Maksuõigus › Maksuotsused

3-19-118 Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Äriregistrist nähtuvalt ühinesid osaühing Tarveston (ühendav ühing) ja Osaühing UN Investeeringud (ühendatav ühing) 26.10.2017 sõlmitud ühinemislepingu alusel

Äriregistrist kustutatud 02.06.2017

Äriregistrist kustutatud 13.12.2016

Äriregistrist kustutatud 12.07.2013

Äriregistrist kustutatud 15.05.2019

2(13)

3-19-118 Sturgeronile tehtud väljamakse näol ei ole tegemist laenuga, vaid UNI poolt maksuvabalt raha väljaviimisega ettevõtte arvelduskontolt. Seotud osapooled UNI ja Sturgeron soovisid fiktiivse pikaajalise laenulepingu sõlmimisega ja intresside arvutamisega jätta maksuhaldurile tahtlikult vale mulje justkui oleks tegemist reaalse laenutehinguga. R. P., kui mõlema äriühingu juhatuse liige, teadis, et laenusaaja ei tagasta laenu ega tasu laenuintresse. UNI/Tarveston on andnud kontrolli käigus tahtlikult ebaõigeid selgitusi ning varjanud asjaolu, et UNI tehtud väljamakse on läbi mitme äriühingu üle kantud R. P. arvelduskontole. Selline raha liikumise skeem on teadlikult üles ehitatud, et raskendada tegelike tehingute asjaolude ja hüve saaja tuvastamine, sh eesmärgiga jätta ekslik mulje laenutehingute toimumisest, vältimaks tulumaksukohustust. Maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral on maksusumma määramise aegumistähtaeg viis aastat (MKS § 98 lg 1). 2) UNI ei deklareerinud kontrollitava perioodi TSD-del tulumaksu seotud isikute vahelistelt tehingutelt. MTA tuvastas, et UNI on andnud äriühingu juhatuse liikmest osanikule R. P. rahaliselt hinnatavat hüve, võõrandades kinnistu Kriibi 2 turuhinnast soodsamalt 168 531 euro võrra, millelt kuulub tasumisele tulumaks 42 132,75 eurot (õiguslik alus: TuMS § 50 lg-d 4 ja 6, § 54 lg-d 2 ja 4). MTA tuvastas, et UNI soetas kinnistud Kriibi 2, Kriibi 4 ja Kriibi 6 sarnastel tingimustel ning UNI poolt tehti nimetatud kinnistutele sarnased kulutused. Kinnistute võõrandamise hinnaerinevus seotud ja mitteseotud isikutele ei ole põhjendatud. R. P. poolt ehitustööde finantseerimine kinnistutel ei leidnud kinnitust, mistõttu ei saa lugeda õigustatuks seotud isikule, R. P. soodsama hinnaga kinnistu võõrandamist võrreldes mitteseotud isikuga.

3-19-118 saanudki maksuhaldur maksuotsust tehes S. E. seletustega arvestada. Lisaks annavad maksuotsuses välja toodud asjaolud alust arvata, et S. E. võib olla kallutatud andma ebatõeseid selgitusi seotuna R. P., mistõttu ei saa tema seletusi pidada usaldusväärseteks. 4) Maksuhalduri seisukoht, mille kohaselt sai vaide esitaja dividendide jaotamise asemel laenutehingut kajastades maksueelise, on õige. Laenutehing tavapärastel tingimustel ei too kaasa maksukohustust, seevastu dividendide väljamaksmisel maksab äriühing tulumaksu. Eeltoodust tulenevalt saavutati olukord, kus vaide esitajal oli võimalik maksta varjatult dividende tulumaksu tasumise kohustust vältides. Vaide esitaja sai fiktiivse laenutehingu varjus ettevõttest raha välja viies selge maksueelise MKS § 84 tähenduses. Vaide esitaja käitumine viitab sellele, et ta soovis tasuda vähem makse ning tehingu selliselt tegemiseks puudusid muud kaalukad põhjendused peale maksueelise saamise. 5) Maksuhaldur ei peagi maksumenetluses ja -otsuses suutma tõendada maksupettust (selleks on pigem muud menetlused), vaid piisab sellest, kui tal on põhjendatud kahtlus, et ostja osaleb maksupettuses. Maksupettuse konspiratiivse iseloomu tõttu on otseseid tõendeid maksupettuse asjaolude kohta raske leida, mistõttu kinnitavad maksupettuses osalemise põhjendatud kahtlust enamasti asjaolud ja kaudsed tõendid kogumis. Maksuhaldur on piisava põhjalikkusega kontrollinud kõiki maksustamise seisukohast olulisi asjaolusid ning põhjendanud maksuotsuses igakülgselt oma seisukohti, andes hinnangu nii vaide esitaja poolt esitatud, kui kolmandatelt isikutelt ja teistest maksumenetlustest kogutud tõenditele. Kõik maksuotsuses käsitletud tõendid on asjakohased ning teenivad põhjendamiskohustuse eesmärki. Maksuhalduril ei ole võimalik kõiki asjaosaliste vastuolusid kõrvaldada, kuid maksuhalduril on vastuolude pinnalt võimalik teha järeldusi tehingu toimumise või mittetoimumise osas. Maksupettuses osalemise kahtlust saab põhjendatuks pidada, kui vaadeldavate tehingute kohta olemasolevate tõendite pinnalt ei ole eluliselt usutav, et tehingud toimusid majanduslikus mõttes nii, nagu dokumentidel kajastatud. 6) Maksuhaldur on maksuotsuses ja kontrollaktis piisavalt põhjendanud ja toonud välja asjaolud, millest tulenevalt saab järeldada, et vaide esitaja on andnud äriühingu juhatuse liikmest osanik R. P. rahaliselt hinnatavat hüve, võõrandades Kriibi 2 kinnistu turuhinnast soodsamalt 168 531 euro võrra. Samuti on maksuhaldur piisavalt põhjendanud, miks ta on kasutanud võrreldava hinna meetodit ning miks ei saa käesoleval juhul lähtuda Arco Vara 05.06.2018 koostatud eksperthinnangust. Kriibi tänava ehitustööd olid lõpetatud enne vaide esitaja poolt Kriibi 2 kinnistu võõrandamist R. P., kuid kinnistu müügihind ei olnud mõjutatud väidetavast R. P. finantseeringust. 7) Kuna vaidlusalune maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud, siis läks tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele. Vaide esitaja ei esitanud selliseid asjaolusid ega tõendeid, mis annaks alust kahelda vaidlustatud maksuotsuse õigsuses.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3-19-118 2) MTA ei ole tõendanud, et kaebajal on R. P. Kriibi 2 kinnistu müügist saamata jäänud tulu 168 531 eurot. Kriibi 2 kinnistu müügil oli turuväärtus 109 000 eurot ja turuväärtus ei saanud sarnaneda teiste kaebaja poolt hiljem võõrandatud kinnistute turuväärtusega, sest Kriibi 2 kinnistu müügi hetkel ei olnud tehnovõrkudele väljastatud kasutusluba ja müügilepingus puudus müüja kohustus ehitada välja teed (asfalteerida). Arco Vara eksperthinnangu järgi oli Kriibi 2 kinnistu turuväärtus 19.08.2016 seisuga 109 000 eurot. R. P. poolt ehitustööde finantseerimine haljastus- ja mullatööd kinnistutel Kriibi 2, Kriibi 4 ja Kriibi 6 on leidnud kinnitust, samuti peab R. P. kandma kaebajalt ostnud isikute (sh enda) ees kohustuse teede ehitamiseks ja asfalteerimiseks ning kandma puude istutamisega seonduvaid kulusid Tallinna linnaga sõlmitud lepingu alusel. Seega saab lugeda õigustatuks R. P. soodsama hinnaga kinnistu võõrandamist võrreldes mitteseotud isikuga. Kokkuvõtvalt kaebaja sai Kriibi 2 kinnistu müügilt 30 000 eurot ja hüvesid (säästis kulusid) summas 99 000 eurot, kokku 129 000 eurot, mis ületab kinnistu turuväärtust. MTA kinnitab, et tehtud sarnased kulutused Kriibi 2, Kriibi 4 ja Kriibi 6 kinnistutele. Kinnistute Kriibi 2, Kriibi 4 ja Kriibi 6 soetamisega sarnased tingimused ei oma mingit tähtsust.

Maksu- ja Tolliamet palub 28.02.2019 vastuses jätta kaebus rahuldamata.

1) Kaebuses on korratud samu väiteid nagu kontrollakti kohta esitatud eriarvamuses ja vaides. Eriarvamusele ja vaidele on MTA maksuotsuses ja vaideotsuses vastanud. Vastustaja jääb vaideotsuses, maksuotsuses ja kontrollaktis toodud analüüsi, põhjenduste ja järelduste juurde. Kaebusest nähtuvalt vaidlustab kaebaja üksikuid maksuotsuses toodud väiteid, kuid ei arvesta maksuotsuses toodud tõendite ja väidete kui tervikuga. 2) Fiktiivsete lepingute alusel viidi ettevõttest raha maksuvabalt välja ning maksumenetluses on tõendatud, et raha jõudis juhatuse liikmest osaniku R. P. kasutusse. Seega on tehtud väljamakse käsitletav dividendi väljamaksena, millelt kaebajal oli kohustus deklareerida ja tasuda tulumaks. 3) MTA ei kahtle, et NHKT pangakontole laekus raha Sturgeroni pangakontolt. MTA on seisukohal, et NHKT oli vaid lüli laenutehingute ahelas ning talle esitatud fiktiivsete dokumentide alusel kandis ta raha R. P. isiklikule pangakontole, mitte ei tagastanud laenu Sturgeroni pangakontole. Seega vaidemenetluses esitatud NHKT kiri ei tõenda laenu tagasimaksmist Sturgeronile ega Sturgeroni nõuete loovutamist teistele isikutele ja ei muuda maksuotsuse sisu. 4) Kaebaja esitas osad tõendid peale kontrollaktiga tutvumist, olles dokumentide olemasolust varasemalt teadlik, kuid jättes need enne kontrollakti väljastamist esitamata. Koos eriarvamusega esitatud tõendid ei mõjuta maksustamist, sest maksumenetluses on kogutud piisavalt tõendeid, mis kinnitavad vastupidist. Kaebaja ei ole ära näidanud ka, et täiendavad toimingud mõjutaksid maksuotsuse järeldusi, seega on ebaõige kaebaja väide, et MTA rikkus ärakuulamisõigust. 5) Kaebaja leiab, et nõue A. K. vastu on tunnustatud, mida tõendab 12.01.2017 kohtumäärus, ja sellest tulenevalt Sturgeronil on kehtiv nõue A. K. vastu. MTA-le pole teada, millal on A. K. nõude tasumise tähtaeg, mis võimaldaks hinnata seda, kas vastav nõue eksisteerib. MTA on kontrollaktis ja maksuotsuses seadnud kahtluse alla Sturgeroni nõude loovutamise UNI-le A. K. vastu summas 300 000 eurot. Maksumenetluses on kogutud piisavalt tõendeid, mis kinnitavad MTA kahtlust. Seega ei saa kaebaja väita, et tema varaks on pikaajaline nõue A. K. vastu. Seejuures maksuõiguslik ja tsiviilõiguslik hinnang tehingutele võibki erineda. Seega ka kompromissi sõlmimine ja kaebaja viidatud kohtumäärus ei näita, et nõue ka maksuõiguslikus tähenduses eksisteeriks. Väär on kaebaja väide, et nõue jääb igal juhul kehtima pärast pankrotimenetluse lõppu. 5(13)

3-19-118 6) Maksumenetluses ei leidnud kinnitust R. P. poolt ehitustööde finantseerimine Kriibi kinnistutele, mis õigustaks kaebaja poolt Kriibi 2 võõrandamist 30 000 euroga. Vaatamata sellele, et Kriibi 2 ja Kriibi 4 kinnistute müügilepingus on märgitud, et seoses Kriibi tänava asfalteerimisega kannab kulusid R. P., on oluline järgnev: Kriibi 4 ja Kriibi 6 notariaalses ostumüügi lepingus on kirjas, et Kriibi tänavat on plaanis asfalteerida 2018. a-l, mistõttu Kriibi 4 ja Kriibi 6 müügitehingu seisuga (18.11.2016) olid võimalikud tänava asfalteerimisega seotud kulud teadmata; Kriibi 4 ja Kriibi 6 seotud võimalikud kulud ei ole kuidagi seotud Kriibi 2 kinnistuga ja ei mõjuta selle turuväärtust ning ei õigusta Kriibi 2 kinnistu müüki R. P. 30 000 euroga; maksumenetluses esitatud dokumentidest nähtub, et seoses Kriibi tänava välja ehitamisega kannab kulusid Kraabi tee OÜ, mitte R. P.; Kriibi 2 notariaalses ostu-müügi lepingus, ei ole kirjas, et Kriibi 4 ja Kriibi 6 kinnistutega seoses (k.a läbipääsu tee asfalteerimine) on R. P. teinud kulutusi või peab neid tulevikus tegema, seega ei õigusta ka see leping Kriibi 2 müüki R. P. 30 000 euroga; notar on märkinud lepingusse, et kolmanda isiku kohustused on tagamata, mistõttu ei saa kindel olla, et vastavad kulutused ka reaalselt tehakse. 7) Õige on ka MTA poolt maksuotsuses määratud Kriibi 2 turuhind 198 531 eurot ning kaebaja esitatud eksperthinnang ja väited seda ümber ei lükka. Tuleb arvestada sellega, et eksperthinnangu aluseks on kaebaja poolt esitatud informatsioon. Ilmselgelt on kaebaja olnud huvitatud sellest, et esitada informatsioon selliselt, et kinnisvara hind oleks võimalikult madal. Põhjendatud pole reaalselt eksisteerivate tehnovõrkude puhul nendega arvestamata jätmine üksnes kasutusloa puudumise tõttu. MTA-le ei nähtu ka, et kasutusloa puudumine Kriibi 2 müügi ajal oleks mõjutanud hinda selliselt, mis õigustanuks kinnisasja müüki 30 000 euroga. Eksperthinnangus on kasutatud andmeid, mis ei kajasta august 2016 ehk Kriibi 2 müügitehingu toimumise aja hinda. Lisaks kajastab eksperthinnang välist, mitte sisemist võrreldavat hinda, millest viimast kasutas MTA. Eksperthinnangus toodu ei näita, et turuhind oleks olnud väiksem kui 198 531 eurot. Kui kohus peaks pidama õigeks eksperthinnangus toodut, siis tuleb arvestada, et hinnale 109 000 tuleb liita 15%, kuivõrd hindamistulemus on hindaja arvates mõnevõrra madalama täpsusega. Seega usaldades eksperthinnangut ei saa hinnaks olla 30 000 eurot, vaid 125 350 eurot. Seega on kaebaja igal juhul andnud juhatuse liikmest osanikule R. P. rahaliselt hinnatavat hüve, võõrandades Kriibi 2 kinnistu turuhinnast soodsamalt vähemalt 95 350 euro võrra, millelt kuuluks tasumisele tulumaks 23 837,50 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

Kohus tühistab MTA 17.10.2018 maksuotsuse summas 63 892,65 eurot, s.o dividendiväljamakselt määratud tulumaksu summas 37 500 eurot ning seotud isikuga tehtud tehingult määratud tulumaksu summas 26 392,65 eurot. Kohus põhjendab enda seisukohta alljärgnevalt. Väljamakse lugemine dividendiks

Kontrollakti p 1.1.2

6(13)

3-19-118 aluseks võttes ei teinud UNI väljamakset ning R.P. ei saanud tulu TuMS § 1 lg 3 (§ 50 lg 1) tähenduses. MTA leiab seevastu, et tehingute kohta vormistatud dokumendid ja tehinguosaliste antud selgitused ei vasta tehingute(ahela) tegelikule sisule, vaid on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil (MKS § 84). Tehingute tegelikuks sisuks on MTA hinnangul dividendide maksmine UNI poolt R.P.le, mis kuulub maksustamisele tulumaksuga TuMS § 50 lg 1 ja § 54 lg-te 2 ja 4 alusel. TuMS § 50 lg 1 kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu dividendide või muude kasumieraldistena jaotatud kasumilt nende väljamaksmisel rahalises või mitterahalises vormis. Tulumaksuga ei maksustata fondiemissiooni korras jaotatud kasumit.

MTA 28.02.2019 vastuse lisad 14 ja 15 Kontrollakti p-d 1.1.2.2 ja 1.1.2.3

7(13)

3-19-118 sisuliselt NHKT poolt tagasi maksmisele kuuluva laenu arvel. Teiste sõnadega vahetas Sturgeron NHKT-lt reaalselt tagasi saadava raha nõudeõigusega A. K. vastu (ja UNI vahetas omakorda Sturgeroni poolt tagastamisele kuuluva raha sama nõudeõiguse vastu). Kohus nõustub maksuhalduriga selles, et Baukrediti nõue Sturgeroni vastu (mis peaks selgitama NHKT poolt Sturgeronile võlgnetava raha tasumist R.P. pangakontole), on kunstlik ja viitab üheselt ebaseadusliku maksueelise taotlemise eesmärgile. Maksumenetluses ei tuvastatud ühtegi mõistlikku ega usutavat selgitust, miks pidid Sturgeron ja UNI soovima laenuks antud raha tagasisaamise asemel nõudeõigust A. K. vastu. Formaalselt on kaebaja põhjendanud seda asjaoluga, et nõue A. K. vastu oli 300 000 eurot, s.o kaks korda suurem, kui nõue NHKT vastu (Sturgeron laenas UNI-lt laenatud 150 000 eurot NHKT-le)9. Samas ei selgita pelgalt numbrite kõrvutamine tehingute ratsionaalsust. Kaebaja ei ole loonud usaldusväärselt kuvandit, et viidatud nõue A. K. vastu omas samas suurusjärgus reaalset väärtust. Edasisest menetlusest nähtubki, et Tartu Maakohtu poolt kuulutati 15.12.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-16465 välja A. K. pankrott ning samas asjas kinnitati 19.12.2017 määrusega kompromiss, millega UNI nõustus 6487,59 eurose hüvitisega 299 000 eurose nõude osas A. K. vastu. Nimetatu kinnitab, et A. K. nõude omandamine oli ilmselgelt ebamõistlik ja kahjulik tehing. Tehingu tegelikuks taustaks saab pidada soovi kasumi varjatud väljaviimiseks UNI-st, mida MTA on vaidlustatud maksuotsusega maksustanud.

Kaebaja 12.06.2018 eriarvamuse p-d 33 ja 50 (MTA 28.02.2019 vastuse lisa 71) Kaebaja 12.06.2018 eriarvamuse p 13 (MTA 28.02.2019 vastuse lisa 71)

Maksuotsuse p 3.1 alap 8

Kontrollakti p 1.1.4

8(13)

3-19-118 perioodiks 2015. a veebruari, s.o kui dokumentide järgi anti UNI poolt laenu Sturgeronile ja Sturgeroni poolt NHKT-le. Maksuotsuses on esitatud seisukoht: „Eeltoodust leiame, et dividendisaaja R.P. on sõlminud Sturgeron OÜ kaudu laenulepingu Nordic Houses KT OÜ-ga. Seega on tegemist eraisiku poolt antud laenuga Nordic Houses KT OÜ-le ning eraisiku laenu allikaks on OÜ UN Investeeringud poolt tehtud dividendi väljamaksed.“13 Seega saab maksotsusest järeldada, et 2015. a veebruari lugemine dividendiväljamakse perioodiks tugineb seisukohal, et UNI poolt 2015. a veebruaris Sturgeronile 150 000 euro ülekandmise loeb maksuhaldur UNI väljamakseks R.P.le ning edasised tehingud, sh laenu andmise NHKT-le loeb maksuhaldur juba R.P. kui füüsilise isiku tehinguteks. Seejuures ei nähtu kontrollaktist ega maksuotsusest, et maksuhaldur loeks NHKT-le laenu andmist kui sellist näilikuks, st maksuhalduri seisukohtadest ei tulene, et NHKT-d tuleks lugeda pettuse osaliseks, kes ei saanud ega tagastanud tegelikkuses laenu ja/või kes oli teadlik, et temale laenu andmisega ja tema poolt laenu tagastamisega varjatakse UNI dividendiväljamakset R.P.le.

Maksuotsuse p 3.1 alap 15 (maksuotsuse lk 16) Kontrollakti p 1.1.2.1

Kontrollakti p 1.1.2.2.3

Maksuotsuse p 3.1. alap 3-4

9(13)

3-19-118 tagasisaamise asemel ja UNI aktsepteeris Sturgeonilt rahas laenu tagasisaamise asemel nõudeõiguse omandamist A. K. vastu.

MTA 19.12.2018 vaideotsuse p-d 36-38, MTA 28.02.2019 vastus kaebusele p-d 2.2-2.4 Kohtuistungi helisalvestis 12:18:33-12:26:10 ja 12:45:23-12:48:01

Vt nt Tarveston OÜ 16.11.2018 vaide (kaebuse lisa 2) p-d 11, 26, 45 ning kaebuse p-d 7.14, 7.30-7.31, 7.72, 7.104

Rahandusministri 10.11.2006 määruse nr 53 „Seotud isikute vahel tehtud tehingute väärtuse määramise meetodid“ § 11 lg 1 p 1 ja § 12 (https://www.riigiteataja.ee/akt/12752116)

Kaebaja 12.06.2018 vastuväite lisa 8 (MTA 28.02.2019 vastuse lisa 72)

10(13)

3-19-118 teha kaebaja poolt esitatud eksperthinnangust. Samas tuleb suhtuda ka kõnealusesse eksperthinnangusse kriitiliselt. Nimelt ei selgu kinnisvarabüroo hinnangust, miks ei võetud võrdlustehingutena aluseks Kriibi 4 ja 6 võõrandamistehinguid. Nimetatud kinnistute võõrandamishind oli keskmiselt 98,04 eur/m2. Hindamisakt on võtnud võrdlemisel aluseks (eksperthinnangu lk 21 tabel) neli juhuslikku tehingut Pirita linnaosas perioodil oktoober 2015. a kuni september 2016. a maksumusega 66,1-66,6 eur/m2. Seejuures on Kriibi 2 kinnistu turuväärtuseks loetud 53,827 eur/m2, mis on tunduvalt madalam isegi madalaimast võrdlustehingust. Eksperthinnangus on esile toodud (p-s 3.4), et Kriibi 2 turuväärtust vähendavaks teguriks on puuduvad kommunikatsioonid. Maksumenetluses on samas tuvastatud, et tehnovõrgud olid Kriibi tänava kinnistute tarbeks tegelikkuses juba seisuga 13.06.2016 välja ehitatud ning selleks kulus 59 755,59 eurot. Nimetatud asjaolu ei saa jätta tähelepanuta pelgalt argumendiga, et tehnorajatistele ei olnud seisuga 19.08.2016 veel väljastatud kasutusluba (ning vara hindamise standardi järgi ei arvestata sel juhul tehnovõrkude olemasoluga)22. Käesoleval juhul, s.o seotud isikute vahelise tehingu puhul ja võrdluses Kriibi 4 ja 6 võõrandamishinnaga, on igal juhul põhjendatud võtta arvesse selleks ajaks faktiliselt rajatud tehnovõrke ja selle tarbeks tehtud kulutusi. Minimaalselt tuleb arvesse võtta tehnovõrkude rajamise kulust Kriibi 2 kinnistu suurusele (2025 m2) vastav proportsionaalne osa, s.o 23 796,47 eurot. Ainuüksi nimetatud asjaolust tulenevalt tuleb suurendada turuväärtuse hinnangut 132 796,47 euroni (109 000 + 23 796,47). Samuti peab arvestama, et Arco Vara hindamisakt luges hindamistulemuse täpsuse tavapärasest mõnevõrra madalamaks, s.o ±15%. Seega saab pidada reaalseks turuhinnaks akti pinnalt ka 152 716 eurot (132 796,47 + 15%). MTA on jätnud kaebaja esitatud eksperthinnangu arvestamata, s.o lugenud maksuotsuses jätkuvalt Kriibi 2 turuhinnaks 198 531 eurot. Samas ei ole MTA esitanud veenvaid põhjendusi, mis selgitaksid MTA poolt aluseks võetud turuhinna ja kohtu poolt eelnevalt tuvastatud summa (152 716 eurot) vahet. MTA on küll viidanud ka asjaolule, et kinnisvarabüroo poolt hinnatud turuhinnale tuleks lisada käibemaks, kuid ei ole vastavat seisukohta sisuliselt põhjendanud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Kriibi 2 turuhinnaks seisuga 19.08.2016 saab lugeda 152 716 eurot.

Vt kaebuse p-d 4.2 alap 2, 8.15, 8.73-8,77 04.04.2016 finantseerimise kokkulepe (MTA 28.02.2019 vastuse lisa 21)

11(13)

3-19-118 R.P. kinnitusel toimuski tööde finantseerimine24). Oluline on, et R.P.l oli 04.04.2016 kokkuleppe alusel kohustus sellised tööd organiseerida ja õigus tasaarveldada need Kriibi 2 müügihinnaga. Maksuhaldur on möönnud, et summas 59 755,59 eurot on tööd tehtud, st tegemist on UNI tuluga (sõltumata sellest, kes ja millisel viisil ja alusel selle kulu kandis). Seega oli põhjendatud selle võrra Kriibi 2 müügihinna vähendamine.

Kontrollakti p 1.2.2.1.4 alap f (lk 17) Vt kaebuse p 8.57 ja kaebaja 12.06.2018 vastuväite lisa 10 (MTA 28.02.2019 vastuse lisad 71 ja 72)

Kohtuotsuse p-d 7-9

Kohtuotsuse p-d 10-14

Kaebaja 21.01.2020 ja 24.01.2020 menetluskulude nimekirjad

12(13)

3-19-118 õigusabikulude suurust. Kohtu hinnangul saab kaebaja vajalikuks ja põhjendatud õigusabikuluks lugeda 3000 eurot ja menetluskuluks kokku koos riigilõivuga seega 3765 eurot (HKMS § 109 lg 6). Kohus rahuldab kaebuse ca 80% ulatuses, seega tuleb mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja viimase menetluskulud kokku summas 3012 eurot (HKMS § 108 lg 2). Vastustaja ei ole kuludokumente kohtule esitanud, seega jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). Toimikuga tutvumise õiguse osaline piiramine

OSALISELT

TÜHISTATUD

KOHTUOTSUSEGA.

TALLINNA

RINGKONNAKOHTU

09.07.2020

13(13)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.