Vladimir Fartõgini kaebus Tartu Vangla 10.04.2019. a käskkirja nr 6-1/435 tühistamiseks ning Tartu Vangla kohustamiseks lubada kaebaja lühiajalisele väljasõidule
3.Kuulutada asja menetlus kinniseks riskihindamise ankeedi nr 151771 osas.
4.Keelata kaebajal tutvuda riskihindamise ankeediga nr 151771 ja saada sellest ärakirju.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Asjaolud ja menetluse käik
1.Vladimir Fartõgin esitas 16. mail 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub kohustada Tartu Vanglat lubama teda lühiajalisele väljasõidule. Kaebaja nõue ei piirdu kohtueelses menetluses nimetatud kuupäevadega 03.05.2019-24.05.2019. a. Kaebaja tahe on, et kohus kontrolliks, kas Tartu Vangla keeldus õiguspäraselt lühiajalisele väljasõidule loa andmisest alates 2018. a maist kuni 16. maini 2019. V. Fartõgin selgitas täiendavalt 4. juunil 2019 esitatud avalduses, et kaebaja hinnangul ületas vangla 17. mai 2019. a vaideotsuse nr 1-11/99-2 tegemisel seaduses ettenähtud tähtaega.
2.Kohus võttis 6.septembri 2019. a määrusega V. Fartõgini kaebuse menetlusse.
3.Tartu Vangla esitas 30. septembril 2019 vastuse kaebusele, milles vaidles osaliselt vastu kaebuse menetlusse võtmisele.
4.Kohus lõpetas 8. oktoobri 2019. a määruse resolutsiooni p-ga 1 menetluse haldusasjas nr 319-937 osaliselt, s.o Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks seoses keeldumisega anda kaebajale luba lühiajaliseks väljasõiduks alates 03.05.2018 kuni 20.06.2018. Kohus jättis sama määruse resolutsiooni p-ga 2 läbi vaatamata V. Fartõgini tuvastamiskaebuse perioodi 21.06.2018 kuni 16.05.2019 osas.
5.V. Fartõgin esitas 13. oktoobril 2019 kohtule kaebuse muutmise avalduse. Kaebaja leiab, et tal on preventiivne huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks, kuna ainult sel juhul saab kohus kontrollida Tartu Vangla tegevuse õigusvastasust seoses keeldumisega anda temale luba lühiajaliseks väljasõiduks 2. aprillil 2019. Kaebajal ei ole kavatsust esitada tulevikus hüvitamiskaebust. Kaebaja palub võtta 16.mai 2019 ja 4. juuni 2019. a kaebused menetlusse.
6.Tartu Halduskohus 20. novembri 2019. a määrusega rahuldas kaebaja 13. oktoobri 2019. a esitatud kaebuse muutmise taotluse (p 1), luges kaebuse nõudeks lisaks kohustamisnõudele Tartu Vangla 10. aprilli 2019. a käskkirja nr 6-1/435 tühistamise nõude (p 2) ja kohustas vastustajat esitama täiendav vastus kaebusele (p 3).
7.Kaebaja esitas 1. detsembril 2019 taotluse, milles palub kohtul tema jaoks positiivse kohtuotsuse puhul anda talle luba võtta lühiajaliselt väljasõidult tagasi vanglasse naasmise päeval endaga kaasa edaspidiseks isiklikuks kasutamiseks mitmeid toiduaineid, leiva- ja saiatooteid, maiustusi, hügieenivahendeid, ajakirju, tubakatooteid, riideesemeid jms.
8.Vastustaja esitas 18. detsembril 2019 täiendavad seisukohad. Vastustajal ei ole vastuväiteid kaebuse nõude muutmise osas ning peab vangla 10. aprilli 2019. a käskkirja tühistamise nõuet kaebuse eesmärgi saavutamiseks otstarbekaks. Vastustaja leiab, et kuivõrd kaebaja 1. detsembri 2019. a taotlus ei ole seotud käesoleva kaebuse esemega ja kaebaja ei ole samasisulise taotlusega pöördunud esmalt vangla poole, on tal läbimata vaidemenetlus, mistõttu ei ole tal hetkel õigust pöörduda sellise taotlusega kohtu poole. Vastustaja palub tunnistada kohtumenetlus kinniseks kohtule esitatud kaebaja suhtes koostatud riskihindamise ankeedi osas avaliku teabe seaduse (AvtS) § 35 lg 1 p 51 alusel.
9.Kaebaja esitas 2. augustil 2020 kohtule pöördumise, milles teatab, et 3. augustil 2020 viiakse ta karistuse kandmiseks üle Tallinna Vanglasse, kuid antud asjas peab kohtuotsus tulema ja juhul, kui kohus rahuldab kaebuse, peab otsus laienema ka Tallinna Vanglale, et hoida kokku aega ja ressurssi. Kohtu seisukoht
10.Käesolevas asjas on menetluses kaks nõuet: 1) tühistada Tartu Vangla 10. aprilli 2019. a käskkiri nr 6-1/435; 2) kohustada Tartu Vanglat lubama kaebaja lühiajalisele väljasõidule. Lisaks võtab kohus käesolevas määruses seisukoha kaebaja 1. detsembri 2019. a taotluse ja vastustaja 18. detsembri 2019. a menetluse osaliselt kinniseks kuulutamise taotluse osas. Kaebuse tagastamine
11.Kohus võib jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kohus on seisukohal, et kaebus kohustamisnõudes tuleb jätta läbi vaatamata.
11.1.Kaebaja soovib saavutada seda, et ta saaks minna lühiajalisele väljasõidule. Kaebaja ei viibi enam Tartu vanglas, vaid jätkab karistuse kandmist Tallinna Vanglas. Seega vastustaja otsustused kaebaja lühiajalise väljasõidu osas ei avalda praegu mingit mõju kaebaja õigustele ning vastustaja ei saa anda kaebaja suhtes haldusakte või teha toiminguid.
11.2.Kaebaja on seisukohal, et tema ümber paigutamine Tallinna Vanglasse ei takista käesoleva asja lahendamist ning kaebuse rahuldamise korral peab laienema kohustus lühiajalise väljasõidu loa andmiseks ka Tallinna Vanglale. Kohus kaebajaga ei nõustu. Reeglina hindab kohus kaebeõiguse olemasolu kaebuse esitamise aja seisuga. Kohustamisnõude puhul on õigustatud kaebeõiguse hindamine ka pärast kaebuse esitamist muutunud asjaolude põhjal. Kohustamisnõue on suunatud tulevikku. Kuivõrd kaebaja ei viibi enam Tartu Vanglas, vaid on üle viidud Tallinna Vanglasse, ei ole kaebus esitatud kohustamisnõudes enam eesmärgipärane. Teisisõnu ei saa Tartu Vangla (isegi vaidlusaluse otsuse tühistamise korral) enam otsustada selle üle, kas kaebajale on põhjendatud anda lühiajalise väljasõidu luba või mitte ning kohus ei saa ka Tartu Vanglat enam kohustada kaebaja taotlust uuesti lahendama. Kui kaebajal esineb ka käesoleval hetkel põhjendatud vajadus lühiajalise väljasõidu loa saamiseks, on tal õigus esitada vastav taotlus Tallinna Vanglale.
11.3.Kui nõude rahuldamine ei ole muutunud asjaolude tõttu võimalik, siis ei ole ka kohtumenetluse läbiviimine põhjendatud. Eelnevast tulenevalt jätab kohus kaebuse kohustamisnõudes läbi vaatamata (HKMS § 151 lg 2 p 1, § 121 lg 2 p 2).
12.Kohus jätab kaebuse tühistamisnõudes HKMS § 151 lg 2 p 1 ja HKMS § 121 lg 2 p 1alusel läbi vaatamata, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. Kohustamisnõude rahuldamine (võimaldada kaebajale lühiajaline väljasõit) ei ole kaebaja teise vanglasse ümberpaigutamise tõttu võimalik. Sel juhul ei riku kaebaja õigusi ka Tartu Vangla 10. aprilli 2019. a otsus nr 6- 1/435, millega vastustaja jättis kaebaja taotluse lühiajalise väljasõidu võimaldamiseks rahuldamata. Kaebajal puudub selle otsuse vaidlustamise õigus HKMS § 44 lg 1 alusel. Kuna kaebajal ei ole kaebeõigust tema ümberpaigutamise tõttu, siis ei oma hinnangu andmine vastustaja tehtud lahendile enam tähendust.
Kaebaja 1. detsembri 2019. a taotlus
13.Kaebaja esitas halduskohtule 1. detsembril 2019 taotluse, milles palub anda talle kaebuse rahuldamisel luba võtta lühiajaliselt väljasõidult tagasi vanglasse naasmise päeval endaga kaasa edaspidiseks isiklikuks kasutamiseks mitmeid toiduaineid, maiustusi, hügieenivahendeid, ajakirju, tubakatooteid, riideesemeid jms.
13.1.Kohus mõistab kaebaja tahet selliselt, et kaebaja soovib kaebust muuta lisades kaebuse nõudena kohustamisnõude Tartu Vangla vastu võimaldada tal lühiajaliselt väljasõidult naastes endaga kaasa võtta erinevaid toiduaineid jms.
13.2.HKMS § 49 lg 1 kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks HKMS kohaselt lubatav.
13.3.Tartu Vangla märkis 18. detsembri 2019. a täiendavas seisukohas, et kaebaja ei ole sellise taotlusega (vt käesoleva määruse p 13) vangla poole pöördunud. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebaja taotlus lisada kaebusele kohustamisnõue ei ole lubatav, sest kaebajal on selle nõude osas läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus (HKMS § 47 lg 1, vangistusseadus § 11 lg 5).
14.Kuna kohustamisnõude esitamine ei ole vaidemenetlust läbimata lubatav, jätab kohus V. Fartõgini taotluse kaebuse muutmiseks HKMS § 49 lg 1 alusel rahuldamata.
Menetluse osaliselt kinniseks kuulutamine
15.HKMS § 77 lg 1 kohaselt koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 38 lg 1 pga 1 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks muuhulgas siis, kui see on ilmselgelt vajalik asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks.
16.HKMS § 79 lg 1 p 1 kohaselt võib kinniseks kuulutatud menetluses menetlusosalise menetlustoimingult, sealhulgas kohtuistungilt või selle osalt eemaldada muuhulgas asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. HKMS § 79 lg 2 kohaselt on menetlusosalise eemaldamine sama paragrahvi lõikes 1 märgitud alusel võimalik üksnes tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on ilmselgelt kaalukam menetlusosalise õigusest olla menetlustoimingu juures.
16.1.Kohus leiab, et antud asjas tuleb menetlus kohtule edastatud riskihindamise ankeedi osas HKMS § 79 lg 1 p 1 alusel asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks kuulutada kinniseks, kuna huvi asutusesiseseks teabeks tunnistatud teabe saladuses hoidmiseks on antud juhul kaalukam kaebaja õigusest olla menetlustoimingu juures. Ankeet sisaldab andmeid, mis võivad avalikuks tuleku korral kahjustada vangistuse täideviimist ning võimaldavad saada teavet vanglatöös kasutatavate meetodite ja taktika kohta. Riskihindamise ankeedist nähtub, milliseid konkreetseid andmeid vangla analüüsib ning millist metoodikat kasutab. Neid andmeid teades on kinnipeetaval võimalik vanglale edastatavate andmetega tulevikus manipuleerida ja seeläbi vangla otsuseid endale meelepärases suunas mõjutada, mis omakorda võib takistada vangistuse tõhusat täideviimist tulevikus. Vangla huvi andmete kinniseks kuulutamiseks ja saladuses hoidmiseks kaalub üles kaebaja huvi nende andmetega tutvuda.
16.2.Riigikohus on selgitanud, et tagamaks HKMS § 79 lg-s 1 sätestatud juhtudel saladuse hoidmine väljaspool kohtuistungeid jms, ei ole tarvis menetlusosalist üheltki toimingult eemaldada, vaid kohtul on võimalik jätta HKMS § 88 lg 2 alusel luba toimikuga tutvumiseks ja ärakirjade saamiseks andmata (Riigikohtu halduskolleegiumi 15. mai 2014. a määrus asjas nr 3-3-1-36-14, p 8). Kohus on seisukohal, et saladuse hoidmine on võimalik tagada HKMS § 88 lg 2 alusel toimikuga tutvumise õiguse piiramise kaudu.
17.Eelnevast tulenevalt kuulutab kohus haldusasja riskihindamise ankeedi nr 151771 osas kinniseks ning piirab kaebaja õigust tutvuda eelnimetatud dokumendiga ja saada sellest ärakirju.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.