Jürgen Kirsise kaebus ja Maxima Eesti OÜ kaebus Tartu Linnavalitsuse 2. juuli 2019. a korralduse nr 704 punkti 1 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja I – Jürgen Kirsis Kaebaja II – Maxima Eesti OÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat Mikk Lõhmus Vastustaja – Tartu linn, volitatud esindaja Kadri Valdre
Kohtuistungi kuupäev
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord
Kolmas isik I – Lidl Eesti OÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat Tavo Tiits 20. mai 2020. a
1.Jätta Jürgen Kirsise kaebus rahuldamata.
2.Jätta Maxima Eesti OÜ kaebus rahuldamata.
3.Välja mõista Jürgen Kirsiselt (isikukood 37303142722) Lidl Eesti OÜ (registrikood 14131773) kasuks 2 000 (kaks tuhat) eurot menetluskulu.
4.Välja mõista Maxima Eesti OÜ-lt (registrikood 10765896) Lidl Eesti OÜ (registrikood 14131773) kasuks 4 000 (neli tuhat) eurot menetluskulu.
5.Menetlusosaliste muud menetluskulud jätta nende endi kanda. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, st apellatsioonkaebuse esitamise tähtpäev on 18. september 2020. a.
Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui apellant ei taotle asja läbivaatamist kohtuistungil. Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Linnavalitsuse 10.04.2018. a korraldusega nr 351 (II kd, tl 8–9) algatati Kalda tee 29 krundi ja lähiala detailplaneeringu koostamine ja kinnitati lähteseisukohad eesmärgiga kaaluda võimalusi määrata kruntidele ehitusõigus kaubandus- ja teenindushoone rajamiseks ning liikluskorralduse lahendamiseks. Planeeringust huvitatud isik on Lidl Eesti OÜ ja planeeringu koostaja Kobras AS. Tartu Linnavalitsuse 18.12.2018. a korraldusega nr 1448 suunati detailplaneering avalikule väljapanekule, mis toimus 15–29.01.2019. a. Avaliku väljapaneku jooksul esitasid arvamused kavandatava ehitusõiguse ja sellest tuleneda võivate negatiivsete mõjude kohta Kaarsilla Kinnisvara OÜ, Sõiduõppe OÜ ja Kalda tee 30 KÜ. Tartu Linnavalitsuse 26.02.2019. a korraldusega nr 209 (II kd, tl 11–12) võeti esitatud arvamuste osas seisukohad, viidi 13.03.2019. a läbi avalik arutelu, mille tulemusena täiendati detailplaneeringut ulatuses, mis ei muutnud planeeringu põhilahendust.
2.Tartu Linnavalitsuse 02.07.2019. a korralduse nr 704 punktis 1 (II kd, tl 7–7p) otsustati kehtestada Kalda tee 29 krundi ja lähiala detailplaneering (DP) vastavalt lisadele. Korralduse lisad on linnavalitsus koondanud Tartu Linnavalitsuse Kalda tee 29 krundi ja lähiala detailplaneeringu, seletuskirja ja jooniste toimikusse (haldusmenetluse toimik võetud kohtuistungil asja juurde). Korralduse motivatsiooni kohaselt asub planeeringuala suurusega ligikaudu 2,5 ha Tartu linnas, Annelinna linnaosas. Kuna Kalda tee 29 krundile sõidukitega juurdepääs tuleb lahendada Kalda tee - Kaunase pst ristmikult Kaunase puiestee pikendusena Kalda tee 27 krundi kaudu, kaasati planeeringualasse linnale kuuluvad Kalda tee 27 ärimaa krunt, pindalaga 7034 m2 ning Kalda tee 32b // Kalda tee T29 tänavamaa krunt planeeritava alaga piirnevas lõigus. Planeeringualasse jääb ka 41 m2 suurune Kalda tee 33 tootmismaa krunt, millel asub alajaam. Detailplaneeringu alusel moodustatakse Kaunase puiestee pikendusena Kalda tee 27 ja Kalda tee 29 kruntide baasil üks tee- ja tänavamaa krunt Pos 2, mille kaudu lahendatakse juurdepääsud hoonestatavatele kruntidele. Kalda tee 27 (Pos 1) ja Kalda tee 29 kruntidele on määratud ehitusõigus ärihoonete rajamiseks. Kalda tee 29 krundile lubatud suurim ehitisealune pind on 3264 m2, absoluutkõrgus 48.40 m ja hoonete arv kolm, krundi lubatud kasutamise sihtotstarve on kaubandus- ja teenindusettevõtte maaala. Kalda tee 29 krundile on määratud kohustuslik ehitusjoon Kalda tee ja jalakäijate kiire poolsele küljele, et tagada hoone paiknemine kergliiklejate liikumisteede läheduses. Kalda tee 27 (Pos 1) krundile lubatud suurim ehitisealune pind on 1679 m2, absoluutkõrgus 49.90 m ja hoonete arv kolm, krundi lubatud kasutamise sihtotstarve on äri- ja teenindusettevõtte maaala. Vähemalt 10% kruntide pindalast on ette nähtud katta kõrghaljastusega.
Parkimine on lahendatud kruntidel vastavalt Eesti Standardile EVS 843:2016 "Linnatänavad".
3.Jürgen Kirsis esitas 31.07.2019. a Tartu Halduskohtule kaebuse (II kd, tl 2–6) Tartu Linnavalitsuse 02.07.2019. a korralduse nr 704, millega kehtestati Kalda tee 29 ja lähiala DP, tühistamiseks (haldusasi nr 3-19-1466).
4.Maxima Eesti OÜ esitas 01.08.2019. a Tartu Halduskohtule kaebuse (I kd, tl 1–11) Tartu Linnavalitsuse 02.07.2019. a korralduse nr 704 punkti 1 tühistamiseks (haldusasi nr 3-19-1471).
5.Tartu Halduskohtu 08.08.2019. a määrusega (II kd, tl 31) võeti Jürgen Kirsise kaebus halduskohtu menetlusse. Tartu Halduskohtu 13.08.2019. a määrusega (I kd, tl 99) võeti Maxima Eesti OÜ kaebus halduskohtu menetlusse ja liideti haldusasjad nr 3-19-1471 ja 3-19-1466 ühte menetlusse, jättes kohtuasja numbriks 3-19-1466.
6.Tartu Halduskohtu 16.08.2019. a määrusega (II kd, tl 39) kaasati kolmanda isikuna menetlusse Lidl Eesti OÜ.
7.Tartu linn vaidleb 12.09.2019. a vastuses (II kd, tl 48–53, 67) kaebustele vastu.
8.Kolmas isik Lidl Eesti OÜ taotleb 25.09.2019. a seisukohas (II kd, tl 68–77) J. Kirsise ja Maxima Eesti OÜ kaebuste läbi vaatamata jätmist ja alternatiivselt kaebuste rahuldamata jätmist.
9.Tartu Halduskohus jättis 14.01.2020. a määrusega (II kd, tl 82) Maxima Eesti OÜ taotluse kohtumenetluse kiirendamiseks läbi vaatamata, määrates haldusasja läbivaatamise vormiks istungimenetluse. Menetlusosaliste seisukohad
10.Jürgen Kirsis (kaebaja I) esitas kaebuses järgmised väited.
10.1.Kaebaja I registreeritud elukoht on Tartus, Annelinna linnaosas aadressil Anne 28-3.
10.2.Kaebaja I sai 02.07.2019 teada, et Tartu Linnavalitsus on kehtestanud uue detailplaneeringu (DP) Kalda tee 29 krundile.
10.3.Kaebaja I on seisukohal, et DP on vastuolus avaliku huviga ning otsus kehtestada planeering oli ebaõige. DP algatamise korralduses ega ka kehtestamisel ei ole Tartu Linnavalitsus kuidagi naabrite ja avalikkuse jaoks seletatud, miks oli samale alale vaja detailplaneering algatada ja kehtestada uuesti ning miks algseid kokkuleppeid hoonete kuju ja paigutuse osas otsustati muuta. Planeerimismenetlus on ressursinõudev ning kaebajale jääb arusaamatuks, miks oli sama krundi planeerimisele vaja kulutada maksumaksja raha topelt, kui selleks puudub kindel vajadus.
10.4.Uus DP on varasemast kehvem, sest arvestab vähem tänavajoonega ja piirkonna tänavaruumi ühtlase tervikilmega.
10.5.DP vastuvõtmine niivõrd väikese ajalise vahega on vastuolus seadusega (PlanS § 140 lg 1 p 1).
10.6.Vaidlustatava DP suhtes esitasid vastuväiteid kolm isikut: Kaarsilla Kinnisvara OÜ, Sõiduõppe OÜ ja Kalda tee 30 KÜ. Uus DP tekitas pahameelt väga erinevate kohaliku kogukonna ja ettevõtjate kihtide seas. Seejuures on Tartu Linnavalitsus jätnud mitmed esitatud ettepanekud lihtsalt arvestamata ja teinud seda nii, et avalikkusel puudub arusaadav info, miks just nii otsustati ja mille tulemusel osad vaided tagasi võeti. Kaebajal I on kahtlus, et Tartu Linnavalitsus lähtus
planeerimismenetluses üksnes arendaja huvidest ja jättis kõrvale avalikkuse ja naabrite huvid neid sisuliselt kaalumata (vastuolu PlanS § 10 lg 1 ja 3).
10.7.Linnavalitsus pakkus Sõiduõppe OÜ-le kasutatava maa-ala vähenemise kompenseerimiseks ülejäänud kinnistuosa tasuta kasutamise 5 aastaks. 16.04.2019. a võttis Tartu Linnavalitsus vastu vastava korralduse, millega üürileping muudeti sisuliselt tasuta lepinguks. Korralduses on kirjas, et Lidl tasub linnale Kalda tee 27 kinnistu väärtuse vähenemise eest hüvitist 80 000 eurot. Sisuliselt on Lidli rahaga seega ostetud kõrvalkinnistu kasutaja heakskiit detailplaneeringule ja kaupluse püstitamisele. Kaebaja I arvates on rahakate ärihuvid prevaleerunud ning kaebaja viitab korruptsiooniohule.
10.8.Kohaliku kogukonna jaoks on normaalse suurusega sõiduõppe plats kindlasti vajalikum objekt kui veel üks supermarket kohas, kus neid on niigi.
10.9.Kaebaja I leiab, et otsus võimaldada DP alusel rajada Kalda tee 29 kinnistule uus suurkauplus hoopis erinevalt varasemast detailplaneeringus kokku lepitust on ebaõige kaalutlusotsus. DP dokumentides puudub igasugune kaalumine selle kohta, kas Kalda tee 29 kinnistule tuleks rajada kaubandushoone või peaks seal olema eelistatud hoopis muu, piirkonna elanikke teenindav hoone või rajatis (näiteks puhkeala, spordiväljak vms), nagu näeb ette ka üldplaneering.
10.10.Kaebaja I on seisukohal, et DP materjalides ei ole piisavalt käsitletud ka keskkonnamõjusid, kuigi DP avaldab kehtestatud kujul kahtlemata oma planeeringuala ümbritsevale loodus- ja elukeskkonnale olulist mõju. DP seletuskirja lk 11 on näha, et planeeringuala läheduses paikneb Eesti Looduse Infosüsteemi andmetel päris mitmete kaitsealuste liikide elupaik, samuti on planeeringuala kõrval moodustamise faasis kaitseala. Arvestades moodustamisel oleva looduskaitseala paiknemist vahetult DP-ala piiril, ei ole kaebaja arvates võimalik, et Lidli kauplusehoonest ja külastajate hulkadest tulenev reostus ei avaldaks kaitsealale üldse mitte mingit kahjulikku mõju (lärm, teede ja hoonete ehitamise ning kaubaautode vibratsioon, jäätmed, looduse tallamine, sealt lillede jms korjamine jne). Tartu Linnavalitsuse tegevus DP menetlemisel on seega vastuolus keskkonnakaitses kehtiva ettevaatuspõhimõttega (keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 11). Võrreldes eelmise planeeringuga nihkub uue DP järgne hoonestusala ka lähemale kaitsealustele liikidele, sh kavandatavale kaitsealale.
10.11.Lisaks looduskeskkonnale avaldab DP otsest mõju ka inimkeskkonnale. Lisanduv autoliiklus hakkaks autode parklas ja parklast väljasõidul näitama valgust ka olemasolevate kortermajade akende suunas. Selle tulemus on tubades vilkuva valguse teke. Lisaks veel kaubaautode varajane saabumine ja kauba laadimise müra, nagu ka prügiautode müra. Kindlasti teeks müra ka kaupluse enda ventilatsioon ja jahutus. Nimetatud asjaolud pole DP koosseisus üldse kajastatud.
10.12.“Tartu linna üldplaneering 2030+” seletuskirjas (lk 228) on toodud: „Tootmis- ja ärimaade aladel võib tundlikumate alade (elamualad, puhkealad jms) lähedusse kavandada väiksema mõjuga ettevõtteid, mis vajaduse korral võivad toimida puhvrina suuremat mõju avaldavatele ettevõtetele.“ Kaebaja leiab, et seda nõuet on praegu selgelt rikutud, mistõttu on vaidlusalune DP kehtiva üldplaneeringuga sisuliselt vastuolus. “Tartu linna üldplaneering 2030+” mõistes on tegemist tundliku alaga, mille lähedusse on võimalik rajada üksnes väiksema mõjuga ettevõteteid.
10.13.Vaidlusaluse DP näol on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga.
10.14.DP osas ei ole toimunud eskiisi arutelusid, DP-ga üldplaneeringu muutmisest ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise osas on avalikkus teavitamata. Seega on rikutud kaasamise head tava ja infot kavandatavast on naabritele jagatud vaid siis, kui nad on ise omanud aega seda otsida.
10.15.Kaebaja I taotleb Tartu Linnavalitsuse 02.07.2019. a korralduse, millega kehtestati Kalda tee 29 detailplaneering, tühistamist.
11.Maxima Eesti OÜ (kaebaja II) esitas kaebuses järgmised väited.
11.1.Maxima Eesti OÜ-le kuuluvad kauplused aadressil Tartu, Kalda tee 15 ja 32.
11.2.Kaebaja II leiab, et detailplaneering on õigusvastane. Planeering on vastuolus Tartu linna üldplaneeringuga, mis nõuab piirkonnas väiksema mõjuga ja kohalikke elanikke teenindavate äride, mitte monofunktsionaalse supermarketi rajamist. Üldplaneeringuga vastuolu tõttu, põhjusel, et teadmata on äritegevuse iseloom ja mõjud ümbruskonnale, aga ka sellepärast, et planeeringualal esineb mitu kaitsealust liiki ja sellega hakkab vahetult piirnema kavandatav looduskaitseala, oleks vastustaja pidanud algatama keskkonnamõju hindamise, et valida supermarketi ja teise kaubanduspinna jaoks põhjendatud asukoht, kuid ei ole seda teinud.
11.3.Samuti on planeeringulahenduse valikul jäetud arvestamata, et piirkonnas on juba olemas 9 kaubanduskeskust ja olukorras, kus piirkonna elanikkond on kindlalt kahanemas, ei ole sinna vajalik veel ühe uue suurpoe (ehitusalune pind kuni 3264 m2) ja täpselt teadmata suurusega äri- ja teenindushoone (maksimaalne pind 1679 m2) rajamine vajalik.
11.4.Ühtlasi on tegu ebavõrdse kohtlemisega ja ebaausa konkurentsiga, kuna analoogsetes olukordades on avalik võim kas kohustanud arendajat hindama keskkonnamõjusid ja seadnud arendusele looduskaitselisi piiranguid, arvestanud kohaliku kogukonna arvamusega või sootuks keeldunud kaupluse rajamise lubamisest. DP dokumentides puuduvad sealjuures nii üldplaneeringust kõrvalekaldumise kui ka keskkonnamõju hindamata jätmise kohta sisulised kaalutlused ja põhjendused. Seega ei ole võimalik veenduda, et vastustaja on planeerimismenetluses oma kaalutlusõigust ka tegelikult rakendanud.
11.5.Lisaks on vastustaja pannud toime ka menetluslikud rikkumised: planeeringut ei menetletud üldplaneeringut muutvana ning vastustaja ei teatanud planeeringu kehtestamisest oma veebilehel.
11.6.Kaebaja II vaidlustab tühistamiskaebusega Tartu Linnavalitsuse 02.07.2019. a korralduse p 1. Kaebus on esitatud subjektiivsete õiguste rikkumise kaitseks ja populaarkaebusena.
11.7.Kaebaja II rõhutab veelkord 12.05.2020. a menetlusdokumendis DP vastuolu ÜP-ga, tuues eraldi välja vastuolu kaubandushoone korruselisuse osas, kuna lubatud on ainult kolm korrust, mitte vähema korruste arvuga hoone. Samuti korratakse kohase põhjendamiskohustuse rikkumist ning keskkonnamõju hindamata jätmist ning ebaõiget kaalutlemist seoses Annelinna piirkonna üle küllastatusega kaubanduskeskustest.
12.Tartu linn (vastustaja) vaidleb kaebustele täies ulatuses vastu ning leiab, et kaebustes toodud asjaolud ei anna alust kaebuste rahuldamiseks.
12.1.Kumbki kaebaja ei ole planeerimismenetluses omapoolset arvamust edastanud. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal ei laekunud vastustajale kohalike elanike käest ühtegi vastuväidet/ettepanekut, v.a Kalda tee 30 KÜ, kelle ettepanekutega on arvestatud.
12.2.Kaebaja I on esitanud kaebuse eelkõige populaarkaebusena. Samas nähtub kaebusest (eelkõige punktid 2 ja 3), et kaebaja on asunud kaebuses kaitsma kolmandate isikute subjektiivseid õigusi. Kaebuse punktis 2 on kaebaja I asunud ilmselgelt kaitsma Sõiduõppe OÜ subjektiivseid õigusi ilma vastava volituseta. Kaebuse punktis 3 on kaebaja I asunud kaitsma kohaliku kogukonna huve ning esitanud vastuväiteid planeeringule kohaliku kogukonna nimel. Vastustaja on seisukohal, et populaarkaebusena saab detailplaneeringu kehtestamise osas esitada kaebuse vaid objektiivse õiguspärasuse kaitseks, mitte kolmandate isikute (Sõiduõppe OÜ, määratlemata kohalike elanike vms) subjektiivsete õiguste kaitseks.
12.3.Kaebaja II on esitanud kaebuse nii populaarkaebusena (väidetav vastuolu kehtiva üldplaneeringuga, keskkonnamõjude hindamata jätmine jne), kui ka oma väidetavate subjektiivsete õiguste kaitseks. Samas nähtub kaebusest, et kaebaja II peab oma subjektiivsete õiguste rikkumiseks asjaolu, et talle tekib juurde konkurent ning sellega on riivatud kaebaja II hinnangul tema ettevõtlusvabadust. Vastustajale jääb arusaamatuks kaebaja II arutelu punktis 2.37 kaebaja II ettevõtlusvabaduse riive üle ning juhib tähelepanu asjaolule, et ka varasem kehtiv detailplaneering lubas kinnistule ehitada kaubandus ja teenindusettevõtte hoone, mille pindala oli
suurem kui praegu kehtestatud detailplaneeringus. Seega oleks ka varasem detailplaneering võimaldanud soovi korral Kalda tee 29 kinnistule ehitada Lidl`i kaupluse.
12.4.Vastustaja hinnangul on kaebaja II tõlgendanud Riigikohtu lahendit nr 3-4-1-2-13 meelevaldselt ja järeldused, milledeni kaebaja on jõudnud kaebuse punktis 2.37 on väärad. Planeerimismenetluse eesmärgiks ei ole vastustaja hinnangul takistada konkurentide lisandumist piirkonda, mis on üldplaneeringuga määratud kaubandus- ja teenindusasutuste piirkonnaks. Antud juhul püüab Maxima OÜ esitatud kaebusega riivata Lidl Eesti OÜ ettevõtlusvabadust.
12.5.Kalda tee 29 kinnistu ja Kalda tee 15 kinnistu, millel paikneb Maxima kauplus, ei ole võrreldavad, kuna Kalda tee 15 kinnistul kasvavad looduskaitsealused taimed. Kalda tee 29 ja Kalda tee 27 kinnistud on juba käesoleval ajal kõvakatte (asfalti) all ning vastupidiselt kaebaja II väidetele ei kasva neil kinnistutel looduskaitsealuseid taimi. Kalda tee 29 kinnistuga vahetult piirnev Kalda tee 41/43 kinnistu on samuti hoonestatud juba enne vaidlustatud detailplaneeringu kehtestamist (vastuse Lisa 1- ortofoto 2019. a seisuga). Seega ei saanudki olla vaidlustatud detailplaneeringumenetluses ja Kalda tee 15 kinnistule ehitusloamenetluses esitatud nõuded sarnased.
12.6.Vastustaja on seisukohal, et käesoleva kohtuasja raames ei ole asjakohane arutleda linnavara kasutusse andmise üle (kaebaja I kaebuse punkt 2 eelviimane lõik, kaebaja viide 16. aprilli 2019. a korraldusele nr 393). Vastustaja jätab tähelepanuta ka kaebaja II võrdluse Tallinnas menetletava detailplaneeringumenetlus(t)ega. Vastustajale ei ole viidatud planeeringuvaidluse asjaolud täpselt teada ning vastustaja hinnangul ei ole antud juhul asjakohane asuda arutlema selle üle, kas Tallinna linna poolsed nõudmised rahvaküsitluste läbiviimiseks või planeeringu mittekehtestamiseks on olnud õiguspärased. Asjaolu, et teises linnas on planeerimismenetluses esitatud linnapoolseid täiendavaid nõudmisi, ei tähenda, et ka Tartu linn peaks sarnaseid nõudmisi esitama - eriti kuna nende nõudmiste õiguslik alus jääb antud juhul segaseks.
12.7.Vastustaja arvates on ekslik kaebajate seisukoht, et juhul kui detailplaneeringu kehtestamisest on möödas vähem kui 5 aastat, siis ei tohi planeeringu korraldaja uut detailplaneeringut sama ala kohta koostada. Seadus annab vaid võimaluse detailplaneering kehtetuks tunnistada, kuid ei kohusta selleks ning planeerimisseaduse sätetest ei saa kuidagi teha järeldust, et juhul kui alal kehtib planeering, mida kinnistu omanik realiseerida ei soovi, siis ta peaks ootama ennem vähemalt 5 aastat, et taotleda uue planeeringu algatamist.
12.8.Seadus ei anna võimalust detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise osas esitada populaarkaebust, isegi kui seda proovitakse teha läbi uue detailplaneeringu kehtestamise vaidlustamise. Eeltoodust tulenevalt ei ole vastustaja hinnangul asjakohane ka antud vaidluse raames väidelda selle üle, miks eelmine detailplaneering oleks pidanud kehtima jääma. Käesoleva kohtuasja raames saab kohus võtta hinnangu vaid selles osas, kas korraldus nr 704 on olnud õiguspärane.
12.9.Uue planeeringu alustamise taotluse esitamisega on kinnistu omanik soovinud loobuda kehtiva planeeringu elluviimisest. Uue planeeringu koostamise põhjuseks oli eelkõige soov muuta hoonestusala rohkem kui 10% (Lisa 2 - detailplaneeringu algatamise taotlusele lisatud eskiis). Kuivõrd hoonestusala ei olnud võimalik muuta projekteerimistingimustega nii suures ulatuses nagu seda soovis kinnistu omanik (vt EhS § 27 lg 4 p 2), siis tuli muuta detailplaneeringut. Antud juhul oli ainuvõimalik lahendus soovitud ehitusõiguse saamiseks algatada uus planeering.
12.10.Vastustaja märgib siinkohal, et planeeringut ei algatatud koheselt peale taotluse saamist (vastuse Lisa 3), vaid planeering algatati peale täiendavaid läbirääkimisi ning kokkulepete saavutamist. Peale kokkulepete ja läbirääkimiste pidamist soovis ka linn uue detailplaneeringu koostamist, kus pöörataks rohkem tähelepanu jalakäijate liikumise turvalisusele ja mugavusele, kui ka mootorsõidukite liikumisele. Lahendusest tulenevalt sai arendaja endale rajatiste väljaehitamise kohutuse.
12.11.Käesoleval juhul on korralduses nr 351 välja toodud, et "Detailplaneeringu koostamine on vajalik, kuna soovitakse muuta kehtiva detailplaneeringuga määratud ehitusõigust ja püstitada
ehitusloakohustuslik hoone". Algatamise korralduses on ühtlasi toodud põhjendused, miks on planeeringualasse kaasatud linnale kuuluvad Kalda tee 27 ärimaa krunt, pindalaga 7034 m2 ning Kalda tee 32b // Kalda tee T29 tänavamaa krunt planeeritava alaga piirnevas lõigus. Vastustaja hinnangul viidatud selgitustes piisab, et ka kolmas isik saaks aru, miks on vajalik detailplaneeringumenetluse algatamine.
12.12.Uue planeeringuga on vastustaja hinnangul loodud piirkonda lisandväärtusi, mida eelmises detailplaneeringus ei olnud. Võrreldes eelmise detailplaneeringuga on Kalda tee 29 kinnistule planeeritud hoone ehitusalune pindala läinud väiksemaks rohkem kui 700 m2 võrra. Detailplaneeringu alusel moodustatakse Kaunase puiestee pikendusena Kalda tee 27 ja Kalda tee 29 kruntide baasil üks- tee- ja tänavamaa krunt POS 2, mille kaudu lahendatakse juurdepääsud hoonestatavatele kruntidele. Suurendatud on haljastuse osakaalu Kalda tee 29 kinnistul ning sinna rajatakse ka mänguväljak (varasemas planeeringus oli mänguväljaku ja haljastuse asemel antud kohas parkla). Lähedal elavata elanike jaoks on loodud püsivaks kasutamiseks 12 parkimiskohta. Kinnistut hakkab läbima jalakäijatekiir, mis võimaldab jalakäijatel ohutult jõuda ka kõrvalasuvate ettevõteteni ning mänguväljakuni.
12.13.Kokkuvõtvalt on vastustaja seisukohal, et uue planeeringu algatamise korraldus vastab PlanS §-s 128 sätestatule ning on olnud õiguspärane.
12.14.Vastustaja on seisukohal, et kaebajad on tõlgendanud üldplaneeringut äärmiselt meelevaldselt ning jõudnud seetõttu väärate järeldusteni. Vastustaja hinnangul ei ole käesoleval juhul asjakohased kaebajate viited üldplaneeringu: 1) punktidele 6.6.2 ja 6.8.3.2, kuivõrd tegemist on miljööväärtuslikele aladele kehtestatud nõuetega. Kalda tee 29 ja 27 kinnistud ei kuulu miljööväärtuslike alade hulka üldplaneeringu mõttes ning üldplaneeringuga ei ole määratud vaidlusalustele kinnistutele kohustuslikku ehitusjoont. Vastustaja on detailplaneeringus sidunud hoone paiknemise ja kohustusliku ehitusjoone Kalda tee ja Kalda tee 29 kinnistut läbiva jalakäijate kiirega. Kohustuslik ehitusjoon ei ole seega antud juhul määratud mitte üldplaneeringuga, vaid kehtestatud detailplaneeringuga; 2) punktile 2.1.3, mis paikneb üldplaneeringu punkti 2 all "Ruumilise arengu eesmärgid ja põhimõtted". Nimetatud punktis antakse üldised suunised linna ruumilise arengu põhimõtetele ning antud punkt seob omavahel üldplaneeringu ja linna arengustrateegiad. Konkreetse asumis paikneva kinnistu üldised ehitustingimused on määratletud siiski üldplaneeringu punktis 4, mitte üldplaneeringu punktis 2 ja selle alapunktides; 3) punktile 18.2.10.14, kuivõrd viidatud üldplaneeringu punkt ei ole sätestatud nõudena vaid suunisena ja seda ka vaid juhul kui tootmisettevõtet, vm suure mõjuga äriettevõtet planeeritakse elamute vahele või puhkealadele. Kalda tee 29 kinnistu puhul on tegemist aga esiteks kaubandusja teenindusettevõtte maa-alaga, mitte tootmismaa-alaga ning ta paikneb üldplaneeringuga määratud nn Kalda tee ettevõtlustsoonis. Elamurajoon jääb Kalda tee 29 kinnistule planeeritavast hoonest teisele poole 4-realist sõiduteed ning loodava looduskaitseala ja Kalda tee 29 kinnistu vahele jääb omakorda hoonestatud Kalda tee 41/43 kinnistu. Võimalik liikluse suurenemine peale kavandatava hoone valmimist ja avamist on vastustaja hinnangul ajutise iseloomuga ning kaubandus- ja teenindushoonet jäävad vastustaja hinnangul külastama eelkõige ümberkaudsed elanikud ning need, kes kasutavad Kalda teed läbisõiduks Ihastesse, Luunjasse jne. Ühtlasi ei pea vastustaja üksikut kaubandus- ja teenindushoonet olulise mõjuga ettevõtteks, keda on peetud silmas üldplaneeringu punktis 18.2.10.14.
12.15.Vastustaja hinnangul ei ole antud juhul asjakohane arutleda ka planeeringu kehtestamise korralduse vaidlustamise raames võimalikku üldplaneeringu järgse Annelinna rahvaarvu vähenemist/kasvamise prognoosi üle. Tegemist võib olla äriplaani koostamisel olulise prognoosiga, kuid mitte argument detailplaneeringu vaidlustamisel. Lisaks nagu vastusaja eelnevalt juba märkis, siis Kalda teed kasutavad läbisõiduks ka nt Ihaste ja Luunja valla elanikud, läheduses (Ihaste põik) rajatakse hetkel uut elurajooni jne.
12.16.Tartu linna asumite üldised ehitustingimused on toodud Tartu linna üldplaneeringu 2030+ punktis 4. Vastavalt kehtivale üldplaneeringule asuvad Kalda tee 27 ja 29 kinnistud KeskAnnelinnas KA7 asumis. Üldplaneeringu kohaselt on antud asumis paiknevad maa-alad reserveeritud nii ülelinnalise kui piirkondliku tähtsusega kaubandus- ja teenindusettevõtetele. Üldplaneeringuga seatakse eesmärgiks läbi teenuste mitmekesistamise siduda keskusi tihedamalt lähipiirkonna elanikega. Tartu linn kui üldplaneeringu koostaja hinnangul tuleb teenuste mitmekesistamiseks pidada ka nt veel ühe toidukaupluse lisandumist piirkonda, mis võimaldab erineva kaubaeelistusega tarbijatel valida endale sobivate kaupade vahel. Vastustajale ei ole käesoleval hetkel teada, millised täiendavad rendipinnad antud hoonesse tulevad või milliseid lisateenuseid pakkuma hakatakse. Eeltoodu ei ole vastustaja hinnangul ka planeerimismenetluses lahendatav küsimus.
12.17.Maakatastris registreeritud Kalda tee 29 kinnistu sihtotstarbeks on 100% ärimaa. Üldplaneeringuga määratakse maa-aladele juhtotstarbed. Antud juhul kattub Kalda teele 29 kinnistule üldplaneeringuga määratud juhtotstarve sihtotstarbega ning täpsustab, milline ettevõtlus on antud kinnistul lubatud. Vastavalt üldplaneeringule on Kalda tee 29 kinnistu juhtotstarbeks ÄT ehk kaubandus- ja teenindusettevõtete maa-ala (vastuse Lisa 4). Maakasutuse juhtotstarvete seletused on toodud üldplaneeringu punktis 3.4 ja kaubandus- ja teenindusettevõtete maa-ala (tähis kaardil ÄT) täpsem selgitus on toodud üldplaneeringu punktis 3.4.5. Vastustaja märgib siinkohal, et üldplaneeringu raames on kaubandus- ja teenindusettevõtete maa-alade määramine keskkonna strateegilises aruandes läbi kaalutud.
12.18.Ka Kalda tee 27 kinnistu juhtotstarve on üldplaneeringu kohaselt äri- ja teenindusettevõtte maaala (tähis kaardil Ä). Vastavalt korraldusele nr 704 on Kalda tee 29 krundi kasutamise sihtotstarbed kaubandus- ja teenindusettevõtte maa-ala ning Kalda tee 27 krundi kasutamise sihtotsatarbeks on äri- ja teenindusettevõtte maa-ala. Nii kehtinud kui ka hetkel kehtestud detailplaneeringuga ei ole Kalda tee 29 ja Kalda tee 27 kinnistu siht- ega juhtotstarvet seega muudetud. Vaidlust ei saa olla selle üle, et toidukauplus kui kaubandusettevõte liigitub üldplaneeringuga määratud kinnistu juhtotstarbe alla.
12.19.Kaebajate väited võimalikust mõjust looduskeskkonnale lähtuvad eelkõige eeldusest, et Kalda tee 29 kinnistu piirneb vahetult loodava looduskaitsealaga (lume lükkamine looduskaitsealale, prügi maha viskamine, müra, valgus jms) ning on jätnud täielikult tähelepanuta, et Kalda tee 29 kinnistuga piirnev Kalda tee 41/43 kinnistu on tänaseks juba hoonestatud ja toimib puhvrina Kalda tee 29 ja loodava looduskaitseala vahel. Kalda tee 27 kinnistu külgneb küll hetkel loodava looduskaitseala sisse jääva Kalda tee 39 kinnistuga, kuid arvestades Keskkonnaametilt saadud infot (vastuse Lisa 5 ja 6), siis muudetakse moodustatava püsielupaiga piiri ning on tõenäoline, et Kalda tee 39 eraisiku omandis olev kinnistu hoonestatakse oluliselt varem, kui Kalda tee 27 kinnistu. Võimalikke looduskaitseseadusest tulenevate piirangutega saab Kalda tee 27 kinnistul arvestada vajadusel ka ehitusloa menetluse käigus sarnaselt Kalda tee 15 kinnistuga, kus paikneb Maxima kaupluse hoone.
12.20.Kalda tee 15 kinnistul kehtivas detailplaneeringus ei olnud märgitud antud kinnistul looduskaitsealuseid taimi ja nende püsielupaika (detailplaneering oli koostatud 2002. a). Hetkel kasvavad Kalda tee 15 kinnistul II kaitsekategooria taimed (keskkonnaameti e-kiri, vastuse Lisa 6). Vastustajale jääb arusaamatuks ka, millist "looduslikku ala" hakkab läbima detailplaneeringus näidatud Kaunase puiestee pikendus kaebajate hinnangul. Kalda tee 29 ja 27 kinnistud on juba käesoleval ajal asfaltkatte all ning planeeritud juurdepääsutee kinnistutele ei hakka läbima loodavat looduskaitseala. Eeltoodu ei saa olla teadmata ka kaebajatele.
12.21.Sissesõidutee Kalda tee 29 kinnistu piires ja parkla olid ette nähtud ka varasemas detailplaneeringus, tulevikus oleks rajatud eraldi sissesõidutee veel ka Kalda tee 27 kinnistule. Vastustaja hinnangul on asjakohatud väited, et vastustaja oleks keskkonnamõjude raames pidanud hindama, kas planeeritavale kauplusele oleks Tartu linnas olnud sobilikum koht. Kaebaja II on
viidanud seejuures Riigikohtu lahendile nr 3-16-1472. Vastustaja hinnangul ei ole tegemist asjakohase lahendiga, kuivõrd objektiivsed asjaolud on erinevad juba seetõttu, et lahendis käsitletud planeeringualal kehtisid looduskaitselised piirangud ning kindlasti ei olnud viidatud lahendi ideeks konkureeriva ettevõtte elimineerimine. Ühtlasi on vastustaja korduvalt märkinud, et kaubandus- ja teenindushoone paiknemine antud kinnistul on määratud juba üldplaneeringuga ning vastustajal puudub õiguslik alus määrata, milline kaubanduskett täpselt soovib hoonet vastavalt lubatud kasutusotstarbele kasutada.
12.22.Puudus vajadus kaaluda vastavalt KeHJS § 33 lg-le 2 keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust ja anda selle kohta eelhinnang. KeHJS § 33 lg-d 4 ja 5 ei ole vastustaja hinnangul seega iseseisvad õiguslikud alused kohustamaks eelhinnangu läbiviimiseks, vaid ainult täpsustavad, mida tuleb eelhinnangu koostamisel arvestada. Tegemist ei ole üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga, mistõttu ei tulnud vastustajal kaaluda KSH hindamise algatamist ega anda selle kohta eelhinnang KeHJS § 33 lg 2 p 3 alusel.
12.23.Samuti on ilmselge, et antud juhul ei ole tegemist KeHJS § 33 lg 1 sätestatud tegevustega, mis nõuavad keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamist, ega ka KeHJS § 33 lg 2 p-des 1-2 sätestatud tegevustega, mis nõuavad vähemalt keskkonnamõju eelhinnangu koostamist.
12.24.Kaebaja II on viidanud, et eelhinnang oleks tulnud koostada muuhulgas KeHJS § 33 lg 2 p 4 alusel. Nimetatud säte viitab sama seaduse §-le 6 lg-le 2 ja 4. Kaebaja II on viidanud eelkõige KeHJS § 6 lg 2 p 10 - infrastruktuuri ehitamine või kasutamine. KeHJS § 6 lg 4 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Vabariigi Valitsuse poolt eelviidatud sätte alusel 29. augustil 2008. a antud määruse nr 224 "Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnangu, täpsustatud loetelu" §-13 täpsustab infrastruktuuri ehitamist, millal on vajalik keskkonnamõju eelhinnang. Määruse nr 224 § 13 p 2 sätestab, et keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnangul tuleb anda infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral - keskkonnamõju hindamisega ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 ning käesolevas määruses nimetamata juhul ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, bussija autoparkide, elurajooni, staadioni, haigla, ülikooli, vangla, kaubanduskeskuse ning muude samalaadsete projektide arendamine.
12.25.Viidatud paragrahvis on küll tõepoolest nimetatud ka kaubanduskeskusi, kuid vastustaja hinnangul ei mõisteta selles ükskõik kui suurt või väikest kaubandus- ja teenindushoonet ehk kaubanduskeskust, vaid neid, mis tõepoolest võivad avaldada olulist keskkonnamõju (nt suured transpordivood, külastajate hulk jmt). Seda seisukohta toetab ka keskkonnamõju hindamise eesmärk üldiselt. Kaubanduskeskuse mõiste leiab vaid Vabariigi Valitsuse 1. oktoobri 2015. a määrusest nr 102 "Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri" (määrus on kehtestatud planeerimisseaduse § 95 lg 2 alusel). Viidatud määruse punktis 12 on toodud, et olulise ruumilise mõjuga on kaubanduskeskus brutopinnaga üle 20 000 m2. Nimetatud määruse seletuskirja kohaselt näeb ka Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 p 2 ette, et keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda KeHJS-i § 6 lõikes 1 ning nimetatud määruses nimetamata juhul ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, bussi- ja autoparkide, elurajooni, staadioni, haigla, ülikooli, vangla ning muude samalaadsete projektide arendamise korral. Nii saab lugeda hõlmatuks ka suuremahuliste kaubanduskeskuste rajamise, mille kohta tuleb läbi viia eelhindamine. Seega, kuna määruses nr 102 on viidatud määrusele nr 224, on kaubanduskeskuste, mille puhul tuleb kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust, all mõeldud suuremahulisi kaubanduskeskusi. Vaidlusaluse kavandatava kaubandus- ja teenindushoone puhul aga on tegemist kordades väiksema mahuga ehitisega, mille kavandatud asukohta on tehniline infrastruktuur suuremalt jaolt välja arendatud ning liitumispunktid vajalike
kommunikatsioonidega planeeringuala läheduses, mistõttu ei toimu mastaapset infrastruktuuri arendamist.
12.26.Planeeritava Kaunase puiestee pikenduse osas märgib vastustaja, et Kalda tee 29 kinnistu sisse ja väljasõidu ala oli olemas ka varasemas planeeringus. Planeeritud tee olenemata selle nimetusest tagab turvalise ja mugava jalakäijate ja mootorsõidukite liikumise ja on eelkõige juurdepääsuteeks Kalda tee 29 ja 27 kinnistutele. Kuivõrd Kalda tee 41/43 kinnistu omanikud olid samuti huvitatud antud tee kasutamisest juurdepääsuks enda kinnistule, siis ei jäeta planeeritud sissesõidu teed eraomandisse. Eeltoodu välistab vajaduse edaspidi servituutide seadmiseks ja võimalikud vaidlused tee kasutamise ja hooldamise üle.
12.27.Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste arvestamist, sh avalikustamist reguleerib PlanS § 137. Avaliku väljapaneku ajal kirjalikult esitatud ettepanekud ja Tartu Linnavalitsuse seisukohad on avalikult kättesaadavad olnud (PlanS § 137 lg 2), mistõttu on avalikkusel olnud võimalik tutvuda esitatud ettepanekutega ning tehtavate muudatustega. Ilmselgelt ei olnud antud juhul esitatud ettepanekute puhul tegemist planeeringu põhilahendust muutvate ettepanekutega, millised oleksid tinginud vastavalt PlanS § 137 lg-le 3 uue kooskõlastusringi läbimise ning uue avaliku väljapaneku ja arutelu korraldamise.
12.28.Vastustaja on avaldanud detailplaneeringu kehtestamise teate oma veebilehel 2. juulil 2019. a Tartu Linnavalitsuse istungi järgses pressiteates (leitav Tartu linna kodulehelt aadressil https://www.tartu.ee/et/uudised/tartu-linnavalitsuse-istungil-02-07-2019). Vastustaja hinnangul ei oleks saanud ka esitatud väide planeeringu mitteavaldamisest olla korralduse nr 704 tühistamise aluseks ning oleks lõppastmes mõjutanud vaid võimalikku vaidlustamise tähtaja ennistamist.
13.Lidl Eesti OÜ (kolmas isik) esitas J. Kirsise ja Maxima Eesti OÜ kaebuste kohta järgmised vastuväited.
13.1.Kolmas isik on seisukohal, et kaebused tuleb jätta läbi vaatamata, sest: 1) J. Kirsisel puudub kaebeõigus, tema kaebusega kaitstava(te) õigus(t)e riive on väheintensiivne ja kaebuse rahuldamine on selles toodud väiteid arvestades ebatõenäoline; 2) mõlemad kaebused tuleb jätta läbi vaatamata, sest ka kaebuste rahuldamise korral ei oleks võimalik saavutada kaebuste eesmärke; 3) Lidli hinnangul on Maxima oluliselt kuritarvitanud kaebeõigust, mistõttu Maxima kaebus tuleks alternatiivselt jätta läbi vaatamata ka kaebeõiguse olulise kuritarvitamise tõttu. Kaebeõiguse, sh planeerimisseaduse (PlanS) § 141 sätestatud kaebuse esitamise võimaluse eesmärk, ei ole (varjatult) kaitsta kellegi ärihuve, mis võib päädida konkurentsireeglite rikkumisega ja vaba konkurentsi kahjustamisega.
13.2.Maxima soovib kaebuse esitamisega pahatahtlikult takistada Lidli ettevõtlusvabadust ja vaba konkurentsi, kuivõrd kaebuse esitamine eesmärk on takistada Lidli kui Maxima konkurendi turule tulekut piirkonnas, kus juba paiknevad Maxima toidupoed. Maxima tunnistab enda kaebuse punktis 2.37 ka ise, et kaebuse esitamine on ajendatud soovist takistada Lidli kui oma vahetu konkurendi toidupoe rajamist Kalda tee DP-ga planeeritavale maa-alale.
13.3.Kui kohus peaks siiski leidma, et J. Kirsise ja Maxima kaebusi ei saa jätta läbi vaatamata, vaidleb Lidl kaebustele täies ulatuses vastu ja esitab kaebustes toodud väidetele oma põhjendatud vastuväited.
13.4.Kolmas isik on kokkuvõtlikult seisukohal, et Kalda tee DP ja selle kehtestamise korraldus nr 704 on õiguspärased ning puudub alus korralduse tühistamiseks. Kalda tee DP on kooskõlas Tartu linna kehtiva üldplaneeringuga (edaspidi ÜP) ja vastab PlanS-s sätestatud nõuetele. Kalda tee DP ei muuda ÜP põhilahendusi PlanS § 142 lg 1 mõttes. Seetõttu ei pidanud Kalda tee DP-d ka menetlema ÜP-d muutva planeeringuna. Planeeringu menetlemisel ei ole eksitud menetluskorraga. Kaebajate väited Tartu Linnavalitsuse kaalutlusvigadest ja menetluskorraga eksimisest on alusetud. Tartu Linnavalitsus on Kalda tee DP menetlemisel teostanud
nõuetekohaselt kaalutlusõigust. Kaebajate väidetest kumab läbi, et neile lihtsalt ei meeldi haldusorgani kaalutlusotsus, kuid halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 3 kohaselt ei saa kohus hinnata kaalutlusotsuse otstarbekust.
13.5.Planeerimismenetluse dokumentatsioonis on välja toodud selged põhjused (kaalutlused), mille tõttu oli vajalik vaidlusaluse uue Kalda tee DP algatamine. Uue planeeringu koostamise peamiseks põhjuseks oli kinnistu omaniku soov muuta senist hoonestusala rohkem kui 10% ja muuta Kalda tee olemasolevat liikluskorraldust. Suur osa kaebajate etteheidetest on asjassepuutumatud ja tuleks jätta tähelepanuta, sest sisuliselt on tegemist etteheidetega ÜP-le mitte Kalda tee DP-le. Sel põhjusel on asjakohatud ka mitmed kaebajate esitatud tõendid, mis tuleb jätta vastu võtmata või alternatiivselt jätta need asja lahendamisel arvestamata.
13.6.Kalda tee DP puhul ei olnud keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamine kohustuslik ning puudus kohustus kaaluda KSH algatamise vajalikkust. Kaebajate väited, et Kalda tee DP menetluses ei ole DP mõjusid ja avalikke huve piisavalt hinnatud või käsitletud, on ebaõiged ja paljasõnalised.
13.7.Vastupidiselt kaebustes toodud väidetele, võetakse Kalda tee DP-s keskkonnaaspekte, kooskõlas ÜP-ga, nõuetekohaselt arvesse. Kalda tee DP näeb, kooskõlas PlanS § 126 lg 1 punktiga 12, ette planeeringu elluviimisel keskkonnatingimusi tagavad nõuded (sh nõuded jäätmemajandusele, ventilatsiooniseadmetele, liikluskorraldusele, haljastusele, parklate sademevee puhastamisele, lume äravedu talvel jpm).
13.8.Kalda tee DP arvestab piirkonnas esinevaid kaitsealuseid liike ja kavandatavat looduskaitseala. Kalda tee DP seletuskirja lk-l 10 öeldakse selgelt: „Planeeringualal ei paikne looduskaitsealuseid liike, kaitsealuseid üksikobjekte ega kultuurimälestisi“. Vastupidiselt Maxima eksitavale väitele, ei olnud planeeringut Keskkonnaametiga vaja eraldi kooskõlastada.
13.9.Kaebajate etteheited Kalda tee DP puudulikule põhjendamisele on alusetud. Samuti on alusetud kaebajate etteheited kaasamise ja teavitamise nõuete rikkumise kohta. Eeltoodust tulenevalt on mõlemad kaebused põhjendamatud ja tuleb jätta rahuldamata.
Kohtu seisukoht
14.Kaebaja I on kaebuse esitamise õigust põhjendades tuginenud planeerimisseaduse (PlanS) §le 141 osas, mis annab igale isikule õiguse detailplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks, kui ta leiab, et otsus on vastuolus avaliku huviga ja ebaõige. Kaebaja I registreeritud elukoht on aadressil Anne tn 28-3 Tartu linnas. Kaebaja I põhjendas kaebuse esitamist ka kõrvalekaldumistega üldplaneeringust, keskkonnakaitseliste eesmärkide ja planeeringu kehtestamisele vastuväite esitanud osaühingu sundimisest vastuväitest loobumisele (II kd, tl 5). Kaebusest ei selgunud kaebaja seos nimetatud osaühinguga. 15.Kaebaja II põhjendab kaebeõigust üldplaneeringust tuleneva õigusega, et planeeringuala piirkonda tuleb rajada väikeettevõtteid ja annab kaebajale õiguspärase ootuse, et uusi suurpoode piirkonda ei rajata ning kehtivat üldplaneeringut detailplaneeringuga ei muudeta, s.o tuginedes avalike huvide riivele. Samuti kaitstakse kaebusega kaebaja II ettevõtlusvabadust ning õigust võrdsele kohtlemisele kolmanda isikuga, sest Maxima kauplused asuvad Lidli rajatava kaupluse vahetus läheduses.
16.Kohus märgib vastuseks kolmandale isikule, et kaebuse tagastamise aluseid reguleeriv HKMS § 121 lg 2 p 1 on diskretsiooniline õigusnorm, mis annab aluse kaebuse tagastamiseks üksnes juhul, kui halduskohus leiab, et kaebeõiguse puudumine on selge ilma kahtlusteta. Olukorras, kus
kaebeõiguse puudumine ei ole ilmselge, kuulub kaebeõigus kontrollimisele otsuse tegemisel ning kaebus jääb kaebeõiguse puudumisel rahuldamata (vt RKHKm 3-17-505, p 8, 3-3-1-12-16, p 8, 33-1-86-14, p 24).
17.Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel asus halduskohus eelmenetluses seisukohale, et kaebajate kaebeõiguse puudumine ei olnud kahtlusteta selge ja eelistas populaarkaebuste menetlemist (II kd, tl 31, 32) kaebuste määrusega tagastamisele.
18.Kaebaja II subjektiivsete õiguste rikkumisele tuginev kaebeõigus saaks ilmselgelt puududa üksnes siis, kui negatiivsed mõjutused kaebaja II kasutuses ja valduses olevatele kinnistutele ei riivaks ühelgi moel tema õigusi ega vabadusi.
19.Riigikohus on asjas nr 3-3-1-59-11 tehtud otsuse p-s 19 leidnud, et "planeeringutega kavandatavad ümberkorraldused võivad riivata äriühingute ettevõtlusvabadust, mõjutada nende majandustegevust ja selle tulemusi ning, et selline mõju võib kavandatava projekti eripärast tulenevalt olla nii ettevõtlust soodustav kui ka selle võimalusi kitsendav". Kuna kaebaja II on subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebuses apelleerinud ettevõtlusvabaduse riivele, ei olnud kaebeõiguse puudumine halduskohtu arvates eelmenetluses ilma kahtlusteta selge ja otsustas kaebeõigust kontrollida asja sisulise arutamise järgselt otsuse tegemisel. Riigikohus on kohtuliku kontrolli ulatuse kohta kohtupraktikas märgitud, et kui kaebus esitatakse motiivil, et vaidlustatava haldusaktiga on rikutud kaebaja subjektiivseid õigusi, kontrollib kohus haldusakti õiguspärasust üksnes osas, milles see rikub kaebaja õigusi. Õiguste rikkumise motiivil esitatud kaebust lahendades ei saa kohus kontrollida haldusakti vastavust õigusnormidele, mis ei seondu kaebaja subjektiivsete õigustega (nt RKHKo 3-3-1-15-16, p 16 ja seal viidatud kohtupraktika).
20.Poolte vahel ei ole kohtuotsuse tegemise aja seisuga vaidlust selles, et kummagi kaebajaga seostud kinnisvara (kaebaja I omand ja kaebaja II poolt kaupluste opereerimisel kasutatav) ei asu kolmanda isiku kinnisvara vahetus läheduses, mis kohtu hinnangul välistab naabrusõiguste kohaldumise vaidlusele. Samuti on kohtuistungil uuritud tõendikogumiga tõendatud, et varasema ehitustegevuse tulemusel ei saa kolmanda isiku kinnistul kasvada looduskaitsealuseid taimi, kuna kinnistu on valdavalt asfalteeritud ning kinnistu ja looduskaitseliste taimede asukoha vahele jääb veel üks kinnistu. Seda erinevalt kaebaja II opereeritavast Kalda tee 15 kinnistust, millel vastavad taimed tõendikogumi kohaselt kohtuotsuse tegemise ajal asuvad. Samuti ei ole vaidlust selles, et vaidlusaluse korralduse ja DP-ga on vähenenud krundi täisehituse määr (protsent).
21.Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et mõlemad populaarkaebused ja kaebaja II subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata.
Detailplaneeringu kehtestamise otsuse vastuolu avaliku huviga ei ole tõendikogumiga tõendatud, mistõttu puudub alus populaarkaebuste (HKMS § 44 lg 2) rahuldamiseks. Vaidlustatud korraldus ja detailplaneering (DP) ei riku kaebaja II subjektiivseid õigusi ega piira tema vabadusi ning ole vastuolus ka üldplaneeringuga (ÜP), mistõttu puudub alus kaebaja II kaebuse (HKMS § 44 lg 1) alusel vaidlustatud korralduse tühistamiseks.
22.Kaebuste rahuldamata jätmise põhjendamist alustab kohus konstateeringuga, et detailplaneeringu kehtestamise kohtulik kontroll on oma ulatuselt piiratud. Halduskohtu pädevuses on tuvastada, kas hoone ja rajatise ehitamise kavandamine planeeringualale on õiguspärane või välistab kehtiv õigusakt sellise hoone rajamise. Üldjuhul ei saa kohus muuta haldusorgani asemel planeeringulahendust, sh hinnata, kas planeeringualale paigutatud üksikute hoonete ja rajatiste planeeringujärgne asukohavalik on otstarbekas ja põhjendatud (HKMS § 158 lg 3). Halduskohus ei teosta kaalutlusõigust haldusorgani eest (RKHKo 3-3-1-15-08). Kaalutlusotsuste sisuline kontroll piirdub õiguse üldpõhimõtetest ja kaalutlusreeglitest kinnipidamise kontrolliga (HMS §-d 4 ja 54). Mida laiem on haldusorganile antud kaalutlusõigus, seda raskemad ja ilmselgemad vead peavad esinema kaalutlusvigade tuvastamiseks. Haldusakti tühistamist ei too kaasa sellised kaalutlusvead, mis kohtu hinnangul ei mõjuta lõpptulemust (RKHKo 3-3-1-78-12, p 12 ja 3-3-1-37-15, p 20).
23.Kaebajad peavad vaidlustatud korraldust ebakohaselt põhjendatuks. Riigikohtu 10. novembri 2009. a otsuse nr 3-3-1-84-08 kohaselt võib põhjendamine planeeringudokumentides olla piisav ja põhjendusi ei pea tingimata täiendavalt esitama planeeringu kehtestamise otsuses. Võimalus esitada akti põhjendused akti juurde kuuluvates dokumentides, milleks saab olla ka planeering, on kooskõlas HMS § 56 lg-s 1 sätestatuga. Seega hindab halduskohus käesolevas asjas planeeringu põhjendustena lisaks vaidlustatud korraldusele ka DP seletuskirja koos kaardimaterjaliga, mis olid ka vaidlustatud korralduse p 1 kohaselt korralduse lisadeks.
24.Kalda tee 29 krundil kehtis kuni vaidlusaluse detailplaneeringu kehtestamiseni Tartu Linnavalitsuse 29.12.2015. a korraldusega nr 1384 kehtestatud detailplaneering. Tartu Linnavalitsuse 19.02.2008. a korraldusega nr 220 algatati Kalda tee 29 krundi ja lähiala detailplaneeringu koostamine ja kinnitati lähteseisukohad eesmärgiga kaaluda võimalusi planeeringualale jaekaubandus-, teenindus- ning toitlustushoone kasutusotstarbega ehitiste püstitamiseks. Planeeringu tellija oli planeeringust huvitatud isik Kinnisvaravalduse AS ja planeeringu koostajaks OÜ ARTES TERRAE.
25.PlanS § 140 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt võib detailplaneeringu või selle osa tunnistada kehtetuks, kui detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima; planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda.
26.Käesoleval juhul on halduskohtu hinnangul tegemist PlanS § 140 lg 1 p-s 2 käsitletud juhtumiga, kuna kolmas isik on kinnistu omanikuna loobunud varasema planeeringu elluviimisest. Kohus märgib vastuseks kaebustele, et kaebajad ei ole osundanud, et avalik huvi on saanud kahjustada seetõttu, et kolmas isik on varasema planeeringu elluviimisest loobunud. Kohus ei jaga kaebajate seisukohta, et neil sai avalikust huvist lähtudes tekkida õiguskindlus varasema detailplaneeringu kehtima jäämisele olukorras, kus seda ei ole asutud ellu viima. PlanS § 140 lg 1 p 1 viie aastane tähtaeg on kohtu arusaamisel kehtestatud eelkõige planeeringu õigustatud isiku huvide tagamiseks, mitte ei anna avalikkusele tagatist, et detailplaneeringut ei või kehtestamisest varem kui viie aasta möödumisel kehtestamisest kehtetuks tunnistada. Kehtetuks tunnistatud detailplaneeringust ei tulene ka kummalegi kaebajale kaebusega halduskohtus kaitsmisele kuuluvat õigust. Neil asjaoludel jagab kohus vastustaja seisukohta, et vaidlusaluse planeeringu algatamine ei ole vastuolus PlanS § 128 sätestatuga.
27.Tartu linna üldplaneeringu kohaselt asub krunt alal, mille juhtfunktsiooniks on ärimaa ja lubatud korruselisus on kuni 3.
28.PlanS § 142 lg 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on: 1) üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine; 2) üldplaneeringuga määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine, krundi minimaalsuuruse vähendamine, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmine; 3) muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine.
29.Halduskohtu arvates on PlanS § 142 lg 1 p 2 keeleliselt tõlgendades selge, et korruselisus on ehitus- ja planeerimisõigusse ja üldplaneeringu reguleerimisalasse lülitatud vältimaks planeeringuala kõrguspiirangu ületamist. Olgu seda siis naabrusõiguste või mh naabrite eluruumidele päevavalguse tagamise eesmärgil. Vastupidine ei tulene kohtu arvates ka teisi tõlgendamismeetodeid rakendades. Halduskohtule ei ole teada kohtupraktika, mis planeeringus maksimaalse korruselisuse nõudest vähemate korrustega hoone planeerimise või lubatud krundi täisehitusprotsendist väiksemas mahus hoonestuse planeerimise muudaks avalikku huvi kahjustavaks. Seda eelkõige käesoleva kaasuse valguses, kus tegemist on populaarkaebustega ja kaebaja II ei kvalifitseeru kohtu hinnangul naabrusõiguste kaitsealasse kuuluva kinnistunaabri staatusse.
30.19.02.2008. a planeeringuga määrati Kalda tee 29 krundile ehitusõigus kuni 4000 m2 ehitusaluse pindalaga ärihoone rajamiseks. Suurim lubatud absoluutkõrgus on 46,5 m. Lubatud katusekalle on 0-15 kraadi. Lubatud krundi kasutamise sihtotstarbed on kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa, väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa, kontori- ja büroohoone maa. Juurdepääs planeeritavale alale on ette nähtud Kalda teelt. Kalda teele tuleb ehitada täiendav mahapöörderada kesklinna suunast ning täiendav kiirendusrada Ihaste suunal. Planeeringust lähtuvad Kalda tee ümberehitamise kulud (lisarajad, valgustus, sademevesi, jalgratta- ja jalgtee) kannab krundi igakordne omanik. Parkimine tuleb lahendada krundisiseselt vastavalt normidele,
lähtudes Eesti Standardist EVS 843:2003 „Linnatänavad“. Parkla tuleb haljastusega jagada väiksemateks aladeks, iga 10 parkimiskoha kohta peab olema vähemalt üks puu. Krundi haljastuse osakaal peab olema vähemalt 10% krundi pindalast. Vaidlustatud korraldusega reguleeritud vastavad parameetrid on vastavalt: Kalda tee 29 krundile lubatud suurim ehitisealune pind on 3264 m2, absoluutkõrgus 48.40 m ja hoonete arv kolm, krundi lubatud kasutamise sihtotstarve on kaubandus- ja teenindusettevõtte maa-ala. Kalda tee 29 krundile on määratud kohustuslik ehitusjoon Kalda tee ja jalakäijate kiire poolsele küljele, et tagada hoone paiknemine kergliiklejate liikumisteede läheduses. Kalda tee 27 (Pos 1) krundile lubatud suurim ehitisealune pind on 1679 m2, absoluutkõrgus 49.90 m ja hoonete arv kolm, krundi lubatud kasutamise sihtotstarve on äri- ja teenindusettevõtte maa-ala. Vähemalt 10% kruntide pindalast on ette nähtud katta kõrghaljastusega. Seega ei nähtu võrreldavatest detailplaneeringutes viimati kehtestatud DP-ga üldplaneeringu muutmisele viitavaid faktilisi asjaolusid võrreldes varem kehtinud DP-ga.
31.Vastavalt ÜP punktile 3.4.5 on kaubandus- ja teenindusettevõtte maa-ala kaubandus-, teenindus ja toitlustushoone või nendeks otstarveteks eraldatud ruumide ja seda teenindavate rajatiste, tankla, sh sõidukite laadimisseadmete alune maa-ala. Juhtotstarvet toetavad otstarbed on büroohoone maa-ala. Detailplaneeringut koostamata on lubatud toetav otstarve krundi hoonestuse brutopinnast 25% ulatuses.
32.Vastavalt ÜP punktile 3.4.4 on äri- ja teenindusettevõtte maa-ala kaubandus-, teenindus- ja toitlustushoone, büroohoone, konverentsihoone, majutushoone või nendeks otsatarveteks.
33.Neil asjaoludel ei saa halduskohus asuda 2008. aastal algatatud planeeringulahendust käesolevas asjas vaidlustatud planeeringulahendusega võrreldes seisukohale, et toimunud on üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine PlanS § 142 lg 1 p 1 mõttes.
34.Käesolevas asjas toimus kohtuistung 20.05.2020. a (II kd tl 139–143).
35.Kaebaja I selgitas kohtuistungil kohtule, et tema kaebuse puhul on tegemist populaarkaebusega (II kd, tl 139p). Kaebajal I ei ole detailplaneeringuala läheduses kinnisvara ja tal ei ole puutumust kaebuses viidatud sõiduõpet pakkuva ettevõtetega (II kd, tl 140p). Kaebaja I tugines populaarkaebust esitades planeerimisseaduse seletuskirjas antud selgitusele, mis annab õiguse populaarkaebuse esitamiseks PlanS § 141 alusel.
36.Valitsuse poolt Riigikogule esitatud planeerimisseaduse seletuskiri ei käsitlenud isikute populaarkaebuste esitamise õigusega seonduvat, kuna esitatud seaduseelnõus oli 136 paragrahvi. Seletuskiri planeerimisseaduse eelnõu teise lugemise jätkamise teksti juurde sätestas § 141 lg 3 osas, et detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisele kohaldatakse haldusmenetluse seaduses haldusakti kehtetuks tunnistamise kohta sätestatut. Selgitati, et on oluline, et detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise korral tuleb välja selgitada puudutatud isikute arvamus.
Riigikogus vastuvõetud planeerimisseaduses ei ole aga PlanS § 141 jaotatud lõigeteks.
37.Kaebaja I on populaarkaebuses osundanud kolme isiku poolt vaidlustatavale DP-le vastuväidete esitamisele, millega tervikuna arvestamata jätmine on vastuolus avaliku huviga ja annab kaebajale aluse vaidlustatud korralduse tühistamise taotlemiseks. Kohus kaebajaga I ei nõustu ning on seisukohal, et avaliku huvi kahjustamine ei ole tõendikogumiga tõendatud. Kohtule ei ole teada, et ükski vastuväiteid esitanud isikutest poleks nõus vaidlustatud DP kehtestamisega. Nimetatud asjaolust saab kohus järeldada, et vastustaja on menetlustoimingud DP menetluse raames teinud kooskõlas haldusmenetluse seaduse sätetega ja menetlusosaliste õigusi pole käesolevas haldusmenetluses rikutud. Avalikes huvides on haldusmenetluste korrakohane läbiviimine. Kaebaja I väited huvitatud isikute mittekohaste meetmetega vastustaja poolt ära ostmisest on paljasõnalised ja neid ei saa sellisel kujul esitatuna käsitleda avaliku huviga vastuolus olevaks asjaoluks.
38.Kinnitamaks vastustaja poolt kaebusele esitatud vastuses esitatud seisukohta, on kohtuistungi järgselt Riigikohtu halduskolleegiumi 28. mai 2020. a kohtuasja nr 3-19-1627 otsuse punktis 11 kolleegium nõustunud kohtutega, et PlanS § 141 ei anna kaebeõigust detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse vaidlustamiseks avalikes huvides. Tegu on kaebeõiguse üldisest regulatsioonist (HKMS § 44 lg 1) tehtud erandiga, mida tuleb kohaldada vastavalt seadusandja selgele tahtele (vrd kolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-16-01, p 5). Populaarkaebuse esitamise õigus ei ole kaitstud põhiseaduse §-ga 15. Sellise õiguse sätestamine on seega puhtalt seadusandja valik. Kolleegium märgib, et ei vasta seda asja lahendades küsimusele, kas populaarkaebuse võib esitada sellise otsuse vaidlustamiseks, millega planeering tunnistatakse kehtetuks osaliselt.
39.Neil asjaoludel jätab halduskohus tähelepanuta kaebajate väited seonduvalt varasemalt kehtinud Tartu Linnavalitsuse 29.12.2015. a korraldusega nr 1384 kehtestatud detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisega avaliku huvi rikkumisest kaebeõiguse alusena, sest valitsevas kohtupraktikas ei tõlgendata osundatud normi sarnaselt käesoleva vaidluse kaebajate tõlgendusega.
40.Halduskohus ei nõustu kaebajate etteheidetega DP kehtestamisel põhjendamiskohustuse eiramisest ja asjakohatute kaalutlustega arvestamisest. DP on kohtu hinnangul asjakohaselt põhjendatud. Planeeringus tuleb välja tuua põhimotiivid. Vaidlusaluse kaubandus- ja teenindushoone rajamise kohta on need toodud nii korralduses endas kui ka DP seletuskirja punktis 2 viidetega Tartu linna üldplaneeringu 2030+ eesmärkidele. Planeeringus saab ja tuleb põhjalikumalt käsitleda neid küsimusi, mille osas on isikud vastuväiteid esitanud. Olukorras, kus kaebajad vastuväiteid ei ole esitatud, sh avalikul väljapanekul, ei saagi planeeringu põhjendused ammendavalt vastata kaebustes esitatud väidetele, mis ei olnud eelnevalt vastustajale teada.
41.Tõendikogum ei tõenda, et Kalda tee 29 ja 27 kinnistud kuuluvad miljööväärtuslike alade hulka üldplaneeringu mõttes. Seetõttu ei ole käesoleval juhul üldplaneeringuga määratud ka vaidlusalustele kinnistutele kohustuslikku ehitusjoont. Vaidlustatud DP-s on hoone paiknemine ja kohustuslik ehitusjoon seotud Kalda tee ja Kalda tee 29 kinnistut läbiva jalakäijate kiirega. Seega on kohustuslik ehitusjoon kehtestatud DP-ga mitte üldplaneeringuga. Üldplaneeringu punkt 2 annab üldist laadi suunised linna ruumilise arengu põhimõtetele ning see punkt käsitleb üldplaneeringu ja linna arengustrateegiate seoseid. Seetõttu on vaidlusaluse kinnistu üldised ehitustingimused määratletud üldplaneeringu punktis 4, mitte üldplaneeringu punktis 2.
42.Kalda tee 29 kinnistu puhul on tegemist kaubandus- ja teenindusettevõtte maa-alaga, mitte tootmismaa-alaga ning ta paikneb üldplaneeringuga määratud Kalda tee ettevõtlustsoonis. Elamurajoon jääb Kalda tee 29 kinnistule planeeritavast hoonest teisele poole laia sõiduteed ning loodava looduskaitseala ja Kalda tee 29 kinnistu vahele jääb omakorda hoonestatud Kalda tee 41/43 kinnistu, nagu ka eelnevalt osundatud. Võimalik liikluse suurenemise prognoosimine on seetõttu raskendatud, tegemist on pigem ajutise suurenemisega ja on suur tõenäosus, et kaubandusja teenindushoone külastajateks jäävad valdavalt ümberkaudsed elanikud ning inimesed, kes kasutavad Kalda teed läbisõiduks Ihastes suunas. Kohus nõustub vastustaja hinnanguga, et DP kohast kaubandus- ja teenindushoonet ei saa lugeda olulise mõjuga ettevõtteks (ÜP p 18.2.10.14).
43.Üldplaneeringu kohaselt asuvad vaidlusalused kinnistud asumis KA7 (ÜP p 4). Asumis KA7 paiknevad maa-alad reserveeriti ülelinnalise ja piirkondliku tähtsusega kaubandus- ja teenindusettevõtetele. Üldplaneeringuga seatakse eesmärgiks läbi teenuste mitmekesistamise siduda keskusi tihedamalt lähipiirkonna elanikega. Tõendikogum ei tõenda praeguses menetlusstaadiumis vastuolu nimetatud eesmärgiga, kuna DP ülesandeks ei ole lahendada planeeritava hoone rendipindade jaotuspõhimõtetega seonduvat.
44.Vaidlust ei ole selles, et maakatastris registreeritud Kalda tee 29 kinnistu sihtotstarbeks on 100% ärimaa. Kohtu hinnangul Kalda teele 29 kinnistule üldplaneeringuga määratud juhtotstarvet sihtotstarbega täpsustades on määratletud, mis liiki ettevõtlus on antud kinnistul lubatud. Üldplaneeringu kohane Kalda tee 29 kinnistu juhtotstarbe on kaubandus- ja teenindusettevõtete maa-ala. Vastustaja on vastuses kaebusele kinnitanud, et üldplaneeringu menetlemise käigus on kaubandus- ja teenindusettevõtete maa-alade määramine keskkonna strateegilises aruandes kaalumist leidnud. Seega puudub selles osas vastuolu ÜP-ga. Vaidlust ei saa olla, et ka Kalda tee 27 kinnistu juhtotstarve on üldplaneeringu kohaselt äri- ja teenindusettevõtte maa-ala. Vaidlustatud haldusakti kohaselt on Kalda tee 29 krundi kasutamise sihtotstarbeks kaubandus- ja teenindusettevõtte maa-ala ning Kalda tee 27 krundi kasutamise sihtotsatarbeks äri- ja teenindusettevõtte maa-ala. Seega ei ole varem kehtinud ja vaidlusaluse haldusaktiga kehtestatud DP-ga Kalda tee 29 ja Kalda tee 27 kinnistu siht- ega juhtotstarvet muudetud, sest nii toidukauplus kui kaubandusettevõte liigitub ÜP kohase kinnistu juhtotstarbe alla.
45.Vastuseks kaebajate väidetele vaidlustatud haldusaktiga looduskeskkonna mõjutamisest kordab kohus varem avaldatut, et Kalda tee 29 kinnistu ei piirne vahetult loodava looduskaitsealaga ning et ka Kalda tee 29 kinnistuga piirnev Kalda tee 41/43 kinnistu puhul on tegemist hoonestatud
kinnistuga, mis välistab Kalda tee 29 kinnistult negatiivsed mõjutused loodavale looduskaitsealale. Tõendikogum viitab Kalda tee 27 kinnistu hilisemale hoonestamisele, mille loamenetluse käigus tuleb vajadusel arvestada võimalike mõjudega looduskeskkonnale ja võimalik on need minimeerida. DP kehtestamise ajal polnud haldusakti looduskaitseala moodustamise kohta veel antud, mis välistab HMS § 54 kohaselt ka sellega käesolevat otsust tehes arvestamise võimaluse.
46.Sissesõidutee Kalda tee 29 kinnistu piires ja parkla olid ette nähtud ka varasemas detailplaneeringus. Kehtivast õigusest ei tulene, et vastustaja oleks just keskkonnamõjude hindamise raames pidanud hindama, kas planeeritavale kauplusele oleks Tartu linnas olnud sobilikum koht, seda põhjusel, et kaubandus- ja teenindushoone paiknemine antud kinnistul on määratud ÜP-s. Kohus nõustub vastustajaga, et tegemist ei ole olulist keskkonnamõju omava objektiga. Kaubanduskeskuse mõiste üks võimalikke legaaldefinitsioone tuleneb Vabariigi Valitsuse 01.10.2015. a määruse nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“ punktist 12, mille kohaselt on olulise ruumilise mõjuga kaubanduskeskus brutopinnaga üle 20 000 m2. Vaidlusaluse kavandatava kaubandus- ja teenindushoone puhul on tõendikogumi kohaselt tegemist kordades väiksema mahuga ehitisega, mille kavandatud asukohta on tehniline infrastruktuur suuremalt jaolt välja arendatud ning liitumispunktid vajalike kommunikatsioonidega planeeringuala läheduses, mistõttu ei saa toimuda mastaapset infrastruktuuri arendamist. Planeeritava Kaunase puiestee pikenduse osas tõendab tõendikogum, et Kalda tee 29 kinnistu sisseja väljasõiduks ettenähtud ala sisaldus ka varasemas planeeringus.
47.Kaebajad ei ole toonud välja ühtegi DP sellist kohustuslikku elementi, mis oleks korraldusest või DP seletuskirjast puudu ja mis annaksid aluse vaidlustatud korralduse tühistamiseks. Olukorras, kus vastustaja on seisukohal, et DP-ga ei muudeta üldplaneeringut, ei saa ka seletuskirjades sisalduda ka vastupidiseid põhjendusi.
48.Kaebajad on esitanud väiteid, mis puudutavad nimelt kaupluse rajamist. DP koostamise algatamise aluseks on isiku taotlus (PlanS § 128 lg 4 jj), sh saab kinnisasja omanik taotleda DP koostamise lõpetamist (PlanS § 129 lg 1 p 2). Seega on DP raames planeeritav objekt tugevalt seotud sellega, mida kinnisasja omanik soovib kinnistul näha; eeldusel, et see ei ole vastuolus üldplaneeringuga. Niisiis, kui kinnistu omanik soovib ettevõtlusalaga kokku sobivat ehitist, nt kauplust, ei saa vastustaja teda sundida planeerima ehitist, mis ei kvalifitseeru kaubandus- ja teenindushooneks. Planeeringu koostamise eesmärgi oluline muutumine on ka üheks menetluse lõpetamise alustest (PlanS § 129 lg 1 p 3). Vastustajal on planeeringu koostajana küll olulised suunamisvahendid kontrollimaks kooskõla üldplaneeringuga, sh suuruse, mahu, ÜP-s sätestatud otstarbe vms osas, kuid vastustaja ei saa sundida kolmandat isikut rajama mõne teise funktsiooniga hoonet, nagu sisuliselt soovivad kaebajad.
49.Kaebaja I deklareerib oma registrijärgse elukohana tiheasustusega ala, kusjuures ta ei kinnita kaebuses ega ka kohtuistungil seal tegelikku elamist. Kaebaja II tegutseb Maxima kaubamärgi all ettevõtlusega tiheasustusega alal.
Seega ei saa kaebajad eeldada, et neid ümbritsev keskkond ja miljöö püsib muutumatuna. Kaebajad peavad taluma lähiala kinnistule sellise hoone rajamist, mis sobib ümbrusse ja on ka muus osas õiguspärane (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 14.03.2019 otsus nr 3-18-163, p 13).
50.Subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebaja II kaebuse osas nõustub halduskohus kaebusega, et kuigi kaebaja II ei ole Kalda tee 29 kinnistu vahetu piirinaaber, tuleb tema huve kaaluda kolmandale isikule soodustava haldusakti õiguspärasuse hindamisel.
51.Kaebaja II opereeritavad kauplused asuvad kolmanda isiku kinnistu vastas teisel pool Kalda teed (Kalda tee 32) ja ülejärgmisel kinnistul samal pool Kalda teed (Kalda tee 15). Märkimata ei saa jätta, et kaebuse eesmärgipärasest tõlgendamisest järeldub, et sisuliselt on tegemist planeeringuõigusele tugineva Lidli kui konkurendi turule tuleku takistamisega piirkonnas, kus juba paikneb kaks Maxima kauplust. Vaidlust ei saa olla selles, et kohalik omavalitsus ja laiemalt avalik võim peab tagama õigusliku keskkonna vaba turu toimimiseks, kaitstes ettevõtjat teiste ettevõtjate õigusvastase tegevuse eest konkurentsi takistamisel või äritegevuse kahjustamisel, kuid et üldjuhul ei tagata ettevõtlusvabadusega olemasolevate ettevõtete kasumit või ära majandamist.
52.Halduskohus ei nõustu kaebajaga II, et tema kohtus kaitstavad subjektiivsed õigused tulenevad ka üldplaneeringust, sest kaebusest ja kaebaja 12.05.2020. a menetlusdokumendist nähtuvalt on kaebuse mõlemat alust vähemalt kaudselt põhjendatud ÜP-st tulenevate õigustega. Halduskohtu hinnangul ei tulene kaebajale II üldplaneeringust ühtegi taolist subjektiivset õigust, mida kaitsta subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebusega halduskohtus. Kaebaja väitel on muudetud Kalda tee 29 sihtotstarvet, s.o äri- ja teenindusettevõtete maa-alast kaubandus- ja teenindusettevõtte maa-alaks. Kaubandus on üldteada olevalt üks tavapärase äritegevuse osadest ja nagu nähtub kaebustest ka vaidlusaluses Annelinnas üks peamisi äritegevuse valdkondi. Samuti on kaebaja väitel üldplaneeringuga vastuolus piirkonda uue supermarketi rajamine ning järgitud ei ole üldplaneeringuga ette nähtud tänava ehitusjoont. Halduskohus märgib vastuseks kaebajale II, et nimetatud ÜP punktid, et põhjenda kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist, sest need ei puuduta neid kinnistuid vahetult, millel asuvad Maxima kaubamärgi all opereeritavad kauplused. Õigust, et keegi olemasoleva kaupluste lähedusse uut supermarketit ei rajaks, ei saa üldplaneeringust kuidagi tuleneda (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 28.05.2020. a määrus asjas nr 320-717, p 14).
53.Nagu eelpool osundatud on kaebeõiguse eelduseks halduskohtus isikule kuuluvate subjektiivsete õiguste riive.
54.Kohtupraktikas on selgitatud, et ettevõtlusvabadusega tagatakse ühest küljest igaühe õigus tegeleda ettevõtlusega, s.o tegevusega, mille eesmärk on eelkõige tulu saamine kauba tootmisest
või müügist, teenuse osutamisest jms. Teisalt peab riik tagama õigusliku keskkonna vaba turu toimimiseks, et kaitsta ettevõtjat teiste ettevõtjate õigusvastase tegevuse eest konkurentsi takistamisel või äritegevuse kahjustamisel. Üldjuhul ei tagata ettevõtlusvabadusega olemasolevatele ettevõtetele kasumit või ära majandamist. Kaupade jaemüük ei ole sedalaadi tegevus või teenus, mida suudetaks pakkuda ainult juhul, kui teenust saadakse pakkuda konkurentsita või vähese konkurentsiga. Seega ei ole jaemüügi kaupluse pidajatel põhiseadusega kaitstud ettevõtlusvabaduse alusel õigust nõuda kohalikult omavalitsuselt sekkumist turu toimimisse nende turuosa tagamiseks. Tarbija seisukohalt ei ole vahet, kes teenust pakub (RKÜKo 3-4-1-2-13, p-d 105, 112, 136), käesoleva vaidluse kontekstis, kas seda teeb kaebaja II või kolmas isik või mõlemad. Ettevõtlusvabadust riivab iga abinõu, mis takistab, kahjustab või kõrvaldab mõne ettevõtlusega seotud tegevuse (RKo nr 3-4-1-6-00). Seega ei ilmne kaebaja väidetest vaidlustatud otsuse puutumus kaebaja õigustega ehk kuidas takistab või kahjustab vaidlustatav vastustaja korraldus kaebaja tegutsemist nendes kohtades ja nendel aadressidel kus ta opereerib oma kauplusi.
55.Kohus nõustub vastustajaga, et olemuslikult ei ole Kalda tee 15 ja Kalda tee 29 kruntide asukohtadega seonduvad faktilised asjaolud keskkonnaõiguse valdkonnast lähtudes sarnased, sest planeeringuala on valdavalt asfalteeritud ala, mitte inimtegevusest puutumatu elukeskkonnaga haljasala, mistõttu pole kaebaja II puhul tegemist ka võrdsusõiguse rikkumisega, sest võrdseid tuleb kohelda võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt. Küsimus kahe isiku või olukorra ebavõrdse kohtlemise põhjendatusest või põhjendamatusest (s.o meelevaldsusest) saab tekkida üksnes juhul, kui erinevalt koheldavad grupid on omavahel võrreldavad, s.t konkreetse diferentseerimise aspektist analoogilises olukorras (RKo 3-4-12-05, p 40). Kohtu hinnangul kaebaja II ja kolmas isik omavahel loodus- ja keskkonnakaitse aspektist üksühele võrreldavad pole, sest erinevalt kolmanda isiku kinnistust oli kaebaja II Kalda tee 15 kinnistu varasemast ehitustegevusest puutumatu ja kolmanda isiku kinnistut eraldab DP kaardimaterjali kohaselt inimtegevusest puutumatust loodusest veel üks kinnistu.
56.Halduskohus on seisukohal, et kaebajate poolt esitatud väiteid on kajastatud nii vaidlustatud haldusaktis kui Tartu Linnavalitsuse haldusaktidena vormistatud menetlustoimingutes.
57.Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kaebused täielikult rahuldamata.
58.HKMS § 108 lg kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Osundatud õiguslikul alusel jäävad kaebajate menetluskulud seoses kaebuste rahuldamata jätmisega nende endi kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude taotlust esitanud, mistõttu jäävad võimalikud kulud vastustaja enda kanda.
59.HKMS § 108 lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele.
Kolmas isik taotleb menetluskulude 10 143 eurot (ilma käibemaksuta) võrdsetes osades kaebajate kanda jätmist (II kd, tl 152–154). Kolmandale isikule on õigusabi osutanud vandeadvokaadist esindaja tunnihinnaga 120 eurot ja jurist tunnihinnaga 70–80 eurot. Kuludokumentide kohaselt on kolmandale isikul õigusabi osutatud 15.08.2019–18.05.2020. a 85 tundi 30 minutit (II kd, tl 155– 157) ja tegemist on kantud kuluga (II kd 158–165).
60.Kohus mõistab välja ainult vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Kohus jätab põhjendatud menetluskulude arvestusest välja kolmanda isiku esindaja enda administratiivsed toimingud, mille puhul eeldatakse kohtupraktikas, et need sisalduvad advokaadi teenuse hinnas (nt RKHKo 3-3-1-51-15 p 15). Kohus arvestab põhjendatud ja vajalike menetluskulude osas asja keerukust ja mahtu, tegemist on kahe liidetud haldusasjaga. Samas on tegemist tavapärase planeeringuvaidlusega, milles ei ole tõstatunud kolmanda isiku volitatud esindajatele keerukaid uudseid aspekte, kuna advokaadibüroo on kolmandat isikut esindanud ka teistes Lidli kaupluste rajamisega seonduvates vaidlustes halduskohtutes.
61.Eeltoodust tulenevalt loeb kohus põhjendatud ja vajalikeks menetluskuludeks 6 000 eurot pidades põhjendamatuks kogu kolmandale isikule osutatud õigusabi ajakulu. Kaebajate paljususe korral osaleb iga kaebaja menetluses teise poole suhtes iseseisvalt (HKMS § 19 lg 2). Seetõttu tuleb mõista kummaltki kaebajalt eraldi kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud vastavalt 2 00 eurot ja 4 000 eurot, sest kaebaja I kaebuse puhul oli tegemist ainult populaarkaebusega ja kaebaja II kaebus sisaldas nii populaarkaebust kui subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebust, millest viimasele vastamine oli kolmandale isikule eelduslikult õigusliku eripära tõttu ajamahukam.
(allkirjastatud digitaalselt) Kohtuotsuse põhjendusi on täiendatud Tartu Ringkonnakohtu 11. novembri 2021. a otsusega. Tartu Ringkonnakohtu 11. novembri 2021. a otsus Resolutsioon
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19. augusti 2020. a otsus muutmata, täiendades halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.
2.Jätta Jürgen Kirsise ja Maxima Eesti OÜ menetluskulud nende endi kanda.
3.Mõista Jürgen Kirsiselt Lidl Eesti OÜ kasuks välja menetluskulu 2655 eurot ning Maxima Eesti OÜ-lt Lidl Eesti OÜ kasuks välja menetluskulu 2655 eurot (st kokku 5310 eurot), mis tuleb
mõlemal kanda Lidl Eesti OÜ arveldusarvele EE442200221071848614. Jätta rahuldamata Lidl Eesti OÜ taotlused menetluskuludega seoses intressikohustuse kehtestamiseks ning maksekorralduses konkreetse selgituse märkimiseks.
4.Võtta asja materjalide juurde Tartu linna ja Lidl Eesti OÜ poolt apellatsioonimenetluses esitatud täiendavad tõendid.
5.Jätta rahuldamata Maxima Eesti OÜ taotlus asjas istungi korraldamiseks.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.