lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-19-1650/5

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 11.09.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-19-1650/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
11.09.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1362
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VSkE § 491 lg 1, 5HKMS § 121 lg 1Kaebuse tagastamineHKMS § 37 lg 2KaebusHKMS § 43 lg 2Korduv kaebusHKMS § 77Kohtumenetluse avalikkus ja tagamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-19-1650/9Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium26.09.2019

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (11)

lahend.ee
3-22-2545/5Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja06.12.20223-21-1668/13Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium18.11.20223-22-91/14Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium14.10.20223-21-2261/14Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium22.06.20223-21-357/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja13.04.20213-21-356/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja12.04.2021

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-19-1650

Määruse kuupäev

11. september 2019

Kohtunik

Kadri Palm

Kohtuasi

Xi kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu äranägemisel seoses ebapiisava põrandapinnaga

1.Tagastada Xi kaebus.
2.Kuulutada haldusasja menetlus kinniseks Xi terviseandmeid puudutavas osas (tl-d 12-18p). Määruse resolutsiooni p 1 peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada.

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte koos tõlkega vene keelde.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X esitas Tartu Vanglale 14. augustil 2019. a venekeelse kahju hüvitamise taotluse. Tartu Vangla inspektor-kontaktisik on taotlusele märkinud, et kahjunõue on esitatud seoses jalutusboksi ja kinnipeetavate arvuga jalutusboksis, jalutusboksis ei ole kaitset ilmastikuolude suhtes, võimalus võetud õppida, töötab, sotsiaalprogrammid, spordisaal, soovib saada väärikat hüvitist.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.09.20263-26-1360/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 07.09.20263-25-2711/19Riigikohtu halduskolleegium
  • 01.09.20263-26-1736/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 28.08.20263-26-2082/15Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-2195/5Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
3-21-467/6
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
05.04.2021
3-21-376/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja01.04.2021
3-21-358/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja19.03.2021
3-21-359/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja11.03.2021
3-20-1428/12Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja15.09.2020
2.
Tartu Vangla 22. augusti 2019. a otsusega nr 1-13/169-2 jättis Xi võõrkeelse kahjunõude menetlusse võtmata ning tagastas selle Xile. Kahjunõude esitamise seisuga oli Xi vaba raha jääk 9,86 eurot ning arvestades võõrkeelse kahjunõude pikkust ei ole kinnipeetaval piisavalt raha tõlke eest tasumiseks. Samuti ei olnud kinnipeetav ise nõus tõlke eest tasuma. X on vanglas olles läbinud eesti keele kursused. Samuti on X korduvalt esitanud oma pöördumisi eesti keeles. See näitab, et isik on suuteline kahjunõuet kirjutama eesti keeles. Kahjunõude menetlusse võtmata jätmine ei takista selle esitamist uuesti eesti keeles, koos tõlkega eesti keelde või koos nõusolekuga kanda dokumendi tõlkimisega seonduvad kulud.
3.X esitas Tartu Halduskohtule 28. augustil 2019. a kaebuse, milles palub tunnistada põrandapind vähemalt neli ruutmeetrit ühe isiku kohta justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 6 lg 6 kohaselt kehtetuks ja nõuda sisse Tartu Vanglalt kaebaja kasuks mittemateriaalne kahju kohtu äranägemisel. Kaebaja põhjendab, et originaaldokumendi tagastamine (22. august 2019 nr 1-13/169-2) osutab sellele, et vangla rikub mittediskrimineerimise põhimõtet. Kaebajal on raskusi tekstide mõistmisel, mida tuleb tõlkida vene keelest eesti keelde ja vastupidi. On vaja selgitada, kas otsuse vastuvõtmiseks on piisavad põhjendused ja objektiivsed kriteeriumid haldusmenetluse käigus. Vangla teeb takistusi kohtueelse menetluse läbimisele. Kuigi vangla jättis kahjutaotluse menetlusse võtmata, siis puuduvad alused kaebuse rahuldamata

jätmiseks. Kaebaja palub luba mitte korrata 14. augusti 2019. a taotluses väljendatud seisukohti ning palub võtta need menetlusse. Seoses vangla ülerahvastatusega nähtub, et tegemist on põrandapinnaga, mis ei vasta Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) otsuse asjas Tunis vs Eesti nr 429/12 p-le 44. Puudub alus kaebuse osaliselt läbi vaatamata jätmiseks. Tähelepanuta ei tohi jätta, mil määral erines kaebajale tagatud kambripind oluliseks peetud EIK praktikast. Kaebusele on lisatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus.

4.Tartu Vangla esitas kohtule vastavalt 4. septembri 2019. a kohtunõudele 6. septembril 2019. a vastuse, milles teavitab, et Tartu Vangla elektroonilises dokumendihaldussüsteemis ei ole 2019. aasta jooksul registreeritud ühtegi Xi pöördumist seoses põrandapinna teemaga. X on läbinud riigikeele kursused. Ajavahemikul 5. september kuni 5. detsember 2011 läbis riigikeele A1 taseme, 4. veebruar kuni 31. mai 2013 A2 riigikeele taseme, ajavahemikul 7. mai kuni 25. september 2016 läbis riigikeele õppe A2 taseme kursused ning ajavahemikul 18. oktoober 2016 kuni 31. jaanuar 2017 läbis riigikeele õppe B1 taseme kursused. Lisaks, X on käesoleva vangistuse jooksul enamus pöördumisi esitanud vanglale eesti keeles ning sellega ei ole varasemalt probleeme esinenud.

KOHTU SEISUKOHT

5.Kohus lähtub kaebaja nõude määratlemisel halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg-st 4, mille teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebusest tulenevalt soovib X esitada HKMS § 37 lg 2 p 4 alusel kaebuse Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu äranägemisel seoses ebapiisava põrandapinnaga, ülerahvastatusega ning 14. augusti 2019. a kahju hüvitamise taotluses esitatud põhjendustega. Kaebaja leiab, et tal on läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus, kuna vangla on tema kahjunõude tagastamisel teda diskrimineerinud ning teinud takistusi kohtueelse menetluse läbimisele.
6.Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lg 1 p 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Vangistusseaduse § 11 lg 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.
7.Kaebuse esitamine kohtule juhul, kui isiku kahju hüvitamise taotlus on tagastatud, on lubatav üksnes siis, kui taotlus on tagastatud ebaõigesti. Seega peab kohus hindama, kas Tartu Vangla
22.augusti 2019. a otsusega nr 1-13/169-2 kaebaja kahjunõude tagastamine oli õiguspärane.
8.X esitas Tartu Vanglale 14. augustil 2019. a venekeelse kahju hüvitamise taotluse. Kahju hüvitamise taotluse tõlkimist reguleerib VSkE § 491. VSkE § 491 lg 1 kohaselt saadab vangla võõrkeelsed kahju hüvitamise taotlused vanglale koos lisadega enne menetlusse võtmist tõlkijale, kellega on sõlmitud leping. Sama paragrahvi lg 2 esimese lause kohaselt enne võõrkeelse dokumendi vastuvõtmist võtab vangla kinnipeetavalt allkirja nõusoleku kohta, et võõrkeelse dokumendi tõlkimisele kulunud summa arvestatakse tema vanglasiseselt isikuarvelt maha. VSkE § 491 lg-st 4 tulenevalt edastab vangla kinnipeetava võõrkeelse dokumendi tõlkijale ning tasub tõlketeenuse eest ise, kui kinnipeetaval puuduvad vanglasisesel isikuarvel rahalised vahendid. Samas, VSkE § 491 lg 5 kohaselt kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest ja vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta, jätab vangla võõrkeelse dokumendi tõlkijale edastamata. Sellisel juhul edastab vanglateenistuja kinnipeetava kirjutatud võõrkeelsed dokumendid otse menetlejale. Menetleja

põhjendab oma vastuses kinnipeetavale võõrkeelsete dokumentide kahju hüvitamise taotluse menetlusse võtmata jätmist ning selgitab dokumentide tõlkimise protsessi.

9.Kaebaja on läbinud ajavahemikul 5. september kuni 5. detsember 2011 riigikeele A1 taseme, ajavahemikul 4. veebruar kuni 31. mai 2013 riigikeele A2 taseme, ajavahemikul 7. mai kuni 25. september 2016 riigikeele õppe A2 taseme kursused ja 18. oktoober 2016 kuni 31. jaanuar 2017 riigikeele õppe B1 taseme kursused. Keeleseaduse lisa 1 kohaselt mõistab B1 tasemel keelekasutaja kõike olulist endale tuttaval teemal, nagu töö, kool ja vaba aeg. Saab enamasti hakkama välisriigis, kus vastavat keelt räägitakse. Oskab koostada lihtsat teksti tuttaval või enda jaoks huvipakkuval teemal. Oskab kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke ning lühidalt põhjendada ja selgitada oma seisukohti ja plaane. Xi keeleoskustaset arvestades on ta ise võimeline koostama kahju hüvitamise taotluse talle tuttaval teemal, ta oskab lühidalt kirjeldada taotluse eesmärke ning taotlust põhjendada. Asjaolu, et kaebajal on raskusi eesti keeles keerulisemate tekstide mõistmise ning kirjutamisega, ei takista kahju hüvitamise taotluse koostamist. Kahjunõue ei pea sisaldama keerulist õiguslikku analüüsi, vaid üksnes kaebaja taotlust ning lühikest probleemi kirjeldust kaebajale teadaoleval teemal. Samuti, Tartu Vangla kinnitusel on kaebaja enamik pöördumisi vanglale esitanud eesti keeles ning sellega ei ole varasemalt probleeme tekkinud. Kaebaja on ka Tartu Halduskohtule esitanud eestikeelseid avaldusi. Näiteks haldusasjas nr 3-19-937 esitas kaebaja kohtule 4. juunil 2019. a arusaadavate põhjendustega eestikeelse puuduste kõrvaldamise avalduse.
10.Seega, kuigi kaebajal ei olnud 14. augusti 2019. a seisuga rahalisi vahendeid tõlketeenuse eest tasumiseks, on vangla õiguspäraselt 22. augusti 2019. a otsusega nr 1-13/169-2 Xi kahjunõude tagastanud, kuna kaebaja oskab piisaval määral eesti keelt, et koostada eestikeelne kahjunõue. Vangla selgitas kaebajale, et kahjunõude menetlusse võtmata jätmine ei takista kahjunõude esitamist uuesti eesti keeles, koos tõlkega eesti keelde või koos nõusolekuga kanda võõrkeelse dokumendi tõlkimisega kaasnevad kulud.
11.Samuti, lisaks 14. augusti 2019. a kahju hüvitamise taotlusele ei ole kaebaja 2019. aastal Tartu Vanglale esitanud teisi kaebuse asjaoludega seonduvaid kahjunõudeid, mida vangla oleks saanud tagastada või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätta.
12.Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebaja läbinud nõuetekohaselt kohustuslikku kohtueelset menetlust ning kohus tagastab Xi kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
13.Seonduvalt kaebaja taotlusega vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest, märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus menetlusabi taotluse sel põhjusel menetlemata.
14.Ühtlasi peab kohus vajalikuks kuulutada käesoleva haldusasja menetlus osaliselt kinniseks, kuna haldusasja toimikusse liidetud dokumendid sisaldavad andmeid kaebaja tervise kohta. HKMS § 77 lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-ga 3 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Asja osaliselt kinniseks kuulutamine on vajalik kaebaja eraelu kaitseks ning antud juhul puudub huvi asja avaliku arutelu vastu. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 27.08.20263-26-195/13Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium