadusi, tuli temast tulenevat ohtu pidada reaalseks.
7.Tartu Halduskohus jättis 21.03.2019. a otsusega kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 1), võttis asja materjalide juurde Tallinna Linnakohtu 27.10.2003. a otsuse nr 1-1669/03 (resolutsiooni p 2), võttis asja materjalide juurde Tallinna Ringkonnakohtu 29.09.2015. a otsuse nr 1-15-984 (resolutsiooni p 3), jättis kaebaja menetluskulud tema enda kanda (resolutsiooni p 4) ja kuulutas menetluse osaliselt kinniseks lisaks Tartu Halduskohtu 23.01.2019. a määruse resolutsiooni p-s 7 märgitud osale ka Tallinna Linnakohtu 27.10.2003. a otsuse nr 1-1669/03 ja Tallinna Ringkonnakohtu 29.09.2015. a otsuse nr 1-15-984 osas (resolutsiooni p 5).
8.xxx
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtu otsuse peale 21.04.2019 hiljem täiendatud apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega tunnistada algusest peale kehtetuks Tartu Vangla 14.08.2018. a käskkiri nr 6-1/913. Kaebaja leiab, et tema taotletud tõendite kogumata jätmise tõttu tuvastas halduskohus ebapiisavalt faktid, milles seisnes vaidlustatud haldusakti andmise põhjus. Samas võttis halduskohus ebaõiglaselt asja materjalide juurde kaebaja süüdimõistmise kohta 16 aastat ja 4 aastat tagasi tehtud otsused, mis ei puutu kaebaja hinnangul asjasse, kuna ei iseloomusta teda
tänase päeva seisuga. Kaebaja leidis, et vale oli arvestada kohtuotsuse tegemisel vanglas riskihindamise käigus tehtud psühholoogi hinnanguga, kuna see ei olnud erapooletu. Kohtuotsuses viidatud 29.10.2018. a alustatud kriminaalmenetlust KarS § 1573 tunnustel ei saa üldse arvesse võtta, kuna see alustati sama ettekande põhjal, mille põhjal koostati vaidlustatud käskkiri. Kaebaja on veendunud, et puudutatud vanglaametnikku sunniti 13.08.2018 kirjutama ettekannet kaebaja käitumise kohta. Kaebaja esitas 10.12.2019 oma seisukoha täienduse koos taotlustega võtta asja materjalide juurde lisatud koopia kirjadest, kuulata vande all üle puudutatud vanglaametnik kirjade edastamise ja suhtlemise kindlakstegemiseks ning küsitleda kirjalikult R. Saareperet kirjade edastamise ja kaebaja ning puudutatud vanglaametniku vahelise suhtlemise kindlakstegemiseks.
10.Vastustaja palus 31.05.2019. a vastuses apellatsioonkaebusele jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja leiab, et halduskohus on õigesti kohaldanud nii materiaal- kui menetlusõiguse norme ning tõendeid õigesti hinnanud. Vastustaja jääb oma varem antud selgituste juurde ning nõustub halduskohtu seisukohtade ja järeldustega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata, kuid halduskohtu otsuse põhjendusi tuleb täiendada käesoleva otsuse põhjendustega.
12.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele selgitab ringkonnakohus järgmist.
13.Kaebaja väitel on halduskohus kogunud ebapiisavalt tõendeid. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Käesoleva asja asjaolud on piisavalt tuvastatud vangla poolt. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda vangla poolt tuvastatud asjaolude usaldusväärsuses.
14.Kaebaja arvates ei oleks halduskohus tohtinud võtta asja materjalide juurde 16 aastat ja 4 aastat tagasi tehtud otsuseid, kuna need ei iseloomusta teda tänase päeva seisuga. Ringkonnakohus ei nõustu sellega. Viidatud otsused võimaldavad paremini mõista kaebaja iseloomu ja käitumismustreid.
15.xxx
16.Kaebaja väidab, et puudutatud vanglaametnikku sunniti kirjutama ettekannet kaebaja käitumise kohta 13.08.2018. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks motivatsioon, miks peaks keegi avaldama survet puudutatud vanglaametnikule, et viimane kirjutaks kaebajat kahjustava ettekande. Tegemist on vaid kaebaja paljasõnalise väitega, mille kinnituseks ei ole kaebaja tõendeid esitanud.
17.Kaebaja esitas 10.12.2019 oma seisukoha täienduse koos taotlustega võtta asja materjalide juurde lisatud koopia kirjadest, kuulata vande all üle puudutatud vanglaametnik kirjade edastamise ja suhtlemise kindlakstegemiseks ning küsitleda kirjalikult R. Saareperet kirjade edastamise ja kaebaja ning puudutatud vanglaametniku vahelise suhtlemise kindlakstegemiseks. Ringkonnakohus leiab kõigepealt, et kuna esitatud koopia on kaebaja enda poolt kirjapandud tekst, siis tuleb seda käsitleda kui kaebaja seisukoha osa. Järelikult ei ole vaja seda eraldi asja materjalide juurde võtta. Kaebaja esitatud taotlused puudutatud vanglaametniku vande all ülekuulmiseks ja R. Saarepere küsitlemiseks jätab ringkonnakohus rahuldamata, sest
ringkonnakohus leiab, et VangS § 69 lg-s 1 sätestatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise eeldused olid tõendatult täidetud.
18.xxx
19.Ringkonnakohus leiab niisiis kokkuvõttes, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata, kuid täiendab halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.
20.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda (HKMS § 108 lg 1).
21.Ringkonnakohus leiab omal algatusel, et põhjendatud on avaldada käesolev otsus ilma puudutatud vanglaametniku nime avaldamata. HKMS § 175 lg 3 sätestab: „Andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata.“ Ringkonnakohus leiab, et see norm ei keela jätta põhjendatud juhul konkreetse ametniku nime avaldamata. Keelatud on varjata avaliku võimu kandja andmeid, kelleks on antud menetluses Eesti Vabariik, keda esindab Tartu Vangla. Konkreetne puudutatud riigiametnik ei ole aga avaliku võimu kandja. VangS § 111 lg 1 järgi on vanglaametnik vanglas teenistuses olev ametnik, kelle ülesanne on kinnipeetava ja vahistatu kinnipidamine ja järelevalve, julgeoleku tagamine vanglas ning kohtueelse menetluse või kohtuvälise menetluse toimetamine vanglas toimepandud süütegudes, samuti sellealase tegevuse juhtimine. Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 7 lg 1 järgi on ametnik isik, kes on riigiga või kohaliku omavalitsuse üksusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes. Avalik teenistus on ATS § 5 p 1 järgi riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse avalik-õiguslik teenistus- ja usaldussuhe ametnikuga ametiasutuse ülesannete täitmiseks, mis on avaliku võimu teostamine. Sellest tulenevalt tuleb eristada avaliku võimu kandjat ja konkreetset ametnikku. Riigiametniku ülesanne on riigi konkreetse ametiasutuse ülesannete täitmine ning sel eesmärgil on tal teenistus- ja usaldussuhe riigiga. Antud juhtumil on puudutatud vanglaametniku isikuandmete varjamine põhjendatud sellega, et tegemist on isikuga, keda kaebaja ohustas, ning tema nime avalikustamine võib võimaldada teda vangla kontekstis edaspidi stigmatiseerida. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.