Arseni Jakovlevi (Jakovlev) kaebus Viru Vangla tegevuse peale
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Arseni Jakovlevi kaebus.
2.Jätta Arseni Jakovlevi esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
3.Jätta Arseni Jakovlevi riigilõivust vabastamise taotlus läbi vaatamata.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Muud selgitused
Määrus koos tõlkega vene keelde toimetatakse kätte kaebajale.
ASJAOLUD
1.Tartu Halduskohtusse saabus 18. veebruaril 2022 Viru Vanglas kinni peetava isiku Arseni Jakovlevi kaebus ja 2. märtsil 2022 esialgse õiguskaitse taotlus. Pöördumiste kohaselt andis kaebaja 2021. aastal kartserisse paigutades oma töötava teleri vangla lattu. Teleri tagasi saades avastas kaebaja, et selle ekraan on katki. See on fikseeritud 4. novembri 2021. a ettekandega. Kaebaja esitas 7. detsembril 2021 kahju hüvitamise taotluse, mis registreeriti numbriga 6-16/290-1. Kaebaja osutab, et see on siiani lahendamata. Kaebuse kohaselt taotleb kaebaja kahju hüvitist iga telerita viibitud päeva eest summas 100 eurot. Samuti taotleb kaebaja materiaalse kahju hüvitamist, paludes osta uus teler (Samsung, Philips, LG) diagonaaliga 24 või maksta 205 eurot uue teleri ostmiseks nii, et sellest ei tehtaks mahaarvamisi. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 251 lõike 1 punkti 3 alusel palub kaebaja kohustada vanglat andma vastus kahjunõudele nr 6-16/290-1. Kaebaja osutab, et seaduses kehtestatud tähtajad tema taotluse läbivaatamiseks on möödunud, vangla ei ole teatanud tähtaja ületamise põhjusi. Kaebaja on seisukohal, et vangla rikub süstemaatiliselt tema õigusi ja avalduste läbivaatamise tähtaegu. Kui vanglat mitte sundida seadust täitma, siis vangla venitab avalduse läbivaatamisega aastaid. Teler on kaebajale vajalik üksikvangistuses info saamiseks ja aja veetmiseks. Samuti töötab kaebaja analüütik-konsultandina ja tema ülesanne on valuutaturgude analüüsi abil prognoosida turu liikumist. Kogu kaebajale vajalik info tuleb telerist.
3-22-437 Kaebaja selgitas kaebuses veel, et 3. novembril 2021 valutas tal selg, mistõttu palus ta valvuril kutsuda enda juurde meditsiiniõe. Kaebaja leiab, et ta jäeti õigeaegse meditsiiniabita, mis põhjustas talle tugevat valu seljas. Kaebaja on seisukohal, et meditsiiniabita jätmine on Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-de 18 ja 28 ilmne rikkumine. Kaebaja taotleb PS § 18 rikkumise eest kahju hüvitamist summas 1700 eurot ning meditsiiniabi osutamata jätmisega tekitud tervisekahju hüvitamist summas 1700 eurot. Kaebaja osutab seejuures kahju hüvitamise taotlusele nr 6-16/271-1. Kaebuse kohaselt sai kaebaja 4. novembril 2021 asjas nr 3-21-2422 kohtumääruse, millest nähtus, et vangla on oma seisukohas esitanud valeinfot. Selliste andmete esitamine kohtusse on kaebaja PS §-s 17 sätestatud õiguse rikkumine. Kaebaja taotleb PS § 17 rikkumise eest hüvitist summas 3700 eurot. Kaebaja osutab seejuures kahju hüvitamise taotlusele nr 6-16/272-1. Kaebaja on seisukohal, et vangla takistab ebaseaduslikult tema õigust tutvuda riskide hinnanguga. Riskide hindamine Viru Vanglas toimub isiklike andmete automatiseeritud töötlemise alusel. Kaebaja hinnangul laieneb antud tegevustele isikuandmete kaitse seaduse (IKS) regulatsioon. Kaebaja märgib, et tutvumata otsusega ja andmete automatiseeritud töötlemise tulemusega, milleks on riskide hindamine, ei saa ta esitada vaiet oma seaduslike huvide kaitsmise eesmärgil ega saa täiel määral realiseerida oma IKS §-st 17 tulenevat õigust. Kaebaja on seisukohal, et vangla tegevus ohustab tema au ja head nime ja isiklike inimõiguste kaitset. Vangla akt nr 6-10/28092-2 ei ole õiguspärane. Kaebaja taotleb vangla otsuse nr 6-10/28092-2 tühistamist ja ebaseaduslikuks tunnistamist ning vangla kohustamist esitada kaebajale tema riskide hindamine. Samuti nõudis kaebaja, et IKS § 24 lõike 1 punkti 6 alusel piirataks tema isikuandmete töötlemist automaatsel töötlemisel sel põhjusel, et vangla rikkus isikuandmete töötlemise põhimõtteid. Kaebaja nõudis piirangute jõusse jätmist kuni täieliku isikuandmete kontrollimiseni IKS §-dele 14 ja 21 vastavuse osas. Kaebaja on esitanud ka hüvitamisnõude, taotledes IKS ja PS rikkumise eest hüvitist summas 10 000 eurot. Kaebaja osutab kahju hüvitamise taotlusele nr 6-16/278-1. Lisaks palus kaebaja tuvastada, kas kaebuses kirjeldatud asjades olid avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 51 lõigete 1 ja 2 rikkumise tunnused. Kaebaja märgib kaebuses, et vangla on tagastanud tema avaldused õigusvastaselt, kuna vangla on ekslikult leidnud, et ta oskab eesti keelt ning et ta arvel on raha. Kaebaja taotleb ka riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist nii kaebuse kui esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
2.Vastuseks kohtunõudele edastas Viru Vangla 3. märtsil 2022 kohtule kaebaja kahju hüvitamise taotluse nr 6-16/290-1 ja taotluse puuduste kõrvaldamise avalduse nr 6-16/290-3 ning 9. märtsil 2022 kaebaja kahju hüvitamise taotlused nr 6-16/271-1, nr 6-16/272-1, nr 6-16/278-1 ja nende kahju hüvitamise taotluste tagastamise osas tehtud 28. jaanuari 2022. a otsuse nr 6-16/248-4. Samuti edastas vangla kaebaja taotluse riskihindamise tulemuste saamiseks nr 6-10/28092-1 ning taotluse rahuldamata jätmise otsuse nr 6-10/28092-2 ja keelduva otsuse peale esitatud vaide nr 6-12/501-1. Vangla teatas 11. märtsil 2022, et kaebaja kahju hüvitamise taotlusele nr 6-16/290-1 ei ole vastatud ja kaebaja ei ole vaidlustanud vaidega väidetavat viivitust selle taotluse lahendamisel.
3-22-437
3.Tõendamaks kaebaja eesti keele oskust edastas Viru Vangla 11. märtsil 2022 kohtule kaebaja järgmised eestikeelsed pöördumised vanglale: nr 6-16/109-1, nr 6-16/110-1, nr 6-16/113-1, nr 6-12/140-1, nr 6-12/160-1, nr 6-12/293-1, nr 6-10/28085-1. Samuti edastas vangla dokumendid nr 6-16/271-3, nr 6-16/272-3, nr 6-16/278-3, millega anti kaebajale võimalus esitada eestikeelne kahju hüvitamise taotlus.
4.Vangla kinnitas ka 18. märtsil 2022, et kaebaja kahjunõuet nr 6-16/290-1 pole veel lahendatud.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohus võtab esmalt seisukoha kaebuse menetlusse võtmise võimalikkuse osas (I), seejärel lahendab kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse (II) ning viimaks võtab seisukoha esitatud menetlusabi taotluse osas (III). I
6.Kaebaja on kohtule esitanud Viru Vangla vastu järgmised nõuded: − mõista Viru Vanglalt välja 100 eurot iga telerita viibitud päeva eest; − hüvitada kaebajale materiaalne kahju, ostes uus teler (Samsung, Philips, LG) diagonaaliga 24 või makstes välja 205 eurot uue teleri ostmiseks; − mõista Viru Vanglalt välja 1700 eurot PS § 18 rikkumise eest seoses 3. novembril 2021 meditsiiniabi andmata jätmisega; − mõista Viru Vanglalt välja 1700 eurot 3. novembril 2021 meditsiiniabi osutamata jätmisega tekitatud tervisekahju eest; − mõista Viru Vanglalt välja 3700 eurot PS § 17 rikkumise eest seoses vangla poolt haldusasjas nr 3-21-2422 esitatud seisukohaga; − tühistada ja tunnistada ebaseaduslikuks otsus nr 6-10/28092-2; − kohustada vanglat esitama kaebajale tema riskide hindamine; − piirata IKS § 24 lõike 1 punkti 6 alusel kaebaja isikuandmete töötlemist automaatsel töötlemisel kuni täieliku isikuandmete kontrollimiseni IKS §-dele 14 ja 21 vastavuse osas; − mõista Viru Vanglalt välja 10 000 eurot IKS ja PS rikkumise eest seoses riskide hindamisega; − tuvastada, kas kaebuses kirjeldatud asjades olid ATS § 51 lõigete 1 ja 2 rikkumise tunnused.
7.HKMS § 120 lõike 1 punkti 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
8.Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lõike 1 punkt 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lõike 8 kohaselt on kinnipeetaval vangla tekitatud kahju hüvitamiseks õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.
9.Haldusasja materjalidest nähtub, et kaebaja on Viru Vanglale teleri katki minemisega seoses esitanud kahjunõude, mis registreeriti 7. detsembril 2021 numbriga 6-16/290-1. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lõike 1 kohaselt tuleb vanglal kahjunõue lahendada kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. Justiitsministri 30. novembri 2000. a
3-22-437 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 491 lõike 6 teise lause järgi arvestab menetleja menetluse tähtaegasid eestikeelse dokumendi saabumisest. Viru Vangla vastusest 2. märtsi 2022. a kohtunõudele nähtub, et vangla andis otsusega nr 6-16/290-5 kaebajale tähtaja võõrkeelses kahjunõudes nr 6-16/290-1 esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kaebaja esitas vanglale 14. jaanuaril 2022 võõrkeelse puuduste kõrvaldamise avalduse, mis registreeriti samal kuupäeval numbriga 6-16/290-3. Kahjunõue ja puuduste kõrvaldamise avaldus saadeti 31. jaanuaril 2022 tõlkesse ning tõlge saabus 3. veebruaril 2022. Kuivõrd RVastS § 18 lõikes 1 sätestatud tähtaeg hakkas kulgema alles 3. veebruarist 2022, mil vanglasse saabus kahjunõude nr 6-16/290-1 ja selle puuduste kõrvaldamise avalduse nr 6-16/290-3 tõlge, siis ei ole veel kaebaja kahjunõude nr 6-16/290-1 lahendamiseks ette nähtud tähtaeg möödunud. Kaebaja on ka ise kaebuses osutanud, et vangla pole esitatud kahjunõuet jõudnud lahendada, mistõttu taotleb ta esialgset õiguskaitset. Samuti kinnitas vangla nii 11. kui ka 18. märtsil 2022, et kahjunõuet nr 6-16/290-1 pole veel lahendatud. Niisiis ei ole kaebaja veel läbinud VangS § 11 lõikes 8 ette nähtud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Kaebaja on pöördunud kohtusse ennatlikult. Kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu tuleb kaebus osas, milles kaebaja taotleb kahju hüvitamist seoses teleri katki minemisega, tagastada HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 alusel. Kohus selgitab, et kaebajal on mõtet esitada kohtule uus hüvitamiskaebus alles siis, kui vangla on tema kahju hüvitamise taotluse õigusvastaselt tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Kohus osutab, et 7. detsembri 2021. a kahju hüvitamise taotluse nr 6-16/290-1 lahendamise tähtpäev saabub 4. aprillil 2022 (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 33 lõige 3). Kui vangla ei lahenda 7. detsembri 2021. a kahju hüvitamise taotlust nr 6-16/290-1 tähtaegselt, siis tuleb kaebajal vastava hüvitamiskaebusega kohtusse pöörduda hiljemalt 4. mail 2022 (RVastS § 18 lõige 2).
10.Kaebaja on esitanud hüvitamisnõuded ka seoses asjaoludega, et 3. novembril 2021 jäi ta vanglas õigeaegselt meditsiiniabita (kahju hüvitamise taotlus nr 6-16/271-1), vangla on haldusasja nr 3-21-2422 raames esitanud valeinfot (kahju hüvitamise taotlus nr 6-16/272-1) ning vangla on rikkunud tema isikuandmete töötlemisel (riskihindamine) isikuandmete kaitse seadust ja põhiseadust (kahju hüvitamise taotlus nr 6-16/278-1). Viru Vangla on esitanud kohtule 28. jaanuari 2022. a otsuse nr 6-16/248-4, millega muu hulgas tagastati kaebaja kahju hüvitamise taotlused nr 6-16/271-1, nr 6-16/272-1 ja nr 6-16/278-1 PS §-de 6 ja 52, keeleseaduse (KeeleS) § 12, HMS § 20 lõike 1 ja VSkE § 491 lõike 3 alusel.
10.1.Kohtupraktika kohaselt loetakse kohustuslik kohtueelne menetlus läbituks ja kaebus lubatavaks ka juhul, kui haldusorgan on kohustuslikus kohtueelses menetluses vaide või kahju hüvitamise taotluse ebaõigesti tagastanud (Riigikohtu halduskolleegiumi 8. oktoobri 2012. a määrus asjas nr 3-3-1-30-12, punkt 18; 7. juuni 2018. a määrus asjas nr 3-17-2610, punkt 12;
19.septembri 2018. a määrus asjas nr 3-18-32, punkt 10). Riigikohus on asunud seisukohale, et proportsionaalsuse põhimõttest tulenevalt saab haldusmenetluses, sh kohustuslikus kohtueelses menetluses, taotluse läbi vaatamata jätmise aluseks olla vaid puudus, mis takistab taotluse sisulist lahendamist (Riigikohtu halduskolleegiumi 20. juuni 2013. a määrus asjas nr 3-3-1-34-13, punkt 9). Seega peab kohus praegusel juhul kontrollima, kas kaebaja kahjunõuded tagastati õiguspäraselt, sealhulgas, kas esines kahjunõude läbivaatamist takistav puudus.
10.2.PS §-dest 6 ja 52 ning ka KeeleS § 3 lõikest 1 ja § 10 lõikest 1 tulenevalt on Eesti Vabariigi riigikeeleks ja asutuste asjaajamise keeleks eesti keel. HMS § 20 lõike 1 kohaselt on
3-22-437 haldusmenetluse keel eesti keel. HMS § 21 lõige 1 sätestab, et kui menetlusosaline või tema esindaja ei valda keelt, milles asja menetletakse, kaasatakse menetlusosalise taotlusel asja menetlemisele tõlk. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt katab tõlgi kaasamise kulud tõlgi kaasamist taotlenud menetlusosaline, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti või kui haldusorgan ei otsusta teisiti.
10.3.Kahju hüvitamise taotluse tõlkimist vanglas reguleerib VSkE § 491. Kuni
13.veebruarini 2022 kehtinud VSkE redaktsiooni § 491 lõike 1 kohaselt saadab vangla võõrkeelsed kahju hüvitamise taotlused koos lisadega enne menetlusse võtmist tõlkijale, kellega on sõlmitud leping. VSkE § 491 lõike 2 esimese lause kohaselt võtab vangla enne võõrkeelse dokumendi vastuvõtmist kinnipeetavalt allkirja nõusoleku kohta, et võõrkeelse dokumendi tõlkimisele kulunud summa arvestatakse tema vanglasiseselt isikuarvelt maha. VSkE § 491 lõikest 3 tuleneb, et juhul, kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest, kuid tal on selleks rahalised vahendid olemas, tuleb vanglal jätta võõrkeelne dokument tõlkimata. VSkE § 491 lõikest 4 tulenevalt edastab vangla kinnipeetava võõrkeelse dokumendi tõlkijale ning tasub tõlketeenuse eest ise, kui kinnipeetaval puuduvad vanglasisesel isikuarvel rahalised vahendid. Samas sätestab VSkE § 491 lõige 5, et kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest ja vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta, jätab vangla võõrkeelse dokumendi tõlkijale edastamata. Sellisel juhul edastab vanglateenistuja kinnipeetava kirjutatud võõrkeelsed dokumendid otse menetlejale. Menetleja põhjendab oma vastuses kinnipeetavale võõrkeelsete dokumentide kahju hüvitamise taotluse menetlusse võtmata jätmist ning selgitab dokumentide tõlkimise protsessi.
10.4.VSkE §-st 491 nähtub, et kui selles sätestatud juhtudel jääb kinnipeetava kahju hüvitamise taotlus tõlkimata, jäetakse see läbi vaatamata ja tagastatakse. Viru Vangla asus kaebaja kahju hüvitamise taotluste nr 6-16/271-1, nr 6-16/272-1 ja nr 6-16/278-1 menetlemisel seisukohale, et kaebaja on võimeline kaitsma eesti keeles oma õigusi, sest ta on ka varasemalt esitanud vanglale eestikeelseid kirjalikke pöördumisi ning seetõttu ei pidanud vangla põhjendatuks kaebaja võõrkeelsete kahjunõuete vangla kulul tõlkesse edastamist. Kohus palus 10. märtsi 2022. a kohtunõudega vanglal esitada dokumendid, mille pinnalt on vangla asunud seisukohale, et kaebaja oskab piisaval määral eesti keelt, et esitada eestikeelseid kahju hüvitamise taotlusi. Vastuses kohtunõudele märgib vangla, et nende arvates kinnitavad kaebaja keeleoskust tema varasemalt esitatud eesti keeles koostatud kirjalikud pöördumised (kahjunõuded nr 6-16/109-1, nr 6-16/110-1, nr 6-16/113-1, vaided nr 6-12/140-1, nr 6-12/160-1, nr 6-12/293-1 ja erinevad eestikeelsed pöördumised, mis registreeriti kõik ühe numbriga 6-10/28085-1).
10.5.Kohus, tutvunud vangla 11. märtsil 2022 edastatud kaebaja eestikeelsete pöördumistega, on seisukohal, et vangla keeldus õigustatult kaebaja võõrkeelsete kahju hüvitamise taotluste nr 6-16/271-1, nr 6-16/272-1 ja nr 6-16/278-1 menetlemisest, kuna kaebaja eesti keele oskus on küllaldane kahju hüvitamise taotluste eesti keeles esitamiseks. Kohtule nähtub, et kaebaja on suutlik piisaval määral end eesti keeles väljendama. Kahju hüvitamise taotluste esitamiseks piisabki üksnes arusaadavalt oma taotluse väljendamisest ning lühidalt kaebajale teadaoleva olukorra kirjelduse esitamisest. Seejuures ei ole vaja teada erialaväljendeid või esitada keerulist õiguslikku analüüsi ning menetlemist ei takista ka mõned õigekirjavead. Kohtule esitatud kaebaja eestikeelsetest kahju hüvitamise taotlustest nähtuvalt on kaebaja keeleoskustase selline, mis võimaldab tal esitada piisavate põhjendustega ja oluliste raskusteta mõistetavaid kahju hüvitamise taotlusi.
3-22-437
10.6.Seega, kuna kaebaja on kahju hüvitamise taotluste esitamisel keeldunud tõlketeenuste eest tasumisest oma vanglasiseselt isikukontolt, on vangla õiguspäraselt 28. jaanuari 2022. a otsusega nr 6-16/248-4 kaebaja kahjunõuded nr 6-16/271-1, nr 6-16/272-1 ja nr 6-16/278-1 tagastanud, kuna kaebaja oskab piisaval määral eesti keelt, et koostada eestikeelseid kahju hüvitamise taotlusi.
10.7.Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebaja läbinud nõuetekohaselt kohustuslikku kohtueelset menetlust osas, milles kaebaja taotleb kahju hüvitamist seoses 3. novembril 2021 õigeaegse meditsiiniabita jäämisega, haldusasja nr 3-21-2422 raames valeinfo esitamisega ja tema isikuandmete töötlemise (riskihindamine) käigus õiguste rikkumisega. Kohus tagastab kaebuse vastavas osas HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 alusel.
11.Kaebaja on palunud ka tühistada ja tunnistada ebaseaduslikuks Viru Vangla otsus nr 6-10/28092-2. Viru Vangla jättis 2. novembri 2021. a otsusega nr 6-10/28092-2 rahuldamata kaebaja taotluse 2015. kuni 2021. aasta riskihindamiste väljastamiseks. Kohus loeb kaebaja nõude tunnistada vangla otsus nr 6-10/28092-2 ebaseaduslikuks hõlmatuks nõudega tühistada see otsus. Tühistamisnõude lahendamise raames tuleb kohtul hinnata ka selle otsuse seaduslikkust. Samuti palus kaebaja kohustada vanglat esitama kaebajale tema riskide hindamine. Lisaks palub kaebaja piirata IKS § 24 lõike 1 punkti 6 alusel kaebaja isikuandmete töötlemist automaatsel töötlemisel kuni täieliku isikuandmete kontrollimiseni IKS §-dele 14 ja 21 vastavuse osas. Kaebusest nähtuvalt peab kaebaja tema isikuandmete automaatse töötlemise all silmas riskihindamise tegemist vangla poolt. Seega saab kaebaja nõuet tõlgendada nii, et ta soovib, et kohus kohustaks vanglat lõpetama kaebaja isikuandmete töötlemine riskihindamise läbiviimisel. Kaebaja põhjendab oma nõudeid asjaoluga, et tutvumata riskihindamistega, ei saa ta oma õiguste kaitseks vaiet esitada. Kaebaja leiab, et PS § 17 alusel on tal õigus kontrollida tema nime määrivat infot ja kaitsta end valede hinnangute eest. Kaebaja osutab, et avavanglasse saamine sõltub otseselt riskihindamisest, mistõttu avaldab riskihindamine tema õigustele mõju.
11.1.Kohus leiab, et eeltoodud tühistamis- ja kohustamisnõuded kuuluvad tagastamisele HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel, mis näeb ette õiguse kaebus määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
11.2.VangS § 16 lõige 1 näeb ette individuaalse täitmiskava (ITK) koostamise kinnipeetavale, kelle poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ületab ühte aastat. Justiitsministri 14. mai 2008. a määrusega nr 21 on vastu võetud „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ (määrus nr 21). Täitmiskava koostamise protsess koosneb kinnipeetava kriminogeensete riskide hindamisest (riskihindamine), täitmiskava koostamisest, selle kinnitamisest ning kinnipeetavale tutvustamisest (määruse nr 21 § 2 lõige 1). Riskihinnangu koostab inspektor-kontaktisik või muu riske hindav ametnik (määruse nr 21 § 3 lõige 2). Asjaolud, millele riske hindav ametnik annab hinnangu, on sätestatud määruse nr 21 § 3 lõikes 4. Seega on vanglale õigusaktidega ette nähtud kohustus hinnata pikema vangistusega kinnipeetavate kriminogeenseid riske, et koostada neile ITK. Samuti on õigusaktiga ette nähtud asjaolud, mida tuleb kinnipeetava kriminogeensete riskide hindamisel arvestada. Kohtul ei ole õiguslikku alust kohustada vanglat lõpetama kaebaja isikuandmete töötlemine riskihindamise läbiviimisel. Sellist õiguslikku alust ei tulene ka ühestki kaebaja viidatud sättest. Seega on sellise nõude osas kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
3-22-437
11.3.Riskihindamise dokumentide puhul on tegemist avaliku teabega avaliku teabe seaduse (AvtS) § 3 lõike 1 mõistes, kuivõrd need on loodud seaduse alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Lisaks sisaldab selline teave isikuandmeid IKS mõistes. Seega nõustub kohus kaebajaga, et kohaldamisele kuulub ka IKS regulatsioon IKS § 1 lõike 1 punkti 2 kohaselt. Andmesubjekti õigus isikuandmetega tutvuda tuleneb IKS § 24 lõikest 1 ning sama sätte lõige 2 sätestab alused, mille esinemisel seda õigust piirata võib. Olukorras, kus isikuandmeid sisaldava teabe puhul on ühtlasi tegemist avaliku teabega, tuleb juurdepääsu lubamisel isikuandmeid sisaldavale teabele arvestada lisaks avaliku teabe seaduses toodud juurdepääsupiirangutega, kuna AvtS § 39 lõike 1 kohaselt võimaldab teabevaldaja juurdepääsu tema valduses olevatele isikuandmetele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) või seaduses sätestatud aluse olemasolul käesolevas seaduses sätestatud korras. Otsesõnu näeb ette kinnipeetavate õiguse saada nende kohta vangistusregistrisse kantud andmeid digitaalselt või omakäeliselt allkirjastatud taotluse alusel VangS § 52 lõige 4. (Vrd Tartu Ringkonnakohtu 9. mai 2016. a määrus asjas nr 3-16-418, punkt 10.)
11.4.AvtS § 35 reguleerib teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamise üldiseid aluseid, kuid AvtS § 2 lõike 2 punkti 4 kohaselt ei kohaldata seadust teabele juurdepääsupiirangute, juurdepääsu eritingimuste, korra ja viiside osas, juhul kui need on eriseaduses või välislepingus sätestatud teisiti. Antud juhul näeb erisuse juurdepääsupiirangute osas ette VangS § 52 lõige 6, mille kohaselt vanglateenistuse ametnik võib keelduda vangiregistrist andmete väljastamisest, kui need sisaldavad informatsiooni vanglatöös kasutatavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta ning kui selle avalikuks tulek võib ohustada vangistuse, eelvangistuse, aresti või kriminaalhoolduse täideviimist, samuti teistel seaduses sätestatud alustel.
11.5.Kohtupraktikas on sedastatud, et riskihindamise ankeet sisaldab andmeid, mis võivad avalikuks tuleku korral kahjustada vangistuse täideviimist ning võimaldavad saada teavet vanglatöös kasutatavate meetodite ja taktika kohta. Riskihindamise ankeedist nähtub, milliseid konkreetseid andmeid vangla analüüsib ning millist metoodikat kasutab. Neid andmeid teades on kinnipeetaval võimalik vanglale edastatavate andmetega tulevikus manipuleerida ja seeläbi vangla otsuseid endale meelepärases suunas mõjutada, mis omakorda võib takistada vangistuse tõhusat täideviimist tulevikus (Tartu Halduskohtu 11. augusti 2020. a määrus asjas nr 3-19-937, punkt 16.1). Kohtu hinnangul on vangla keeldunud põhjendatult VangS § 52 lõike 6 alusel riskihindamise ankeedi väljastamisest kaebajale. Kohus märgib, et vangla on sättele viidates tahtmatult eksinud, märkides VangS § 52 asemel VangS § 52. Vangla põhjendus siiski viitab VangS § 52 lõikele 6. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus ka riskihindamise väljastamiseks kohustamise nõude osas kaebuse rahuldamist tõenäoliseks.
11.6.Kohtu hinnangul ei ole riskihindamise läbiviimisel kaebaja isikuandmete töötlemise ja talle riskihinnangute väljastamisest keeldumise näol tegu tema õiguste intensiivse riivega. Riskihindamine eraldiseisvalt kaebaja õigustele otsest mõju ei avalda. Kaebaja õigusi võivad mõjutada vangla otsustused, kus ta võtab muu hulgas arvesse riskihindamise tulemusi. Kaebaja on väljendanud kartust, et ebaõige riskihinnang võib negatiivselt mõjutada tema võimalust pääseda avavanglasse. Tõsi on see, et riskihindamise tulemust kasutatakse paigutamise ja ümberpaigutamise otsustamisel (määruse nr 21 § 3 lõige 6). Kaebajal on võimalik esitada vanglale taotlus tema avavanglasse ümberpaigutamise menetluse alustamiseks ning kui vangla jätab kaebaja taotluse tema ohutasemele tuginedes rahuldamata, siis on kaebajal võimalik oma õigusi kaitsta keelduva otsuse vaidlustamisega. Kaebajal on sealjuures võimalik esitada
3-22-437 vastuväited ka riskihindamise tulemustele. Vangla saab kaebajale määratud ohutaset avavanglasse paigutamise otsustamisel ümber hinnata ning varasemalt antud hinnang ei välista automaatselt avavanglasse paigutamist. Avavanglasse paigutamine on kaalutlusotsus ning selle tegemisel tuleb lähtuda ka muudest asja lahendamisel tähtsust omavatest asjaoludest (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 10. aprilli 2019. a määrus asjas nr 3-18-111, punkt 15 ja Tartu Ringkonnakohtu 8. mai 2019. a määrus asjas nr 3-19-374, punkt 9). Niisiis kui kaebaja arvates on vangla hinnanud tema ohutaset valesti, siis on kaebajal õigus sellele asjaolule viidata otsuse, mis tugineb riskihinnangule, vaidlustamisel. Sellised otsused saavad kaebaja õigusi vahetult mõjutada. Ainuüksi riskihinnangu läbiviimine ja selle väljastamisest keeldumine kaebaja õigusi intensiivselt ei mõjuta.
11.7.Kaebaja on riskihinnangutega seoses viidanud ka PS §-le 17, mis sätestab, et kellegi au ega head nime ei tohi teotada. Kaebaja peab võimalikuks, et riskihinnangud võivad sisaldada tema nime määrivat infot. Kohus peab vajalikuks osutada, et kohtupraktikas on varasemalt asutud seisukohale, et kuna justiitsministri määrusest nr 21 tulenevalt tuleb riskihindamise analüüsis välja tuua kinnipeetavale omased ohutegurid, siis ei ole riskihindamise vabatekstiväljadel sisalduvate väidete puhul tegemist laimu ega kaebaja au teotamisega, vaid riskihindamisel kogutud faktide alusel koostatud analüüsi tulemusel antava hinnanguga. Seega ei saa riskihindamise tulemusena antavad hinnangud alandada kaebaja au ja väärikust ning rikkuda tema subjektiivseid õigusi (Tartu Ringkonnakohtu 2. septembri 2014. a otsus asjas nr 3-12-1988, punkt 7 ja 9. mai 2016. a määrus asjas nr 3-16-418, punkt 14).
12.Samuti palus kaebaja tuvastada, kas kaebuses kirjeldatud asjades olid ATS § 51 lõigete 1 ja 2 rikkumise tunnused. ATS § 51 lõige 1 sätestab, et ametnik peab oma teenistusülesandeid täitma ausalt, asjatundlikult ja hoolikalt. ATS § 51 lõike 2 kohaselt peab ametnik oma teenistusülesandeid täitma erapooletult, sealhulgas valima teenistusülesandeid täites igaühe õigusi ja vabadusi ning avalikku huvi parimal võimalikul viisil arvestava lahenduse. Tuvastamisnõude esitamise võimalus pole ette nähtud selleks, et kaebaja saaks lihtsalt kontrollida, kas ametniku käitumine vastas tema ATS §-st 51 tulenevatele üldistele kohustustele. Kaebuse esitamine peab olema vajalik kaebaja õiguste kaitseks (HKMS § 44 lõige 1) ning kaebajal tuleb tuvastamisnõude esitamisel kohtule selgitada, miks on see vajalik tema õiguste kaitseks (HKMS § 38 lõige 4). Kaebaja pole praegusel juhul absoluutselt kohtule selgitanud, miks on märgitud tuvastamisnõude esitamine vajalik tema õiguste kaitseks. See vajadus pole äratuntav ka kohtule. Lisaks osutab kohus sellele, et HKMS § 45 lõike 2 esimene lause näeb tuvastamisnõude esitamisel ette kaebeõiguse piirangu, sätestades, et tuvastamisnõude võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Kui kaebaja leiab, et vangla on tema suhtes teinud õigusvastase toimingu või andnud õigusvastase haldusakti või olnud õigusvastaselt tegevusetu, saab kaebaja vangla konkreetse toimingu, haldusakti, tegevusetuse või viivituse vaidlustada tühistamis-, kohustamis- ja/või hüvitamisnõuetega. Vajaduse korral kontrollib kohus nende nõuete läbivaatamise käigus ka seda, kas ametnikud on täitnud oma õigusaktidest tulenevaid kohustusi. Kuna eraldiseisva tuvastamisnõude esitamine pole kaebaja õiguste kaitseks vajalik, puudub kaebajal sellise tuvastamisnõude esitamiseks ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 121 lõike 2 punkt 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Selle sätte alusel tagastab kohus kaebuse eelmainitud tuvastamisnõude osas.
Eeltoodust tulenevalt kuulub kaebus tervikuna tagastamisele.
3-22-437 II
14.Kaebaja on esialgset õiguskaitset taotlenud seoses tema kahju hüvitamise taotluse nr 6-16/290-1 menetlemisega. Kuivõrd kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse korras kohustada vanglat andma vastus tema kahju hüvitamise taotlusele nr 6-16/290-1 põhjusel, et tema hinnangul on seaduses sätestatud tähtajad taotluse lahendamiseks möödunud, siis mõistab kohus kaebaja tahet selliselt, et kaebaja vaidlustab vangla viivitust tema taotluse nr 6-16/290-1 menetlemisel. Selleks, et esialgse õiguskaitse taotlus oleks lubatav, peab kaebajal esialgse õiguskaitse taotluse esemega seoses käima põhivaidlus kas vaide- või kohtumenetluses. Kuna kohus on kaebuse tagastanud, siis kohtumenetluses põhivaidlust ei käi. Kohtute infosüsteemist ei nähtu ka muud asjakohast pooleliolevat kohtumenetlust, mille raames saaks esialgset õiguskaitset taotleda. Kohus tegi 10. märtsil 2022 Viru Vanglale kohtunõude ja palus teatada, kas kaebaja on vaidlustanud väidetavat viivitust kahju hüvitamise taotluse nr 6-16/290-1 menetlemisel. Viru Vangla 11. märtsi 2022. a vastusest nähtuvalt ei ole kaebaja vastavat vaiet esitanud. Vaide esitamisele ei ole kaebaja ka esialgse õiguskaitse taotluses viidanud. Järelikult ei ole kaebajal praegusel hetkel esialgse õiguskaitse taotlusega seoses pooleliolevat vaidemenetlust. Kuna kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse esemega seonduvalt ei toimu vaide- ega ka kohtumenetlust, siis ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ning kohtul tuleb jätta see läbi vaatamata. Täiendavalt märgib kohus siiski, et kohus leidis eespool, et vangla ei ole kahju hüvitamise taotluse nr 6-16/290-1 lahendamisega õigusvastases viivituses.
15.Kohus märgib täiendavalt, et isegi kui mõista kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust selliselt, et kaebaja tegelik tahe oli suunatud sellele, et kohustada esialgse õiguskaitse korras vanglat andma talle asenduseks uus teler või maksma välja rahaline hüvitis uue teleri ostmiseks, siis ei saaks kohus ka sellist esialgse õiguskaitse taotlust rahuldada. Esmalt märgib kohus, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei ole võimalik esialgset õiguskaitset kohaldada kahju hüvitamise asjades. Täiendavalt märgib kohus, et kohtule ei nähtu, et kaebajal oleks esialgse õiguskaitse vajadus. Asja materjalidest ei ilmne, et kaebajale kaasneksid sellega kahjulikud või pöördumatud tagajärjed, kui ta ei saa kohe telerit vaadata. Teleri vaatamine ei ole ainus viis info saamiseks ja aja veetmiseks. Samuti ei pea kohus eluliselt usutavaks, et kaebajal oleks võimalik üksnes teleri vaatamise kaudu saada kogu vajalik teave valuutaturgude kohta väidetavaks tööks analüütik-konsultandina. III
16.Seonduvalt kaebaja taotlusega vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tagastamisele ning esialgse õiguskaitse taotlus jääb läbi vaatamata, siis jätab kohus menetlusabi taotluse sel põhjusel läbi vaatamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.