X OĂ kaebus Audiitortegevuse jĂ€relevalve nĂ”ukogu 13.09.2019 otsuse nr 583 tĂŒhistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja â X OĂ, volitatud esindaja vandeadvokaat Jaak Siim Vastustaja â Audiitorkogu, seaduslik esindaja Siim Tammer
Asja lÀbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
JĂ€tta X OĂ kaebus rahuldamata.
JĂ€tta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
3.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja, tema seadusliku esindaja ning auditeeritud Ă€riĂŒhingu ja viimasega seotud isikute nimed tĂ€hemĂ€rkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale vĂ”ib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 pĂ€eva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 03.08.2020 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele vĂ”ib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 pĂ€eva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kĂ€ttetoimetamisest arvates vĂ”i ĂŒlejÀÀnud apellatsioonitĂ€htaja jooksul, kui see on pikem kui 14 pĂ€eva (HKMS § 184).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KĂIK
1.Audiitortegevuse jĂ€relevalve nĂ”ukogu (AJN) tuvastas 13.09.2019 otsusega nr 583 X OĂ (kaebaja) poolt distsiplinaarsĂŒĂŒteo toimepanemise ja karistas teda rahatrahviga 4800 eurot. PĂ”hjendused:
1.1.AJN tuvastas 12.02.2019 otsusega nr 501 lĂ”petatud uurimismenetluses kaebaja poolt kutsetegevuse standardite rikkumised, mistĂ”ttu algatati tema suhtes distsiplinaarmenetlus. Olulisemad distsiplinaarsĂŒĂŒteona kĂ€sitletavad rikkumised Y OĂ 2016. a töövĂ”tu lĂ€biviimisel olid jĂ€rgmised:
3-19-1922
1) Kaebajal puudub piisav asjakohane tĂ”endusmaterjal Y OĂ bilansimahust 94% moodustavate investeeringute kajastamise Ă”igsuse kohta. Dokumentatsioonis ei sisaldu usaldusvÀÀrne tĂ”endusmaterjal, et juhtkonna vĂ€ited investeeringute kajastamisel oleksid Ă”iged. Rikutud on kutsetegevuse standardi ISA(EE)240 lĂ”igu 32, ISA(EE)315 lĂ”ikude 11, 20, 32 punkti b, ISA(EE)500 lĂ”igu 9, ISA(EE)540 lĂ”ikude 12, 15, 21, 23 ja ISA(EE)550 lĂ”igu 13 nĂ”udeid. 2) Kaebajal puudub: a) piisav asjakohane tĂ”endusmaterjal aktsiate tegelike tehinguhindade kohta tehingutes kolmandate osapooltega, mis kinnitaks, et aktsia eest oleks tehingutes reaalselt 1000 GBP tasutud, mis tehingute toimumist aktsiatega nende nominaalvÀÀrtuses tĂ”endaks, jm tĂ”endusmaterjal aktsiate mĂŒĂŒgitehingute oluliste detailide kohta, nt isikute seotus ettevĂ”ttega; b) informatsioon tehingute mahu kohta, mis oleks piisav. Kahe investeeringuobjekti aktsiatega tehingute tegemisel oli turuosalisi liiga vĂ€he; c) informatsioon investeeringuobjektide prognoositavate tuleviku rahavoogude ja riskide kohta. Informatsioon ei ole piisav, et kajastada aktsiaid muus hinnas kui nende soetusmaksumus. Rikutud on ISA(EE)240 lĂ”ikude 28, 30, ISA(EE)315 lĂ”ikude 11, 29, 32 punktide b ja d, ISA(EE)330 lĂ”ikude 3, 5, 6, 7, 25, 27, ISA(EE)540 lĂ”ikude 13, 15, 16, 17, 19, 20, 23 ja ISA(EE)560 lĂ”ikude 4, 6, 7 nĂ”udeid. 3) Audiitor ei tegelenud piisaval mÀÀral muude lĂŒhiajaliste nĂ”uete hindamisega, pĂ”hjendades, et nimetatud kirjed on ebaolulised. Arvestades lĂ€biviimise olulisust ja kirjete suurust, ei nĂ€htu, et summad oleksid olnud ebaolulised. Samuti oli summadel kĂ”rgendatud vÀÀrkajastamise risk. Rikutud on ISA(EE)250 lĂ”ikude 10, 13, ISA(EE)330 lĂ”igu 18, ISA(EE)500 lĂ”igu 6, ISA(EE)505 lĂ”igu 5 ja ISA(EE)540 lĂ”ikude 6, 8 nĂ”udeid. 4) Y OĂ 2016. a aastaaruanne ei kajasta objektiivselt aruandeperioodil toimunud sĂŒndmusi, on avalikustamise nĂ”uete rikkumisest olulisel mÀÀral mĂ”jutatud, olulisel mÀÀral eksitav ega vĂ”imalda aruande tarbijatel saada ettevĂ”tte kohta objektiivset informatsiooni. Rikutud on ISA(EE)330 lĂ”igu 24, ISA(EE)550 lĂ”igu 9, ISA(EE)700 lĂ”ikude 10, 11, 12, 13, ISA(EE)705 lĂ”igu 23 ja ISA(EE)720 lĂ”igu 11 nĂ”udeid. 5) Menetlusalune isik ei ole seoses kohtuvaidlusega Z 3.0 S.p.A-ga (nĂ”ue nimetatud ettevĂ”tte vastu summas 11,1 miljonit eurot) vahetanud infot majandusĂŒksuse vĂ€lise Ă”igusnĂ”ustajaga, mistĂ”ttu on rikutud ISA(EE)501 lĂ”ikude 9, 10 ja ISA(EE)540 lĂ”igu 8 nĂ”udeid. 6) Menetlusalune isik ei ole omandanud piisavat tĂ”endusmaterjali: a) nĂ”uete vÀÀrtuse kohta, mis sisalduvad ettevĂ”ttele mitterahalise sissemaksena ĂŒle antud pankrotistunud ettevĂ”tte maksetĂ€htaja ĂŒletanud nĂ”uete portfellis; b) Itaalia ettevĂ”tte Z vastu oleva aktsiate mĂŒĂŒgi nĂ”ude ja viivistasu vÀÀrtuse kohta; c) bilansis Ă”iglases vÀÀrtuses kajastatavate tasuta saadud aktsiate Ă”iglase vÀÀrtuse ja kasumiaruandes kajastatud muu Ă€ritulu kohta. SeetĂ”ttu puudub tĂ”endusmaterjal, et Y OĂ 2016. a raamatupidamise aastaaruanne kajastab kĂ”igis olulistes osades Ă”iglaselt ettevĂ”tte finantsseisundit ja majandustulemust. 2(21)
3-19-1922
Eeltoodust tulenevalt ei ole vĂ”imalik veenduda audiitori aruande asjakohasuses. Rikutud on ISA(EE)200 lĂ”ikude 11, 14, 15, 20, ISA(EE)230 lĂ”igu 5, ISA(EE)240 lĂ”ikude 12, 45, ISA(EE)330 lĂ”igu 28, ISA(EE)500 lĂ”igu 4, ISA(EE)700 lĂ”ikude 16, 17 ja ISA(EE)705 lĂ”ikude 4, 7, 9 nĂ”udeid. Tuvastatud rikkumisi on kĂ€sitletud ja pĂ”hjendatud ka distsiplinaarmenetlusele eelnenud uurimismenetluse dokumentatsioonis â 12.02.2019 otsuses nr 501 ja 23.10.2018 kaebaja poolt allkirjastatud kontroll-lehel. Otsuses nr 501 mĂ€rgitud pĂ”hjendused on praeguse otsuse osaks.
1.2.Mitterahalise sissemakse esemeks Y OĂ-sse oli Gruppo300sessanta Spa laenunĂ”uete portfell, mis nimetatud ettevĂ”tteid ei puudutanud. Kui dokumentatsioon investeeringu Ă”igsuse tĂ”endamiseks oli olemas, nagu kaebaja vĂ€idab, oleks tulnud see AJN-ile esitada, mida aga ei tehtud. Ainsaks tĂ”endusmaterjaliks Y Ltd ja C Ltd varade kohta on auditeerimata aruanded, mille puhul on majandusaasta erinenud Y OĂ omast ning aruanded ei ole olnud ametlikud ega piisaval mÀÀral detailsed, et anda ĂŒlevaadet varade sisu kohta. Vajalik on varade olemasolu ja vÀÀrtust tĂ”endav dokumentatsioon. Kaebaja vĂ€ited, et tehtud on muid töid, mille kĂ€igus on vaadatud neid andmeid, on uued. Vastav tĂ”endusmaterjal pidanuks sisalduma töövĂ”tudokumentatsioonis. Kaebaja kinnitas 23.10.2018 allkirjastatud protokollis, et on esitanud töörĂŒhmale kogu töövĂ”tudokumentatsiooni.
1.3.Y Ltd 31.12.2016 aruandest nÀhtub 821 miljoni GBP ulatuses investeeringuid. Kaebaja loetletud andmed vastavad H.W. 31.10.2016 seisuga aruandes esitatud informatsioonile. NÔue summas 385 miljonit GBP, mida kaebaja nimetab, kajastub nÔuete hulgas ka 31.10.2017 majandusaasta aruandes. Seega ei ole eeltoodu nÀol tegemist uue informatsiooniga, mis annaks antud menetluse jaoks tÀiendavat tÔendusmaterjali. 2017. a aastaaruande vÔrdlusandmetes kajastub Y Ltd sidusettevÔttena, investeering kajastub nullvÀÀrtuses. Nimetatud asjaolu viitab, et klient ja kaebaja on jÔudnud tÔdemuseni, et 2016. a aruandes kajastatud saldod ei olnud Ôiged.
1.4.Kaebaja mĂ€rgib, et C Ltd varade koosseis on seisuga 31.12.2016 49 miljonit GBP raha pangakontol, nĂ”uded aktsiakapitali sissemaksetest 505 miljonit GBP ja investeering Gold Bullion Certificates 100 miljonit USD. Ei ole selge, millist aruannet kaebaja kirjeldab. Varade koosseisus 31.12.2016 âdraftâ aruandes on 49 miljonit GBP raha, 153 miljonit GBP nĂ”udeid ja 1449 miljonit GBP investeeringuid. Menetluse kĂ€igus ei olnud Ăhendkuningriigi Ă€riregistris Companies House kĂ€ttesaadav mitte ĂŒkski C Ltd aruanne. 23.05.2019 on Companies House registrisse esitatud aruanne seisuga 30.06.2017. 20.06.2019 on esitatud aruanne seisuga 31.12.2018. MĂ”lemal perioodil sisaldab aruanne nĂ”udeid summas 505 miljonit GBP ja varusid 1158 miljonit GBP (Companies House registri andmetel on C Ltd asutatud 06.06.2016). Seisuga 31.12.2016 koostatud âdraftâ vahearuanne oli Y OĂ 2016. a töövĂ”tudokumentatsioonis C Ltdsse tehtud investeeringu 146 miljonit eurot kohta ainsaks tĂ”endusmaterjaliks. MĂ”lemas aruandes oli sarnane bilansimaht summas 1663 miljonit GBP, kuid varade struktuur vĂ”rreldes registris kajastuva aruandega on muutunud. MĂ”iste âdraftâ viitab mittelĂ”plikule dokumendile. MittelĂ”plikul dokumendil ei ole piisavat tĂ”endusmaterjali vÀÀrtust, et sellele tugineda. Kuna jĂ€tkuvalt puudub informatsioon varade olemasolu ja vÀÀrtuse kohta, ei saa informatsiooni C Ltd-sse tehtud finantsinvesteeringu kohta lugeda piisaval mÀÀral usaldusvÀÀrseks. Teiseks on Y OĂ 2017. a aruandes vĂ”rreldes 2016. a aruandega toimunud olulisi muutusi. Varasem pikaajaline finantsinvesteering summas 482 miljonit eurot (millest C Ltd moodustab 146 miljonit eurot) kajastub vĂ”rdlusandmetes nullvÀÀrtuses.
1.5.Kaebaja kirjutab, et Y Ltd varad seisuga 31.12.2016 moodustasid 100% Y Ltd aktsiad, mis on Companies House registris avalikustatud. AJN selgitab, et investeering Y Ltd aktsiatesse moodustas 2016. a aruandes finantsinvesteeringute mahust 6%. Kaebaja ei ole esitanud tÀiendavaid andmeid peale Companies House registri aruande andmete. Y Oà 2017. a aruandes
3(21)
3-19-1922
kajastub investeering 2016. a vĂ”rdlusandmetes investeeringuna tĂŒtarettevĂ”ttesse nullvÀÀrtuses. TĂ”endusmaterjali puudumise kĂ”rval on teine oluline asjaolu arvestuspĂ”himĂ”tte kasutamise teema. 2016. a aruandes on kajastatud finantsinvesteering aktsiate nominaalvÀÀrtuses pĂ”hjendusega, et see on aktsiate turuhind. Esitatud ei ole tĂ”endusmaterjali, millise hinnaga aktsiate mĂŒĂŒk on toimunud, olemas on informatsioon aktsiate koguseliste muutuste kohta aktsiate nominaalvÀÀrtustes Companies House registris, kuid koguseline muutus ei anna informatsiooni tehingu hinna kohta. Y OĂ 2017. a aruande arvestuspĂ”himĂ”tete lisa mĂ€rgib, et 31.12.2016 aastaaruandes kajastati finantsinvesteeringuid muude pikaajaliste finantsinvesteeringutena summas 481 656 252 eurot ja seoses arvestuspĂ”himĂ”tte muutmisega kajastatakse finantsinvesteeringud soetusmaksumuses investeeringutena tĂŒtar- ja sidusettevĂ”tjatesse. AJN-il ei ole vĂ”imalik vĂ”tta seisukohta 2016. a aruandes kajastatud arvestuspĂ”himĂ”tte asjakohasuse ĂŒle, kuna aktsiatega toimunud tehingute detailide kohta on liiga vĂ€he informatsiooni. TöövĂ”tudokumentatsioonis sisalduva informatsiooni pĂ”hjal ei olnud alust kajastada aktsiaid muus hinnas kui nende soetusmaksumus. Informatsiooni puudumise tĂ”ttu ei ole vĂ”imalik selgelt mÀÀrata, kas varasemal aastal oli arvestuspĂ”himĂ”tet rakendatud ebaĂ”igesti. ArvestuspĂ”himĂ”tte muutmine sellele siiski viitab. Hilisematest tehingutest aktsiatega on Companies House registris kajastatud liikumiste pĂ”hjal nĂ€ha, et aktsiad on liikunud pĂ”hiomaniku kĂ€tte.
1.6.Kui menetlusalune isik jÔuab jÀreldusele, et finantsaruanded on olulise vÀÀrkajastamiseta, peab tal olema selle kohta auditi dokumentatsioonis piisav asjakohane tÔendusmaterjal. Seda ei ole kaebaja AJN-ile esitanud.
1.7.Kaebaja vĂ€ited, et tal olid olemas kĂ”ik tĂ”endusmaterjalid Y OĂ 2016. a raamatupidamise aastaaruandes kajastatud oluliste bilansi ja kasumiaruande kirjete Ă”igsuse kohta, ei ole tĂ”endatud. Kaebaja ei ole esitanud informatsiooni vara olemasolu ja vÀÀrtuse kohta. Investeeringute sisu kohta puudub muu tĂ”endusmaterjal kui see, mis vahearuandeist ja Companies House registrikaartidelt nĂ€htus. Tegemist on auditeerimata andmetega ja nendele tuginemine ilma tĂ€iendava informatsioonita vara vÀÀrtuse kohta ei ole asjakohane. Auditi standardid nĂ€evad ette, et oluliste vÀÀrkajastamise riski sisaldavate kirjete puhul vĂ”ib teise isiku (teenust osutav organisatsioon, komponendiaudiitor, ekspert) tööle tugineda vaid info ja isiku töö usaldusvÀÀrsuses veendudes. Seega oleks tulnud teha aruande andmete vĂ”rdlusele lisaks protseduure, nt kĂŒsida tegevjuhilt investeeringuobjekti pearaamatut, investeeringute loendit ja veenduda, et vara aruannetes kajastatud vÀÀrtus on realistlik. Y OĂ tegevjuht ja auditi lepingu allkirjastaja isiklikult oli allkirjastanud ka investeeringuobjektide aruanded. Aktsiate kajastamiseks Ă”iglases vÀÀrtuses oleks oluline olnud tĂ”endada aktsiate Ă”iglast vÀÀrtust, mida nominaalvÀÀrtuses tehinguregister ei tĂ”enda. Aktsiate Ă”iglane vÀÀrtus on tĂ”endamata.
1.8.Kuna Briti seadused nĂ”uavad auditit vaid teatud kriteeriumide alusel ja auditeerimata vĂ”ib jÀÀda kui tahes suure bilansimahuga ettevĂ”te, kui tal ei ole piisavalt suurt kĂ€ivet ja töötajate arvu, annab see vĂ”imaluse nĂ€iliselt legaalsel viisil kui tahes suurte varade mahtude kajastamiseks, mis vĂ”ivad olla pĂ”hjendamatud. H.W. on antud juhul tegutsenud raamatupidamisbĂŒroona, kes on aruanded koostanud kliendi dokumentide pĂ”hjal, mille sisu ei ole praeguses menetluses teada. Erinevalt audiitorist ei ole raamatupidamisbĂŒrool otsest kohustust kriitiliselt suhtuda temale esitatud dokumentide sisusse. Olulise finantsinvesteeringu puhul ei piisa selle Ă”igsuse tĂ”endamiseks registrisse esitatud aruandest. Kaebaja on hinnanud piisavaks registrisse esitatud aruande pĂ”hjendusega, et H.W. aruande esitajana annab piisava Ă”igsuse garantii. Selline seisukohavĂ”tt ei ole asjakohane, tegemist on isikuga, kellelt on ostetud aruande koostamise teenust. Varade vÀÀrtuse kohta tĂ”endusmaterjali kogumiseks oleks olnud asjakohane selgitada vĂ€lja sertifitseeritud raamatupidaja poolsed protseduurid aruannete sisu Ă”igsuse kontrollimisel. Erinevalt Companies House registrisse esitatud aruannetest ei omanud
4(21)
3-19-1922
Y Oà 2016. a raamatupidamise aastaaruande koostamise aluseks olnud vahearuanded mÀrget, et need oleksid olnud H.W. poolt koostatud.
1.9.Algsaldode olulises osas muutmine 18.07.2019 allkirjastatud Y Oà 2017. a aruandes viitab olulise vea esinemisele 2016. a aruandes. Y Oà 2016. a aastaaruanne on olulisel mÀÀral ebaÔige, sest arvestuspÔhimÔte sellisel kujul, nagu seda 2016. a aruandes rakendati (investeeringu kajastamine nominaalvÀÀrtuses), ei vasta Eesti finantsaruandluse standardile.
1.10.Olulist tĂ€htsust omab asjaolu, et puudus tĂ”endusmaterjal aktsiate mĂŒĂŒgitehingute hindade kohta. Kaebaja mĂ€rgib, et Y OĂ juhatus on investeeringute vÀÀrtust Ă”iglases vÀÀrtuses hinnanud, lĂ€htudes ettevĂ”tete varade vÀÀrtusest, ning et kaebajal on informatsioon ettevĂ”tete varade vÀÀrtuste kohta. Samuti on kaebaja mĂ€rkinud, et âY OĂ ei ole investeeringute ettevĂ”tteid Ă”iglases vÀÀrtuses ĂŒles hinnanud, vaid on lĂ€htunud konservatiivsuse pĂ”himĂ”ttest.â Nimetatud vĂ€ide on vastuoluline, sest kaebaja on varasemalt kinnitanud, et aktsiate nominaalvÀÀrtus ongi Ă”iglane vÀÀrtus, milles on toimunud tehingud.
1.11.TĂ”endusmaterjal aktsiatega toimunud tehingute kohta on vajalik, tuvastamaks, kas investeeringuobjektide aktsiaid vĂ”idi mĂŒĂŒa seotud osapooltele, mis on aktsiate turuvÀÀrtuse selgitamisel olulise tĂ€htsusega asjaolu.
1.12.Investeeringuobjektide prognoositavad rahavood ja riskid on oluline informatsioon, mille alusel oleks vÔimalik saada tÔendusmaterjali investeeringuobjekti varade vÀÀrtuse kohta. TÔendusmaterjal investeeringuobjektide varade vÀÀrtuse kohta puudub ja kaebaja ei ole esitanud uut asjakohast informatsiooni.
1.13.Protseduuride lÀbi viimisel oleks tulnud lÀhtuda lÀbiviimise olulisusest. Peale 2016. a vÔrdlusandmete parandamist 2017. a aruandes on kaebaja poolt mÀÀratud olulisus finantsaruande tasemel 18% bilansimahust ja nÔuete summa 15,9 miljonit eurot 56% bilansimahust. Seega on tegemist oluliste summadega. Kui Ôiglases vÀÀrtuses kajastatud finantsinvesteeringu mÔju vÀlja arvata, oli tegemist aruande seisukohast vÀga oluliste summadega, mis sisaldasid oma pÀritolust tingituna suurt riski.
1.14.Tulenevalt asjaolust, et Y OĂ 2016. a aastaaruande lisades ei olnud seotud osapoolte vahelisi suhteid ja tehinguid asjakohaselt avalikustatud kooskĂ”las rakendatava finantsaruandluse raamistiku nĂ”uetega, oli aruandes esitatu avalikustamise nĂ”uete rikkumisest olulisel mÀÀral mĂ”jutatud ega vĂ”imaldanud aruande tarbijatel saada ettevĂ”tte kohta objektiivset informatsiooni. EttevĂ”te ei ole likviidset rahavoogu saavutanud, kasum ei tulenenud ka osakapitali sissemaksetest â mitmed olulised tegevusaruandes esitatud faktid olid raamatupidamise aastaaruandes esitatud informatsiooniga selges vastuolus. Aruandes sisalduvad seosed peavad olema loogilised ja andma asjatundlikule lugejale selge ĂŒlevaate toimunud tehingutest. Informatsiooni toimunud oluliste tehingute kohta peab saama lugeda vĂ€lja aastaaruande erinevatest osadest moodustuva terviku pĂ”hjal. Y OĂ 2016. a aruande pĂ”hjal ei selgu, milliste tehingute baasil on selline finantspositsioon tekkinud, kuna erinevad aruande osad selle kohta loogilist informatsiooni ei anna. Suur bilansimaht tekkis tehingutest seotud osapooltega, see informatsioon on asjatundlikule lugejale olulise tĂ€htsusega aruandenĂ€itajate mĂ”istmisel, kuid nimetatud informatsioon aruandest puudus. Kaebaja loodud tĂ”lgendus seotud osapoolte tehingute avalikustamise nĂ”uetest ei Ă”igusta kuidagi keskse tĂ€htsusega informatsiooni aastaaruandes avalikustamata jĂ€tmist.
1.15.Bilansis kajastus nĂ”ue Z 3.0 S.p.A-le aktsiate mĂŒĂŒgi osas summas 11,1 miljonit eurot, olulisus finantsaruande tasandil oli 5,1 miljonit eurot ja lĂ€biviimise olulisus oli 2,5 miljonit eurot, seega ei jÀÀnud nĂ”uded alla olulisuse piiri. Z aktsiapositsioon on likvideeritud 26.03.2017 pĂ€rast bilansipĂ€eva ja enne audiitori aruande vĂ€ljastamist 30.06.2017, kuid nimetatud tehingut 5(21)
3-19-1922
menetlusalune isik bilansijĂ€rgse sĂŒndmusena ei tuvastanud. Hoolimata aktsiapositsiooni likvideerimisest, oli nĂ”ue Z vastu bilansipĂ€evajĂ€rgses vahearuandes 31.05.2017 endiselt alles. Kuna aktsiate mĂŒĂŒgilepinguga seoses toimus kohtuvaidlus, vĂ”is tehing omada bilansipĂ€eva jĂ€rgse sĂŒndmusena nĂ”ude vÀÀrtusele olulist mĂ”ju, kuid kaebaja ei ole nimetatud asjaolu kĂ€sitlenud.
1.16.Kaebaja vÀide, et informatsioon on teiste töövÔttude juures, on uus. Samas ei ole kaebaja nimetatud informatsiooni AJN-ile senini edastanud. Vastavalt kutsetegevuse standardite ISA(EE)200 lÔigu 11, ISA(EE)230 lÔikude 5, 8, ISA(EE)240 lÔikude 10, 28, 30, 45, ISA(EE)330 lÔikude 3, 5, 6, 28 ja ISA(EE)500 lÔikude 4, 6 nÔuetele peab audiitorettevÔtja koguma, sÀilitama ja arhiveerima töövÔtudokumentatsiooni. TöövÔtudokumentatsioon peab sisaldama kogu olulist informatsiooni konkreetse töövÔtu kohta ning kutsetegevuse standarditega kooskÔlas olevaks kÀitumiseks ei saa lugeda dokumentide sÀilitamist erinevate töövÔttude toimikutes (vt ISA(EE)230 nÔuded auditi dokumentatsioonile ja auditi dokumentatsiooni eesmÀrgid). Kaebaja poolt AJN-ile esitatud terviklikus töövÔtudokumentatsioonis puudub informatsioon, mis kinnitaks kaebaja vÀiteid.
1.17.Seotud osapoolelt tasuta saadud vara tingis olulises vÀÀrtuses finantsinvesteeringu kajastamise, mis ettevĂ”tte finantspositsiooni ja kasumit oluliselt mĂ”jutas. Raamatupidamise Toimkonna juhendi RTJ 2 p 51 kohaselt on seotud osapool isik vĂ”i ettevĂ”te, kes on seotud majandusaasta aruannet koostava ettevĂ”ttega (aruandev ettevĂ”te) sel mÀÀral, et nendevahelised tehingud ei pruugi toimuda turutingimustel. MĂ”istmaks, milline on seotud osapooltega tehtud tehingute vĂ”imalik mĂ”ju ettevĂ”tte finantspositsioonile ja kasumile, tuleb nende kohta avaldada aruandes tĂ€iendavat informatsiooni. Antud juhul olekski avalikustamine pidanud andma infot seotud osapoolte tehingute mĂ”just olukorras, kus tehingud ei toimunud turutingimustel. RTJ 15 annab loetelu, milliste tehinguliikide lĂ”ikes informatsioon seotud osapooltega tehtud tehingute kohta avalikustatakse, jĂ€ttes loetelu lahtiseks alapunktiga âmuud tehingudâ. TĂ”endusmaterjali puudumine oluliste kirjete kohta tekitab kahtluse, et aruanne ei kajasta Ă”igesti ettevĂ”tte finantstulemusi ja finantsseisundit ning on ebausaldusvÀÀrne. Tekib kĂŒsimus, kas ettevĂ”te vĂ”ib olla oma raamatupidamise aastaaruande tahtlikult esitanud nii lĂ€bipaistmatul viisil, et mitterahaliste tehingutega luua nĂ€iline suur varade maht. Algsaldode muutmine 2017. a aruandes viitab, et klient ja audiitor on samuti jĂ”udnud tĂ”demuseni, et 2016. a aruandes kajastatud saldod ei olnud Ă”iged.
1.18.TöörĂŒhm palus 21.08.2019 e-kirja teel menetlusalusel isikul esitada hiljemalt 28.08.2019 puuduolev dokumentatsioon, mis sisaldab seni esitamata tĂ”endusmaterjale Y OĂ 2016. a aruandes kajastuvate pikaajaliste finantsinvesteeringute 482 miljonit eurot olemasolu ja vÀÀrtuse kohta, juhtides tĂ€helepanu, et kĂ”ik vĂ€ited tuleb kinnitada tĂ”endava dokumentatsiooniga, ning informeerides, et ainuĂŒksi audiitori kinnitus, et tal on olemas asjakohane tĂ”endusmaterjal, ei ole piisav. Kaebaja esitas 28.08.2019 23 faili 3 elektroonilises kaustas. AJN-i hinnangul ei tĂ”enda menetlusaluse isiku poolt edastatud dokumentatsioon Y OĂ 2016. a aruandes kajastuvate pikaajaliste finantsinvesteeringute 482 miljonit eurot olemasolu ja vÀÀrtust. TĂ€iendavalt esitatud dokumentatsioon kinnitab, et Y Ltd varade mahtu on pĂŒĂŒtud tahtlikult paisutada: 1) nĂ”uetes aktsionĂ€ride vastu on kajastatud sissemaksmata aktsiakapital, mis on aruannetes tĂ”stetud investeeringute kirjele; 2) arvele on vĂ”etud varasid, mille kaetava vÀÀrtuse ja omandiĂ”iguse kohta puudub tĂ”endusmaterjal;
6(21)
3-19-1922
3) bilanssi on investeeringutena vĂ”etud varasid, mille eest on vĂ€ljastatud B-aktsiaid, kui aruandes 31.12.2016 on mĂ€rgitud vaid ĂŒks Y Ltd-le kuuluv B-aktsia, puudub tĂ”endusmaterjal arvele vĂ”etud vara omandiĂ”iguse kohta; 4) arvele on vĂ”etud pĂ”hivara, mille kaetava vÀÀrtuse ja omandiĂ”iguse kohta puudub tĂ”endusmaterjal. TĂ€iendav dokumentatsioon sisaldab vaid tĂ”endusmaterjale, kuid mitte menetlusaluse isiku tööpabereid nimetatud materjalide lĂ€bi töötamise kohta. Ei ole selge, millisesse töövĂ”tudokumentatsiooni koosseisu on nimetatud materjalid kuulunud. Puudub dokumentatsioon, mis tĂ”endaks, et menetlusalune isik on nimetatud tĂ”endusmaterjalidega tegelenud.
1.19.Eeltoodust tulenevalt seisneb distsiplinaarmenetluses tuvastatud distsiplinaarsĂŒĂŒtegu seoses ettevĂ”ttele Y OĂ audiitorteenuse osutamisega jĂ€rgnevate kutsestandardite nĂ”uete rikkumises: ISA(EE)200 lĂ”igud 11, 14, 15, 20, ISA(EE)230 lĂ”ik 5, ISA(EE)240 lĂ”igud 12, 28, 30, 32, 45, ISA(EE)250 lĂ”igud 10, 13, ISA(EE)315 lĂ”igud 11, 20, 29, 32 punktid b ja d, ISA(EE)330 lĂ”igud 3, 5, 6, 7, 18, 24, 25, 27, 28, ISA(EE)500 lĂ”igud 4, 6, 9, ISA(EE)501 lĂ”igud 9, 10, ISA(EE)505 lĂ”ik 5, ISA(EE)540 lĂ”igud 6, 8, 12, 13, 15, 16, 17, 19, 20, 21, 23, ISA(EE)550 lĂ”igud 9, 13, ISA(EE)560 lĂ”igud 4, 6, 7, ISA(EE)700 lĂ”igud 10, 11, 12, 13, 16, 17, ISA(EE)705 lĂ”igud 4, 7, 9, 23 ja ISA(EE)720 lĂ”ik 11 (vt tĂ€psemalt AJN 12.02.2019 otsus nr 501). Eriti olulisteks rikkumisteks on, et kaebajal puudub piisav asjakohane tĂ”endusmaterjal enamuse Y OĂ 2016. a raamatupidamise aastaaruandes kajastatud oluliste bilansi ja kasumiaruande kirjete Ă”igsuse kohta ning aastaaruande lisades ei ole seotud osapoolte vahelisi suhteid ja tehinguid asjakohaselt avalikustatud kooskĂ”las rakendatava finantsaruandluse raamistiku nĂ”uetega. Vastavalt ISA(EE)200 lĂ”igu 11, ISA(EE)230 lĂ”ikude 5, 8, ISA(EE)240 lĂ”ikude 10, 28, 30, 45, ISA(EE)330 lĂ”ikude 3, 5, 6, 28 ja ISA(EE)500 lĂ”ikude 4, 6 nĂ”uetele peab audiitorettevĂ”tja koguma, sĂ€ilitama ja arhiveerima töövĂ”tudokumentatsiooni. AudiitorettevĂ”tja ja vandeaudiitor peavad vĂ”imaldama jĂ€relevalve lĂ€biviimist, esitades jĂ€relevalvemenetluse lĂ€biviimiseks AJN-ile tervikliku arhiveeritud töövĂ”tudokumentatsiooni, mida on kaebaja praeguses menetluses ka teinud (kaebaja kinnitas 23.10.2018 allkirjastatud protokollis, et on esitanud töörĂŒhmale kogu töövĂ”tudokumentatsiooni). Samas on kaebaja menetluse kestel edastanud lisadokumente, mille osas ei saa asuda seisukohale, et need dokumendid on osa Y OĂ töövĂ”tudokumentatsioonist, mille alusel on kujundatud vandeaudiitori aruanne. Samuti ei nĂ€htu esitatud lisadokumentidest, et menetlusalune isik oleks nimetatud dokumentidega tööd teinud ja jĂ”udnud nende osas jĂ€reldusteni (puuduvad audiitori enda töödokumendid ja seisukohavĂ”tt). Piisava asjakohase auditi tĂ”endusmaterjali puudumisel ei ole vĂ”imalik veenduda, et finantsaruanded oleksid olulise vÀÀrkajastamiseta. Tulenevalt asjaolust, et Y OĂ 2016. a aastaaruande lisades ei olnud seotud osapoolte vahelisi suhteid ja tehinguid asjakohaselt avalikustatud kooskĂ”las rakendatava finantsaruandluse raamistiku nĂ”uetega, oli aruandes esitatu avalikustamise nĂ”uete rikkumisest olulisel mÀÀral mĂ”jutatud ega vĂ”imaldanud aruande tarbijatel saada ettevĂ”tte kohta objektiivset informatsiooni. Hooletus tĂ”endusmaterjali kogumisel ja auditi protseduuride teostamisel ning eksitavat informatsiooni sisaldava aastaaruande allkirjastamine diskrediteerib kutseala ega vĂ”imalda aruande tarbijatel saada ettevĂ”tte kohta objektiivset informatsiooni. Selline vandeaudiitori tegevus kahjustab oluliselt vandeaudiitori kutse, Audiitorkogu, selle organite vĂ”i nende liikmete mainet, usaldusvÀÀrsust ja autoriteeti. TĂ”endusmaterjali kogumise ja sĂ€ilitamise nĂ”ude ĂŒheks eesmĂ€rgiks on anda tĂ”endus mh avalikes huvides jĂ€relevalve teostajale, et töövĂ”tt on lĂ€bi viidud kooskĂ”las standardite, kohalduvate seaduste ja regulatsioonide nĂ”uetega.
1.20.Vandeaudiitor peab tÀitma oma kohustusi nÔutava hoolsusega, olema objektiivne ja jÀrgima vandeaudiitori kutsetegevuse head tava. NÔutava hoolsuse sisu tuleneb 7(21)
3-19-1922
audiitortegevuse seadusest (AudS) ja kutsetegevuse standarditest, mida Audiitorkogu liige peab jĂ€rgima. AJN on hinnanud kĂ”iki menetluses kogutud tĂ”endeid nende kogumis ja vastastikuses seoses. AJN on tuvastanud kaebaja rasked ja olulised AudS-i ja kutsetegevuse standardite rikkumised audiitorteenuse osutamisel, mistĂ”ttu saab lugeda tĂ”endatuks vĂ€hemalt raske hooletuse sĂŒĂŒteo toime panemisel. Samuti tuleb lugeda tĂ”endatuks piisava tĂ”endusmaterjali kogumise ja sĂ€ilitamise kohustuse rikkumine vĂ€hemalt raskest hooletusest. Kaebaja teadis vĂ”i pidi teadma kutsetegevuse standardite jĂ€rgimise kohustuse nĂ”uet. NĂ”uete tĂ€itmata jĂ€tmine ei ole vabandatav, kuivĂ”rd ei ole tĂ”endamist leidnud kohustuse tĂ€itmist vĂ€listavad asjaolud.
1.21.SĂŒĂŒtegu on raske, tuvastatud on olulised rikkumised, sest piisava asjakohase auditi tĂ”endusmaterjali puudumise tĂ”ttu ei ole vĂ”imalik veenduda, et finantsaruanded oleksid olulise vÀÀrkajastamiseta. Seega ei saa siinkohal arvesse vĂ”tta kaebaja vastuvĂ€iteid ning lugeda distsiplinaarsĂŒĂŒtegu vĂ€heoluliseks ja jĂ€tta karistus mÀÀramata. PĂ”hjendatud on lugeda tuvastatuks distsiplinaarsĂŒĂŒtegu ja mÀÀrata karistus. Distsiplinaarkaristuse kohaldamise eesmĂ€rgiks on avaldada hukkamĂ”istu menetlusalusele distsiplinaarsĂŒĂŒteo toimepanemise eest, mĂ”jutada teda ja muid isikuid edaspidi hoiduma niisuguste tegude toimepanemisest ning kaitsta avalikke huve.
1.22.Noomitus on liiga leebe karistus, vĂ”ttes arvesse, et tuvastatud on olulised distsiplinaarsĂŒĂŒtegudena kĂ€sitletavad rikkumised. Samuti ei ole asjakohane rahatrahvi mÀÀramine koos vandeaudiitori suunamisega tĂ€iendavale kutseeksamile, kuivĂ”rd distsiplinaarsĂŒĂŒteo iseloom ja sama audiitori poolt menetlusaluse isiku kaudu teostatud audiitorteenuse kvaliteet (13.02.2018 otsusega lĂ”petatud kvaliteedikontrollis tuvastas AJN, et audiitorettevĂ”tja audiitorteenuse kvaliteet on vastuvĂ”etav, esinesid puudused ja tĂ€iustamine nĂ”utav â âkollaneâ) ei viita, et distsiplinaarsĂŒĂŒtegu oleks toime pandud seetĂ”ttu, et vandeaudiitor ei oma piisavat kompetentsi audiitorteenuse osutamiseks. Sobivaks karistuseks on rahatrahvi mÀÀramine.
1.23.AJN on karistuse mÀÀramisel arvesse vĂ”tnud: 1) karistuse kohaldamise eesmĂ€rki â avaldada hukkamĂ”istu kaebajale distsiplinaarsĂŒĂŒteo toimepanemise eest, mĂ”jutada teda ja muid isikuid edaspidi hoiduma niisuguste tegude toimepanemisest ning kaitsta avalikke huve (kaebaja distsiplinaarsĂŒĂŒteo tĂ”ttu on saanud kahjustatud avalik huvi, kuna avalikkus ei saa pĂ”hjendatult usaldada osutatud audiitorteenuse tulemit, vandeaudiitori aruannet, kuna piisava asjakohase auditi tĂ”endusmaterjali puudumise tĂ”ttu ei ole vĂ”imalik veenduda, et finantsaruanded oleksid olulise vÀÀrkajastamiseta); 2) sĂŒĂŒteo iseloomu ja raskust (tegemist on olulise distsiplinaarsĂŒĂŒteoga, mis on toime pandud vĂ€hemalt raskest hooletusest); 3) sĂŒĂŒteo toimepanemise asjaolusid; 4) distsiplinaarkaristust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid; 5) menetlusaluse isiku menetluse kĂ€igus antud selgitusi; 6) menetlusaluse isiku tegevust distsiplinaarmenetluse eel ja kestel; 7) menetlusaluse isiku Ă”igustesse sekkumise ulatuse Ă”igustatust ning distsiplinaarkaristuse mĂ”jusust menetlusaluse kĂ€itumisele.
8(21)
3-19-1922
Distsiplinaarkaristust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kaebaja ei ole distsiplinaarmenetluse kĂ€igus tuvastatud rikkumiste osas ĂŒles nĂ€idanud puhtsĂŒdamlikku kahetsust ega tunnistanud sĂŒĂŒtegu. Rahatrahvi suuruse mÀÀramisel, sh arvestades, et karistus omaks mĂ”ju karistuse eesmĂ€rgi tĂ€itmisel ning ĂŒhtlasi ei sekkuks liigselt menetlusaluse isiku Ă”igustesse, on arvesse vĂ”etud kaebaja aastast mĂŒĂŒgitulu ja kasumit (audiitorteenuste 2017. a mĂŒĂŒgitulu 83 216 eurot, aruandeaasta kasum 29 623 eurot), perioodi 01.07.2016â30.06.2017 keskmist kindlustandva töövĂ”tu kliendilepingu maksumust 1499 eurot, auditi kliendilepingute keskmist maksumust 1768 eurot, menetluse aluseks oleva auditi töövĂ”tu lepingu maksumust 2400 eurot ning asjaolusid, et tegemist on olulise, kuid esmakordselt tuvastatud rikkumisega. Rahatrahv summas 4800 eurot on sobiv (soodustades karistuse eesmĂ€rgi saavutamist), mĂ”jutamaks menetlusalust isikut hoiduma edaspidistest sarnastest rikkumistest audiitorteenuse osutamisel. Karistus on vajalik, kuivĂ”rd karistuse eesmĂ€rki ei ole vĂ”imalik saavutada mĂ”ne teise, kuid menetlusosalist vĂ€hem koormava abinĂ”uga, mis on vĂ€hemalt sama efektiivne kui mÀÀratav karistus ja mÔÔdukas, vĂ”ttes arvesse nii menetlusaluse isiku Ă”igustesse sekkumise ulatust kui ka karistuse eesmĂ€rgi tĂ€htsust. Rahatrahv 4800 eurot on vastavate tulemustega ettevĂ”ttele sellesisulise rikkumise korral proportsionaalne meede, kaitstes avalikku huvi ja mĂ”jutades menetlusalust isikut hoiduma edaspidistest sarnastest rikkumistest audiitorteenuse osutamisel. Trahvi suuruse juures on arvestatud ka asjaolu, et menetluse aluseks oleva töövĂ”tu hind oli 2400 eurot, mille kahekordne summa trahvina on selliste raskete rikkumiste korral pĂ”hjendatud ja distsiplineeriv suurus, arvestades seejuures asjaoluga, et AJN-l on Ă”igus trahvi mÀÀrata kuni 32 000 eurot.
2.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse AJN-i 13.09.2019 otsuse nr 583 tĂŒhistamiseks. PĂ”hjendused:
2.1.EbaĂ”ige on vĂ€ide, et kaebajal puudub piisav asjakohane tĂ”endusmaterjal Y OĂ investeeringute kajastamise Ă”igsuse kohta. Asjakohane tĂ”endusmaterjal on töörĂŒhmale esitatud. Asjaolu, et asjassepuutuvad dokumendid sisaldusid varasema töövĂ”tu materjalide hulgas ja neid ei olnud tĂ€iendavalt kopeeritud uue töövĂ”tu materjalide hulka, ei saa Ă”igustada nendega mittearvestamist, kui need olid menetluse lĂ€biviijale teada ja kĂ€ttesaadavad. Vastupidine lĂ€heks vastuollu haldusorgani uurimiskohustusega. Pahatahtlik ja tĂ”endamata on viide, justkui oleks kaebaja hiljem esitatud dokumendid loonud hiljem. Tegemist ei ole selliste algdokumentidega, mida audiitoril olnuks vĂ”imalik tagantjĂ€rele luua, et varjata vĂ€idetavaid rikkumisi. Audiitor viis kĂ”nesoleval perioodil lĂ€bi auditi töövĂ”tu ja mitterahalise sissemakse hindamise töövĂ”tu. Asjakohased dokumendid arhiveeriti esimesena valminud töövĂ”tu arhiivi, milleks oli mitterahalise sissemakse hindamine. Edasistes töövĂ”ttudes kasutas audiitor selleks arhiivis olevaid algdokumente. Audiitor viis kutsetegevuse standarditega kooskĂ”las lĂ€bi töövĂ”tu puhul nĂ”utavad protseduurid (sh dokumentaalsete tĂ”endite kogumine, nende alusel protseduuride teostamine ja tehtud jĂ€relduste dokumentaalne kajastamine), dokumenteerides need vastavalt. Algdokumentide arhiveerimise koht ei anna alust ignoreerida nende olemasolu ja Ă”igustada nendega mittearvestamist. Algdokumendid olid olemas, need olid arhiveeritud audiitori töödokumentide juures ja tagatud olid nende kĂ€ttesaadavus igal vajalikul ajahetkel. Seda kinnitab asjaolu, et AJN-ile esitati need koheselt, kui neid kĂŒsiti. Ilmselt ei oleks see olnud vĂ”imalik, kui neid oleks asutud alles looma pĂ€rast AJN-ilt vastava nĂ”ude saamist. TöövĂ”tu dokumentide arhiveerimisel oleks vĂ”inud kopeerida eelnevalt algdokumendid ka auditi töövĂ”tu dokumentide hulka, kuid kuna auditi töövĂ”tu juurde olid arhiveeritud algdokumentide koonditena aastaaruanded, mille varade Ă”igsuses oli audiitor veendunud, siis ei pidanud audiitor seda toona tingimata vajalikuks. Seega puudub alus kaebajale etteheite tegemiseks kutsestandardite rikkumises vĂ”i vĂ€hemalt distsiplinaarkorras karistamiseks.
9(21)
3-19-1922
2.2.Vaidlust ei saa olla aktsiatehingute toimumises ja vastustajale on teada nende loetelu. Isikute seotus on nĂ€ha Companies House registri kaudu, kuna seal on aktsiaid ostnud Ă€riĂŒhingute omanike loetelud olemas.
2.3.Kaebajale ei ole selgitatud, miks on vajalik koguda ja talletada investeeringuobjektide prognoositavate tuleviku rahavoogude ja riskide kohta.
teavet
2.4.Kaebaja on seoses lĂŒhiajaliste nĂ”uete hindamisega menetluse kestel korduvalt selgitanud, et kuna nende suurused jĂ€id alla olulisuse piiride aastaaruande mĂ”istes, ei pidanud kaebaja otstarbekaks sellega tegeleda. Vastustaja ei ole selgitanud, milliste kriteeriumide alusel saab nĂ”udeid pidada oluliseks aastaaruande kontekstis.
2.5.Vaidlusalusest otsusest ei selgu, milles vÀljenduvad Y Oà 2016. a aastaaruande puudujÀÀgid.
2.6.Audiitor ei ole kordagi vĂ€itnud, et mitterahaline sissemakse oleks seotud investeeringu ettevĂ”tetega. Audiitor on dokumendid, mille alusel hinnati investeeringute aruandeid, töörĂŒhmale esitanud. AJN on varasemas faasis avaldanud seisukohta, et Y Ltd ja C Ltd varasem auditeerimine ei olnud nĂ”utav, kuid on kaevatavas otsuses auditeerimata jĂ€tmise usaldusvÀÀrsust vĂ€hendava asjaoluna vĂ€lja toonud. Audiitor on mitmes AJN-ile saadetud kirjas kinnitanud, et on teinud ka muid töövĂ”tte ja vastavad dokumendid on olemas. Audiitor vĂ”ib kasutada eelnevatest töövĂ”ttudest saadud teavet ega pea seda uue töövĂ”tu materjalide juurde tĂ€ies mahus kopeerima. Antud töövĂ”tus olid kopeeritud 31.12.2016 seisuga need aruanded, mille sisu oli audiitorile teada eelnevast töövĂ”tust. ISA(EE)500 lĂ”ik A1 vĂ”imaldab hankida teavet muudest allikatest, nt eelnevatest audititest vĂ”i ettevĂ”tte kvaliteedikontrolli protseduuridest. Audiitori kinnitus, et ta on esitanud töörĂŒhmale kogu töövĂ”tudokumentatsiooni, ei vĂ”ta tĂ€iendavate dokumentide esitamise Ă”igust, kui vastav vajadus peaks ilmnema ja dokumendid on olemas.
2.7.AJN ei saa kaebaja tegevuse Ă”iguspĂ€rasust hinnates tugineda andmetele, mis ei olnud ega saanudki olla audiitorile teada aruande koostamise ajal, kuna neid sisaldavad andmekandjad loodi ajaliselt hiljem. EttevĂ”tte aastaaruande periood ei olnud 31.12.2016, vaid selle seisuga aastaaruanne koostati audiitori soovil, et hinnata ettevĂ”tet nimetatud ajal. EttevĂ”ttele kuulusid 15 USA föderaalreservi vĂ”lakirja nominaalvÀÀrtusega 1000 dollarit ja vÀÀrtusega 100 000 000 dollarit ehk 81 823 000 GBP. Samuti on ettevĂ”ttel 49 000 000 GBP suurune rahasumma kontol ja nĂ”udeid 504 955 000 GBP vÀÀrtuses. Kokku on kaetud varadest 634 778 000 GBP, mis vĂ”rdub 707 599 000 euroga ehk katab investeeringu vÀÀrtuse. Lisaks on investeering 2017. a (pĂ€rast audiitori aruande koostamist) mĂŒĂŒdud kasumiga 38 736 505 eurot. JÀÀb arusaamatuks, miks ei ole AJN nimetatud teavet ja selle allikaks olevaid tĂ”endeid arvestanud. Ometi on olemas dokumendid, mis tĂ”endavad ettevĂ”tete valduses olevat vara. Andmed seisuga 31.10.2017 vĂ”ivadki olla vastavuses andmetega seisuga 31.12.2016, kuna ettevĂ”tte majandusnĂ€itajad ei pruugi tingimata mitme kuu vĂ€ltel muutuda. Audiitor andis aruande vĂ€lja 30.06.2017 ega saanud kuidagi teada, millised sĂŒndmused leiavad aset pĂ€rast seda.
2.8.ArvestuspĂ”himĂ”tete muutus ei ole seotud vigade parandusega ja saldod seisuga 31.12.2016 olid Ă”iged. ArvestuspĂ”himĂ”tte muutus toimus mitu aastat hiljem ega saa seetĂ”ttu puutuda antud kontrolli. ArvestuspĂ”himĂ”tete muutmine on lubatav ja seda reguleerib RTJ 1 p 69. Selle pĂ”himĂ”tte muutmist ei kĂ€sitleta olulise vea parandamisena. ArvestuspĂ”himĂ”tete muutuse mĂ”ju kajastatakse tagasiulatuvalt vastavalt RTJ 1 p-le 70. Y OĂ arvestuspĂ”himĂ”tte muudatuse pĂ”hjus on ĂŒhingu 2017. a majandusaasta aruandes vĂ€lja toodud. Aruande kohaselt oli pĂ”hjuseks finantsinvesteeringute kajastamise muutmine muudest finantsinvesteeringutest tĂŒtar- ja sidusettevĂ”teteks. See tingis ka 2017. a algsaldode ĂŒmberarvestuse. Kaebajale ei saanud 10(21)
3-19-1922
aruande koostamise ajal olla teada, et aktsiad liikusid pÔhiomaniku kÀtte. See asjaolu ilmneb Companies House registris hilisemate tehingute kohta kajastatud liikumistest. 2016. a aruannet koostades ei saanud audiitor teada ka seda, et pÀrast 2016. a vÔrdlusandmete parandamist 2017. a aruandes on audiitori poolt mÀÀratud olulisus finantsaruande tasemel 18% bilansimahust ja nÔuete summa 15,9 miljonit eurot 56% bilansimahust.
2.9.PaljasÔnaline ja spekulatiivne on vÀide, et kuna Briti seadused vÔimaldavad jÀtta auditeerimata kui tahes suure bilansimahuga ettevÔtte, kui tal ei ole piisavalt suurt kÀivet ja töötajate arvu, siis annab see vÔimaluse nÀiliselt legaalsel viisil kui tahes suurte varade mahtude kajastamiseks, mis vÔivad olla pÔhjendamatud.
2.10.Audiitor ei ole Y Oà 2016. a raamatupidamise aastaaruannet koostades piirdunud vaid vahearuannetega, vaid eksisteerisid materjalid, mis tÔendasid piisavalt varade olemasolu suuremas summas kui investeeringu maksumus.
2.11.EttevĂ”te avalikustas aastaaruandes seotud osapooled ja nendega tehtud tehingud vastavalt RTJ 2 ja RTJ 15 nĂ”uetele ega ole avalikustanud mitterahalisi tehinguid. Juhendis RTJ 2 ei ole seotud osapoolte vahelist tehingut defineeritud kui ressursside, teenuste vĂ”i kohustuste ĂŒleandmist seotud osapoolte vahel, sĂ”ltumata sellest, kas see toimub tasu eest vĂ”i tasuta (nagu on seda teinud IAS 24). RTJ 2 ĂŒksnes mainib, et sellised tehingud vĂ”ivad mĂ”jutada ettevĂ”tte finantspositsiooni ja kasumit, mistĂ”ttu tuleb aruandes avaldada tĂ€iendavat teavet. Antud mÀÀratluse mĂ”istes ei pea selliseks tehinguks lugema ĂŒhelt seotud osapoolelt teisele tasuta ĂŒle antud vara. RTJ 15 esitab seotud osapoolte kohta avalikustatava informatsiooni loetelu, kuid definitsiooni seotud osapoolte tehingute kohta annab RTJ 2. Rahvusvahelistes standardites on rĂ”hutatud, et esitatud on minimaalsed nĂ”uded, st tegemist ei ole lĂ”pliku loeteluga. Seega tuleb avalikustada kogu info, mis on vajalik selleks, et aruannete kasutajad mĂ”istaksid seotud osapoolte vaheliste suhete ja tehingute vĂ”imalikku mĂ”ju finantsaruannetele. RTJ 15 selliseid selgitusi ei sisalda ja selle lugemisel jÀÀb arusaamine, et loetelu ei ole lĂ”plik ja tĂ€iendavat infot avalikustama ei pea. Oluline on lisada, et RTJ-des ei ole defineeritud sellist mĂ”istet nagu âseotud osapoolte vaheline tehingâ.
2.12.AJN ei ole otsuses selgitanud, milles seisneb vastuolu kaebaja vĂ€idetes investeeringute vÀÀrtuse kajastamisel. Tehingud toimusid Ă”iglases vÀÀrtuses 1000 GBP, nii nagu need on aastaaruandes kajastatud. Kui Ă”iglase vÀÀrtuse hind on kokkulangev soetusmaksumusega, siis see tĂ€hendab seda, et keegi ei maksnud turul nimetatust suuremat hinda. Audiitor on esitanud töörĂŒhmale aktsiatega toimunud tehingute loetelu (millest nĂ€htub, et olulises osas on tehingud toimunud mitteseotud isikutega). ĂriĂŒhingu juhatuse liikme kinnitusel on aktsiate vÔÔrandamise tehingud toimunud turuvÀÀrtusel, milleks on 1000 GBP. Puudub teave, mis vĂ”imaldaks nimetatud vĂ€ite kahtluse alla seada.
2.13.Vastustaja etteheited on vastuolulised. Ăhelt poolt heidetakse kaebajale ette teise isiku poolt koostatud investeeringute vÀÀrtust kajastavale aruandele tuginemist, kĂŒsimata tegevjuhilt investeeringute kohta tĂ€iendavaid tĂ”endeid. Pearaamat koostatakse samade dokumentide alusel, mis kaebajale auditeerimise kĂ€igus esitati. Nende dokumentide hulgas on ka kolmanda osapoole kinnitused, mida saab pidada auditeerimisel isegi usaldusvÀÀrsemaks kui auditeeritava enda poolt koostatud pearaamatut. Teiselt poolt heidetakse kaebajale ette kohtuvaidlusega seoses majandusĂŒksuse vĂ€lise Ă”igusnĂ”ustajaga suhtlemata jĂ€tmist. Etteheite tegemisel ei arvestatud asjaoluga, et nĂ”uete summa oli aastaaruande mĂ”istes ebaoluline.
2.14.Kaebaja esitas töörĂŒhmale menetluse kĂ€igus dokumendid, mida kĂŒsiti. Tööpabereid ei kĂŒsitud.
11(21)
3-19-1922
2.15.Arusaamatuks jÀÀb etteheide, et kaebaja ei ole esitanud peale Companies House registri aruande tĂ€iendavaid andmeid Y Ltd varade kohta. Y Ltd ainuke vara oli 30 000 000 euro vÀÀrtuses Y Ltd aktsiad ja viimase puhul esitati AJN-ile menetluse kĂ€igus dokumendid varade kohta. JÀÀb arusaamatuks, milliseid dokumente pidanuks kaebaja asjaolusid arvestades veel esitama. MÀÀravat tĂ€hendust ei oma asjaolu, et nimetatud 30 000 000 eurot moodustas 6% finantsinvesteeringute mahust, kui tegemist on ettevĂ”tja ainukese varaga, mille puhul on tĂ”endatud nii omamise fakt kui ka vÀÀrtus. Kui registri andmetel omab ĂŒks ettevĂ”te teise ettevĂ”tte aktsiaid ja see on ainuke ettevĂ”tte oluline vara, siis peaks osade arv korda nimivÀÀrtus olema tĂ€ielikult piisav informatsioon, mis on kinnitatud kolmanda, sĂ”ltumatu osapoole ehk registripidaja poolt. AJN-il on Briti Ă€riregistrile juurdepÀÀs ja ta on ise kasutanud registri andmeid audiitori aruande jĂ€rgse teabe kogumisel.
Audiitorkogu (vastustaja) palus jÀtta kaebuse rahuldamata. PÔhjendused:
3.1.Kaebajal puudub kutsetegevuse standardite mĂ”istes piisav asjakohane tĂ”endusmaterjal enamuse Y OĂ 2016. a raamatupidamise aastaaruandes kajastatud oluliste bilansi ja kasumiaruande kirjete Ă”igsuse kohta. Samuti ei ole aastaaruande lisades seotud osapoolte vahelisi suhteid ja tehinguid avalikustatud kooskĂ”las rakendatava finantsaruandluse raamistiku nĂ”uetega. Kaebaja ei ole kutsetegevuse standardite nĂ”uete kohaselt kogunud, sĂ€ilitanud ega arhiveerinud töövĂ”tudokumentatsiooni. Piisava asjakohase auditi tĂ”endusmaterjali puudumise tĂ”ttu ei ole vĂ”imalik veenduda, et finantsaruanded oleksid olulise vÀÀrkajastamiseta. Ilma kutsetegevuse standardi nĂ”udeid jĂ€rgimata vĂ€ljastatud vandeaudiitori aruanne ei ole usaldusvÀÀrne. KuivĂ”rd Y OĂ 2016. a aastaaruanne ei kajasta objektiivselt aruandeperioodil toimunud sĂŒndmusi ja on avalikustamise nĂ”uete rikkumisest olulisel mÀÀral mĂ”jutatud, on see olulisel mÀÀral eksitav ega vĂ”imalda aruande tarbijatel saada ettevĂ”tte kohta objektiivset informatsiooni. JĂ€relevalvega kaitstav avalik huvi (AudS § 121 lg 1) on sellise rikkumise korral tugevalt saanud kahjustada, eriti oludes, kus Y OĂ 2016. a aastaaruanne sisaldab arvestatavas suuruses varasid ja omakapitali. Kaebaja tĂ€helepanu mittepĂ€lvinud vĂ”imalik vÀÀrkajastamine Y OĂ 2016. a aastaaruandes ulatus 482 miljoni euroni. Kaebaja osutatud audiitorteenuses tuvastatud oluliste rikkumiste tĂ”ttu otsustati kaebajat karistada kohase trahviga. Otsus on kohane ja Ă”ige meede tuvastatud rikkumistele reageerimisel.
3.2.AJN-i jĂ€relevalvealase tegevuse eesmĂ€rk on kontrollida Audiitorkogu liikme tegevuse vastavust seaduste ja selle alusel kehtestatud kutsetegevuse standardite nĂ”uetele. Haldusmenetluses rakenduv uurimispĂ”himĂ”te on otseselt seotud ja piiratud kohalduva Ă”igusliku regulatsiooniga. UurimispĂ”himĂ”tet rakendatakse selgitamaks, kas Audiitorkogu liikme tegevus vastab regulatsioonide, sh kutsetegevuse standardite, nĂ”uetele. Vastavalt AudS § 45 lg-le 1 peab audiitorettevĂ”tja vandeaudiitori kutsetegevuses tĂ€itma AudS § 46 alusel kehtestatud vĂ”i kinnitatud vandeaudiitori kutsetegevuse standardeid. Kutsetegevuse standardid kohustavad audiitorit koostama auditi kĂ€igus piisava ja pĂ”hjaliku dokumentatsiooni, mis vĂ”imaldaks teostada auditi ĂŒle jĂ€relevalvet (ISA(EE)230 lĂ”igud 3, 5 6, 8, A5, A7). Lisaks sĂ€testavad ISA(EE)230 lĂ”igud 14-16 lĂ”pliku auditifaili kokkupanemise (arhiveerimise) nĂ”uded. Audiitor peab auditi dokumentatsiooni auditifailis kokku panema ja Ă”igeaegselt pĂ€rast audiitori aruande kuupĂ€eva viima lĂ”pule lĂ”pliku auditifaili kokkupanemise administratiivse protsessi (vt lĂ”igud A21-A22, 60 pĂ€eva jooksul arvates audiitori aruande vĂ€ljaandmise kuupĂ€evast). PĂ€rast lĂ”pliku auditifaili kokkupanemise lĂ”puleviimist ei tohi audiitor kustutada ega kĂ”rvaldada mis tahes sisuga auditidokumentatsiooni enne selle sĂ€ilitamisperioodi lĂ”ppu (vt lĂ”ik A23).
3.3.Seega ei ole kutsetegevuse standardite regulatsiooniga kooskÔlas kaebaja vÀide, et asjassepuutuvad dokumendid sisaldusid varasema töövÔtu juurdes ja nendega mittearvestamist ei Ôigusta see, et neid ei kopeeritud uue töövÔtu materjalide hulka. See, kas AJN saab konkreetse dokumendi kÀtte iseseisvalt vÔi esitab selle menetlusalune isik hiljem, ei tÔenda, et audiitor 12(21)
3-19-1922
konkreetset dokumenti konkreetse auditi lĂ€biviimise ajal omas ja/vĂ”i arvesse vĂ”ttis. Samuti ei ole audiitori enda loodud dokumentide puhul tĂ”endatud, et see on koostatud auditi kĂ€igus, vaid pigem viitab vastava dokumendi hilisemale loomisele jĂ€relevalve jaoks, et varjata oma rikkumisi. Ălaltoodud standardite nĂ”uetest tuleb ĂŒheselt, et konkreetse auditi konkreetne dokumentatsioon on vĂ”tmetĂ€htsusega, et auditiga mitteseotud isikud, sh kvaliteedikontrolli lĂ€biviijad ning ka kohus saaksid aru audiitori poolt tehtust. AudiitorettevĂ”tjal peab olema igas konkreetses arhiveeritud töövĂ”tukaustas terviklik dokumentatsioon, mis tĂ”endab, et audit on lĂ€bi viidud vastavuses kutsetegevuse standarditega. Praegusel juhul see nii ei olnud. Eelnimetatud regulatsioon on oluline ja mÀÀrava tĂ€htsusega ka seetĂ”ttu, et usaldusvÀÀrse vandeaudiitori aruande vĂ€ljastamisele peab eelnema rida kutsetegevuse standardite kohaseid protseduure (sh dokumentaalsete tĂ”endite kogumine ning nende alusel protseduuride teostamine ja jĂ€relduste dokumenteerimine). Vaid nĂ”uetekohaselt dokumenteeritud audiitorteenuse osutamist saab lugeda usaldusvÀÀrseks ja selle lĂ”pptulemust â vandeaudiitori aruannet, tĂ”evÀÀrtust omavaks. KĂ€esoleval juhul on AJN rakendanud uurimispĂ”himĂ”tet, selgitades vĂ€lja kĂ”ik menetluses tĂ€htsust omavad asjaolud. AJN on uurimispĂ”himĂ”tet rakendades vĂ€lja selgitanud ja loeb tĂ”endatuks, et kaebajal puudub usaldusvÀÀrne tĂ”endusmaterjal, et juhtkonna vĂ€ited investeeringute kajastamisel oleksid Ă”iged, kuivĂ”rd see ei sisaldu arhiveeritud (ja töörĂŒhmale esitatud) töövĂ”tukaustas.
3.4.Kaebajal puudus elementaarne asjakohane tĂ”endusmaterjal aktsiate tegelike tehinguhindade kohta tehingutes kolmandate osapooltega, mis kinnitaks, et aktsia eest oleks reaalselt tasutud 1000 GBP. Samuti puudub muu tĂ”endusmaterjal aktsiate mĂŒĂŒgitehingute oluliste detailide kohta, nt isikute seotus ettevĂ”ttega. AJN-i ĂŒlesandeks on kontrollida kaebaja poolt osutatud audiitorteenuse vastavust sĂ€testatud nĂ”uetele. KĂŒsimus ei ole selles, kas AJN hiljem (st mitte auditi tegemise ajal) uurimis- vĂ”i distsiplinaarmenetluse kĂ€igus tuvastab ĂŒhe vĂ”i teise dokumendi, tehingu vĂ”i seotud osapoole olemasolu, vaid oluline on, kas audiitorteenust osutanud audiitorile oli see informatsioon audiitorteenuse osutamise ajal teada, kas ta pööras sellele tĂ€helepanu ning teostas nĂ”utavaid protseduure, mille kĂ€igu ja tulemused ta dokumenteeris. AJN vastavalt oma pĂ€devusele ei vii lĂ€bi auditit ega saakski seda teha samal ajahetkel, kui tegi seda kaebaja. AJN vĂ”ib auditi asjaoludest parema arusaamise eesmĂ€rgil avalikest registritest informatsiooni hankida, nimetatu aga ei tĂ”enda, et audiitor oleks Ă”igel ajahetkel oma tööd nĂ”uetekohaselt teinud, pigem vastupidist.
3.5.Kaebajale edastati 17.05.2018 e-kiri, et alustati AudS § 132 lg 1 alusel uurimismenetlust, selgitamaks vĂ€lja, kas Y OĂ-le on osutatud audiitorteenust vastavalt seaduse nĂ”uetele. Informatsioon on vajalik investeeringu vÀÀrtuse tĂ”endamiseks. Kogu informatsiooni kĂŒsimine on vajalik tĂ”endusmaterjali kogumiseks ja jĂ€relevalvemenetluse lĂ€biviimiseks. Kaebaja teadis vĂ”i pidi olema teadlik temale kohalduvate Ă”igusaktide nĂ”uetest, sh kutsetegevuse standardite nĂ”uetest, mis kohustavad teda koguma töövĂ”tudokumentatsiooni tĂ”endusmaterjali ning vĂ”imaldama jĂ€relevalve lĂ€biviimist, esitades kogu kĂŒsitud dokumentatsiooni kontrollitava töövĂ”tu kohta, kuivĂ”rd AJN-il on kohustus uurimispĂ”himĂ”tet jĂ€rgides selgitada vĂ€lja asjas tĂ€htsust omavad asjaolud.
3.6.AJN on otsuse nr 501 p-s 2.4 pÔhjalikult selgitanud, milliste kriteeriumide alusel saab nÔudeid pidada oluliseks aastaaruande kontekstis. Avalikustamise nÔuete rikkumist on kÀsitletud otsuse nr 501 p-s 2.5.
3.7.TöörĂŒhm palus kaebajal esitada kogu dokumentatsiooni, mis antud töövĂ”tus investeeringute vÀÀrtuse hindamist vĂ”ib puudutada. Seda, miks kaebaja esitatud informatsiooni ei saa lugeda piisavaks, kĂ€sitleb vaidlusaluse otsuse p 2.7 (lk 10). Kaebaja selgitus, et ta vĂ”ib kasutada eelnevatest töövĂ”ttudest saadud informatsiooni, nĂ€itab, et ta kas ei tunne vandeaudiitori kutsetegevuse nĂ”udeid vĂ”i ĂŒritab kohut teadlikult eksitada. Kutsetegevuse 13(21)
3-19-1922
standardite nĂ”uded nĂ€evad ette, et konkreetse töövĂ”tu dokumentatsioon peab olema terviklik, st sisaldama endas kĂ”ike asjassepuutuvat ning olema sellisel kujul arhiveeritud (st sinna ei tohi mĂ”juva pĂ”hjuseta dokumente hiljem lisada, eemaldada vĂ”i muuta) ja vĂ”imaldama sĂ”ltumatut jĂ€relevalvet. Selleks, et auditi dokumentatsioon annaks tĂ”endatult audiitori aruande aluse piisava ja asjakohase jÀÀdvustamise ning oleks teisele praktiseerijale arusaadav, peab asjassepuutuv dokumentatsioon sisalduma konkreetse töövĂ”tu kaustas vĂ”i olema viidatud dokumentatsioonile, kus vajalik informatsioon sisaldub. See, et teadmata hulk dokumente on laiali erinevate töövĂ”ttude dokumendikaustade vahel, kust vandeaudiitor vajadusel jĂ€relevalvele esitamiseks kĂŒsimise peale dokumente âleiabâ, ei ole kooskĂ”las AudS-i ning kutsetegevuse standardites sĂ€testatuga ega dokumentatsiooni kogumise ja koostamise eesmĂ€rgiga. Kaebaja poolt viidatud ISA(EE)500 lĂ”igud A1 ja 6 sĂ€testavad piisava asjakohase auditi tĂ”endusmaterjal kogumise töövĂ”tukausta. SeetĂ”ttu pole asjassepuutuv, kas töörĂŒhm tundis huvi teiste töövĂ”ttude kohta, mida kaebaja lĂ€bi viis, vĂ”i mitte. TĂ”endusmaterjali kumulatiivsuse teema tĂ”statub auditi kĂ€igus ja pole seotud arhiveeritud töövĂ”tudokumentatsiooniga. Vastustaja nĂ”ustub, et töörĂŒhmale esitatud kinnitus kogu töövĂ”tudokumentatsiooni esitamise kohta ei saa vĂ”tta audiitorilt Ă”igust esitada hiljem lisadokumente. Samas on kaebajalt kĂŒsitud uurimismenetluse lĂ€biviimiseks kogu terviklikku arhiveeritud töövĂ”tudokumentatsiooni, sh eesmĂ€rgil, et oleks tĂ”endatud, et töövĂ”tu teostamise ajal oli kaebajal kogu vastav dokumentatsioon, informatsioon ning dokumenteeritud auditiprotseduurid olemas ja tehtud, ning kĂŒsiti ĂŒheselt mĂ”istetavuse huvides selleks ka kinnitust kogu dokumentatsiooni esitamise kohta. Hilisem dokumentatsiooni esitamine tĂ”endab, et kaebaja ei ole tĂ€itnud kutsetegevuse standardite vastavaid nĂ”udeid. Sellega ei ole kaebaja ise uurimis- ning distsiplinaarmenetluses suutnud tĂ”endada, et hiljem esitatud dokumentatsioon oli tal olemas Y OĂ-le audiitorteenuse osutamise ajal (nagu see pidi olema), samuti et ta on selle dokumentatsiooni selles konkreetses töövĂ”tus lĂ€bi töötanud ja teinud nĂ”utavaid protseduure. Menetluse kĂ€igus ei leidnud tĂ”endamist, et tĂ€iendavalt esitatud dokumentatsioon oleks piisav investeeringute vÀÀrtuse tĂ”endamiseks. Samas on kaebaja vĂ€ljastanud vandeaudiitori aruande, mille usaldusvÀÀrsusele toetub laiem avalikkus. TĂ”endamiskohustus on kaebajal, kuna AJN on tĂ”endatult tuvastanud, et kutsetegevuse standardite kohaselt nĂ”utav dokumentatsioon kaebaja töövĂ”tudokumentatsioonis puudub ja ilma tĂ”endava dokumentatsiooni olemasoluta ei saa asuda seisukohale, et kaebaja oleks nĂ”uetekohast tööd teinud.
3.8.Otsuse tegemisel on tuginetud just nendele andmetele ja informatsioonile, mis olid kaebajale teada vĂ”i pidi olema teada enne vandeaudiitori aruande vĂ€ljastamist. Hiljem selgunud asjaolu on nĂ€itlikustamiseks vĂ€lja toodud pĂ”hjusel, et see toetab AJN-i poolt uurimismenetluse tulemusena tehtud jĂ€reldust, et kaebaja ei teostanud auditi töövĂ”ttu kutsestandardite kohaselt. Auditi standardi kohaselt tuleb protseduuride teostus dokumenteerida. Ei ole piisav kasutada auditi lĂ€biviimisel teiste töövĂ”ttude arhiivis olevaid algdokumente, kui puuduvad viited nendele dokumentidele ja ei ole dokumenteeritud informatsioon, milliseid protseduure nimetatud algdokumentide pĂ”hjal on tehtud ja millistele jĂ€reldustele jĂ”utud. Seega ei ole asjakohane kaebaja vĂ€ide, et Y OĂ 2016. a majandusaasta aruande auditi lĂ€biviimisel kasutas audiitor neid samu töövĂ”ttude arhiivis olevaid algdokumente, sest lisaks auditi töövĂ”tukaustas puuduvatele algdokumentidele (vĂ”i viidetele) puudub kontrollitud töövĂ”tukaustas ka dokumentatsioon selle kohta, milliseid protseduure kaebaja algdokumentide pinnalt tegi ja millistele jĂ€reldustele jĂ”udis. Kaebaja esitas töörĂŒhmale 28.08.2019 elektroonilised kaustad tĂ€iendavate dokumentidega. Puudusid kaebaja tööpaberid nimetatud materjalide lĂ€bitöötamise kohta ja jĂ€reldused, kuidas esitatud dokumentatsioon katab relevantsed vĂ€ited, nt vÀÀrtuse vĂ€ite 505 miljoni GBP summas C Ltd bilansis kajastatud nĂ”uete puhul. Seisuga 31.12.2016 aruandes, mis konkreetsesse töövĂ”ttu puutub, oli nĂ”uete saldo 153 miljonit GBP. TöövĂ”tudokumentatsioonis puuduvad dokumendid, mis tĂ”endaksid, et kaebaja on nimetatud tĂ”endusmaterjalidega 14(21)
3-19-1922
tegelenud. Otsus pÔhineb menetluses kogutud dokumentatsioonil, mille kogumise ja koostamise kohustus oli kaebajal audiitorteenuse osutamise ajal. Menetluses omab tÀhtsust asjaolu, et Y Oà 2016. a majandusaasta aruandes kajastatud investeeringute kohta puudub kutsetegevuse standardite mÔistes piisav asjakohane tÔendusmaterjal. PÔhjendused, miks AJN loeb tÔendusmaterjali ebapiisavaks, on mÀrgitud tÀpsemalt otsustes nr 501 (vt p-d 2.2, 2.3 ja 2.7) ja nr 583 (vt p-d 2.6 ja 2.7). Investeeringute aruannetes kajastatud varade osas oleks tulnud teha protseduure, et veenduda andmete Ôigsuses ja usaldusvÀÀrsuses. Audiitor on arvamuse avaldamisel tuginenud tÔendusmaterjalidele, mille usaldusvÀÀrsust ei ole tÔendatud. Nimetatud info tÔesuses veendumiseks oleks audiitor pidanud lÀbi viima investeeringuobjekti varade osas protseduure, mitte tuginema temale esitatavatele aruannetele nendes esitatud informatsiooni kahtluse alla seadmata.
3.9.Asjakohatu on vÀide, et kaebaja ei saanud teada aruande koostamise ajal hiljem selgunud asjaoludest. Kutsetegevuse standardites nÔutavate asjassepuutuvate protseduuride lÀbiviimise, investeeringu vÀÀrtuse kohta tÔendusmaterjali kogumise ja Eesti finantsaruandluse standardi pÔhimÔtete tundmise kaudu oleks kaebaja jÔudnud asjakohastele jÀreldusele juba töövÔtu teostamise kÀigus.
3.10.RTJ 1 p 69 alapunkt b mĂ€rgib, et arvestuspĂ”himĂ”tet on lubatud muuta, kui uus arvestuspĂ”himĂ”te vĂ”imaldab objektiivsemalt kajastada raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, -tulemust ja rahavoogusid. Samas peab objektiivsem kajastamine pĂ”hinema konkreetsetel asjaoludel, mida tuleb aastaaruandes selgitada. RTJ 15 p 12 alapunkti a kohaselt avalikustatakse arvestuspĂ”himĂ”tete vĂ”i informatsiooni esitusviisi muutmisel ka muutuse kirjeldus ja pĂ”hjendus. Antud juhul on aastaaruandes pĂ”hjendamata, mis asjaolud on tinginud olukorra, et bilansis kajastatud investeering 482 miljonit eurot on otsustatud kajastada nullvÀÀrtuses. ISA(EE)200 lĂ”igu 3 kohaselt on auditi eesmĂ€rgiks tĂ”sta finantsaruannete usaldatavuse taset nende ettenĂ€htud kasutajate jaoks. Selliste muutuste toimumisel aruandes ja nende ebaadekvaatsel kajastamisel ei ole vĂ”imalik aruande lugejatel saada kindlustunnet, mida audiitori aruanne on mĂ”eldud andma. AJN-il ei olnud vĂ”imalik vĂ”tta seisukohta 2016. a aruandes kajastatud arvestuspĂ”himĂ”tte asjakohasuse ĂŒle, kuna aktsiatega toimunud tehingute detailide kohta oli liiga vĂ€he teavet. TöövĂ”tudokumentatsioonis sisalduva informatsiooni pĂ”hjal ei olnud alust kajastada aktsiaid muus hinnas kui nende soetusmaksumus. Otsuse tegemisel tugineti audiitorteenuse osutamise ajal kĂ€tte saama pidavale ja kaebaja poolt kogutud ning koostatud dokumentatsioonile. 2016. a oli Y OĂ esimene tegevusaasta. Samal aastal tĂ”i tegevjuht investeeringud ettevĂ”ttesse, andes nad ettevĂ”ttele tasuta. Ligi poole miljardi euro suurune bilansimaht tekkis investeeringute hindamisest nende vĂ€idetavasse turuvÀÀrtusesse, mida 2016. a auditi dokumentatsioon ei suutnud tĂ”endada. Companies House registris oli investeeringuobjektidel registreeritud omanikuvahetusi, kuid puudus informatsioon mitteseotud isikute vahel toimunud aktsiate ostu-mĂŒĂŒgitehingute ja tehinguhindade kohta. Kui 2017. a aruandes arvestuspĂ”himĂ”tet tagasiulatuvalt muudeti ja 2016. a saldod nĂ€itasid seejĂ€rel tagasihoidlikke numbreid, toimus 2017. a aruande kohaselt tĂ€helepanuvÀÀrseid suuri tehinguid seoses varude arvele vĂ”tmise ja mĂŒĂŒgiga. Kui 2016. a esialgses aruandes oli varade maht ja netovara seisuga 31.12.2016 suuruses 510 miljonit eurot ja perioodi kasum 504 miljonit eurot, siis 31.12.2017 oli varade ja omakapitali maht 657 miljonit eurot ning perioodi kasum 588 miljonit eurot. 2017. a aastaaruandest ei nĂ€htu, et suuremahulised tehingud oleksid toimunud seotud osapoolte vahel.
3.11.2017. a aastaaruannet vaadates on nĂ€ha, et investeeringute sisus olulisi muutusi ei ole toimunud. 2016. a aruandes olid Y Ltd, Y Ltd ja C Ltd kajastatud pikaajaliste finantsinvesteeringutena, kokku summas 481 656 252 eurot, Y Ltd aktsiate vÀÀrtus moodustas 63,5%, C Ltd 30,3% ja Y Ltd 6,3% Y OĂ pikaajaliste finantsinvesteeringute bilansilisest vÀÀrtusest. Y OĂ 2017. a aruandes oli Y Ltd kajastatud tĂŒtarettevĂ”ttena, 31.12.2017 oli Y OĂ 15(21)
3-19-1922
osaluse mÀÀr tĂŒtarettevĂ”ttes 70%, 31.12.2016 oli see 67%. Y OĂ 2017. a aastaaruandes oli Y Ltd kajastatud sidusettevĂ”ttena, 31.12.2017 oli Y OĂ osaluse mÀÀr sidusettevĂ”ttes 26%, 31.12.2016 oli see 29%. 31.12.2016 saldo osas kajastuvad investeeringud tĂŒtar- ja sidusettevĂ”tetesse 2017. a aruandes nullvÀÀrtuses. ArvestuspĂ”himĂ”tete lisa kohaselt kajastatakse investeeringud tĂŒtar- ja sidusettevĂ”tetesse soetusmaksumuse meetodil. Investeering C Ltd aktsiatesse kajastub 2017. a aruande 31.12.2016 nĂ€itajates pikaajalise finantsinvesteeringuna ja nullvÀÀrtuses, arvestuspĂ”himĂ”tete lisa kohaselt kajastatakse aktsiaid ja muid omakapitaliinstrumente, mis ei ole avalikult kaubeldavad ja mille Ă”iglast vÀÀrtust ei ole vĂ”imalik usaldusvÀÀrselt hinnata, soetusmaksumuse meetodil. Eeltoodust nĂ€htub, et 2017. a jooksul olulisi muutusi investeeringutes ei toimunud, mis oleks tinginud finantsinvesteeringute kajastamise muutuse peale vea esinemise aastaaruandes. Audiitori ĂŒlesanne on kontrollida arvestuspĂ”himĂ”tete Ă”iget rakendamist, et tulemuseks oleks usaldusvÀÀrne aruanne. KĂ€esoleval juhul on kaebaja vĂ€ljastanud mĂ€rkuseta arvamuse finantsaruannetele, milles esitatud andmeid ei saa aruande lugeja usaldada. Nimetatud asjaolu nĂ€itab, et auditi eesmĂ€rk pakkuda aruande lugejale kindlust aruande Ă”igsuse osas on jÀÀnud tĂ€itmata, aastaaruanne on olnud olulisel mÀÀral vÀÀrkajastatud, millele tĂ€helepanu pööramata jĂ€tmisega on kaebaja toime pannud olulise kutsestandardi nĂ”uete rikkumise.
3.12.Audit on kindlustandev audiitorteenus, mida osutatakse kooskĂ”las AudS § 46 alusel kehtestatud vĂ”i kinnitatud auditeerimise standarditega (AudS § 50 lg 1). Audiitori ĂŒlesandeks on anda kogutud tĂ”endusmaterjali pĂ”hjal vandeaudiitori aruannet vĂ€ljastades kindlus möödunud perioodide rahandusinformatsiooni kohta (vt ka AudS § 50 lg-d 2 ja 3). Kirjeldatud olukord viitab arvestatavale ohule, et Companies House registris sisalduvale informatsioonile ei saa auditeerimata ettevĂ”tete puhul tugineda ja audiitoril tuleb tĂ”endusmaterjali kogumisel nimetatud asjaolu arvestada. TĂ”endusmaterjali olemasolu investeeringute vÀÀrtuse kohta vĂ”imaldaks selle ohu miinimumini viia, kuid kaebajal puudus vajalik tĂ”endusmaterjal. TöörĂŒhm palus kaebajalt kogu dokumentatsiooni, mis antud töövĂ”tus investeeringute vÀÀrtuse hindamist vĂ”ib puudutada. PĂ”hjendusi, miks nimetatud informatsiooni ei saa lugeda kutsetegevuse standardite mĂ”ttes piisavaks, kĂ€sitleb vaidlusaluse otsuse p 2.7 (lk 10).
3.13.EttevĂ”te avalikustas aastaaruandes seotud osapooled ja nendega tehtud tehingud vastavalt RTJ 2 ja RTJ 15 nĂ”uetele ega ole avalikustanud mitterahalisi tehinguid. Kajastamata jĂ€i aruande lugejale oluline informatsioon. Y OĂ 2016. a aastaaruanne ei kajasta objektiivselt aruandeperioodil toimunud sĂŒndmusi, on avalikustamise nĂ”uete rikkumisest olulisel mÀÀral mĂ”jutatud, olulisel mÀÀral eksitav ega vĂ”imalda aruande tarbijatel saada ettevĂ”tte kohta objektiivset informatsiooni. Nimetatu on distsiplinaarmenetluses tuvastatud kui oluline rikkumine (vt otsuse p 2.8).
3.14.Kuna kaebaja esialgne vĂ€ide oli, et Ă”iglasse vÀÀrtusse konservatiivsuse pĂ”himĂ”ttest lĂ€htudes ĂŒmberhindamist tehtud ei ole, ja seejĂ€rel vĂ€itis, et tehingud toimusid Ă”iglases vÀÀrtuses 1000 GBP, siis on tegemist vastuolulise vĂ€itega.
3.15.ĂriĂŒhingu juhatuse liikme kinnitus ei ole piisav tĂ”endusmaterjal tehingute hindade tĂ”endamiseks. VĂ€iteid peavad toetama asjakohased tĂ”endusmaterjalid, mis antud juhul puudusid (vt nt ISA(EE)330 lĂ”igud 3, 4, ISA(EE)540 lĂ”ik 6). Juhtkonna otsus vĂ”ib olla erapoolik ning audiitor peab seda hindama vastavalt ISA(EE)240 lĂ”igule 32, ISA(EE)540 lĂ”igule 21 ja ISA(EE)540 lĂ”igule 23. Audiitor peab ĂŒle vaatama otsustused ja otsused, mida juhtkond on teinud arvestushinnangute tegemisel, tuvastamaks, kas on indikaatoreid juhtkonna vĂ”imaliku erapoolikuse kohta. Juhtkonna vĂ”imaliku erapoolikuse indikaatorid, kui neid on, peab lisama auditi dokumentatsiooni. Samuti peab audiitor rakendama kutsealast skeptitsismi. Audiitor peab auditi planeerima ja lĂ€bi viima kutsealase skeptitsismiga, tĂ”dedes, et eksisteerida vĂ”ivad asjaolud, mis pĂ”hjustavad finantsaruannete olulise vÀÀrkajastatuse (kas pettusest vĂ”i 16(21)
3-19-1922
veast tingitud) (ISA(EE)200 lÔik 15, ISA(EE)240 lÔigud 12, 32 punkti b alapunktid i ja ii ning punkt c).
3.16.EbaĂ”ige ja eksitav on viide AJN-i vastuolulistele etteheidetele. Omandamata veendumust, et vara aruannetes kajastatud vÀÀrtus on realistlik, ei ole vĂ”imalik investeeringu Ă”igsust kinnitada. AJN on otsuses (p 2.7, lk 7) toonud nĂ€ited, millist tĂ”endusmaterjali oleks vĂ”inud kaebaja koguda, et tulemuseks oleks piisav asjakohane tĂ”endusmaterjal. Investeerimisobjekti pearaamat oleks vĂ”imaldanud saada detailsemat infot olukorras, kus investeeringuobjektide aastaaruanded olid vĂ€ga ĂŒldised. PĂ”hjendusi, miks kaebaja poolt 28.08.2019 esitatud dokumente ei saa lugeda piisavaks tĂ”endusmaterjaliks, kĂ€sitleb otsuse p 2.7 (lk 10). Kaebaja ei tĂ€psusta, millisele kolmanda osapoole kinnitusele ta oma vĂ€ites tugineb, mida nimetatud informatsioon peaks tĂ”endama, mistĂ”ttu ei ole AJN-il vĂ”imalik antud kĂŒsimuses seisukohta vĂ€ljendada.
3.17.TöörĂŒhm on kĂŒsinud kaebajalt uurimismenetluse lĂ€biviimiseks 04.06.2018 kirjaga kogu töövĂ”tudokumentatsiooni. Seega pidid kaebaja tööpaberid sisalduma juba esitatud dokumentatsioonis. Auditi dokumentatsioon peab olema kogutud ja koostatud auditi tegemise kĂ€igus ning sellele tuginedes saab audiitor vĂ€ljastada vandeaudiitori aruande. Kaebaja lepingulise esindaja 12.07.2019 eriarvamus AJN-i 21.05.2019 otsuse eelnĂ”u kohta sisaldas viiteid tĂ”endusmaterjalidele, mida kaebaja ei ole töörĂŒhmale (ega AJN-ile) varem esitanud. 21.08.2019 edastas töörĂŒhm kaebajale ja tema lepingulisele esindajale kirja, milles palus puuduoleva dokumentatsiooni edastada. Kaebaja esitas lisadokumentatsiooni töörĂŒhmale alles 28.08.2019, s.o pĂ€rast uurimismenetluse lĂ”petamise ja distsiplinaarmenetluse algatamise otsusest teadasaamist, mis edastati kaebajale 19.02.2019. Uurimismenetluse kĂ€igus ei esitanud kaebaja AJN-ile teavet, et olulised tĂ”endusmaterjalid asuvad teise töövĂ”tu juures. Vastupidi, kaebaja kinnitas 23.10.2018, et on esitanud töörĂŒhmale kogu töövĂ”tu dokumentatsiooni. Seega on kaebajale korduvalt teada antud, et esitada tuleb kogu töövĂ”tudokumentatsioon, sh et tal tuleb oma vĂ€iteid töövĂ”tudokumentatsioonis olevatele dokumentidele viidates tĂ”endada. Hilisema ja tĂ€iendavate dokumentide esitamisega ei saa lugeda tĂ”endatuks, et nimetatud dokumendid olid Ă”igel ajal olemas ning nende alusel oli audiitor tööd teinud auditi lĂ€biviimise hetkel. AJN on uurimispĂ”himĂ”tet rakendanud ja vĂ€lja selgitanud, et kĂ€esoleval juhul puudub dokumentatsioon, mis tĂ”endaks, et kaebaja on tĂ€iendavalt esitatud tĂ”endusmaterjalidega tegelenud. Materjali lĂ€bitöötamine töörĂŒhma poolt suurendas veendumust, et investeeringu kajastamine ei olnud asjakohane. On usutav, et kaebaja ei ole oma kliendi elektroonilisi tĂ”endusmaterjale erinevate tehingute kohta ise hiljem loonud, sest tegemist ei ole audiitori koostatud dokumentidega. KĂŒll aga on vĂ”imalik, et dokumendid on kliendilt hangitud hiljem. Arvestades, et dokumendid puudusid kaebaja töövĂ”tudokumentatsioonist ja samuti puudub dokumentatsioon tĂ”endusmaterjali kĂ€sitlemise kohta kaebaja poolt, ei saa kogutud tĂ”enditele tuginedes asuda seisukohale, et hiljem esitatud dokumentatsioon oleks olnud aluseks vandeaudiitori aruande koostamisel. Kaebajat ei karistatud distsiplinaarkorras asjaolu tĂ”ttu, et dokumendid asusid teises kaustas (st töövĂ”tudokumentatsioonis on vĂ”imalik ka viidata mujal asuvale dokumentatsioonile, mida kaebaja ei olnud teinud), vaid seetĂ”ttu, et puudus piisav asjakohane tĂ”endusmaterjal oluliste aruandekirjete kohta, puudus töövĂ”tudokumentatsioon, millest nĂ€htuksid kaebaja tehtud töö algdokumendid (st protseduurid ja jĂ€reldused) ning tuvastatud oli ka muid olulisi standardite nĂ”uete rikkumisi.
3.18.JĂ€relevalvemenetlustes kontrollitakse audiitori poolt tehtud tööd ja kogutud tĂ”endeid. Kui AJN, uurimispĂ”himĂ”tet rakendades, kogub auditi asjaoludest parema arusaamise eesmĂ€rgil lisainformatsiooni avalikest allikatest, ei asenda see kaebaja tegemata tööd, kuna auditi tegi kaebaja. Praegusel juhul oli tegemist olulisust ĂŒletava summaga, mistĂ”ttu oleks tulnud koguda tĂ”endusmaterjal, et nimetatud investeering kajastub kĂ”ikehĂ”lmavalt, tĂ€pselt, eksisteerib ja tema vÀÀrtus on Ă”ige ning et investeering kajastub aruandes Ă”igetel kirjetel. Nimetatud investeeringu 17(21)
3-19-1922
vÀÀrtus oli peale arvestuspÔhimÔtte muutust Y Oà 2017. a aastaaruandes null. NÔuetekohaselt kÀitudes oleks audiitor kÔigi nimetatud asjaoludega pidanud auditi kÀigus tegelema.
KOHTU PĂHJENDUSED
4.Otsusega nr 583 heideti kaebajale ette distsiplinaarsĂŒĂŒteo toimepanemist. AudS § 144 lg 1 jĂ€rgi on Audiitorkogu liikme distsiplinaarsĂŒĂŒteod AudS-i sĂ€testatud Audiitorkogu liikme kohustuse sĂŒĂŒline tĂ€itmata jĂ€tmine vĂ”i mittenĂ”uetekohane tĂ€itmine, Audiitorkogu liikme tegevust reguleerivate muude Ă”igusaktide, samuti jĂ€relevalvenĂ”ukogu otsuste tĂ€itmata jĂ€tmine vĂ”i mittenĂ”uetekohane tĂ€itmine. Viidatud otsuses on tuginetud AudS § 144 lg 2 p-le 10, mille kohaselt on Audiitorkogu liikme distsiplinaarsĂŒĂŒteoks AudS § 45 lg-s 1 sĂ€testatud vandeaudiitori kutsetegevuse standardite tĂ€itmise nĂ”ude rikkumine. AudS § 45 lg 1 jĂ€rgi peab audiitorettevĂ”tja vandeaudiitori kutsetegevuses tĂ€itma AudS § 46 alusel kehtestatud vĂ”i kinnitatud vandeaudiitori kutsetegevuse standardeid.
5.Vaidlusaluses otsuses on vĂ€lja toodud mitmeid kutsetegevuse standardite norme, mida kaebaja on Y OĂ 2016. a auditi lĂ€biviimisel rikkunud. Peamiseks etteheiteks on, et kaebaja ei ole kogunud piisavalt asjakohast tĂ”endusmaterjali kĂ”igi Y OĂ 2016. a raamatupidamise aastaaruandes kajastatud oluliste bilansi ja kasumiaruande kirjete Ă”igsuse kohta. TĂ”endid on kas ĂŒldse kogumata, ebapiisavad vĂ”i ebausaldusvÀÀrsed. Piisava asjakohase auditi tĂ”endusmaterjali puudumisel ei ole vĂ”imalik veenduda, et finantsaruanded oleksid olulise vÀÀrkajastamiseta, mis ei vĂ”imalda aruande tarbijatel saada ettevĂ”tte kohta objektiivset informatsiooni.
6.AudiitorettevĂ”tja osutatava audiitorteenuse kĂ”rge kvaliteet on oluline avalikes huvides, sest audiitorteenust ei osutata ainult kliendi, vaid eelkĂ”ige avalikes huvides. Rahandusministri 03.03.2010 mÀÀruse nr 12 âAuditeerimiseeskiriâ (mÀÀrus nr 12) § 3 lg 1 jĂ€rgi peab audiitorettevĂ”tja auditi audiitorteenust osutades ja otsustustes arvestama kĂ”igi nende infokasutajate vajaduste ja huvidega, kes teevad kliendi kohta jĂ€reldusi raamatupidamisaruannetele tuginedes ning kes eeldavad, et auditeeritud raamatupidamisaruanded kajastavad finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid Ă”igesti ja Ă”iglaselt. Seega on auditi lĂ€biviimise eesmĂ€rgiks tagada avalikkusele kindlus, et auditeeritava ettevĂ”tte raamatupidamine vastab Ă”igusnormidele ja selle tulemit vĂ”ib majanduslike otsuste tegemisel usaldada.
7.MÀÀruse nr 12 § 3 lg 2 jÀrgi tuleb audit korraldada nii, et see hÔlmaks adekvaatselt kliendi kÔiki raamatupidamisaruannete seisukohalt olulisi tegevusaspekte. AudiitorettevÔtja peab jÔudma veendumusele, kas raamatupidamise algandmed ja muu lÀhteinformatsioon on usaldusvÀÀrsed ja piisavad raamatupidamisaruannete koostamiseks. AudiitorettevÔtja peab sooritama vajalikud kontrolliprotseduurid, saavutamaks pÔhjendatud kindluse, et raamatupidamisaruanded kajastavad kliendi finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid seaduste, Eesti hea raamatupidamistava ja raamatupidamise sise-eeskirjade kontekstis kÔigis olulistes aspektides Ôigesti ja Ôiglaselt. Seega on audiitoril kohustus kontrollida pÔhjalikult kÔiki töövÔtuga seotud olulisi raamatupidamisandmeid. Pealiskaudse kontrolliga ei ole vead tuvastatavad ja audiitori lÔppjÀreldus ei ole usaldusvÀÀrne. See annab avalikkusele vÀÀra kindluse auditi usaldusvÀÀrsuse suhtes ning sellele tuginevad isikute majanduslikud otsused vÔivad tekitada neile majanduslikku kahju. MittenÔuetekohaste auditite lÀbiviimine ja ebausaldusvÀÀrsete vandeaudiitori aruannete avaldamine kahjustab avalikke huve ning vandeaudiitori kutse usaldusvÀÀrsust ja mainet. Kui avalikkus ei saa majanduslike otsuste tegemisel auditi tulemustele tugineda, siis ei tÀida audiitorteenus enam oma eesmÀrki. Samuti aitab see kaasa pettuste toimepanemisele. 18(21)
3-19-1922
8.AudS § 60 lg 1 jĂ€rgi kogub ja sĂ€ilitab audiitorettevĂ”tja vandeaudiitori kutsetegevuse dokumente ja andmeid viisil ja mahus, mis vastab AudS § 46 alusel kehtestatud vĂ”i kinnitatud vandeaudiitori kutsetegevuse standarditele ning vĂ”imaldab avalikku jĂ€relevalvet. MÀÀruse nr 12 § 6 lg 2 jĂ€rgi tuleb kutsetegevuse dokumentidega hĂ”lmata auditi protseduurid, audiitorettevĂ”tja vĂ”i vandeaudiitori poolt tehtud jĂ€reldused ja auditi tĂ”endusmaterjal. Sama paragrahvi lg 2 jĂ€rgi peavad kutsetegevuse dokumendid mh kajastama audiitorteenuse osutamise planeerimist, ajastamist, sooritatud kontrolliprotseduure ning olulisi jĂ€reldusi. Kutsetegevuse dokumentide koostamise ĂŒldpĂ”himĂ”ttena tuleb silmas pidada, et need peavad olema koostatud sellise ĂŒksikasjalikkusega ning sellises mahus, mis vĂ”imaldab asjatundlikul lugejal saada dokumentidega tutvudes tervikliku ĂŒlevaate audiitorteenuse osutamise kĂ€igust ning tulemustest. MÀÀruse nr 12 § 7 lg 1 jĂ€rgi peab audiitorettevĂ”tja koguma sobivad ja piisavad tĂ”endusmaterjalid, millele tuginedes saab teha pĂ”hjendatud jĂ€reldusi raamatupidamisaruannetes sisalduva informatsiooni kohta. TĂ”endusmaterjalide sobivuse all mĂ”istetakse nende olulisust ja usaldatavust ning piisavuse all nende kvantitatiivset mÔÔtu. TĂ€psemad nĂ”uded vandeaudiitori kutsetegevuse dokumentidele ja auditi tĂ”endusmaterjalile on sĂ€testatud mÀÀruse nr 12 §-des 6 ja 7. Seega on audiitoril auditit tehes kohustus koguda sobivad ja piisavad tĂ”endusmaterjalid ning koostada lĂ€biviidava auditi kohta töödokumendid. Vaid juhul, kui audiitor on viinud lĂ€bi kutsetegevuse standardites ettenĂ€htud protseduurid ja kogunud nĂ”utud tĂ”endid, on audiitorteenus nĂ”uetekohane ja selle lĂ”pptulemus usaldusvÀÀrne. Vastasel korral puudub kindlus, et kaebaja on auditi lĂ€biviimisel hinnanud kĂ”iki lĂ”ppjĂ€relduse seisukohalt olulisi ja seda muuta vĂ”ivaid asjaolusid ning et lĂ”ppjĂ€reldus on sisuliselt Ă”ige. Seega ei ole audiitorteenuse osutamise puhul oluline vaid auditi lĂ”ppjĂ€reldus, vaid pĂ”hjalik kontrollimenetlus ise. Viidatud sĂ€tetest nĂ€htuvalt on auditi kĂ€igus kogutavate ja koostatavate dokumentide ĂŒlesandeks mh vĂ”imaldada teostada jĂ€relevalvet audiitorteenuse osutamise ĂŒle. Koostatud ja kogutud dokumendid peavad asjatundlikul lugejal vĂ”imaldama aru saada, mille alusel ja kas ka pĂ”hjendatult on audiitor jĂ”udnud vandeaudiitori aruandes toodud jĂ€reldustele.
9.Vastustaja on vaidlusaluses otsuses kaebajale ette heitnud, et ta ei ole kogunud piisavalt asjakohast tÔendusmaterjali kontrollitud raamatupidamiskannete Ôigsuse kohta. Kaebaja on vÀitnud, et on kogunud piisavalt tÔendusmaterjali, kuid see sisaldub osaliselt teise töövÔtu juures.
10.Nagu kohus eelpool viitas, peab audiitorettevĂ”tja auditi lĂ€biviimisel koguma tĂ”endeid ja koostama dokumente, mis vĂ”imaldaks tema ĂŒle jĂ€relevalvet teostada ning asjatundjal nende dokumentide pinnalt audiitorteenuse osutamise kĂ€igust ja tulemusest aru saada. Kaebaja töövĂ”tu kĂ€igus koostatud ja kogutud dokumendid ei olnud piisavad, sest töörĂŒhmal ei olnud vĂ”imalik neile tuginedes veenduda, et kaebaja on teinud kĂ”ik vajalikud protseduurid, kontrollimaks kliendi raamatupidamisandmete Ă”igsust. Vastustaja heitis kaebajale ette mitmete nĂ”utavate protseduuride tegemata jĂ€tmist ja piisava tĂ”endusmaterjali kogumata jĂ€tmist. Kaebaja töövĂ”tudokumendid ei olnud piisavad, et pidada kaebaja tehtud jĂ€reldusi pĂ”hjendatuks ja vĂ€ljaspool kahtlusi olevaks. Sealjuures jĂ€ttis kaebaja kogumata tĂ”endid usaldusvÀÀrsest sĂ”ltumatust allikast, usaldades liialt kontrollitava ettevĂ”tte juhtkonna esitatud tĂ”endeid ja kinnitusi. Nt jĂ€ttis kaebaja kogumata teabe majandusĂŒksuse vĂ€liselt Ă”igusnĂ”ustajalt, kes oli seotud auditeeritava ettevĂ”ttega seotud kohtuvaidlusega, kuigi sellise kohustuse nĂ€gi ette ISA(EE)501 lĂ”ik 10. Tegemist ei olnud ebaolulise nĂ”udega, sest vaidluse all oli 11,1 miljoni suurune nĂ”ue, samas kui kaebaja oli mÀÀratlenud olulisuse mÀÀraks finantsaruande tasandil 5,1 miljonit eurot. Samuti kasutas kaebaja tĂ”endina mittelĂ”plikke/kinnitamata dokumente
19(21)
3-19-1922
(eelnÔu/draft mÀrkega). JÀrelikult ei suhtunud kaebaja kogutavatesse tÔenditesse piisava skepsisega ega arvestanud piisavalt vÔimaliku pettuse vÔi vÀÀrkajastamise ohuga.
11.Kaebaja vead vĂ”isid mĂ”jutada auditi lĂ”pptulemust. Seejuures ei ole oluline, kas kaebaja auditi tulemus on sisuliselt Ă”ige vĂ”i mitte. Vastustaja ĂŒlesandeks on kontrollida kaebaja töö kvaliteeti, mitte teha kaebaja asemel tema kliendi osas auditit. Seega ei ole vastustaja ĂŒlesandeks ise tĂ”endeid koguda, et kaebaja jĂ€relduste Ă”igsust kontrollida. Kaebaja jĂ€relduste Ă”igsust peavad kinnitama tema poolt auditi lĂ€biviimisel kogutud ja koostatud dokumendid. Kui need seda ei vĂ”imalda, ei olnud kaebaja töövĂ”tt nĂ”uetekohane ja kaebaja rikkus sellega temal lasuvaid kohustusi. Ebapiisava tĂ”endusmaterjali pinnalt tehtud auditi lĂ”ppjĂ€reldus on ebausaldusvÀÀrne ja kahjustab avalikke huve.
12.Kaebaja viide, et osad tĂ”endid, millele ta töövĂ”tus tugines, sisalduvad teise töövĂ”tu dokumentatsiooni hulgas, ei ole kooskĂ”las nĂ”udega, et töövĂ”tudokumentatsioon peab olema terviklik ja vĂ”imaldama teostada jĂ€relevalvet töövĂ”tu ĂŒle. Iseenesest ei ole keelatud teise auditi kĂ€igus kogutud tĂ”endeid ja saadud teavet kasutada (nt ISA(EE)500 lĂ”igud A1, A11), kuid sellisel juhul tuleks need dokumendid lisada kĂ€imasoleva auditi töödokumentatsiooni hulka vĂ”i neile arusaadavalt viidata, et nende kasutamine oleks arusaadav ja kontrollitav. Kaebaja tagantjĂ€rele esitatud paljasĂ”nalised vĂ€ited ei tĂ”enda, et ta ka tegelikult eelmisest töövĂ”tust pĂ€rit teadmiste ja dokumentidega arvestas. Samuti ei ole vĂ”imalik kontrollida, milliste dokumentidega ja millises ulatuses ta arvestas, kas ta kontrollis nende dokumentide jĂ€tkuvat relevantsust ja milliseid jĂ€reldusi neist tegi. AJN saab kaebaja töövĂ”tu kvaliteeti kontrollides tugineda esitatud tĂ”enditele, mitte audiitori suulistele selgitustele (vt ISA(EE) 230 lĂ”ik A5).
13.EbausaldusvÀÀrsust tekitab ka asjaolu, et kaebaja ei viidanud teisest töövĂ”tust pĂ€rit tĂ”enditele ja teabele kohe tema suhtes algatatud kvaliteedikontrolli menetluses, vaid alles pĂ€rast kvaliteedikontrolli menetluse lĂ”ppu algatatud distsiplinaarmenetluses. Kuigi töörĂŒhm kĂŒsis kvaliteedikontrolli menetluses kaebajalt kĂ”iki töövĂ”tu dokumente, ei esitanud kaebaja teise töövĂ”tu juures olevaid dokumente, kuigi kinnitas töörĂŒhmale kĂ”igi töövĂ”tuga seotud dokumentide edastamist. TĂ€iendavad dokumendid esitas kaebaja alles pĂ€rast töörĂŒhma uut dokumentide nĂ”uet, kusjuures ei lisanud kaebaja uute tĂ”enditega seotud töödokumente, millest oleks nĂ€ha, milliseid protseduure on kaebaja nende dokumentidega tegelikult teinud ja mida neist jĂ€reldanud. Töödokumentide esitamise kohustus pidi olema kaebajale arusaadav, sest kaebaja ĂŒlesandeks oli vastustajale tĂ”endada, et tema lĂ€biviidud töö oli nĂ”uetekohane, et ta oli teinud kĂ”ik vajalikud protseduurid, hinnanud riske ja tuginenud jĂ€relduste tegemisel asjakohasele teabele (vt ISA(EE)230 lĂ”ik 3). Töödokumentide koostamine on ĂŒks osa audiitorteenuse protsessist ja need moodustavad koos tĂ”endusmaterjaliga tervikliku töödokumentatsiooni (vt ISA(EE)230 lĂ”igu 5 punkt b). Seega pidi kaebajale olema arusaadav, et koos tĂ”enditega tuleb vastustajale edastada ka töödokumendid. Kaebaja vastupidine vĂ€ide on otsitud ega ole kooskĂ”las audiitori tööd reguleerivate normide ja nende eesmĂ€rkidega.
14.JĂ€relikult ei ole kaebaja tĂ”endanud, et tema teostatud töövĂ”tt oli nĂ”uetekohane, et selles tehti nĂ”utavad protseduurid ja et auditi lĂ”ppjĂ€reldused tuginesid piisaval asjakohasel tĂ”endusmaterjalil. Kutsestandardite jĂ€rgimise kohustus tuleb seadusest. Seega on kutsetegevuse standardite nĂ”udeid eirates auditi lĂ€biviimise nĂ€ol tegemist distsiplinaarsĂŒĂŒteoga. Kohus nĂ”ustub vastustajaga, et arvestades audiitorile ja audiitorettevĂ”tjale esitatavaid hoolsusnĂ”udeid, saab kaebajale ette heita vĂ€hemalt rasket hooletust. Arvestades auditi lĂ€biviimise eesmĂ€rki (avalike huvide kaitse) ja vaidlusaluse ebakvaliteetse auditiga kahjustatavate avalike huvide mÀÀra (kontrolliti vĂ€ga suuri summasid), ei saa kaebaja distsiplinaarsĂŒĂŒteole distsiplinaarkaristusega reageerimine olla ebaproportsionaalne. Samuti oli karistuse mÀÀramise eesmĂ€rgiks mĂ”jutada kaebajat edaspidi oma ĂŒlesandeid korrektselt tĂ€itma.
20(21)
3-19-1922
15.Vastustaja on kaalunud erinevaid karistusvariante ning pÔhjendanud valitud karistust ja selle suurust. Vaidlusaluses otsuses on pÔhjendatud, milliste kaalutlustega on karistuse mÀÀramisel ja rahatrahvi suuruse valikul arvestatud. Kohtu hinnangul ei nÀhtu, et vastustaja oleks teinud ilmseid kaalumisvigu, mis vÔiksid asja lahendust mÔjutada. Kaebajale mÀÀratud karistus ei ole ebaproportsionaalne.
16.Eeltoodud pĂ”hjendustel leiab kohus, et vaidlusalune otsus on Ă”iguspĂ€rane ja kaebus selle tĂŒhistamiseks jÀÀb rahuldamata.
17.Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, jÀÀvad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude vÀljamÔistmist kaebajalt ega esitanud kohtule tÀhtaegselt tema menetluskulusid tÔendavaid dokumente, seetÔttu jÀÀvad tema vÔimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
18.Kaebaja taotles, et kohtuotsuse avaldamisel ei avaldataks kaebaja ega tema seadusliku esindaja nimesid, isiku- ega registrikoode vm andmeid, mis vĂ”imaldavad neid ĂŒheselt identifitseerida. Kohus rahuldab HKMS § 175 lg 3 alusel kaebaja taotluse ning asendab avaldatavas kohtuotsuses kaebaja, tema seadusliku esindaja ning auditeeritud Ă€riĂŒhingu ja viimasega seotud isikute nimed tĂ€hemĂ€rkidega.
/allkirjastatud digitaalselt/
21(21)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. FĂŒĂŒsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonĂŒmiseeritud. Andmed on informatiivsed.