OÜ Tarveston kaebus Maksu- ja Tolliameti 17.10.2018 maksuotsuse nr 12.2-3/040785-10 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – OÜ Tarveston, esindaja Meelis Krautmann Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Margo Karu
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 17.02.2020 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
OÜ Tarveston ning apellatsioonkaebused
Asja läbivaatamine
11.06.2020 kohtuistungil
Maksu-
ja
Tolliameti
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ Tarveston apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Rahuldada osaliselt Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus ning tühistada Tallinna Halduskohtu 17.02.2020 otsus haldusasjas nr 3-19-118 osas, millega halduskohus tühistas Maksu- ja Tolliameti 17.10.2018 maksuotsuse nr 12.2-3/040785-10 summas 63 892,65 eurot. Teha vastavas osas uus otsus.
3.Tühistada Maksu- ja Tolliameti 17.10.2018 maksuotsus nr 12.2-3/040785-10 osaliselt, summas 11 453,75 eurot (tulumaks seotud isikuga tehtud tehingult).
Muus osas jätta Tallinna Halduskohtu 17.02.2020 otsus haldusasjas nr 3-19-118 muutmata.
5.Mõista Maksu- ja Tolliametilt OÜ Tarveston kasuks välja esimese ja teise kohtuastme kulud 831 eurot. Muus osas jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 10.08.2020 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).
3-19-118 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 15.08.2017 korralduse nr 12.2-3/040785-1 ja 02.11.2017 korralduse nr 12.2-3/040785-3 alusel OÜ UN Investeeringud (UNI) maksustamisperioodide jaanuar–detsember 2016 ning veebruar 2015 erijuhtumite tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust. OÜ Tarveston (ühendav ühing) ja UNI (ühendatav ühing) ühinesid 26.10.2017 ühinemislepingu alusel. MTA koostas OÜ-le Tarveston 15.05.2018 kontrollakti nr 12.2-3/040785-8, millele OÜ Tarveston esitas 12.06.2018 vastuväited.
2.MTA kohustas 17.10.2018 maksuotsusega nr 12.2-3/040785-10 OÜ-d Tarveston tasuma 79 632,75 eurot. Kontrolli tulemusena suurendati perioodi veebruar 2015 tulumaksukohustust 37 500 euro võrra ning perioodi august 2016 tulumaksukohustust 42 132,75 euro võrra. UNI ei deklareerinud veebruaris 2015 tulumaksu dividendidelt ning muudelt kasumieraldistelt. UNI 16.02.2015 väljamakse 150 000 eurot on juhatuse liikmest ainuosanikule RP-le tehtud dividendiväljamakse, millelt tuleb tasuda tulumaksu 37 500 eurot. Nimetatud summa jõudis fiktiivsete laenulepingute alusel RP kasutusse. UNI tegi 16.02.2015 laenu nime all ülekande Sturgeron OÜ-le (10.02.2015 laenuleping, intress 3%, tagasimakse tähtaeg 18.02.2022), kes kandis selle 17.02.2015 Nordic Houses KT OÜ-le (17.02.2015 laenuleping, intress 12%, laenu tagasimakse tähtaeg 17.12.2015). Nordic Houses KT OÜ (NHTK) tegi 17.12.2015 laenu tagasikande 150 000 eurot RP arvelduskontole (Sturgeroni 28.10.2015 teatis nõude loovutamisest Baukredit OÜ-le (Baukredit) ning Baukrediti 11.12.2015 teatis laenu ülekandmise kohta RP arvelduskontole). UNI selgitas maksumenetluses, et kuna Sturgeronil polnud võimalik laenu tagasi maksta, loovutas ta UNI-le kehtiva nõude AK (pankrotis) vastu summas 300 000 eurot. Vastava nõude oli EST Inkasso OÜ (ESTI) loovutanud OÜ-le Sergel Holding (SH), SH omakorda Baukreditile ja Baukredit Sturgeronile. Eelnimetatud nõude loovutamised ei leidnud maksumenetluses kinnitust. Samuti ei leidnud kinnitust Sturgeroni ja UNI nõuete tasaarveldamine. Seotud osapooled UNI ja Sturgeron soovisid pikaajalise laenulepingu sõlmimisega ja intresside arvutamisega jätta maksuhaldurile tahtlikult vale mulje reaalsest laenutehingust. RP kui mõlema äriühingu juhatuse liige teadis, et laenusaaja ei tagasta laenu ega tasu laenuintresse. Perioodil august 2016 ei deklareerinud UNI tulumaksu seotud isikute vahelistelt tehingutelt. UNI andis RP-le rahaliselt hinnatava hüve, võõrandades kinnistu Kriibi 2 turuhinnast soodsamalt 168 531 euro võrra, millelt kuulub tasumisele tulumaks 42 132,75 eurot. UNI soetas kinnistud Kriibi 2, Kriibi 4 ja Kriibi 6 sarnastel tingimustel ning tegi kinnistutele 2(13)
3-19-118 sarnased kulutused. Kinnistute võõrandamise hinnaerinevus seotud ja mitteseotud isikutele (vastavalt 150 000 ja 30 000 eurot) ei ole põhjendatud. Kinnitust ei leidnud RP poolt kinnistutel ehitustööde finantseerimine.
3.OÜ Tarveston esitas 17.10.2018 maksuotsusele 16.11.2018 vaide, mis jäi 19.12.2018 vaideotsusega nr 6-1/4240-2 rahuldamata.
4.OÜ Tarveston esitas 18.01.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 17.10.2018 maksuotsuse tühistamiseks. Maksuhaldur pole tõendanud, et laenuleping kaebaja ja Sturgeroni vahel oli fiktiivne. Sturgeroni nõude loovutamine UNI-le on toimunud ja tõendatud. ESTI nõude loovutamine SH-le, SH nõude loovutamine Baukreditile ning Baukrediti nõude loovutamine Sturgeronile ei leidnud kinnitust, sest Surgeron oli tsiviilasjas nr 2-16-10320 hagejaks ja AK pankrotimenetluses võlausaldajaks. Maksuhaldur ei ole tõendanud, et kaebajal jäi Kriibi 2 kinnistu müügist saamata tulu 168 531 eurot. Kinnistu turuväärtus oli müümisel 109 000 eurot ning see ei saanud sarnaneda teiste kaebaja poolt hiljem võõrandatud kinnistute turuväärtusega, sest Kriibi 2 kinnistu müügi hetkel ei olnud tehnovõrkudele väljastatud kasutusluba ja müügilepingus puudus müüja kohustus ehitada välja teed. Kinnitust on leidnud Kriibi 2, Kriibi 4 ja Kriibi 6 kinnistute haljastus- ja mullatööde finantseerimine RP poolt. Kaebaja sai Kriibi 2 kinnistu müügilt 30 000 eurot ja hüvesid (säästis kulusid) 99 000 eurot.
5.Tallinna Halduskohus rahuldas 17.02.2020 otsusega OÜ Tarveston kaebuse osaliselt. Kohus tühistas MTA 17.10.2018 maksuotsuse 63 892,65 euro ulatuses (tulumaks dividendiväljamakselt 37 500 eurot ja tulumaks seotud isikuga tehtud tehingult 26 392,65 eurot). Kohus mõistis vastustajalt kaebaja menetluskulude katteks välja 3012 eurot ning piiras osaliselt kaebaja õigust tutvuda MTA 16.01.2020 väljavõtte teise leheküljega. Väljamakse lugemine dividendiks Maksuhaldur on loonud piisava põhjendatud kahtluse selles, et RP arvelduskontole 17.12.2015 laekunud 150 000 euro näol oli tegemist UNI poolt kasumi jaotamisega enda osanikule. Maksumenetluses kogutud teabe alusel saab asuda seisukohale, et vaidlusalune summa oli RP kontrolli all UNI-st väljamaksmisest kuni selle laekumiseni tema arvelduskontole. Nimelt omas RP perioodil veebruar–detsember 2015 kontrolli nii UNI kui Sturgeroni tegevuse üle, olles mõlemas äriühingus juhatuse liige ja UNI-s ka ainuosanik. Seega oli raha ülekandmine Sturgeroni poolt NHKT-le kui ka NHTK-lt selle tagasi saamise viis RP kontrolli all. Maksustamise seisukohast on seega eelkõige määrav küsimus, kas sellised nõuete tasaarveldamised, mille tulemusena NHKT tagastas laenu RP kontole, on reaalsed ja usutavad. Nõuete tasaarveldamise vajalikkus taandub Baukrediti väidetavale nõudele Sturgeroni vastu ja RP nõudele Baukrediti vastu. Baukrediti nõue Sturgeroni vastu taandub kokkuvõttes nõudele AK vastu. Nimelt nähtub maksuhaldurile esitatud teabest, et AK oli käendanud ESTI poolt antud laenu, millest tulenevalt oli ESTI-l tema vastu nõudeõigus. Vastav nõudeõigus loovutati/võõrandati järgmise ahelaga: ESTI→SH→Baukredit→Sturgeron→UNI. Tehinguahela viimased lülid ehk RP kontrolli all olevad Sturgeron ja UNI omandasid nõue AK vastu sisuliselt NHTK poolt tagasi maksmisele kuuluva laenu arvel. Teisisõnu vahetas Sturgeron NHTK-lt reaalselt tagasi saadava raha nõudeõigusega AK vastu. 3(13)
3-19-118 Õige on maksuhalduri seisukoht, et Baukrediti nõue Sturgeroni vastu on kunstlik ja viitab üheselt ebaseadusliku maksueelise taotlemise eesmärgile. Maksumenetluses ei tuvastatud ühtegi mõistlikku ja usutavat selgitust, miks pidid Sturgeron ja UNI soovima laenuks antud raha tagasisaamise asemel nõudeõigust AK vastu. Kaebaja on põhjendanud seda asjaoluga, et nõudeõigus AK vastu oli kaks korda suurem (300 000 eurot) kui nõue NHTK vastu. Samas ei selgita pelgalt numbrite kõrvutamine tehingute ratsionaalsust. Kaebaja ei ole loonud usaldusväärset kuvandit, et nõue AK vastu omas reaalset väärtust. Tartu Maakohus kuulutas 15.12.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-16465 välja AK pankroti ning kinnitas kompromissi, kus UNI nõustus 6487,59 eurose hüvitisega 299 000 eurose nõude osas. Seega oli AK nõude omandamine ilmselgelt ebamõistlik ja kahjulik tehing, mille tegelikuks taustaks saab pidada soovi kasumi varjatud väljaviimiseks UNI-st. RP nõuet Baukrediti vastu on kaebaja selgitanud asjaoluga, et RP oli 18.09.2014 lepingu alusel andnud Baukreditile sularahas laenu 150 000 eurot, mille Baukredit pidi tagastama hiljemalt 30.10.2015. Vastava tehingu on maksuhaldur põhjendatult seadnud kahtluse alla. Väidetavad sularahas toimunud laenutehingud, arvestades ka muud maksumenetluses kogutud teavet, ei ole piisavalt usaldusväärselt kontrollitavad. Kokkuvõtvalt on maksuhaldur põhjendatult tuvastanud, et UNI-st 16.02.2015 välja makstud 150 000 eurot jõudis 17.12.2015 UNI osaniku käsutusse ning väljamakset on alust pidada tegelikuks ja lõplikuks. Väljamakset saab pidada äriühingu kasumi jaotamiseks enda osanikule, millelt kuulub tasumisele tulumaks (tulumaksuseaduse (TuMS) § 50 lg 1). Eeltoodule vaatamata tuleb tähele panna, et tehinguahel, mida maksuhaldur loeb näilikuks ja hindab varjatud kasumi jaotamiseks, toimus perioodil veebruar–detsember 2015. Maksuhaldur pole piisavalt arusaadavalt põhjendanud, miks tuleb tehinguahela raames lugeda UNI poolt RP-le dividendiväljamakse tegemise maksustamisperioodiks veebruari 2015. Kontrollaktist ja maksuotsusest ei nähtu, et maksuhaldur loeks näilikuks laenu andmist NHTK-le, s.t et NHTK tuleks lugeda pettuse osaliseks, kes ei saanud ega tagastanud tegelikkuses laenu ja/või kes oli teadlik, et tema laenu andmisega ja tema poolt laenu tagastamisega varjatakse UNI dividendiväljamakset RP-le. Maksuhaldur põhjendab UNI ja Sturgeroni vahelise laenutehingu näilikkust asjaoluga, et Sturgeronil puudub majandustegevus ja võimekus laenu tagasi maksta. Samas on maksuhaldur tuvastanud, et Sturgeron andis UNIlt saadud laenu arvel omakorda laenu NHKT-le ning NHKT tagastas selle koos intressiga. Tagastamine toimus Sturgeroni taotlusel küll kolmandale isikule, kuid oluline on, et tehing NHKT-ga oli kasumlik majandustehing. Olulise osa maksuhalduri põhjendustest moodustab analüüs, miks ei saa lugeda usutavaks Baukrediti nõuet Sturgeroni vastu ning Sturgeroni ja UNI vahelisi nõude loovutamisi ja tasaarveldamisi. Samas nähtub maksumenetluses kogutud teabest, et Baukrediti nõue Sturgeroni vastu seondub asjaoluga, et Sturgeron omandas oktoobris 2015 nõude AK vastu. Samuti nähtub, et Sturgeroni ja UNI vahelised nõude loovutamised ja tasaarveldamises toimusid 2017. a-l. NHKT ülekanne RP-le tehti detsembris 2015. Seega ei selgita kontrollakti ja maksuotsuse ülesehitus ja põhjendused piisavalt selgelt, miks oli dividendiväljamakse tegemise perioodiks veebruar 2015. Asjas kogutud teave viitab pigem sellele, et väljamakse ajaks saab lugeda maksustamisperioodi, millal Sturgeron aktsepteeris NHTK-lt rahas laenu tagasisaamise asemel ja UNI aktsepteeris Sturgeronilt rahas laenu tagasisaamise asemel nõudeõiguse omandamist AK vastu. Maksuhaldur pole oma positsiooni selgitanud ka kohtumenetluses. Kuna maksuotsus on ebaselge, tuleb see vastavas osas tühistada. Siirdehind 4(13)
3-19-118 UNI omandas 24.04.2015 Kriibi 2, 4 ja 6 kinnistud hinnaga vastavalt 85 000, 70 000 ja 70 000 eurot. UNI võõrandas 18.11.2016 Kriibi 4 ja 6 kinnistud kummagi hinnaga 150 000 eurot ning 26.08.2016 Kriibi 2 kinnistu RP-le hinnaga 30 000 eurot. Võrdlusmeetodi alusel luges maksuhaldur Kriibi 2 turuhinnaks 198 531 eurot. Kaebaja on esitanud kinnisvarabüroo Arco Vara 05.06.2018 eksperthinnangu, millega hinnati Kriibi 2 turuväärtuseks tagasiulatuvalt 19.08.2016 seisuga 109 000 eurot. Maksuhaldur on kinnistu turuhinna tuvastamisel põhjendatult lähtunud Kriibi 4 ja 6 müügihinnast. Samas ei saa asuda seisukohale, et naaberkinnistute müügihind tuleb automaatselt lugeda turuhinnaks, sest müügihing võis turuhinda ületada. Ka eksperthinnangusse tuleb suhtuda kriitiliselt, sest sealt ei selgu, miks ei võetud võrdlustehingutena arvesse Kriibi 4 ja Kriibi 6 võõrandamistehinguid (hind 98,04 eur/m2), vaid lähtutud on neljast juhuslikust tehingust Pirita linnaosas perioodil oktoober 2015– september 2016 maksumusega 66,1–66,6 eur/m2. Seejuures on Kriibi 2 kinnistu turuväärtuseks loetud 53,827 eur/m2, mis on tunduvalt madalam isegi madalaimast võrdlustehingust. Eksperthinnangus on esile toodud, et Kriibi 2 turuväärtust vähendavaks teguriks on puuduvad kommunikatsioonid, kuid seisuga 13.06.2016 olid tehnovõrgud juba välja ehitatud ning selleks kulus 59 755,59 eurot. Kasutusloa puudumine ei ole määrav. Faktiliselt rajatud tehnovõrgud tuleb võtta arvesse. Kriibi 2 kinnistu suurusele vastav kulu on seega proportsionaalselt 23 796,47 eurot. Vastavas osas tuleb eksperthinnangus toodud turuväärtust suurendada. Samuti peab arvestama, et Arco Vara hindamisakt luges hindamistulemuse täpsuse tavapärasest mõnevõrra madalamaks, s.o ±15%. Seega tuleb reaalseks turuhinnaks pidada 152 716 eurot (109 000 + 23 796,47 + 15%). Maksuhaldur on siirdehinna arvestamisel jätnud põhjendamatult arvesse võtmata Kriibi 2, 4 ja 6 kommunikatsioonikulude tarbeks kantud kulu 59 755,59 eurot. Poolte vahel pole vaidlust, selles, et vastav kulu on kantud. Maksuhaldur on leidnud, et puuduvad usaldusväärsed tõendid, et kulu kandis RP. Selline põhjendus ei ole piisav, et välistada vastav summa Kriibi 2 müügihinna vähendamisel. On tõendatud, et UNI ja RP leppisid 04.04.2016 kokku Kriibi tee kinnistute parendamises, mille võrra vähendatakse Kriibi 2 müügihinda. Maksuhaldur pole tuvastanud, et 59 755,59 euro suuruse kulu tasus UNI ise või tasuti see mõne muu kokkuleppe alusel. Määrav ei ole küsimus, mil viisil RP parendustööd organiseeris ning kas ja kuidas ta nende eest reaalselt tasus (RP tasus töid organiseerinud Kraabi tee OÜ-sse osakapitali sissemakseid kokku 54 000 eurot, mille arvelt tööde finantseerimine väidetavalt toimus). Oluline on, et RP-l oli 04.04.2016 kokkuleppe alusel kohustus sellised töö organiseerida ja õigus tasaarveldada need Kriibi 2 müügihinnaga. Põhjendatud ei ole müügihinna vähendamine muude kulude arvelt (haljastas- ja mullatööd summas 10 000 eurot, puude istutamine summas 5000 eurot, teede ehitamine summas 30 000 eurot). Haljastus- ja mullatööde maht ja maksumus on tõendamata. Puude istutamise ja teede ehitamise osas on kaebaja möönnud, et vastavat kulu ei ole tänaseni kantud ning see kuulub RP poolt kandmisele tulevikus. Selline tulevikus tekkida võiv kulu ei saa anda alust seotud isikule kinnistu soodsamalt võõrandamiseks. Kokkuvõtlikult saab UNI poolt RP-le võõrandatud Kriibi 2 kinnistu turutingimustele vastavaks müügihinnaks lugeda 92 960,41 eurot (152 716 ‒ 59 755,59 eurot). RP tasus 30 000 eurot ja sai seega UNI-lt rahaliselt hinnatava hüve 62 960,41 eurot. Nimetatud summalt tuleb TuMS § 4 lg 11 ja § 50 lg 4 alusel tasuda tulumaksu 15 740,10 eurot.
6.OÜ Tarveston palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 17.02.2020 otsus osas, millega jäeti 17.10.2018 maksuotsus jõusse tulumaksu 15 740 eurot ulatuses. Halduskohus luges Kriibi 2 kinnistu väärtuseks 152 716 eurot. Kohus ei arutanud pooltega kinnistu turuväärtuse kindlaksmääramise alternatiivseid variante läbi. Kaebajal ei olnud võimalik esitada oma seisukohta. Seega on halduskohtu otsus turuväärtuse osas üllatuslik. Tehnovõrkude arvesse võtmine turuväärtuse kindlaksmääramisel ei ole põhjendatud. Eksperthinnangus lähtuti Eesti vara hindamise standardiseeriast EVS 875, mille järgi võetakse hindamisel tehnovõrgud arvesse siis, kui nende väljaehitamine on lõpetatud ja nende kasutamiseks on väljastatud kehtiv kasutusluba. Vaidlusalustel tehnovõrkudel kasutusluba ei olnud. Kui halduskohtul tekkisid eksperthinnangu osas kahtlused, oleks ta saanud selle koostaja istungil ära kuulata. Eksperthinnangu p-s 3.5.1 on selgitatud hindamismeetodi valikut. Halduskohus ei ole põhjendanud, miks oleks tulnud võrdlustehingutena arvesse võtta Kriibi 4 ja 6 võõrandamistehingud. Seejuures pidas halduskohus võimalikuks, et nende kinnistute müügihind on turuhinda ületav. Eksperthinnangu lk-l 21 on selgitatud, et tavapäraselt võetakse arvesse hinnatõusu või -langust, mis on toimunud võrreldava varaga tehingu toimumise ja väärtuse kuupäeva vahelisel ajal. Seega võrdlustehinguid, mida tehakse pärast väärtuspäeva või tehingute toimumise päeva (26.08.2016), üldiselt arvesse ei võeta. Kriibi 4 ja 6 müügitehingud toimusid kolm kuud pärast väärtuse päeva. Jälgitav ei ole halduskohtu mõttekäik, mispärast tuleb minimaalselt arvesse võtta tehnovõrkude rajamise kulust Kriibi 2 kinnistu suurusele vastav proportsionaalne osa, s.o 23 796,47 eurot. Tehnovõrkude väljaehitamise kulu ei ole seotud kinnistu suurusega, vaid kinnistute arvuga. Seega oleks Kriibi 2 kinnistule vastav osa 19 918 eurot. Halduskohus pole arvestanud, et tehnovõrkude ehitamise kulu kandis äriühingu eest RP, mistõttu ei saa seda kulu hinnale liita. Eksperthinnangu kohaselt loeti hindamistulemuse täpsus tavapärasest mõnevõrra madalamaks, s.o ±15%. Kohus suurendas alusetult nimetatud protsendimäära võrra kinnistu väärtust. Eksperthinnangust ei tulene, et hinnakujundamisel oleks lõpptulemust (turuväärtust) 15% võrra vähendatud. Õigem oleks olnud 15% võrra tulemust vähendada. See põhimõte tuleneb ka mõõteseadusest. Mõõtemääramatus arvestatakse alati isiku kasuks. Halduskohtu poolt leitud 132 796,47 euro vähendamisel 15% võrra oleks tulemus olnud 112 877 eurot, mis on ligilähedane kaebaja poolt pakutud turuhinnale. Eksperthinnangus oli Kriibi 2 kinnistu ühe ruutmeetri hinnaks 53,8 eurot. Võrdlustehingute puhul oli see 63,9‒66,5 eurot. Samas oli võrdlusobjektidel tehnovõrkudele väljastatud kasutusload ja kahele kinnistule oli tagatud hea juurdepääs asfaltkattega teelt. Halduskohus on jätnud selle tähelepanuta ning leidnud, et Kriibi 2 kinnistu ühe ruutmeetri hind oli 75 eurot. Kinnistu turuväärtuse kindlakstegemisel saab arvesse võtta ka tulevikus tehtavad kulud. RP võttis 04.04.2016 kokkuleppega kaebaja eest tööde tegemise ja nende eest tasumise kohustuse summas 99 000 eurot. Selle summaga saab arvestada. TuMS § 50 lg 4 järgi hinna ja turuväärtuse võrdlemiseks piisab, kui kaebaja põhjendab, mispärast oli tehingu hind just selline. Tõendiks on ka maksumaksja seletus (MKS § 59 lg 1). Kinnistu müügilepingus sisaldus RP kohustus teede asfalteerimisega seotud kulude kandmise kohta (notariaalakti p 4.3.1).
6(13)
3-19-118 Halduskohus vähendas põhjendamatult kaebaja menetluskulusid, leides, et kaebus on mittevajalikult mahukas, sisaldades tarbetuid kordusi, mis kokkuvõttes raskendavad kaebaja positsiooni jälgitavust. Kohus ei ole oma seisukohta piisavalt põhjendanud. Tegemist on keerulise ja detailirohke maksuasjaga ning kaebaja esindaja sisukad põhjendused ja selgitused tagasid kaebuse edukuse ja rahuldamise 80% ulatuses.
7.Maksu ja Tolliamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Alusetu on väide kohtuotsuse üllatuslikkusest. Kaebaja osales asja arutamisel kohtuistungil ja sai seal avaldada seisukohti seoses kinnistu turuväärtuse kindlaksmääramisega. Ekspertiisiakti koostaja on kinnitanud, et tehnovõrkudega varustatus suurendab kinnistu väärtust oluliselt. Seega ei ole vaidlust selle üle, et faktiliselt olemas olnud tehnovõrgud suurendasid Kriibi 2 turuväärtust. Tehnovõrkudega varustatus väärtuse päeval oli samasugune nagu ülevaatuse päeval. Seega oleks hindaja pidanud nendega arvestama. Riigikohtu praktikast tuleneb, et TuMS § 50 lg 4 kohaselt võib maksuhaldur tulumaksu määramisel kasutada tehingute väärtusi, mida rakendavad sarnastes tingimustes mitteseotud iseseisvad isikud (3-3-1-67-08, p 19). Kriibi 4 ja 6 võõrandamistehingute üheks osapooleks oli kaebaja ja teiseks osapooleks mittesoetud isik TL. Talle kinnistute müümise ajal ei olnud kinnistute olukord erinev. Õige ei ole kaebaja seisukoht, et maksuhalduril ei ole kahtlusi tehtud ja tulevikus tehtavate kulutuste tegemise ja nende maksumuse osas. Kontrollaktis märgiti, et kinnitust ei leidnud ehitustööde finantseerimine RP poolt. Maksuotsuses asuti seisukohale, et 04.04.2016 finantseerimise kokkulepe ei vastanud tegelikkusele.
8.Maksu- ja Tolliamet palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 17.02.2020 otsus osas, millega halduskohus tühistas 17.10.2018 maksuotsuse. Väljamakse lugemine dividendiks Halduskohtu otsus on õige osas, kus kohus nõustus maksuhalduriga, et 150 000 euro suurust kaebaja väljamakset on alust lugeda äriühingu kasumi jaotamiseks enda osanikule, millelt kuulub tasumisele tulumaks (TuMS § 50 lg 1). Põhjendatud pole aga halduskohtu etteheide, et kontrollaktist ja maksuotsusest ei nähtu, miks on maksustamisperioodiks loetud veebruar 2015. Maksuhalduri poolt maksustamisperioodi väidetavalt põhjendamata jätmine ei saa olla asjaoluks, et kaebaja kaebus rahuldada. Kohus ei ole selgitanud, kuidas muutuks kaebaja tulumaksukohustuse suurus sellest, kas maksustamisperioodiks on veebruar 2015 või detsember 2015. Maksuhaldur leiab jätkuvalt, et õige on veebruar 2015. Vaidlust ei ole sellest, et esmase vaidlusaluse väljamakse tegi UNI veebruaris 2015. Selle kaudu viidi raha maksuvabalt välja laenutehingu nimetuse all. Halduskohus on nõustunud, et kõnealust väljamakset tuleb käsitada kasumi jaotamisena enda osanikule. Pole tähtis, millal RP selle raha vastu võttis. Lähtuda tuleb kassapõhisest arvestusest. Kuna maksustatud on UNI poolt veebruaris 2015 teostatud väljamakse, ei ole teised järgnenud tehingud maksuobjektiks. Järgnev tehing on tehtud eksliku mulje loomiseks. Sturgeronile laenutehingu nimetuse all tehtud väljamakse ei ole vaadeldav ettevõtlusena. Vaidlusalune 7(13)
3-19-118 150 000 eurot oli RP kontrolli all alates UNI-st väljamaksmisest kuni laekumiseni tema arvelduskontole. Asjaolu, kas NHKT teadis, et temale laenu andmisega varjatakse UNI dividendiväljamakset RP-le, ei muuda kaebaja maksustamist. Siirdehind Maksuhaldur leiab jätkuvalt, et Kriibi 2 turuhinnaks oli 198 531 eurot. Asjaolu, et tehnorajatistel polnud kasutusluba, ei tähenda, et nende olemasolu ei saa turuhinna kindlakstegemisel üldse arvesse võtta. Eksperthinnangus on välja toodud, et hindamistulemus ei sisalda käibemaksu. Samas tuleb arvestada üldpõhimõtet, et kauba/teenuse turuhind sisaldab käibemaksu. Käibemaksu teema väljatoomine oli tingitud sellest, et võrrelda maksuhalduri enda poolt välja toodud turuhinda eksperthinnangus tooduga. Väärtused olid sisuliselt samaväärsed. Kommunikatsioonide tarbeks kantud kulu 59 755,59 eurot tuleb jätta arvesse võtmata. UNI juhatuse liige RP on alates 21.12.2015 ka Kraabi tee OÜ asutaja, osanik ja juhatuse liige. Halduskohus arvestas, et RP on tasunud Kraabi tee OÜ osakapitali sissemakseid 54 000 eurot. Samas puuduvad tõendid, et RP oleks kandnud kommunikatsioonide ehitamisega seotud kulusid. UNI ja RP vahel 26.08.2016 sõlmitud müügilepingust ei nähtu, et RP oleks täitnud 04.04.2016 kokkulepet. Lepingus on kirjas, et kinnistu ei ole varustatud kommunikatsioonidega, kuigi RP UNI juhatuse liikmena teadis, et kommunikatsioonid olid olemas. Ferel Ehitus OÜ poolt olid kommunikatsioonid välja ehitatud 13.06.2016, selle kohta on olemas üleandmis-vastuvõtmisakt.
9.OÜ Tarveston palub jätta maksuhalduri apellatsioonkaebus rahuldamata. Väljamakse lugemine dividendiks Sturgeronile tehtud väljamakse on ebaõigesti maksustatud. Maksustamise seisukohast on oluline nii maksukohustuse suurus kui ka maksukohustuse tekkimise õige aeg. Maksukohustuse tekkimise aeg mõjutab maksuvõla suurust ning maksunõude aegumist. Halduskohus tuvastas, et RP kontole 17.12.2015 laekunud 150 000 euro näol oli tegemist UNI poolt kasumise jaotamisega enda osanikule. Halduskohus ei väitnud, et kasumi jaotamine toimus laenu andmisega Sturgeronile. Vastustaja pole tuvastanud, et UNI poolt laenu andmine polnud ettevõtlusega seotud. Kuna laen on seotud ettevõtlusega, ei saanud laenu andmisel tulumaksukohustust tekkida. Samuti pole maksuhaldur näilikuks lugenud laenu andmist NHKT-le. Maksuhaldur tugineb MKS §-le 84, kuid ei selgita, kuidas ja mil viisil annab MKS § 84 talle maksustamisõiguse. Nimetatud norm tuleb kohaldamisele eelkõige siis, kui maksu määramine kehtiva õiguse alusel pole tehingu osapoolte poolt tehingule moonutatud juriidilise vormi andmise tõttu võimalik. Seda ei ole vastustaja tõendanud. Halduskohus väitis, et UNI poolt AK vastu nõude omandamine oli ilmselgelt ebamõistlik ja kahjulik tehing, kuid vaidlustatud maksuotsusest endast sellist järeldust ei tulene. Kohus rikkus HKMS § 158 lg-t 2. RP arvelduskontole laekunud 150 000 eurot oli Baukredit OÜ-le antud laenu tagastus. Kaebaja esitas tõendid selle kohta, et tal oli laenu andmiseks vajalik raha olemas. Vastustaja pole laenusuhet ümber lükanud. Ka kohus nõustus vaid üldsõnaliselt vastustajaga, rikkudes 8(13)
3-19-118 HKMS § 157 lg-s 1 sätestatud põhjendamiskohustust. Kaebaja esitas kohtumenetluses laenu tõendamiseks uue tõendi (RM tunnistajana ülekuulamine kohtuistungil). Siirdehind Vastustaja tuginemine asjaolule, et Kraabi tee OÜ pole tulu teeninud ning pole väljastanud kaebajale müügiarveid, on põhjendamatu, sest vee- ja kanalisatsioonitrassid ehitati kinnistuomanike huvides, kes ehitust ise rahastasid. Rahastamine toimus osaühingusse rahalise sissemakse tegemisega. Sellest tegevusest ei pidanudki Kraabi tee OÜ tulu teenima, sest väljaehitatud trassid anti Esmar Vesi OÜ-le üle tasuta. Halduskohus leidis õigesti, et finantseerimise viis pole oluline. Oluline oli 04.04.2016 kokkulepe. Kui Kraabi tee OÜ oleks esitanud RP-le tööde eest arve, oleks viimane kandnud kahekordse kulu, s.o esimest korda osakapitali sissemakse tegemisega ja teine kord arve tasumisega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Väljamakse lugemine dividendiks
10.Vaidluse all on jätkuvalt küsimus, kas UNI 16.02.2015 väljamakse Sturgeronile oli laenu andmine või sai sellest alguse ahel, mille eesmärgiks oli osanikule dividendide maksmine ja mis päädis raha jõudmisega RP arvele detsembris 2015. UNI ja Sturgeron sõlmisid 10.02.2015 laenulepingu (laen I), mille alusel kandis UNI 16.02.2015 Sturgeronile üle 150 000 eurot. Sturgeron sõlmis 17.02.2015 laenulepingu NHKTga (laen II) ning kandis viimasele üle 150 000 eurot. NHKT maksis laenu 17.12.2015 tagasi RP arveldusarvele. Laenu II tagastamine RP kontole oli väidetavalt tingitud sellest, et Sturgeron loovutas nõude NHTK vastu 28.10.2015 Baukreditile. Baukreditil oli omakorda võlg RP ees (18.09.2014 laenuleping). Raha kandmisega RP-le loeti laenuleping täidetuks. Laenu I puhul loeti laenuleping täidetuks seeläbi, et Sturgeron loovutas UNI-le 300 000 euro suuruse nõude AK vastu. Sturgeronile oli nõude loovutanud Baukredit, kellele omakorda SH; SH-le loovutas nõude ESTI.
11.Ringkonnakohus nõustub maksuhalduri ja halduskohtuga, et laen I oli vormistatud selleks, et viia kasum äriühingust varjatult välja. Ringkonnakohus järgib selles osas halduskohtu otsuse põhjendusi ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonimenetluses kerkinud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Viide MKS §-le 84 oli põhjendatud. Maksuhaldur tuvastas, et laenuleping oli sõlmitud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, ning kohaldas tehingule tingimusi, mis vastasid tehingu tegelikult majanduslikule sisule (maksustas UNI 16.02.2015 väljamakse TuMS § 50 lg 1 alusel). RP oli nii UNI kui Sturgeroni juhatuse liikmeks, UNI-s ka ainuosanikuks. Seega olid mõlemad äriühingud RP kontrolli all. UNI ja Sturgeroni laenulepingu sõlmimisel oli mõlema äriühingu esindajaks RP. Sturgeronil puudus reaalne majandustegevus (kontrollakti p 1.1.2.1) ja seega ka vajadus laenu saada. Alates 2014. aastast Sturgeron äriregistrile majandusaasaasta aruandeid enam ei esitanud. Kõigele vaatamata sõlmiti laenuleping ilma igasuguste tagatisteta. 9(13)
3-19-118 Halduskohus leidis õigesti, et Sturgeroni poolt nõudeõiguse omandamine AK vastu ja selle loovutamine UNI-le laenu I kattes oli majanduslikult ebamõistlik tehing (halduskohtu otsuse p 8.3.1). Ringkonnakohus ei korda halduskohtu põhjendusi.
12.Laenu II osas märgib ringkonnakohus, et maksuhaldur pole kontrollaktis ja maksuotsuses küll tuvastanud, et NHTK mingil viisil maksupettuses osales, kuid arvestades seda, et laenu I andmist majanduslikus mõttes ei toimunud ning maksuhaldur on kahtluse alla seadnud 18.09.2014 Baukrediti ja RP vahel sõlmitud laenulepingu, on RP arvele NHTK poolt 17.12.2015 tehtud makse vaadeldav 16.02.2015 algust saanud tehinguteahela lõpuna. NHTK roll selles pole seega määrava tähtsusega. Ringkonnakohus märgib vaid, et NHTK-lt Sturgeroni arvele laekunud laenuintressid (15 150 eurot) võeti RP nimele väljastatud pangakaardiga makseautomaatidest välja, raha ei jõudnud Sturgeroni raamatupidamisarvestusse. Kaebaja rõhutas ringkonnakohtu istungil, et RP andis 2014. aastal Baukreditile laenu ning halduskohus pole sellekohaseid tõendeid hinnanud. Ringkonnakohus hindab alljärgnevalt eelnimetatud laenulepinguga seotud asjaolusid. NHTK tasus 150 000 eurot 17.12.2015 RP arvele selgitusega: „Baukredit OÜ ja RP vahelise 11.12.2015.a kahju hüvitamise kokkuleppe täitmine Baukredit OÜ eest vastavalt teatisele 11.12.2015.a“. Kaebaja esitas 18.09.2014 laenulepingu, laenulepingu lisa 1 ja 11.12.2015 kahju hüvitamise kokkuleppe alles pärast kontrollaktiga tutvumist. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduriga, et RP-l puudusid laenulepingu sõlmimise aja seisuga rahalised vahendid, et anda laenu 150 000 eurot. Usutav ei ole, et nii suur summa anti üle sularahas. Maksuhaldur on tuvastanud, et Baukreditil puudus juba 2014. aastal reaalne majandustegevus. RP ja Baukrediti juhatuse liige SE on omavahel erinevate äriühingute ja tehingute kaudu seotud. Nt oli SE Sturgeroni esindaja AK pankrotimenetluses, alates 21.02.2017 on ta Sturgeroni juhatuse liige. Maksuhaldur on välja toonud, et SE on tuntud kui ettevõtete likvideerija, ta on olnud seotud 49 ettevõttega, millest 22 on kustutatud, 7 kustutamishoiatusega, 2 pankrotis ja 2 likvideerimisel. RP väitis vastuväidetes kontrollaktile, et andis Baukreditile laenu osaliselt rahast, mille oli 2011. aastal saanud sularahas RMlt (15.03.2011 laenuleping). Maksuhaldur tuvastas, et RM teenis perioodil 2009‒2011 miinimumtasu suurust brutotulu ega esitanud füüsilise isiku tuludeklaratsioone. Halduskohus kuulas RM 21.01.2020 istungil tunnistajana üle. Ringkonnakohus leiab, et RM ütlused pole veenvad ega kõrvalda asjas tekkinud kahtlusi. RP on selgitanud, et põhjus, miks ta võttis RM-lt laenu, langes ära, mistõttu laenas ta 130 000 eurot sularahas 10.07.2011 laenulepinguga edasi APle, kes maksis selle 10.08.2014 sularahas tagasi. Nimetatud raha koos enda säästudega laenaski RP väidetavalt 18.09.2014 Baukreditile. Maksuhaldur on maksuotsuse p 3.1 ap-s 8 põhjalikult ja asjakohaselt analüüsinud, miks selline raha liikumine ei ole usutav. Maksuhaldur on muu hulgas välja toonud, et AP sai 13.04.2011 ja 21.04.2011 RP-lt erinevate äriühingute aktsiate ja osakute müügist 159 773 eurot, mistõttu puudus tal vajadus küsida juulikuus laenu 130 000 eurot. Selle kohta, et AP laenu RP-le 10.08.2014 tagastas, esitas kaebaja üksnes RP 21.08.2018 kinnituse. Eelnevat silmas pidades nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et RP ei andnud 2014. aastal Baukreditile laenu, järelikult ei saanud NHTK poolt RP-le 17.12.2015 tehtud ülekanne olla laenu tagastamine. Nõustuda tuleb maksuhalduri ja halduskohtuga, et UNI-st 16.02.2015 välja makstud 150 000 eurot jõudis 17.12.2015 UNI osaniku käsutusse. Väljamakset on alust lugeda äriühingu kasumi jaotamiseks enda osanikule (TuMS § 50 lg 1). 10(13)
3-19-118
13.Halduskohus tühistas maksuotsuse dividendide osas, leides, et maksuotsus on ebaselge küsimuses, miks loeti maksustamisperioodiks veebruar 2015, kui UNI tegi ülekande Sturgeronile, mitte detsember 2015, mil raha jõudis RP kontole. Ringkonnakohus eeltooduga ei nõustu ja rahuldab vastavas osas maksuhalduri apellatsioonkaebuse. Esmalt märgib ringkonnakohus, et maksusumma suurus ei sõltu sellest, kas maksustamisperioodiks on veebruar või detsember 2015. Maksuotsusega pole määratud intresse, samuti ei tõusetu aegumise küsimus. Järelikult on maksuotsus materiaalselt õiguspärane. Teiseks nõustub ringkonnakohus maksuhalduriga, et maksustamisperiood veebruar 2015 on korrektne. Kuigi raha jõudis RP-ni detsembris, tegi UNI väljamakse veebruaris. Asjas on tuvastamist leidnud, et väljamakse tegemise eesmärgiks oli algusest peale kasumi varjatud jaotamine. Äriühingust viidi raha välja veebruaris ning lähtuda tuleks kassapõhisest arvestusest. Siirdehind
14.Esmalt on poolte vahel vaidlus Kriibi 2 kinnistu turuhinna üle 26.08.2016 seisuga. Maksuhaldur luges turuhinnaks 198 531 eurot (98,04 eur/m2), võttes aluseks Kriibi 4 ja 6 võõrandamise tehingu, mis toimus 18.11.2016. Kaebaja tugineb 05.06.2018 eksperthinnangule, mille järgi oli turuhind 109 000 eurot (53,827 eur/m2). Tegemist on olulise lahknevusega. Halduskohus luges Kriibi 2 turuhinnaks 152 716 eurot (75,42 m2). TuMS § 50 lg 4 järgi, kui juriidilise isiku ja temaga seotud isiku vahel tehtud tehingu hind on erinev nimetatud tehingu turuväärtusest, maksustatakse tulumaksuga summa, mille maksumaksja oleks tuluna saanud, kui siirdehind oleks vastanud tehingu turuväärtusele. Seotud isikute vahel tehtud tehingute väärtuse määramise meetodid on kehtestatud rahandusministri 10.11.2006 määrusega nr 53. Võrreldava hinna meetodi puhul võrreldakse kontrollitud tehingu hinda võrreldava tehingu hinnaga ning siirdehinna turuväärtus leitakse kontrollitud tehingu hinna võrdlusest sisese või välise võrreldava hinnaga (määruse nr 53 § 12 lg 1). Maksuhaldur on aluseks võtnud sisese võrreldava hinna, mille puhul võetakse aluseks tehing, kus maksumaksja võõrandab sarnast vara sarnastel tingimustel temaga mitteseotud isikule (määruse nr 53 § 12 lg 2 p 1). Nimelt lähtus maksuhaldur hinnast, millega kaebaja müüs mitteseotud isikule Kriibi 4 ja 6 kinnistud. Eksperthinnang tugineb välisele võrreldavale hinnale, lähtudes tehingutest, mille mõlemad pooled on mitteseotud isikud ning kolmas isik võõrandab sarnast vara sarnastel tingimustel temaga mitteseotud isikule (määrus nr 53 § 12 lg 3 p 1). Mõlemad meetodid on seega lubatavad. Riigikohus on 17.12.2008 otsuses nr 3-3-1-76-08 rõhutanud, et müügihind on kahe lepingupoole kokkuleppe küsimus ja see võib olla turuhinnast nii suurem kui väiksem.
15.Arco Vara 05.06.2018 eksperthinnanguga seoses on põhiline vaidlusküsimus selles, kas hindamisel oleks tulnud arvesse võtta tehnovõrgud. Nimelt olid tehnovõrgud 26.08.2016 seisuga välja ehitatud, kuid kasutusluba väljastati neile 31.10.2016. Eksperthinnangu p-s 3.4 on välja toodud, et Kriibi 2 turuväärtust vähendavaks teguriks on puuduvad kommunikatsioonid. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kommunikatsioonidega oleks tulnud turuhinna määramisel arvestada. Sõltumata standardis EVS 875 märgitust, tuleb silmas pidada, et tehing toimus seotud isikute vahel. Seega olid nii kaebaja kinnistu müüjana kui RP kinnistu omandajana teadlikud, et tehnovõrgud on välja ehitatud ja kasutusluba 11(13)
3-19-118 väljastatakse lähiajal (see toimus ca 2 kuud pärast tehingut). Kriibi 4 ja 6 kinnistute võõrandamishind oli Kriibi 2 kinnistu väidetavast turuhinnast märgatavalt suurem ning see ei saanud tulened üksnes asjaolust, et Kriibi 4 ja 6 võõrandamise ajaks oli tehnovõrkudele kasutusluba antud. Kahe tehingu vahe oli üksnes 85 päeva.
16.Halduskohus arvestas põhjendatult ka sellega, et ekspert märkis ära, et hindamistulemus on antud tavapärasest mõnevõrra madalama täpsusega (± 15%). Summa suurendamine oli õigustatud, arvestades sisese ja välise võrreldava hinna suurt erinevust. Kaebaja pole välja toonud asjaolusid, mis annaks alust arvata, et Kriibi 4 ja 6 müüdi turuhinda märgatavalt ületava hinnaga.
17.Kuna sisemine ja väline võrreldav hind olid silmnähtavalt erinevad (vastavalt 198 531 eurot ja 109 000 eurot), arvestas halduskohus põhjendatult mõlemaga, leides, et turuhinna tuvastamisel tuleb arvesse võtta ka Kriibi 4 ja 6 võõrandamise tehingut. Kuigi tehing oli toimunud 85 päeva pärast Kriibi 2 võõrandamist RP-le, ei toimunud kinnisvaraturul selle perioodi jooksul sündmusi, mis oleksid võinud hinna sellist kasvu objektiivselt mõjutada.
18.Eelnevat silmas pidades leiab ringkonnakohus, et halduskohtu järeldus, et reaalseks turuhinnaks saab pidada 152 716 eurot, on põhjendatud. Turuhinna küsimus oli asja arutamisel vaidluse all, mistõttu ei saanud pooltele tulla üllatuslikult, et halduskohus asub turuväärtuse kujunemist kontrollima. Kohus ei olnud seotud vastustaja seisukohaga ega Arco Vara eksperthinnanguga.
19.Järgmiseks küsimuseks on, kas maksustamisel tuli arvestada kaebaja ja RP vahel 04.04.2016 sõlmitud finantseerimise kokkulepet. Määruse nr 53 § 17 lg-te 1 ja 2 järgi võivad seotud isikud sõlmida kulude jagamise kokkuleppe ning kokkuleppeosalisel on õigus kasutada oma osa kokkuleppe esemes selle kasutamise eest teistele kokkuleppeosalistele tasu maksmata. Kaebaja ja RP vahel 04.04.2016 sõlmitud finantseerimise kokkuleppega kohustus RP 150 000 euro väärtuses finantseerima järgmisi töid: Kraabi 2, 4 ja 6 kinnistutele kommunikatsioonide ja võrkudega liitumiseks liitumispunktide rajamine ja tee asfalteerimine koostöös teiste Kriibi tn kinnistute omanikega. Vastutasuks finantseeringu eest kohustus kaebaja müüma Kriibi 2 kinnistu RP-le 30 000 euroga. Nimetatud kokkuleppele ei ole Kriibi 2 müügilepingus viidatud. Kriibi 4 ja 6 kinnistute 18.11.2016 müügilepingus on kohustatud isik RP ja ostja TL kokku leppinud, et teekinnistu asfalteerimine toimub 2018. aastal ja sellega seotud kulud kannab müüja asemel RP. Notar on lepingu osapooltele selgitanud, et nimetatud kohustus on tagamata.
20.Ringkonnakohus nõustub maksuhalduri seisukohaga, et siirdehinna arvestamisel ei tulnud arvesse võtta kinnistute kommunikatsioonide tarbeks kantud kulu 59 755,59 eurot ning rahuldab vastavas osas maksuhalduri apellatsioonkaebuse. Ainuüksi 04.04.2016 kokkuleppe esitamine ei tõenda, et RP võttis kokkuleppes kajastatud kulud tegelikult enda kanda. Asjaolu, et RP tegi 54 000 euro suuruse osakapitali sissemakse Kraabi tee OÜ-sse ning Kraabi tee OÜ teostas Kriibi 2, 4 ja 6 kinnistutel parendustöid 59 755,59 euro eest, ei tähenda, et tegemist on RP kuluga. RP on alates 21.12.2015 Kraabi tee OÜ asutaja, osanik ja juhatuse liige. Peale RP tasusid Kraabi tee OÜ osakapitali sissemakseid teised kinnistu omanikud (LL, OL, LL, PV – mais 2016 tasusid kokku 67 500 eurot ja juunis 2016 vastavalt 7500 eurot). Kraabi tee OÜ osakapital on äriregistri andmetel 48 000 eurot. 12(13)
3-19-118 Maksuotsuses on välja toodud, et RP tasus Kraabi tee OÜ osakapitali ülekursiga. Maksuhaldur toob põhjendatult esile, et kõik raha, mis omanikud on kunagi omakapitali sisse maksnud, võib tulevikus maksuvabalt tagasi võtta. Osakapitali sissemakse muutub äriühingu varaks ning seda ei saa vaadelda eraisiku poolt tehtavate kulude katteks rahade kasutamisena. Kaebaja ei saa äriühingu poolt ettevõtluses tehtud kulutusi käsitada enda hüvena ja selles ulatuses kinnistu müügiväärtust vähendada. Kraabi tee OÜ ei ole RP-le tööde eest müügiarvet väljastanud.
21.Osas, mis puudutab RP poolt väidetavalt tulevikus tehtavaid kulutusi, nõustub ringkonnakohus halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid.
22.Kokkuvõtlikult rahuldab ringkonnakohus osaliselt maksuhalduri apellatsioonkaebuse ning jätab kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Maksuotsus jääb p 2.1 osas (tulumaks dividendidelt ning muudelt kasumieraldistelt 37 500 eurot) tervikuna jõusse. Punkti 2.2 osas (erijuhtumite tulumaks 42 132,75 eurot) jääb maksuotsus kehtima 30 679 euro ulatuses [(152 716 ‒ 30 000) × 20÷80]. Seega on kaebus põhjendatud 14% ulatuses (11 453,75 eurot) ning vastavalt tuleb jagada ka menetluskulud.
23.Halduskohtus oli kaebaja menetluskulude suuruseks 4236,20 eurot (riigilõiv 765 eurot ja õigusabi 3471,20 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kulud on põhjendatud. Halduskohus leidis, et põhjendatud õigusabikuluks tuleb lugeda 3000 eurot, sest kaebus oli ebavajalikult mahukas, sisaldades tarbetuid kordusi, mis kokkuvõttes raskendasid kaebaja positsiooni järgitavust. Sellist lõppjäreldust halduskohus ei täpsustanud, mistõttu ringkonnakohus ei saa halduskohtu kaalutlusi kontrollida. Esimese astme hüvitatavad menetluskulud on kaebuse rahuldamise proportsiooni arvestades 593 eurot. Apellatsioonimenetluses tasus kaebaja riigilõivu 472,20 eurot. Kuna kaebaja apellatsioonkaebus jäi tervikuna rahuldamata, jääb riigilõiv kaebaja kanda. Esindajakulu oli 1700,25 eurot, millest tuleb kaebaja kasuks välja mõista 238 eurot. Kaebaja esimese ja teise kohtuastme hüvitatavad kulud on seega kokku 831 eurot. Vastustaja menetluskulud jäävad vastustaja kanda HKMS § 109 lg 1 alusel.
(allkirjastatud digitaalselt)
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.