2.Rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus ning kohustada Viru Vangla ametnikke enne X.X. läbiotsimist desinfitseerima käsi/kummikindaid kuni vaidemenetluse esemeks olevas nõudes kaebuse esitamise tähtaja lõpuni või kaebuse esitamise korral lõpliku kohtulahendi jõustumiseni.
3.Asendada avaldatavas määruses taotleja nimi tähemärgiga.
Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte X.X.le ja Viru Vanglale.
ASJAOLUD
1.Tartu Halduskohtusse saabus 1. juulil 2020 X.X. esialgse õiguskaitse taotlus. Taotleja selgitas, et 2020. aasta algusest hakkas Viru Vanglas kehtima uus läbiotsimise kord: peale kinnipeetava keha läbiotsimist kontrollitakse põhjalikult ka sokke. Ühe kinnipeetava läbiotsimise järel hakatakse kohe läbi otsima teist kinnipeetavat, ilma et valvur vahepeal käsi desinfitseeriks. Taotleja on küll palunud, et valvurid käsi desinfitseeriks, kuid valvurid on sellest keeldunud. Valvurid viitasid sellele, et käte desinfitseerimine on keelatud neljanda üksuse ülemuse korraldusega. Taotleja esitas 5. juunil 2020 selle korralduse peale vaide. Kuna seenhaigus on väga nakkav, tekkis taotlejal kogu kehale lööve. Taotlejal diagnoositi märtsis seenhaigus ja määrati ravi (esimene kuur 18. märtsil 2020 ja teine kuur 29. mail 2020). Neljanda üksuse ülemuse korraldus oluliselt raskendab taotleja elu vangistuses ning reaalselt ohustab tema tervist. Märtsis ja mais läbitud seenevastased ravikuurid kahjustasid taotleja maksa. Juunis määrati taotlejale maksaravikuur. Sektorist väljumisel toimub läbiotsimine, mille käigus levitatakse haigusi. Seetõttu ei saa taotleja sektorist väljuda ega minna muu hulgas jalutama. Taotleja palus, et kohus peataks neljanda üksuse ülemuse korralduse kehtivuse kuni korralduse vaidlustamise lõpuni. Samuti palus taotleja end vabastada riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
2.Viru Vangla selgitas 6. juuli 2020. a seisukohas, et taotleja 5. juunil 2020 vanglale esitatud vaidena pealkirjastatud pöördumist tuleb sisu poolest mõista taotlusena. Taotleja eesmärk on, et vangla muudaks oma tööprotsesse ja valvurid desinfitseeriks läbiotsimise ajal kummikindaid. Vastavat eesmärki saab taotleja kõige efektiivsemalt püüda saavutada olukorras, kus pöördumist menetletakse taotlusena. Ühtlasi on oluline, et puudub kõnealune üksuse juhi korraldus (keeld läbiotsimise ajal kindaid/käsi desinfitseerida), millele taotleja esitatud pöördumises viitab. Seega ei ole võimalik taotlejal vastavat korraldust eraldi vaidlustada. Lähtudes eeltoodust ei ole vangla hinnangul esialgse õiguskaitse taotlus lubatav halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lõike 5 alusel, sest puudub vaidemenetlus. Kui kohus tõlgendab siiski taotleja 5. juunil 2020 vanglale esitatud pöördumist vaidena ja loeb esialgse õiguskaitse taotluse lubatavaks, palub vangla jätta selle rahuldamata. Õigus kinnipeetavat läbi otsida tuleneb vanglale vangistusseaduse § 68 lõikest 1. Läbiotsimine on vangla põhilisemaid julgeolekugarantiisid, mille eesmärk on leida ja ära võtta keelatud ese või aine. Kinnipeetava läbiotsimine on vangla julgeoleku tagamise üks korralisi toiminguid, millega kaasnevad – nagu vangistuses viibimisega üldiselt – teatud ebamugavused. Vajalik on läbi otsida ka kinnipeetavate sokid ja jalanõud, sest kõnealused kohad on väga head võimalikud peidukohad, mille abil saab kinnipeetav vallata ja transportida keelatud esemeid. Toimuva läbiotsimise täpsema viisi määrab seda teostav ametnik kaalutlusotsuse alusel, võttes kõike eelnevat arvesse. Läbiotsimise ajal kannavad ametnikud eelkõige enese kaitseks kummikindaid. Kui läbiotsimise ajal on kummikindad määrdunud või muul moel kahjustatud, vahetab ametnik kindad kohe ära, seega on minimeeritud sellisel viisil kinnipeetavate ohtu asetamine. Teisalt puudub vajadus pärast iga kinnipeetava läbiotsimist kindaid vahetada või neid desinfitseerida. Oluline on see, et Viru Vanglas on üle 700 vangi ning läbiotsimine on igapäevane tööülesanne, mida tuleb päeva jooksul teostada korduvalt, seega oleks igakordne kinnaste vahetamine ebamõistlik ressursikulu. Põhjendamatu on taotleja viide sellele, et kinnaste mitte desinfitseerimise korral on suur oht seennakkusele. Üldteada on, et jalaseen nakkab tavaliselt üldkasutatavates ruumides: saunad, ujulad, veekeskused, riietusruumid, võimlemissaalid, pehmed vaibad. Sellisel viisil nakatumine on ebatõenäoline. Esialgse õiguskaitse taotlus tuleb HKMS § 249 lõike 3 alusel jätta rahuldamata seetõttu, et kaebuse perspektiiv on väike ning avalik huvi kaalub üles kinnipeetava huvi. Sellisel viisil läbiotsimise teostamisel on nakkusoht minimaalne ning ebamõistlik oleks ressursikulu, mis kaasneks igakordselt kinnaste vahetamisel või desinfitseerimisel.
3.Kohtu nõudmisel esitas Viru Vangla 14. juulil 2020 kohtule infektsionist Irina Kivi selgitused, mille kohaselt taotleja kirjeldatud viisil seenhaigused desinfitseerimata käte kaudu ühelt kinnipeetavalt teisele üldjuhul ei levi, kuid haiguste levimisel jääb alati mingi väike protsent haigestumise tõenäosust.
5.Taotleja palub, et kohus peataks esialgse õiguskaitse korras Viru Vangla neljanda üksuse ülemuse korralduse, millega on valvuritel keelatud läbiotsimiste ajal käsi desinfitseerida, kehtivuse kuni korralduse vaidlustamise lõpuni. Viru Vangla selgitas 6. juuli 2020. a seisukohas, et sellist korraldust ei ole olemas. Seega ei ole taotletav esialgse õiguskaitse abinõu kohane. Taotleja esialgse õiguskaitse taotluse eesmärgiks on, et valvurid desinfitseeriksid enne tema läbiotsimist käsi, vältimaks seenhaiguste levikut. Kohtul tuleb tõlgendada esialgse
3-20-1260 õiguskaitse taotlust selle eesmärgist ja taotleja tegelikust tahtest lähtuvalt (HKMS § 2 lõike 4 teine lause). Kohtu hinnangul tuleb esialgse õiguskaitse taotlust mõista nii, et taotleja soovib, et kohus kohustaks Viru Vanglat toimingut tegema ehk enne taotleja läbiotsimist käsi desinfitseerima (vt HKMS § 251 lõike 1 punkt 3).
6.Taotleja on soovinud esialgse õiguskaitse kohaldamist poolelioleva vaidemenetluse ajal. Kohtul on õigus põhjendatud taotluse alusel teha vaidemenetluse ajal määrus taotleja õiguste esialgse kaitse kohta (HKMS § 249 lõiked 1, 2 ja 5). Taotleja märkis, et esitas esialgse õiguskaitse taotluses märgituga seoses vanglale vaide
5.juunil 2020. Vangla leiab, et seda pöördumist ei saa sisu poolest vaideks lugeda, vaid seda tuleb tõlgendada taotlusena. Vangla põhjendas, et taotleja eesmärk on, et vangla muudaks oma tööprotsesse ja valvurid desinfitseeriks läbiotsimise ajal kummikindaid. Vangla arvates saab taotleja vastavat eesmärki kõige efektiivsemalt püüda saavutada olukorras, kus pöördumist menetletakse taotlusena. Lisaks osutas vangla sellele, et taotleja pöördumises vaidlustatud korraldust pole olemas, mistõttu ei saa ta seda eraldi vaidlustada. Kohus ei nõustu vanglaga ning leiab, et 5. juunil 2020 vanglale esitatud pöördumist tuleb mõista vaidena. Taotleja vaidlustab selles pöördumises Viru Vangla valvurite keeldumisi käte desinfitseerimisest enne taotleja läbiotsimist ning soovib, et tühistataks neljanda üksuse ülemuse korraldus, mis keelab valvuritel läbiotsimise ajal käsi desinfitseerida. Kui kõnealust korraldust ei ole olemas, tuleb vanglal vajaduse korral ise taotleja eesmärki ja tegelikku tahet arvestades leida tõlgendamise teel sobiv vaidemenetluse nõue. Taotleja 5. juuni 2020. a pöördumisest on selgelt äratuntav soov, et valvurid desinfitseeriksid edaspidi enne tema läbiotsimist käsi. Ka vangla ise on 6. juuli 2020. a seisukohas nentinud, et taotleja 5. juuni 2020. a pöördumise eesmärk on, et vangla muudaks oma tööprotsesse ja valvurid desinfitseeriks läbiotsimise ajal kummikindaid. Seda arvestades saab vangla tõlgendada taotleja 5. juuni 2020. a pöördumist vaidena toimingu sooritamiseks kohustamiseks (vt haldusmenetluse seaduse § 72 lõike 1 punkt 3). Vangla ei ole lahti selgitanud oma väidet, et taotleja 5. juuni 2020. a pöördumise taotluseks lugemine aitab taotlejal oma eesmärki kõige efektiivsemalt saavutada. Kohus leiab, et vaie aitab seda eesmärki sama tõhusalt saavutada. Kui kinnipeetav on oma pöördumise vaidena pealkirjastanud ja seadus ei näe ette selget kohustust esitada enne vaiet taotlus, tuleb reeglina kinnipeetava pöördumine lugeda vaideks. Kuna taotlejal on esialgse õiguskaitse taotlusega seoses pooleli vaidemenetlus, tuleb tema taotlus lugeda lubatavaks.
7.Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lõike 3 esimene lause). Sellest sättest tuleneb kolm tingimust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Esiteks tuleb kontrollida, kas esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine toob taotlejale kaasa kahjulikke tagajärgi ehk kas taotlejal esineb esialgse õiguskaitse vajadus. Teiseks tuleb hinnata summaarselt kaebuse eduväljavaateid. Viimasena tuleb esialgse õiguskaitse andmise otsustamiseks kaaluda vastanduvaid huvisid, kusjuures kaalukausile tuleb asetada ühelt poolt avalik huvi ja ettenähtavad tagajärjed haldusorgani jaoks esialgse õiguskaitse kohaldamisel ning teiselt poolt taotleja õigused, nende rikkumise tõenäosus ja raskus, kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosus ja raskus.
3-20-1260
8.Esialgse õiguskaitse taotlusest ilmneb, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral on oht, et taotleja saab läbiotsimiste käigus valvurite desinfitseerimata käte kaudu teistelt kinnipeetavatelt seenhaiguse ning peab seetõttu maksa kahjustavaid seenevastaseid ravimeid võtma. Viru Vangla esitas kohtu nõudmisel infektsionist I. Kivi selgitused, mille kohaselt taotleja kirjeldatud viisil seenhaigused desinfitseerimata käte kaudu ühelt kinnipeetavalt teisele üldjuhul ei levi, kuid haiguste levimisel jääb alati mingi väike protsent haigestumise tõenäosust. Järelikult ei ole välistatud taotleja kirjeldatud viisil seenhaiguse saamine. Seega võib esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine taotleja tervisele kaasa tuua kahjulikud tagajärjed. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus.
9.Ehkki taotleja ei ole veel kohtule kaebust esitanud, saab kohus tulevase kaebuse perspektiive hinnata vaides ja kohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotluses esitatud põhjendusi arvestades. Piiratud ajaressursi tingimustes ei ole kohtul esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisel võimalik ammendavalt hinnata kaebuse eduväljavaateid. Seetõttu saab esialgse õiguskaitse kohaldamist takistada üksnes kaebuse ilmselge perspektiivitus. Kohtul ei ole praeguses menetlusstaadiumis veendumust, et kaebus on ilmselgelt perspektiivitu.
10.Taotleja selgitas kohtule, et tal diagnoositi selle aasta märtsis seenhaigus ja määrati ravi (esimene kuur märtsis ja teine kuur mais). Seenevastased ravikuurid kahjustasid taotleja maksa ning seetõttu määrati talle juunis maksaravikuur. Kohtule esitatud taotleja tervisekaardist ilmneb, et juba 21. jaanuaril 2020 on meditsiinitöötaja tuvastanud, et taotleja nahal on lööve (haigusjuht nr A1529 202). Lööbe esinemist on tervisekaardis kajastatud ka 26. veebruaril 2020 (haigusjuht nr A4079 202), 29. veebruaril 2020 (haigusjuht nr A4293 202), 2. märtsil 2020 (haigusjuht nr A4397 202), 3. märtsil 2020 (haigusjuht nr A4411 202), 5. märtsil 2020 (haigusjuht nr A4606 202) ja 9. märtsil 2020 (haigusjuht nr A4878 202). 26. märtsil 2020 on meditsiinitöötaja tervisekaarti märkinud, et tegu on nahaseenega (haigusjuht nr A5810 202). 28. mai 2020. a kandest nähtub, et taotleja sõnul hakkasid tal nädal tagasi tekkima uuesti nahale punased laigud ning meditsiinitöötaja on tervisekaarti võimaliku haigusena märkinud seene (haigusjuht nr A9272 202). Ehkki tervisekaardist ei ilmne, et taotleja oleks seenhaiguse saanud läbiotsimiste käigus, on siiski mõistetav, et seenhaiguse diagnoosi saanuna soovib taotleja vältida erinevaid võimalusi uuesti seenhaigusega nakatumiseks. Infektsionist I. Kivi selgituste kohaselt ei ole välistatud taotleja kirjeldatud viisil seenhaiguse saamine. Nakatumise tõenäosust suurendab asjaolu, et läbiotsimisi tehakse mitu korda päevas. Vangla väide, et igakordne kummikinnaste vahetamine oleks ebamõistlik ressursikulu, ei ole asjakohane. Taotleja ei ole soovinud, et vanglaametnikud iga kord enne tema läbiotsimist kummikindaid vahetaks. Taotleja soovib, et vanglaametnikud desinfitseeriksid enne tema läbiotsimist kummikindaid. Vanglal on kohustus rakendada kinnipeetavate tervise kaitseks ettevaatusabinõusid. Kummikinnaste desinfitseerimist enne taotleja läbiotsimist ei saa kohtu hinnangul pidada ülemääraseks ega ebamõistlikuks ressursikuluks. Kinnaste desinfitseerimine on kiire, lihtne, tõhus ja pigem odav viis vältida läbiotsimiste käigus seenhaiguste levimist taotlejale. Lisaks tuleb arvestada seda, et taotleja nakatumise korral on ilmselt riigi kulud tema ravimisele suuremad kui kulud nakatumise ärahoidmiseks desinfitseerimisele. Kohus arvestab seejuures ka kohtule esitatud Justiitsministeeriumi vanglate osakonna karistuse täideviimise talituse nõuniku 20. aprilli 2020. a vastuses nr 11-7/1881-2 antud selgitusi: „Hügieen tuleb kinnipeetavate läbiotsimisel tagada. Kui puututakse kokku ebahügieeniliste pindadega, kuid kindad silmnähtavalt määrdunud ei ole, siis võib neid vahetamise asemel vastava vahendiga desinfitseerida.“ Seega on ka Justiitsministeeriumi vanglate osakonna hoiak desinfitseerimist pooldav. Kohus peab taotleja huvi vältida läbiotsimiste käigus seenhaigusega nakatumist ja
3-20-1260 maksa kahjustavate seenevastaste ravimite võtmist kaalukamaks kui vangla soovi vanglaametnike käte desinfitseerimise pealt ressurssi kokku hoida.
11.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus esialgse õiguskaitse taotluse ning kohustab Viru Vangla ametnikke enne taotleja läbiotsimist desinfitseerima käsi/kummikindaid kuni vaidemenetluse esemeks olevas nõudes kaebuse esitamise tähtaja lõpuni või kaebuse esitamise korral lõpliku kohtulahendi jõustumiseni.
12.Esialgse õiguskaitse määrus jõustub selle teatavakstegemisel (HKMS § 252 lõige 3). Seetõttu tuleb vanglal praegune määrus viivitamata täita, sõltumata sellest, kas määruse peale esitatakse määruskaebus.
13.HKMS § 175 lõike 3 ja § 178 lõike 3 alusel asendab kohus omal algatusel avaldatavas määruses taotleja nime tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.