OÜ EKOVIR kaebus Maksu- ja Tolliameti 17.07.2018.a maksuotsuse nr 12.2-3/038854-15 tühistamise nõudes
Asja läbivaatamise vorm
Kohtuistung 02.06.2020
Menetlusosalised
Kaebaja OÜ EKOVIR, esindajad advokaadid Küllike Namm ja Kristiina Urb-Semjonov Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, esindaja Liisa Nikkarinen
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta kaebaja rahuldamata.
vastuväited
kohtu
tegevusele
3.Jätta menetluskulud kaebaja kanda. Jätta menetluskulud vastustaja kasuks välja mõistmata. Edasikaebamise kord
4.Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, s.o hiljemalt 04.09.2020. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 17.07.2018.a maksuotsusega nr 12.2-3/038854-15 (tl 10-21, edaspidi maksuotsus) osaühingut EKOVIR tasuma maksusumma 243 475,82 eurot. Maksuotsusega kohustatud isik ja kaebuse algne esitaja on osaühing EKOVIR, registrikood 11003148. Osaühing EKOVIR kui ühendatav ühing ja OÜ EKOVIR (varasem ärinimi EKOVIR Grupp OÜ), registrikood 10548331 kui ühendav ühing ühinesid 16.10.2018. Kaebajaks on alates 10.02.2020.a kohtumääruse tegemisest OÜ EKOVIR, registrikood 10548331.
2.Maksuotsuse kohaselt tuleb kaebajal tasuda käibemaksu 209 280 eurot ja tulumaksu 34 195,82 eurot. Tegemist on perioodi 01.03.2014 – 31.12.2014 käibemaksu ja tulumaksuga.
MTA viitas maksuotsuse lahutamatu osana 22.03.2018.a kontrollaktile nr 12.2-3/038854-14 (tl 51-66). Maksukohustus tuleneb tehingutest, mida kajastasid oma raamatupidamises osaühing EKOVIR (edaspidi Ekovir) ja temaga ühinenud OÜ Adelan Prügiveod (edaspidi Adelan). Kogutud tõendite põhjal kasutasid need ühingud tasumisele kuuluva käibemaksu vähendamiseks AS FOREXMET INVEST (edaspidi Forexmet) poolt väljastatud fiktiivseid arveid, milles kajastatud tehinguid tegelikult toimunud ei ole. Kontrolli ajendiks oli kriminaalmenetlus nr 1593000093, kus maksupettuses osalemises on kahtlustatav Forexmeti juhatuse liige Maksim Danilov. MTA hinnangul ei ole kontrollakti punktides 1.1.2.1 - 1.1.2.4, 1.3 toodud põhjendustel tegelikult toimunud järgmised tehingud: - konteinerite ja nende transportimise teenuse soetamine (arved nr 403038, 404043, 405050, 406037, 407015, 408038 ja 409153); - prügipresside ja nende veoteenuse soetamine (arved nr 409042 ja 412037); - hüdraulikaseadmete Multilift, 25 m3 prügiautoseadmete, Multilifti seadmete ja veoki tagasildade soetamine (arved nr 407036, 409137 ja 412038); - ehitusjäätmete sorteerimise ja töötlemise teenuse soetamine (arved nr 404045 ja 405053). Ekovir ja Adelan tasusid Forexmeti arved osaliselt tasaarvestuse teel. Tasaarvestus teostati Ekoviri ja Adelani esitatud arvetega metallijäätmete müügi kohta. Kontrollakti punktis 1.2.2 ja 1.3 toodud põhjendustel ei ole ka metallijäätmete müüki tegelikult toimunud. Ekovir tasus Forexmetile ülekandega 128 641,40 eurot. Kuna sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus Forexmeti arvete alusel langes ära, siis suurenes tasumisele kuuluv käibemaks kokku 209 280 euro võrra. Kuna Forexmetile tehtud väljamaksed 128 641,40 eurot tuleb lugeda ettevõtlusega mitte seotud kuludeks, siis suurenes tasumisele kuuluv tulumaks 34 195,82 euro võrra. MTA vähendas maksuotsusega ka kaebaja metallijäätmete käivet, maksukohustuse suurust see ei mõjutanud. Tegelikkuses toimumata tehingute kajastamine käibedeklaratsioonides ja selliste tehingute eest tasutud summadelt tulumaksu arvestamata, deklareerimata ning tasumata jätmine on tahtlik tegu. Ka mittetoimunud metallijäätmete müügi kajastamine käibedeklaratsioonides oli teadlik. Seega kohaldub maksusumma määramisele viieaastane aegumistähtaeg.
3.Kaebaja esitas maksuotsusele vaide. MTA jättis 11.09.2018.a vaideotsusega nr 6-1/4175-4 vaide rahuldamata.
4.Kaebaja esitas 11.10.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse maksuotsuse tühistamise nõudes. Menetluse käigus esitas kaebaja täiendavaid seisukohti. Kaebaja on seisukohal, et konteinerite soetamise ja nende transportimise teenuse osutamise eest väljastatud arvetel on kauba müümine ja teenuse osutamine kajastatud arusaadaval moel ja piisavalt üksikasjalikult. Arvetel ei esine puudusi, mis takistaksid majandustehingute olemasolu ja nende aluseks olevate asjaolude kontrollimist. Kaebaja on maksumenetluses esitanud dokumendid, mis kinnitavad, et arvetel kajastatud kaubad on kaebaja raamatupidamises vastavalt arvetel märgitule arvele võetud. MTA on põhjendamatult jätnud arvestamata arvetega seotud ostu-müügilepingutega, milles kaebaja on kinnitanud kauba kättesaamist lepingu sõlmimise ajaks. MTA on rikkunud uurimispõhimõtet, jättes seletused konteinerite transpordi toimumise kohta küsimata Forexmeti töötajatelt ja koostööpartneritelt.
Prügipresside ja nende transpordiga seotud arved on nõuetekohased ja neilt nähtub üheselt mõistetavalt, milliseid seadmeid on soetatud ning kelle vahel on tehingud toimunud. Kauba nimes ühe tähega eksimine ei tähenda seda, et tehinguid ei toimunud. Arve väljastanud tehingupartneri eksimust ei saa kaebajale ette heita. Ka teistelt isikutelt prügipresside ostmisel ei vormistatud peale arvete muid dokumente. Kaebaja raamatupidamisdokumendid näitavad, et Venemaale müüdi Forexmetilt soetatud prügipressid. Kaebaja 2014. ja 2015. aasta raamatupidamist on kontrollinud sõltumatu vandeaudiitor. Vastustaja oleks saanud kontrollida, millised (kellelt soetatud) prügipressid olid kaebajal alles. Muude seadmete ja varuosade soetamise arvetel on nõuetekohaselt kajastatud tehingute toimumine ning on tuvastatav, millist kaupa on müüdud ja kelle vahel on tehing toimunud. Esemed on kaebaja raamatupidamises kajastatud. Vastustaja möönab, et kaebaja vajab vaidlusaluseid seadmeid, samas puuduvad tõendid, et kaebaja oleks soetanud seadmed kelleltki teiselt. Kaebaja esitas tõendid soetatud tagasildade kasutamise kohta sõidukite remondiks. Vastustaja on remondiakte allkirjastanud isikutelt jätnud seletused küsimata. Ehitusjäätmete sorteerimiseks ja purustamiseks oli kolmandal isikul AS Uikala Prügila sõlmitud töövõtuleping Forexmetiga, kes tegeles jäätmete sorteerimise ja purustamisega. Vastustaja on rikkunud uurimispõhimõtet, jättes tööde teostamist kinnitavad seletused vastavatelt töötajatelt küsimata. Kaebaja on vastanud kõigile MTA küsimustele. Kui MTA pidas vastuseid ebapiisavaks, tulnuks küsida vastavaid täpsustusi ja teavitada vastuste ebapiisavusest. Vastustaja ei ole selgitanud, mille alusel tuleb kõnealuseid tehinguid pidada sellisteks, mille kohta oleks kaebaja pidanud koguma ja säilitama täiendavaid dokumente. Tegemist on kaebaja majandustegevuses tavapäraste tehingutega. Kaebaja ei nõustu, et maksumenetluses kogutud tõendid lükkavad ümber arvetel ja aktides kajastatud andmed metallijäätmete müügi kohta. Kaebaja on andnud selgitusi ja esitanud tõendeid oma majandustegevuses tavapärase metallijäätmete tekkimise ja päritolu kohta. MTA väide, et metallijäätmed on likvideeritud muul viisil kui müügiga Forexmetile, on paljasõnaline ja ei ole kooskõlas esitatud tõenditega. Vaidlus puudub selles, et kaebaja on erinevatelt tarnijatelt soetanud enda majandustegevuseks metallkonteinereid ning puuduste tõttu maha kandnud vaidlusaluse veoki Scania. MTA ei ole esemetega toimunu tõendamiseks asjaolusid välja selgitanud. Kaebaja hinnangul oli tal võimalik teha Adelani varaga tehinguid ka enne ühinemiskande tegemist, kuna ühinemine on pikk protsess. Kuna kaebaja teada tegeles Forexmet ehitusjäätmete ja metalliga, võis vastavate lubade ja litsentside olemasolu eeldada. Kuna maksuotsuses on metallijäätmetega seonduvat käsitletud ning MTA on esitanud väiteid, millega kaebaja ei nõustu, siis ei saa jätta metallijäätmetega seonduvat kaebuses käsitlemata. Sellest, et Forexmeti juhatuse liige ei andnud maksumenetluses seletusi ja ei kinnitanud tehingute toimumist, ei saa järeldada, et tehinguid ei toimunud. Ütluste mitteandmisega kaasnevat riski ei saa omistada kaebajale. Samuti ei saa omistada kaebajale Forexmeti raamatupidamises esinevaid puudusi. Forexmetti ja tema juhatuse liiget ei saa käsitleda maksukuriteos süüdiolevana enne, kui jõustunud on süüdimõistev kohtuotsus. Põhjendamatu on MTA väide teabe ja dokumentide esitamata jätmise kohta. See, et MTA on jätnud kaebaja esitatuga arvestamata, ei tähenda, et neid poleks esitatud. Tehinguid kontrolliti aastaid pärast nende toimumist, mistõttu ei olnud osad dokumendid säilinud. Kõigi vaidlusaluste tehingute puhul kinnitasid tunnistajate kohtus antud ütlused tehingute tegelikku toimumist arvetel kajastatud tehingupartnerite vahel. Kaebaja hinnangul kohaldub käesoleval juhul kolmeaastane aegumistähtaeg. Viieaastane aegumistähtaeg kohaldub erandlikul juhul ja selle kohaldamine eeldab maksumaksja tahtluse
tuvastamist. Maksuotsuses vastavaid põhjendusi ei ole esitatud. Maksuotsuses toodud nõuded on aegunud.
5.Vastustaja esitas 14.01.2019 vastuse kaebusele ning menetluse käigus täiendavaid seisukohti. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja jäi kontrollaktis, maksuotsuses ja vaideotsuses toodud põhjenduste ja järelduste juurde ning tõi vastuses kaebusele välja järgmist. Kaebaja ei ole soetanud Forexmetilt konteinereid ega nende transportimise teenust. Vaidlusaluste kaupade osas on arvetel küll märgitud konteinerite suurus kuupmeetrites, kogus tükkides ja hind ning teenuse osas „transporditeenus“, kogus „reiside“ arvuna ja hind, kuid see pole käesolevas asjas piisav. Arvetel ei ole konteinereid lähemalt kirjeldatud ning transpordi arvestusühik „reisid“ ei selgita teenuse hinna kujunemist. Tehingute toimumist ei tõenda ka kaebaja esitatud ostu-müügilepingud ega raamatupidamisarvestuse väljavõtted. Arvestades tehingu iseloomu ei ole asjakohased kaebaja väited lepingu sõlmimise ja kauba üleandmise üheaegsusest. Muid dokumente s.h veose saatelehti, üleandmise-vastuvõtmise akte jm ei ole kaebaja esitanud. Seega ei ole kaebaja tõendanud konteinerite kättesaamise aega, veo toimumist ega vedude viisi. Vastustaja kahtlus, et tehinguid arvetel näidatud poolte vahel ei toimunud, on tingitud ebakõladest ja lünkadest tõendites. Olukorras, kus kaebaja ise on jätnud kaupadeteenuste kohta elementaarsed dokumendid esitamata, ei ole maksuhalduril kohustust pöörduda erinevate isikute poole selgituste saamiseks. Prügipresside soetamise ja transpordi arvete nõuetele mittevastavus ei tulene pelgalt kauba nimetuses ühe tähega eksimisest. Arved on üldsõnalised, puudub mudelitähis ja muud täpsustavad andmed, mark on märgitud valesti, puuduvad seadmete seerianumbrid ja väljalaskeaastad. Väidetavates samade seadmete edasimüügi tehingutes Venemaale on kaebaja vastavad andmed märkinud. Ka nende tehingute puhul puuduvad üleandmise-vastuvõtmise dokumendid ja saatelehed ning ostu-müügilepingud. Kaebaja selgitused maksumenetluses on üldsõnalised, ta ei suuda tõendada seadmete kättesaamise aega ja nende veo toimumist. Kuna Forexmeti arvetel ei ole konkreetsed prügipressid identifitseeritavad, ei ole kontrollitav kaebaja väide, et ta müüs edasi just Forexmetilt soetatud prügipressid. Vastustaja peab tõenäoliseks, et kaebaja müüs kolmandatelt isikutelt soetatud prügipresse. Muude seadmete müügi kohta esitatud arved on samuti puudustega – puudub info seadme tootja, markide ja mudelite kohta, rääkimata seerianumbritest või väljalaskeaastatest. Muid dokumente ostutehingute kohta ei ole esitatud, seadmete transporti puudutavad asjaolud ei ole tõendatud. Kuna arved on üldsõnalised, ei ole kontrollitav just Forexmetilt soetatud tagasildade kasutamine remontimisel. Märkimisväärne on, et kaebaja seadmete edasimüügiarved on oluliselt üksikasjalikumad. Ka ehitusjäätmete sorteerimise ja töötlemise teenuse puhul on Forexmeti arved üldsõnalised ega võimalda teenuse identifitseerimist, puuduvad pooltevahelised lepingud, üleandmisevastuvõtmise aktid, jäätmete vedamise dokumendid jms. Kuigi Forexmetil võis olla luba prügila territooriumil töötamiseks, ei tõenda see teenuse osutamist kaebajale. Kaebaja ei ole enne vaide esitamist pidanud oluliseks kaebuses nimetatud töötajatelt selgituste küsimist. Maksuhaldur on täitnud uurimispõhimõtet, üritades küsida selgitusi tehingupoolte seaduslikelt esindajatelt. Metallijäätmete müügi tehingu puhul on esitatud dokumentaalsed tõendid vähedetailsed ega kinnita müüki, kaebaja väited on olnud ajas muutuvad ja vastuolulised. Koosmõjus muu tuvastatuga, on oluline, et metallijäätmete eest ei ole Forexmet reaalselt kaebajale tasunud. Kuigi tasumine toimus tasaarveldamise teel, esineb reaalne kahtlus, et tasaarveldatavaid
nõudeid tegelikult olemas ei olnud. Informatiivne käibe deklareerimine ei mõjuta käesoleval juhul maksukohustuse suurust, kuid metallijäätmete käibe kajastamine on vajalik kaebaja ja Adelani käibedeklaratsioonide korrigeerimiseks, samuti toetab see vaidlusaluste müügitehingute näilisust. Kui vastastikuseid nõudeid tekkinud ei ole, ei saa ka midagi tasaarveldada ning väidetav tasaarveldamine on näilik, eesmärgiga näidata väidetavat müüki ja soetust usaldusväärsemana. Metallijäätmete käibe korrigeerimine näitab, et kaebaja ostutehingud Forexmetiga olid näilikud, et saada riigilt alusetult tagasi käibemaksu ja ettevõtlusest rahalisi vahendeid välja viia. Forexmeti juhatuse liige ei ole maksumenetluses selgitusi andnud ja Forexmeti raamatupidamises ei olnud vaidlusalused dokumendid nõuetekohaselt kajastatud. See näitab, et tehingudokumendid koostati formaalselt n.ö ühes eksemplaris vaid kaebaja tarbeks, mitte reaalsete tehingute tõttu. Maksupettuste konspiratiivse iseloomu tõttu ei ole võimalik esitada selle toimepanemise või selles osalemise kohta otseseid tõendeid, kuid maksumenetluses piisab mõistlikust kahtlusest, mida on põhjendatud ja mis on eluliselt usutav. Forexmeti juhatuse liikme tegevust maksumenetluses ja puudujääke raamatupidamises ei saa omistada kaebajale, kuid kogumis muude tõenditega osutab see tehingute mittetoimumisele. Kaebaja maksumenetluses esitatud dokumendid ja selgitused on olnud pinnapealsed ja pole aidanud välja selgitada tehingute asjaolusid. Ülemäära koormavaks ei saa pidada kahe aasta taguste tehingute dokumentatsiooni säilitamist. Kohtuistungil antud tunnistajate ütlused ei mõjuta maksuotsuse järeldusi, need on vastuolus nii varasemalt maksumenetluses esitatud väidetega kui omavahel, endiselt on tõendamata transpordi korraldamine. Forexmeti endise juhatuse liikme kohta tehtud jõustunud kohtulahend omab tähtsust, kuna kinnitab maksuotsuse seisukohti.
Kohtu seisukoht
6.Käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg 1 ja 3 näevad ette maksukohustuslase õiguse arvata oma tehingutelt ja toimingutelt arvestatud käibemaksust maha sisendkäibemaks, sh teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. KMS § 31 lg 1 kohaselt arvatakse teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral sisendkäibemaks maha KMS § 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. KMS § 37 lg 7 p 2-7 alusel tuleb arvele märkida muuhulgas tehingu poolte andmed, kauba või teenuse nimetus või kirjeldus, kauba kogus või teenuse maht ning kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev või kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev, kui see on kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast. Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigusega seotud vaidluste kohta on olemas ulatuslik kohtupraktika. Lahendi 3-3-1-32-09 punktis 10 võttis Riigikohus oma senise praktika kokku ning leidis, et sisendkäibemaksu mahaarvamine võib olla alusetu näiteks juhul, kui tehingu poolte vahel esineb pettusele viitav seos või kui on tõendatud kaebaja osavõtt maksupettusest, kaebaja hooletusest tingitud pahausksus või muud asjaolud, mis annavad alust järeldada, et arvetel märgitud käivet faktiliselt ei toimunud. Ainuüksi arvete nõuetekohasus ei välista tehingute mittetoimumist. Ka hilisemas lahendis kinnitas Riigikohus, et sisendkäibemaksu mahaarvamine võib olla alusetu, kui kaebaja on seotud maksupettusega või kaebaja teadis, et tegemist pole tegeliku müüjaga või saab teha järelduse, et kaebaja pidi seda teadma (Riigikohtu lahend 3-3-1-77-16 p 16). Kui maksuhaldur tugineb sellele, et maksukohustuslane on seotud maksupettusega, siis ei pea maksuhaldur maksuotsuse tegemiseks tuvastama maksupettuse toimepanemist ja
maksukohustuslase osalemist selles. Kui maksuhaldur on maksuotsuses asjaolude ja tõendite kogumile tuginedes mõistlikult ning eluliselt usutavalt põhjendanud kahtlust maksukohustuslase osalemisest maksupettuses, viidates seejuures maksukohustuse tekkimise õiguslikele alustele, läheb tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele. Ostja heausksuse eeldamise põhimõte ei laiene juhtumile, kus maksuametil on põhjendatud kahtlus, et ostja osaleb maksupettuses (Riigikohtu lahendid 3-3-1-33-14 p 11, 3-3-1-73-10 p 13 ja nendes viidatud lahendid).
7.Vastustaja tugines maksuotsuses ja kontrollaktis konkreetsete tehingute osas asjaoludele, et Forexmeti raamatupidamises vaidlusalused arved puuduvad, arved on üldsõnalised, enamuse tehingute kohta puuduvad lisaks arvetele mistahes muud dokumendid (lepingud, üleandmise aktid, dokumendid kauba transpordi kohta vms). Vastustaja tugines ka sellele, et vaidlusalused arved olid fiktiivsed ehk Forexmet väljastas ja kaebaja kasutas neid teadlikult tehingute kohta, mida tegelikult ei toimunud, ning maksukohustuse vähendamise eesmärgil.
8.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 2 sätestab, et kohus teeb asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga ning hindab haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga. See tähendab, et kohus lähtub maksuotsuse õiguspärasuse hindamisel nendest asjaoludest, mis on selle andmise aluseks olevatena maksuotsuses välja toodud. Vastustaja ei saa reeglina pärast haldusakti andmist, sh kohtumenetluses tuua haldusakti põhjendamiseks esile uusi asjaolusid. Küll aga saab kohus praegusest teadmisest lähtuda selle hindamisel, millised maksuotsuses aluseks võetud asjaolud on osutunud õigeteks ja millised ekslikeks. Vastustaja tugines maksuotsuses asjaolule, et vaidlusalused arved olid fiktiivsed. Maksuotsuse tegemise seisuga viitas vastustaja selle asjaolu tõendamiseks, et Forexmeti juhatuse liikmele Maksim Danilovile on esitatud kahtlustus maksupettuses osalemises. Maksuotsuse tegemise ajal oli tegemist üksnes kahtlustusega ning Maksim Danilov ei andnud maksumenetluses seletusi.
9.Praeguseks on jõustunud kohtuotsus kriminaalasjas 1-20-1319 (tl 161-169), millega Maksim Danilov tunnistati süüdi karistusseadustiku (KarS) § 3891 lg 2 - § 22 lg 3, § 344 lg 1, § 394 lg 2 p 1, 3 järgi. Maksim Danilovit süüdistati selles, et ta aitas ajavahemikul 01.01.2014 kuni 31.12.2014 tahtlikult kaasa mitmete äriühingute, sh Ekoviri ja Adelani käibedeklaratsioonides valeandmete esitamisele ning võltsis dokumente. Kohtuotsuse järgi Maksim Danilov koostas ja väljastas Forexmeti nimel tegelikkusele mittevastavaid arveid, millel puudus reaalne majanduslik sisu ning millele oli märgitud arve summa koos käibemaksuga. Arved olid koostatud eesmärgiga, et äriühingud saaksid oma raamatupidamises kajastada majandustehinguid mittekajastatavaid s.o võltsitud arveid, suurendada alusetult sisendkäibemaksu ning deklareerida käibedeklaratsioonidel valeandmeid maksukohustuse vähendamiseks. Arved olid võltsitud, kuna need ei kajastanud reaalseid tehinguid. Forexmet ise neid arveid raamatupidamisarvestuses ei kajastanud ja käibedeklaratsioonidel ei deklareerinud. Kohtuotsuses on välja toodud samad kaebajale ja Adelanile väljastatud arved, mis maksuotsuses. Kriminaalasja arutamisel jõudis kohus järeldusele, et süüdistatava süüditunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) sätteid.
10.Punktis 9 nimetatud kohtuotsus tehti kokkuleppemenetluses. See ei vähenda ega suurenda otsuse kaalu tõendina. HKMS § 61 lg 4 kohaselt hindab kohus varasema jõustunud
kohtulahendi põhjendustes tuvastatud asjaolusid kogumis teiste tõenditega. Säte ei tee mingeid erisusi kriminaalasjas kokkuleppemenetluses tehtud otsustele. Samuti ei oma tähtsust see, kas Maksim Danilov tunnistas kriminaalasjas ennast süüdi. KrMS § 245 lg 1 p 7 alusel kuuluvad kokkuleppe koosseisu ka kuriteo asjaolud. KrMS § 247 lg 2 kohaselt küsib kohtunik enne kokkuleppe kinnitamist, kas süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kas ta nõustub sellega. KrMS § 35 lg 2 ja § 34 lg 1 p 10 alusel on süüdistataval õigus kokkuleppemenetluse kokkulepe sõlmida või sõlmimata jätta. Eeltoodust tuleneb, et kokkuleppe sõlmimisega kriminaalmenetluses nõustus Maksim Danilov ka talle süüks pandud tegude kirjeldusega ning sellist kirjeldust saab pidada kohtuotsuse põhjendustes tuvastatud asjaoluks HKMS § 61 lg 4 tähenduses.
11.Vastustaja on kohtu hinnangul loonud põhjendatud kahtluse, et kaebaja osales maksupettuses. Otsuse punktis 6 viidatud kohtupraktika põhjal läks sellega kaebajale üle kohustus tõendada vaidlusaluste tehingute tegelikku toimumist. Kohus ei käsitle seetõttu kaebaja väited, et vastustaja ei ole mõnda tehingute toimumisega seotud asjaolu tõendanud. Kaebaja hinnangul on ta esitanud piisavad tõendid selle kohta, et vaidlusalused tehingud tegelikult toimusid. Kohus sellega ei nõustu.
12.Fiktiivsete arvete puhul on sageli tegemist olukorraga, kus arvete väljastaja on niinimetatud arvevabrik ehk ühing, millel igasugune tegelik majandustegevus puudub. Praeguses asjas see nii ei ole. Forexmetil oli olemas ka reaalne majandustegevus. Seda näitab asjaolu, et vastustaja vaatles MTA uurimisosakonna valduses olevaid Forexmeti raamatupidamise algdokumente perioodi 2014 jaanuar – detsember kohta (tl 72-73). S.t majandustegevus ja selle käigus kogutud dokumendid olid ühingul olemas. Vastustaja tegi kindlaks, et nende dokumentide hulgas ei olnud vaatlusprotokolli lisaks 1 (tl 75-80) olevaid Ekovirile väljastatud arveid, s.o arveid 403038, 404043, 405050, 406037, 407036, 407015, 408038, 409042, 409137, 409153, 412037, 412038 ning vaatlusprotokolli lisaks 5 (tl 83) olevaid Adelanile väljastatud arveid, s.o arveid 404045, 405053. Puudusid ka otsuse punktis 13 nimetatud müügilepingud. Kohus märgib, et avalikult kättesaadavatel äriregistri andmetel esitas Forexmet kuni 2016. aastani äriregistrile majandusaasta aruandeid. 2014. aastal oli majandusaasta aruande põhjal Forexmeti põhiliseks tegevuseks ehitustehnikateenused (lammutus-, kaeve- ja mullatööd) ja transporditeenused, ühingu käive (müügitulu) oli 1 389 531 eurot, müügitulu jaotuse osas tegevusalade lõikes olid suurimad ehitusplatside ettevalmistus ja mitmesuguste erinevate kaupade vahendamine. Kohtuasjas 1-20-1319 tehtud otsuses nimetatud 2014. aastal väljastatud fiktiivsete arvete kogusumma (ilma käibemaksuta) oli 4 158 281,25 eurot. Sellises olukorras ei piisa tehingute toimumise kahtluse ümberlükkamiseks sellest, kui tõendada, et Forexmet üldiselt müüs ning Ekovir või Adelan üldiselt vajas, soetas ja omas sarnaseid kaupu (prügikonteinereid, jäätmekäitluseks vajalikku tehnikat) või teenuseid (transporditeenus, prügi sorteerimise ja purustamise teenus). Tõendada tuleb konkreetsete esemete soetamine ja teenuse tellimine Forexmetilt arvetel näidatud ajal, koguses ja viisil.
13.Konteinerite müügi ja veo (arved 403038, 404043, 405050, 406037, 407015, 408038 ja 409153) kohta on olemas järgmised dokumendid: 1) eelnimetatud arved, 2) arvetel nr 403038, 404043, 405050 kajastatud kaupade ja teenuste kohta müügilepingud (tl 89-90):
- 31.03.2014 sõlmitud ostu-müügi leping: konteiner (30 m3) 5 tk, konteiner (20 m3) 5 tk, hind kokku 55 800 eurot (koos k/m), tasumine toimub arvele EE90330033370794004, ostja kinnitab, et ta on kauba kätte saanud. Kaubad ja kogusumma on samad, mis 31.03.2014.a arvel 403038; - 30.04.2014 sõlmitud ostu-müügi leping: konteiner (30 m3) 20 tk, transporditeenus 20 reis, hind kokku 166 800 eurot (koos k/m), tasumine toimub arvele EE90330033370794004, ostja kinnitab, et ta on kauba kätte saanud. Kaubad ja kogusumma on samad, mis 30.04.2014.a arvel 404043; - 30.05.2014 sõlmitud ostu-müügi leping: konteiner (30 m3) 10 tk, transporditeenus 10 reis, hind kokku 84 000 eurot (koos k/m), tasumine toimub arvele EE90330033370794004, ostja kinnitab, et ta on kauba kätte saanud. Kaubad ja summa on samad, mis 30.05.2014.a arvel 405050. Dokumendid pärinevad Ekoviri raamatupidamisest. Nagu eespool öeldud, Forexmeti raamatupidamisest vastavaid arveid ja lepinguid ei leitud. Kohtuistungil andsid tunnistajad järgmisi ütlusi. - Stanislav Matišinets (äriregistri andmetel Ekoviri juhatuse liige 28.10.2013-30.09.2015, samal ajal teisi juhatuse liikmeid ei olnud): Ekovir ostis Forexmetilt metallist konteinerid, Forexmet transportis need Ekovirile. Tunnistaja ei osalenud transpordi teemas ja ei kontrollinud konteinerite saabumist, seda tegid teised töötajad (tehnikadirektor, peamehhaanik). Ekovir soetas konteinereid ka teistelt firmadelt. Ta ei saa öelda, et konkreetselt teadis, kellelt mingi konteiner oli ostetud. 12, 20 ja 30 m3 konteinerid on suured erijäätmete konteinerid, mis ehituste juures on. 2014. aastal oli neid palju, täpsemalt ei mäleta. Rohkem kui mitukümmend ja vähem kui mitu tuhat. - Maksim Danilov (äriregistri andmetel Forexmeti juhatuse liige 27.11.2009-03.01.2017, 2014. aastal teisi juhatuse liikmeid ei olnud): Forexmet müüs Ekovirile konteinereid. Need toimetati kohale Forexmeti autodega või tellitud autodega või nad ise tulid järgi. Telliti erinevatelt transpordifirmadelt, kellel olid seadmed, mis võivad konteineri peale võtta. Forexmetil olid autojuhid palgal. Arveid koostasid tema ja raamatupidaja. Ta ei tea, kas tema koostatud arveid kajastati raamatupidamises.Ta suhtles Ekoviris juhatuse liikmega Stas Matišinets.
14.Olukorras, kus vastustaja on loonud põhjendatud kahtluse, et vaidlusalused arved olid fiktiivsed, ei piisa tehingu tegeliku toimumise tõendamiseks viitamisest nendele samadele arvetele. Lepingud ei anna võrreldes arvetega tehingute kohta mingit täiendavat teavet. Lepingud ei jäta muljet reaalse majandustegevuse käigus vormistatud dokumentidest: on ebatavaline, et lepingus märgitakse üksnes kõigi kaupade ja teenuste kogumaksumus koos käibemaksuga ning et leping sõlmitakse alles pärast kauba kohaletoomist ja üleandmist.
15.Maksim Danilovi ütlused on vastuolus kokkuleppega, mille ta sõlmis kohtuasjas 1-201319, ning tema praeguses asjas antud ütlusi ei saa pidada usaldusväärseteks. Kohus omistab kriminaalasjas sõlmitud kokkuleppele suurema kaalu, kuna selle järelmid isikule on väga olulised - kokkuleppe sõlmimise tulemusena sai Maksim Danilovist kuriteos süüdi mõistetud isik ning talle määrati karistuseks 4 aastat vangistust tingimisi 5-aastase katseajaga. Ei ole usutav, et isik võtab sellised riskid ja kohustused olukorras, kus süüdistused fiktiivsete arvete koostamises ja väljastamises on tegelikult alusetud. Maksim Danilov põhjendas vastuolu ise sellega, et tal oli kokkuleppele lihtsam minna, kuna ta sai aru, et ei saa midagi tõestada, temalt võeti ära dokumendid, rikuti arvuti, tal ei olnud raha advokaadile tasumiseks. Kohus märgib, et kahtlustataval ja süüdistataval on õigus kaitsja osavõtule (KrMS § 34 lg 1 p 3, § 35 lg 2) ning kriminaalmenetluses saab füüsilisest isikust kahtlustatav või süüdistatav, kes taotleb kaitsja
osavõttu, riigi õigusabi oma majanduslikust seisundist sõltumata (riigi õigusabi seaduse § 6 lg 2), seega rahapuudus kaitsja kasutamist ei välistanud. Kahtlustatav / süüdistatav ja tema kaitsja saavad tutvuda kriminaalasjas kogutud (sh isikult ära võetud) tõenditega ning nendele tugineda või vastu vaielda. Tugineda oleks saanud ka arvuti rikkumisele ja selle uurimise võimatusele. Usutavam on see, et kaebaja sõlmis kokkuleppe, kuna ta sai aru, et talle esitatud süüdistus on põhjendatud ja tõendatud. Kohtul puudub alus arvata, et kokkuleppes fikseeritud asjaolud võiksid olla valed.
16.Isegi kui lähtuda Stanislav Matišinetsi ja Maksim Danilovi ütlustest kohtuistungil, siis ei tõenda need konkreetsete tehingute toimumist, s.o konteinerite ostmist vaidlusalustel arvetel märgitud ajal ja koguses (vt otsuse punkti 12). Stanislav Matišinetsi ütluste põhjal oli Ekoviril selliseid konteinereid palju, neid osteti erinevatelt ühingutelt ja tunnistaja ei saa öelda, et konkreetselt teadis, kellelt mingi konteiner oli ostetud.
17.Prügiveokiseadmete Norba / Norpa müügi ja veo (arved 409042 ja 412037) kohta on dokumentidena olemas üksnes eelnimetatud arved (tl 78 pöördel, 80). Arvetel on kaubana märgitud vastavalt prügiveoki seade „NORPA“ 4 tk ja prügiauto seade Norpa (kasutatud) 2 tk. Kaebaja hinnangul tõendab seadmete ostu see, et Ekovir müüs samad seadmed edasi Venemaale (arved tl 96, 98, 100, 101, 102). Müüdud esemetena on arvetel nimetatud: - NORBA RL200 (4 tk),
- GMP III 17H25,
- GMP II e 2225 HH,
- GEESINK NORBA GMP II,
- NORBA RL 300.
Kaebaja on ostnud teistelt ühingutelt seitse seadet nimetusega NORBA (tl 103-107): - NORBA (2 tk),
- NORBA RL25,
- NORBA RL200,
- NORBA RL300 16,2 m3, - NORB RL200L 12,5 m3, - NORBA RL-200 15,4 m3. Kohtuistungil andsid tunnistajad järgmisi ütlusi. - Stanislav Matišinets (Ekoviri juhatuse liige) mäletab, et Venemaale müüdi NORPA press, mis oli vaja paigaldada Venemaale prügiautole. Arvel 412037 on tema allkiri. NORPA ja GPM prügipressid on erinevad tootjad, muud suurt vahet pole. Prügipresse oli Ekoviril rohkem kui 10 ja vähem kui tuhat, täpsemalt peast ei tea; - Aleksandr Vershinin (töötas Venemaal firmas, kes prügiveoseadmed ostis) kinnitas, et 2014. aastal osteti Ekovirilt 2 või 3 NORBA seadet; - Maksim Danilov (Forexmeti juhatuse liige) ütles, et Forexmet müüs Ekovirile seadmeid.
18.Kohtu hinnangul ei saa ühegi edasi müüdud seadme puhul kindlalt väita, et tegemist on arvetel 409042 ja 412037 nimetatud seadmetega NORPA. Kaebaja on seadmeid nimetusega NORBA edasi müünud viis tükki. Puudub põhjus, miks peaks seadme ostmisel märkima selle nimetuseks NORBA / NORPA, kuid edasimüügil GPM või GEESINK NORBA GMP, seega ei saa neid edasi müüdud seadmeid vaidlusaluste arvetega üldse siduda. Kõigi edasi müüdud seadmete puhul võis tegemist olla muudelt isikutelt soetatud seadmega. See on isegi usutavam, kuna enamuse muudelt isikutelt ostetud seadmete puhul on seadme nimetus ostmisel pikemalt välja kirjutatud. Kaebaja on muudelt isikutelt ostnud kolm seadet NORBA RL200 ja ühe
seadme NORBA RL300, kõik need nimetused esinevad edasi müüdud seadmete seas. Tunnistajate ütlused ei kinnita konkreetsete seadmete ostmist Forexmetilt.
19.Muude seadmete ja varuosade ostu (arved 407036, 409137 ja 412038) kohta kehtib otsuse punktides 14-16 toodu, s.t arved ei ole tehingute tõendamiseks piisavad ning tunnistajate ütlused konkreetsete tehingute toimumist ei kinnita. Kaebaja väitel tõendab varuosade ostu see, et kaebaja on vastavaid varuosi kasutanud (tl 114118). Kohus ei sea kahtluse alla, et Ekovir remontis oma sõidukeid ning võis selleks vajada ja soetada varuosi. See ei tõenda nende varuosade soetamist Forexmetilt vaidlusalustel arvetel näidatud kuupäevadel ja kogustes.
20.Ehitusjäätmete sorteerimise teenuse (arved 404045 ja 405053, tl 119, 120) osas on samuti ainsateks tehingut tõendavateks dokumentideks arved. Arvete järgi on ostetud teenusteks ehitusjäätmete sorteerimine ja töötlemine, ühikuks tükk (tk), kogus ühel arvel 3 500 tk, hind 43 eurot tükk ning teisel 2 500 tk, hind 40 eurot tükk. Kaebaja esitas töövõtulepingu, mille sõlmisid 06.01.2014 AS Uikala Prügila ja Forexmet ning millega Forexmet kohustus teostama enda tehnika ja vahenditega jäätmete sorteerimise ning purustamise (tl 124-125). Lepingu järgi väljastati arved igakuiselt üleandmis-vastuvõtmise aktide alusel. Hinnakiri oli lepingu lisaks 1, see sisaldas erinevaid hindu, kõigi puhul oli ühikuks tonn. Näiteks ehitusjäätmete purustamine suurusega kuni 0,2 m 7,70 eurot tonn, jäätmete sorteerimine kopp-ekskavaatoriga 5 eurot tonn. Ükski tasumäär ei ole 43 või 40 eurot. See leping ei tõenda teenuse osutamist Forexmeti poolt Adelanile, kuna see kehtis muude isikute vahel. Leping pigem suurendab kahtlust selles, et vaidlusalused arved kajastavad tegelikult toimunud tehinguid. Lepingus on ühikuks tonn, mis tundub usutav ja mõistlik, mitte tükk. Ette on nähtud üleandmise-vastuvõtmise aktide koostamine ja tasumine vastavalt nendele, vaidlusaluste arvete puhul muid dokumente ei ole. Lepingus kokku lepitud ühiku hinnad ei ühildu samuti vaidlusaluste arvete hindadega.
21.Ehitusjäätmete sorteerimise teenuse osutamist ei tõenda ka isikute ütlused. Maksumenetluses selgitas AS Uikala Prügila, kelle esindajana tegutses juhatuse liige Viktoria Tsventarnaja, et Adelan tõi ja viis 2014 aprillis ja mais ehitusjäätmed oma autodega, Uikala prügila kaalusid ei ole kasutatud. AS Uikala Prügila ei ole selle kohta koostanud arveid, lepinguid või muid dokumente. Adelani poolt Uikala prügila territooriumile toodud ehitusjäätmeid viidi arvatavasti Uikala prügila territooriumilt jälle välja. Uikala prügilal endal ei olnud 2014 aasta aprillis ja mais võimalik purustada, sorteerida ja ümber töödelda ehitusjäätmeid (tl 123). Kohtuistungil ütles Viktoria Tsventarnaja (äriregistri andmetel AS Uikala Prügila juhatuse liige 04.04.2016-04.05.2018, Ekoviri juhatuse liige 30.09.2015-09.03.2018, lisaks enda sõnul Ekoviri tegevdirektor alates 2014), et Forexmet töötles AS Uikala Prügila territooriumil prügi ja prügila territooriumil paiknes Forexmeti tehnika. Forexmet osutas teenust AS-le Uikala Prügila. Leonid Hokkonen (äriregistri andmetel Adelani juhatuse liige 25.11.2013-05.06.2014 ehk kuni ühinemiseni Ekoviriga, samal ajal teisi juhatuse liikmeid ei olnud, oli 30.04.2014-01.07.2014 ka AS Uikala Prügila juhatuse liige) selgitas istungil, et Forexmet täitis sorteerimis- ja ümbertöötlemistöid AS Uikala Prügila territooriumil. Teenust osutati Forexmeti tehnikaga (laadurid, ekskavaatorid, suur purustaja ja veokid). Masinatel olid Forexmeti märgistused.
Tunnistaja kui juhatuse liige kontrollis visuaalselt tööde tegemist prügilas, perioodiline kontroll jääkide kohta, süstemaatiliselt kontrollis läbisõitu üle kaalu. AS-l Uikala Prügila ei olnud sarnast tehnikat. Forexmetiga ei olnud kokkulepet mahtude osas, oli jooksev töö. Adelan tegeles jäätmete kogumisega, sh ehitusjäätmete kogumisega tellitud konteineritesse. Tunnistaja ei teadnud, kes Adelani poolt sõlmitud lepinguid koostas, teenuse hinna kujunemine ei kuulunud samuti tema kohustuste hulka. Lepingud vormistasid tõenäoliselt eelnevad juhid. Tema ülesanne oli kontrollida visuaalselt töötlemist alates prügi saabumisest Uikala prügilasse. Maksim Danilov (Forexmeti juhatuse liige) selgitas istungil, et Adelan oli Forexmeti koostööpartner. Forexmet osutas AS-s Uikala Prügila ehitusjäätmete sorteerimise teenust. Hind kujunes nii, et leppisime kokku mahu, näiteks selline hunnik, ja selle eest teatud summa. Ta suhtles AS-s Uikala Prügila Hokkoneniga. AS-il Uikala Prügila oli endal ka tehnika ja seadmed jäätmete töötlemiseks, aga kõiki ei olnud.
22.Eeltoodud seletused ei võimalda luua mingit täiendavat selgust, kas ja milline tehing Adelani ja Forexmeti vahel toimus. Seletused on vastuolulised: ühe isiku sõnul jäätmed kaaluti prügila kaaludel ja ta pidas selle põhjal arvestust koguse kohta, teise sõnul prügila kaale ei kasutatud, kolmanda sõnul lepiti hind kokku konkreetse summana teatava jäätmete koguse (hunniku) eest. Danilov suhtles Hokkoneniga kui AS Uikala Prügila, mitte Adelani esindajaga. Hokkoneni seletusest jääb üldse arusaamatuks, kes juhtis Adelani ja korraldas ühingu tööd. Tunnistaja sõnul tegeles Adelan jäätmete kogumisega, sh paigaldas vastavalt tellimustele objektide juurde konteinereid ehitusjäätmete kogumiseks ning ta hindas ühingut teiste seas sel ajal suureks. Samas ainsa juhatuse liikme tegevus piirdus prügilas tehtavate tööde juhtimise ja kontrollimisega, ta ei sõlminud lepinguid, ei kujundanud hindu vms. Kokkuvõttes võib pidada tõendatuks üksnes seda, et Uikala prügila territooriumil paiknes Forexmeti tehnika ning sellega töödeldi seal ehitusjäätmeid. See aga kaugeltki ei tõenda, et Forexmet osutas vaidlusalustel arvetel kajastatud jäätmete purustamise ja sorteerimise teenust Adelanile.
23.Kaebaja on kõigi tehingute puhul tuginenud sellele, et vastavad kaubad võeti arvele kaebaja raamatupidamises. Kohus märgib, et nii nagu üksnes arve vormistamine ei pruugi tõendada kauba või teenuse tegelikku saamist, nii ei saa seda tõendada ka kaebaja raamatupidamises selle arve alusel tehtud kanded. Vastupidi, kui kaebaja vaidlusalused arved juba maksuarvestuses kasutamiseks raamatupidajale esitas, siis on selge, et raamatupidaja tegi nendega ka muud raamatupidamises ette nähtud toimingud. Põhimõtteliselt õige on kaebaja väide, et õigusaktidest ei tulene kohustust teha võlaõiguslikke tehinguid mingil kindlal viisil või vormis. Kaebaja pidi siiski käibemaksukohustuslasena arvestama oma tegevuse korraldamisel sellega, et kui ta dokumenteerib tehingu üksnes arve kaudu, siis riskib ta sellega, et ta ei suuda tehingu toimumist hiljem tõendada. Vaidlusaluste Ekovirile väljastatud arvete kogusumma oli ilma käibemaksuta 795 900 eurot, tegemist oli ühingu jaoks märkimisväärsete kulutustega (Ekoviri 2014. aasta kasumiaruande järgi olid kulud valdkonnas kaubad, toore, materjal ja teenused kokku 2 552 360 eurot, vaidlusalused arved moodustasid seega ligikaudu 30 % kuludest). Ka Adelani puhul saab pidada oluliseks tehingut, kus tellitakse teenus kogumaksumusega 250 500 eurot. Käesoleva asja lahendamisel ei oma määravat tähtsust see, et ka muud isikud ei vormistanud sarnaste tehingute korral lisaks arvele täiendavaid dokumente (tl 108-110) ja ei fikseerinud täpsemaid andmeid. Nende tehingute toimumine ei ole praegu vaidluse all. Lisaks ei ole õige, et andmed fikseeriti alati sama ebamääraselt: viiest arvest (tl 103-107) neljal on andmed müüdud seadme kohta kajastatud üksikasjalikumalt.
Kaebaja väitel ei ole dokumendid säilinud, kuna tehingute tegemisest on möödas palju aega. See argument ei ole kohane. Vastustaja andis 23.11.2016 kaebajale korralduse teabe ja dokumentide andmiseks (maksutoimiku dokument 1). Sel ajal oli 2014. majandusaasta lõpust möödas vähem kui kaks aastat ning kõik dokumendid oleksid pidanud alles olema. Dokumentide edasise säilitamise vajadus maksuvaidluse olukorras pidi olema kaebajale arusaadav.
24.Vastustaja käsitles maksuotsuses ning pooled esitasid kohtuasjas väiteid ja tõendeid ka seoses metallijäätmete müügi tehingutega kaebajalt Forexmetile. Metallijäätmete käibe vähendamine ei mõjuta kaebaja maksukohustuse suurust. Kohus ei käsitle seetõttu poolte seisukohti seoses metallijäätmete müügiga, vaid viitab HKMS § 165 lg 2 alusel, et nõustub maksuotsuses ja kontrollaktis toodud vastustaja seisukohtadega, sh vastuväidetega kaebaja seisukohtadele. Kohus toob eriti välja, et Forexmetil puudus jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsents, sellele väitele ei ole kaebaja vastu vaielnud. Nagu vastustaja viitab, oli kaebajal jäätmeseaduse § 28 lg 1 ja 2 tulenev kohustus kontrollida, et vastuvõtjal on kohased load üle antud jäätmete käitlemiseks. Kohus nõustub, et on äärmiselt ebausutav, et ise jäätmekäitluse valdkonnas tegutsenud Ekovir ja Adelan andsid vastavalt 937 798,60 ja 145 638 euro väärtuses metallijäätmeid üle isikule, kellel nende vastuvõtmiseks õigust ei olnud.
25.Kohus nõustub maksuotsuses toodud seisukohaga, et kaebaja jättis maksusumma tasumata tahtlikult ning maksusumma määramise aegumistähtaeg on viis aastat. Kaebaja kasutas maksuarvestuses arveid, millel näidatud tehinguid tegelikult ei toimunud. Selliste arvete kasutamine ei saa toimuda hooletusest. Fiktiivsete arvete muretsemine ja kasutamine on võimalik ainult mõlema osapoole, sh Ekoviri ja Adelani teadliku ja tahtliku tegevuse korral. Eeltoodud asjaoludel ei vaja kaebaja tahtlus maksuotsuses pikemat käsitlemist või põhjendamist.
26.Kokkuvõttes ei ole kaebaja tõendanud, et vaidlusalused tehingud (sh metallijäätmete müük) tegelikult toimusid. Vastustaja on õigesti leidnud, et Ekoviril ja Adelanil puudus õigus arvata maha sisendkäibemaksu vaidlusaluste Forexmeti arvete alusel. Käibemaksu tasumise kohustus on kaebajale pandud õiguspäraselt. Tulumaksu määramisele ei ole kaebaja eraldi vastuväiteid esitanud. Kui maksuotsus jääb käibemaksu osas kehtima, siis puudub põhjus tühistada seda ka tulumaksu osas. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Taotlused. Menetluskulud
27.Kohus jättis 10.02.2020.a määrusega osaliselt rahuldamata kaebaja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks. Kaebaja esitas 26.02.2020 sellele osalise vastuväite: kaebaja soovis endiselt 13 isiku tunnistajana ülekuulamist ja ei taotlenud enam 11 isiku ülekuulamist. Pärast istungi toimumist teatas kaebaja, et ta jääb vastuväite juurde. Kohus jätab vastuväite rahuldamata. Kohus jääb 10.02.2020.a määruse punktis 5 toodud põhjenduste juurde ning märgib lisaks järgmist. Kaebuse lahendamisel ei oma määravat tähtsust see, kas kaebaja on ümber lükanud või omapoolse seletuse pakkunud kõigile vastustaja väidetele, vaid see, kas kaebaja on tõendanud konkreetsete tehingute tegeliku toimumise nii, nagu vaidlusalused arved neid kajastavad. Piisav ei ole, et mingid esemed üldiselt olid olemas või tegevused toimusid (näiteks et Uikala prügila territooriumil paiknesid Forexmeti seadmed, Forexmeti töötajad sorteerisid ja purustasid seal jäätmeid, autojuhid transportisid konteinereid jne). Kaebaja ei ole muutnud usutavaks, et tema soovitud tunnistajad saavad anda ütlusi selle
kohta, et toimusid just vaidlusalustel arvetel märgitud tehingud arve väljastanud ja tasunud juriidiliste isikute vahel.
28.Kaebaja esitas vastuväite ka sellele, et kohus võttis asja juurde kohtuotsuse kriminaalasjas 1-20-1319 (vt otsuse punkti 9). Kohus jätab vastuväite rahuldamata. Kohus selgitas otsuse punktis 8-9, miks on kohtuotsus praeguses asjas tõendina vajalik. Kohus kordab istungil öeldut, et tundis maksuotsuses viidatud kriminaalmenetluse lõpptulemuse vastu huvi täiesti erapooletult ning oli samavõrd valmis asja juurde võtma nii süüdi- kui õigeksmõistvat kohtuotsust. Kaebaja väitis kohtuistungil, et kui kohus oleks soovinud erapooletult välja selgitada kõik asjaolud, siis oleks tulnud kindlaks teha ka see, et Ekoviri suhtes kriminaalmenetlus lõpetati. Sõnaselget taotlust vastava kohtumääruse asja juurde võtmiseks kaebaja ei esitanud. Kohus püüdis tervikpildi huvides kaebaja viidatud andmeid kohtute infosüsteemist leida. Tõenäoliselt viitas kaebaja kriminaalasjale 1-18-2581 ehk Leonid Hokkoneni, Vladimir Tužilkini, Stanislav Matišinetsi ja Janek Stankevitši süüdistusele KarS § 3891 lg 1 järgi ning AS Uikala Prügila, OÜ Ekovir ja OÜ N&V süüdistusele KarS § 3891 lg 3 järgi. Viru Maakohus lõpetas 23.01.2019.a määrusega kriminaalmenetluse AS Uikala Prügila, OÜ Ekovir ja OÜ N&V süüdistuses KarS § 3891 lg 3 järgi seoses juriidilistest isikutest süüdistatavate lõppemisega - ühingud olid äriregistrist kustutatud (vt ka otsuse punkti 1). Selle kriminaalmenetluse toimumisele ei ole vastustaja maksuotsuses asjaoluna tuginenud. Vaidlusaluseid tehingud Ekoviri, Adelani ja Forexmeti vahel kohtumäärus ei käsitle. Kohus ei pidanud seetõttu vajalikuks võtta lahendit asja juurde omal algatusel.
29.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Kuna vastustaja menetluskulude nimekirja ja kuludokumente ei esitanud, siis jätab kohus HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulud välja mõistmata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.