A.E.i kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt nõusoleku andmise ja 26.07.2019 kasutusteatise nr 1911301/04878 ehitisregistrisse kandmise õigusvastuse tuvastamiseks, Tallinna linna kohustamiseks uuesti läbi vaadata kasutusteatis nr 1911301/04878 ning teha ettekirjutus Männiku tee 103 asuva mitteeluruumi nr 13 omanikule ventilatsiooniavade sulgemiseks ja projektijärgse fassaadi taastamiseks Kaebaja: A.E. Vastustaja: Tallinna linn, esindajad Eva Vanamb, Karel Raudmann Kolmas isik: K.P. Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
1.Jätta A.E.i kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 03.08.2020. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Tallinna Linnaplaneerimise Amet (edaspidi TLPA) teavitas 06.09.2019 e-kirjaga A.E.i (edaspidi kaebaja) Männiku tee 103 korterit 1 puudutavast kasutusteatisest nr 1911301/04878. TLPA selgitab e-kirjas, et 11.08.2016 esitati TLPA-le ehitusteatis nr 1611201/04478 Männiku tee 103 korteri 1 ümberehitamiseks. Sellest teavitas TLPA 12.08.2016 kirjaga Männiku tee 103 korteriühistu (edaspidi KÜ) juhatust, paludes edastada teade kinnistu korteriomanikele. Teate kohaselt oli ehitusteatise kohta võimalik esitada kirjalikult arvamusi või vastuväited kuni 23.08.2016. Teavituse kohaselt arvamusi ametile ei esitatud. Ehitusteatis loeti teavitatuks 15.11.2018, mille alusel esitati kasutusteatis nr. 1911301/04878.
2.Kaebaja esitas 07.10.2019 TLPA-le vaide kasutusteatise nr. 1911301/ 04878 ja ehitisregistri kande tühistamiseks.
3.TLPA vastas 11.10.2019 kaebajale e-kirjaga, kus palus kõrvaldada puudused 07.10.2019 esitatud vaides. Kaebaja esitas 24.10.2019 selgitused puuduste kõrvaldamiseks. TLPA tagastas 30.10.2019 e-kirjaga HMS § 79 lg 1 p 2 kohaselt kaebaja poolt esitatud vaide.
4.Tallinna Halduskohtule (edaspidi kohus) saabus 25.11.2019 kaebaja kaebus, milles ta taotleb TLPA vaide tagastamise otsuse nr 30.10.2019 nr 4-4/1602–7 tühistamist ja vaide rahuldamist, TLPA kohustamist lõpetama riiklik järelevalve menetlus ning TLPA kohustamist tegema ettekirjutus/haldusakt mitteeluruumi nr 13 omanikule ventilatsiooniavade sulgemiseks ja projektijärgse fassaadi taastamiseks.
5.Kohus võttis 06.02.2020 kaebuse eesmärgist lähtuvalt kaebuse menetlusse järgmistes nõuetes: 1) tühistada Männiku tee 103-1, Tallinn kohta registreeritud kasutusteatis nr 1911301/04878; 2) alternatiivselt, kohustada TLPA-d läbi viima riiklik järelevalvemenetlus Männiku tee 103 keldrikorrusel asuvate mitteeluruumide ümberehitamise seaduslikkuse kontrollimiseks, et välja selgitada, kas on alust kasutusteatise nr 1911301/04878 tühistamiseks.
6.Kohus määras 05.05.2020 määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Ühtlasi palus kohus kaebajal kohut teavitada, kas ta nõustub kohtu ettepanekuga sõnastada nõuded seoses Männiku tee 103-1, Tallinn kasutusteatisega järgnevalt: Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt nõusoleku andmise ja 26.07.2019 kasutusteatise nr 1911301/04878 ehitisregistrisse kandmise õigusvastuse tuvastamiseks, Tallinna linna kohustamiseks uuesti läbi vaadata kasutusteatis nr 1911301/04878. Kohus küsis kaebaja seisukohta ka kohustamisnõude osas (kohustada TLPA-d tegema ettekirjutus Männiku tee 103-1, Tallinn asuva mitteeluruumi nr 13 omanikule ventilatsiooniavade sulgemiseks ja projektijärgse fassaadi taastamiseks): kas kaebaja soovib jääda esitatud nõude juurde.
7.Kaebaja esitas 09.05.2020 oma seisukoha, mille kohaselt kaebaja jääb oma taotluse juurde kohustada TLPA-d tegema ettekirjutus Männiku tee 103, Tallinn asuva mitteeluruumi nr 13 omanikule ventilatsiooniavade sulgemiseks ja projektijärgse fassaadi taastamiseks.
8.Kohus kaasas 04.06.2020 määrusega menetlusse kolmanda isikuna Männiku tee 103 mitteeluruumi nr 13 omaniku.
KAEBAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
9.Ehitusregistri andmetest nähtub, et 2016. aastal ei ole ühtegi ehitusteatist Männiku tee 103 korterelamu kohta esitatud. Seetõttu ei saanud TLPA teavitada 12.08.2016 kirjaga Männiku tee 103 KÜ juhatust.
10.EhS § 36 lg 2 sätestab, et ehitusteatis tuleb esitada vähemalt kümme päeva enne ehitise ehitamise alustamist. Tegelikkuses oli Männiku tee 103 korter 1 selleks ajaks ümber ehitatud ning seal elati. Kaebaja tõstatas ebaseadusliku ümberehituse küsimuse 2016.a KÜ koosolekul. Kuna TLPA ei ole teinud Männiku tee 103 korterile 1 teavitust ehitusteatises esitatud andmete täiendavaks kontrolliks (EhS § 36 lg 2), siis võib asuda seisukohale, et ei ole esitatud ehitusteatist. Ehitusteatise esitamise korral oleks TLPA pidanud märkama ebaseadusliku ümberehituse olemasolu. Seega väljastas TLPA kasutusloa ilma seadusliku aluseta.
11.Kaebaja esitas 06.08.2019 TLPA-le taotluse KÜ Männiku tee 103 keldripindadele mitteeluruumidesse tekkinud korteriomandite kohta, mille kasutusotstarve ei ole eluruum. Kaebaja hinnangul on mitteeluruumid ebaseaduslikult ümber ehitatud. Nende mitteeluruumide hulka kuulub eluruum nr 1, millele anti tagantjärgi kasutusteatis nr 1911301/04878. TLPA teatas 09.08.2018, et algatab riikliku järelevalve menetluse asjaolude väljaselgitamiseks. Kaebaja saatis 29.11.2018 päringu TLPA-le, kus palus vastavalt haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-s 11 sätestatud menetlusosalisena võimalust tutvuda menetlusdokumentidega ning palus end teavitada menetlustähtajast. Lisaks viitas kaebaja, et mitteeluruumist korteriomandi omanik on ilma projekti ja kaasomanike nõusolekuta puurinud elamu välisseina ventilatsiooniavad. Sellele väitele ei reageerinud TLPA üldse ja hiljem suvisel ajal ei saanud kaebaja oma korterit korralikult tuulutada, kuna ventilatsiooniavadest tuli pidevalt erinevaid aroome. TLPA teavitas 12.12.2018 kaebajat, et ei anna talle teavet menetluse kohta ja samuti ei määranud TLPA menetluse tähtaega. Sellega on TLPA rikkunud kaebaja õigusi HMS § 11 lg 1 p 1, § 36 lg 2 ja § 41 tähenduses.
12.Vastavalt kaebajaga 01.12.2004 sõlmitud notariaallepingule on Männiku tee 103 korterelamus loodud eriomandi kokkuleppega kümme eluruumi ja neli mitteeluruumist (panipaika) korteriomandit. Kõik muutused, mis muudavad tagasiulatuvalt notariaalakti sisu (mitteeluruumi eluruumiks muutmine ilma kaasomandite omanikke kaasamata, projekti muudatused ilma kaasomanikke kaasamata jne) vähendavad kaebaja korteriomandi väärtust. Kaebaja otsis teadlikult korteri väiksesse kortermajja, millele soovitakse nüüd lisada 30% ulatuses eluruume (lisaks käesoleva kaasuses olevale mitteeluruumile on veel kaks mitteeluruumi praktikas kasutusel eluruumidena, milledele ei ole veel kasutusteatist väljastatud). Selline praktika on vastuolus sõlmitud notariaalaktist tulenevalte õigustatud ootustega. Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (edaspidi KrtS) § 9 lg 1 sätestab, et asjassepuutuvate korteriomanike omavahelisel kokkuleppel võib muuta olemasolevate eriomandite ulatust, samuti luua uue korteriomandi. Omavahelist kokkulepet eriomandi otstarve muutmiseks ei ole sõlmitud, korteriomanikke ei ole eriomandi muutmise soovist isegi teavitatud. Kasutusteatise andmine ilma kaasomanike teavitamiseta ja nõusolekuta kahjustab otseselt korteriomanike õigustatud huve ja on samuti tugevas vastuolus hea usu põhimõtetega.
13.Korterelamus kasutatav 380V voolutugevus ei vasta ehitusloas sätestatule (220V), seetõttu on pidev risk inimeste elule ja varale. 380V voolutugevus ei ole elukondliku kinnisvara puhul vajalik, vaid kasutatakse toomishoonetes. Kaebaja poolt on esitatud hagi ringkonnakohtusse Männiku tee 103 KÜ vastu seoses ühistu poolsete piirangutega elektritarnija valimiseks vabaturult vastavalt 2009/72/ EÜ direktiivile, milles ringkonnakohus tegi kaebajale soodsa otsuse. Selle piirangu ainus põhjus on mitteeluruumidega 11, 12 ja 13 seotud suur voolutarbimine (köetakse elektriga jne). Kaebaja kavatseb oma hagiga lõpuni minna ja kui kaebaja saab õiguse vabalt valida elektritarnijat, siis kaob ühistul võimalus kasutada 380V voolutugevust ehitusloaga lubatud 220V asemel. Selle tulemusel tekib kindlasti korterelamus ülepinge, mis viib elektrikatkestusteni ja halvimal juhul isegi tulekahjuni. Lisaks maksab kaebaja kõrgendatud tariife seoses 380V voolutugevuse kasutamisega.
14.Maja amortisatsioon suureneb, kuna keldris asetsevates ruumides toimub intensiivne liikumine, mis tavaliste keldribokside olemasolu korral oleks kordades väiksem. Samuti üldise vaikuse ja rahu vähenemine kogu korterelamus. Tulenevalt eeltootust mõjutab intensiivsem kasutamine korterelamu esteetilist väljanägemist ja seetõttu on raskem anda korteriomandeid rendile või müüa järelturul. Laenu taotlemisel võivad muutuda eelpool loetletud tingimuste tõttu intressimäärad kõrgemaks
15.Kaebaja teatas 09.05.2020 selgitustes, et seoses algselt esitatud kaebusega, milles ta palus kohustada TLPA-d lõpule viia kaebaja avalduse alusel 06.08.2018 alustatud riiklik järelevalve menetlus, ei kirjeldanud kaebaja järelevalve menetluse sisu ja seetõttu ei olnud kohus teadlik kõigist asjaoludest, mis võivad mõjutada kohtu otsust keelduda TLPA kohustamisest viia mõistliku aja jooksul lõpuni riiklik järelevalve menetlus. Kaebaja avaldus riikliku järelevalve menetluse algatamise kohta hõlmas kokku kolme mitteeluruumist korteriomandit - nr 11, 13 ja 14. Menetluse ajal väljastati mitteeluruumile nr 11 kasutusteatis, aga mitteeluruumid nr 13 ja 14 on ilma igasuguse kooskõlastuseta ehitatud eluruumideks ja antud pindu kasutatakse eluruumidena. Mitteeluruumid nr 11, 13 ja 14 on oma omandite pinda suurendanud abiruumide ja ühiskasutuses olevate pindade arvelt. Hoolimata sellest väljastab riikliku järelevalve läbiviija kasutusloa nr 1911301/04878 ja teiste korteriomandite ilmselgetele omandiõiguse rikkumistele ei pöörata mingit tähelepanu, kuigi vastavalt TLPA enda kirjavahetusele on sooritatud paikvaatlus juba novembris 2018, kus ei saanud selline fakt jääda märkamatuks. Seoses mitteeluruumidest korteriomandite kooskõlastuseta ühendamisega korterelamu vee- ja kanalisatsioonitrassiga, on tarbevee kasutus suurenenud 30% (enne 10 nüüd 13 korteriomandit kasutusel), mis ei ole jätkusuutlik ja seetõttu on hommikusel ja õhtusel ajal ning nädalalõppudel, kui veekasutus on intensiivne, probleeme tarbevee äravooluga. Vee- ja kanalisatsioonitorustike sellisel viisil kasutamine põhjustas korteriühistus tõsise veeavarii 26.02.2020 kuni 29.02.2020, kus kogu kortermajas puudus kogu veevarustus peaaegu neli päeva. Järjekordne veeavarii oli 03.04.2020, mis küll õnneks suudeti likvideerida 5 tunni jooksul.
16.Kaebaja taotlus kohustada TLPA-d tegema ettekirjutus Männiku tee 103, Tallinn asuva mitteeluruumi nr 13 omanikule ventilatsiooniavade sulgemiseks ja projektijärgse fassaadi taastamiseks hõlmab kaebaja korteriomandi akende alla puuritud ventilatsiooniavasid. Kokku on puuritud kolm sarnast auku maja erinevatele külgedele, mis asuvad kõik kaebaja akende all. Ilma kaasomanike kooskõlastuseta puuritud ventilatsiooniavad on ebaesteetilised ja rikuvad maja fassaadi välimust. Teiseks, mitteeluruum nr 13 on ebaseaduslikult muudetud eluruumiks. Otstarbelisel kasutusel ei oleks nendel avadel mingit vajadust. Ventilatsiooniavad on ühendatud mitteeluruumist korteri ventilatsioonisüsteemiga ja seetõttu väljub sealt toidu valmistamisel rasvaving ja muud toidu valmistamisel tekkivad jääkaroomid, mis ei ole meeldivad. Kuna ventilatsiooniavad on otse kaebaja akende all, ca 60 cm akna alumisest osast, siis ei saa kaebaja oma korteriomandit normaalselt kasutada, kuna pidevalt tuleb aken sulgeda seoses ventilatsiooniavast tuleva aroomiga.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
17.Vastustaja 06.09.2019 kirjas nr 4-4/1602-3 esitatud informatsioon on tõene. Ehitisregistrist on näha, et Männiku tee 103 korteriga 1 seotud ehitusteatise menetlust alustati 2016. aastal. Esmane ehitusteatise taotlus on esitaja poolt allkirjastatud 03.08.2016. Alustatud ehitusteatise nr 1611201/04478 menetlusest on vastustaja teavitanud nii vastava korteriomandi omanikku kui ka korteriühistut. Seega on ebaõiged kaebaja väited, et ehitisregistris puuduvad andmed ehitusteatise taotluse esitamisest 2016.a ning seda, et vastustaja ei teavitanud kirjaga korteriühistut.
18.Kui pädev asutus ei teavita (10 päeva jooksul ehitusteatise esitamisest ehitusteatise esitajat) vajadusest ehitusteatises esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks, siis võib alustada
ehitamist (EhS § 36 lg 2 teine lause). Tegemist on Riigikohtu praktika kohaselt halduse toiminguga. EhS §-st 36 nähtub, et pädev asutus teostab kõigepealt esmast kontrolli, mille käigus võib selguda täiendava kontrolli vajadus. Haldusorgan peab igal juhul kontrollima, kas ehitusteatises on märgitud EhS § 36 lg-s 3 toodud andmed ning kas need vastavad olemasolevatele andmetele. EhS § 36 lg 4 sätestab, et EhS lisas 1 nimetatud juhul tuleb koos ehitusteatisega esitada ehitusprojekt, mille esitamist ja määruse nr 97 (majandus- ja taristuministri 17.07.2015 vastu võetud määrus „Nõuded ehitusprojektile) nõuetele vastavust tuleb samuti kontrollida. Ka eelnõu seletuskirjast (lk 67) nähtub selgelt, et teatise eesmärk ei ole üksnes teavituslik, ilma haldusorganile kohustusi toomata (vt Tallinna Ringkonnakohtu 16.01.2019 otsus haldusasjas nr 3-17-1282). Täiendava kontrolli tulemusel esitatavad nõuded antakse haldusaktis (EhS § 36 lg 6 viimane lause). Mitteammendav loetelu täiendava kontrolli käigus esitatavatest nõuetest on toodud EhS § 36 lg-s 5. Seega võib järeldada, et kui esmases kontrollis ei selgu täiendava kontrolli vajadust (sh vajadust esitada lõikes 5 toodud nõudeid), aktsepteerib pädev haldusorgan vaikimisi ehitusteatise, andmata selle kohta haldusakti. Käesoleval juhul ei tuvastanud vastustaja ehitusteatise nr 1611201/04478 puhul EhS § 36 lg-st 3 tulenevast esmasest kontrollist, et ehitusteatise taotluses esinevad puudused, mis tingivad täiendava haldusakti andmise. Kuna ehitusteatis nr 1611201/04478 on loetud teavitatuks 15.11.2018, siis on ebaõige järeldada, et kasutusteatis on loetud teavitatuks ilma seadusliku aluseta.
19.Kasutusteatise menetluses ei rikkunud vastustaja kaebaja õigusi EhS § 36 lg 5 p 4 tähenduses, sest algses ehitusteatise menetluses edastati korteriühistule informatsioon ehitusteatisega seotud menetlusest ning ühtlasi paluti kirjas sisalduv teave edastada korteriomanikele. Samuti, tegemist on ehitusteatist reguleeriva normiga, mitte kasutusteatist reguleeriva normiga. Ehitusteatis loeti teavitatuks 15.11.2018. Esmane kasutusteatise taotlus on esitaja poolt allkirjastatud 10.05.2019 ning kasutusteatis on loetud teavitatuks 06.08.2019. Ehitisregistrist on näha, et ka kasutusteatise menetluses on menetlusse kaasatud korteriühistu. Seega on ebaõiged väited, et kaebaja ei ole saanud esitada arvamust nii ehitusteatise ja kasutusteatise menetluses. Kasutusteatise menetluses on kaebaja esitanud enda arvamuse 22.05.2019, millega on arvestatud ning vastatud vastustaja 06.09.2019 kirjaga nr 4-4/1602-3.
20.Kuigi riiklikku järelevalvemenetlust on Männiku tee 103 kinnistul alustatud, siis käesoleval ajal ei ole vastustaja ühtegi ettekirjutust teinud ja seda põhjusel, et ehitusteatise ja -loa kohustuslike töid ei ole selle raames tehtud (va korteri 1 laienemine keldrisse, mis on omaniku poolt seadustatud). Vastustajal on pea võimatu kontrollida ja/või tõendada asjaolu, et abipinnal elatatakse (st kasutatakse eluruumina) ja nõuda selle eluruumina kasutamise lõpetamist. Kuna ohtu tervisele vastustaja ei hinda ja muid ehitisest/ehitamisest tulenevaid ohutegureid ei ole vastustaja tuvastanud (sh ka vastustajale seda teavet edastatud ei ole), siis ei ole olnud alust teha ettekirjutus ehitise ja/või selle osa mitteotstarbekohase kasutamise lõpetamiseks.
21.Kortermaja kandvad konstruktsioonid ja tehnosüsteemid on korteriomanike kaasomandis. KrtS § 38 lõige 1 sätestab, et ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemist ei saa otsustada tavapärase valitsemise raames, vaid selleks on vaja korteriomanike kokkulepet. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei ole paragrahvi lõikes 1 nimetatud muudatuseks vaja selle korteriomaniku nõusolekut, kelle õigusi ümberkorraldused ülemäära ei puuduta, mida korteriomanik peab KrtS § 31 lõike 1 punkti 2 kohaselt taluma. Eeltoodust tulenevalt sõltub nõusoleku saamise vajadus igal üksikjuhtumil konkreetsetest asjaoludest. KrtS § 38 lg 2 kohaselt ei ole ehituslikuks ümberkorralduseks korteriomaniku nõusolekut vaja, kui see ei puuduta tema õigusi üle selle määra, mida korteriomanik peab taluma omandi tavakasutuse piirides. Näiteks juhul, kui tegemist on ehitusliku ümberkorraldusega, mis reaalselt mõjutab ainult ühe trepikoja elanikke, siis ei ole selliseks muudatusteks teiste trepikodade korterite omanike nõusolekut vaja. Sellest tulenevalt ei ole vastustaja pädevuses igal konkreetsel juhul otsustada, kas ja milliste kaasomanike nõusolekut ehitustööde tegemiseks vaja on. Vastustaja hindab seda, kas projekt on ehituslikult
sobiv või mitte. Ametipoolne avalik-õiguslik luba ehitamiseks ei välista kohustust enne ehitamist saada ka kaasomanike tsiviilõiguslik nõusolek. Selle puudumisest tulenevad korteriomanike vahelised vaidlused ei kuulu lahendamisele teatise- või loamenetluse käigus, vaid tsiviilkorras. Seega eeltoodust tulenevalt on ehitusteatis ning kasutusteatis loetud teavitatuks õiguspäraselt, sest mõlema teatise puhul ei ole esinenud puudusi.
22.Kasutusteatise teavitatuks lugemine ei ole seotud eriomandi kokkuleppe muutmisega, vaid tegemist on avalik-õigusliku loaga, mis on vaja esitada, kui soovitakse ehitise osa hakata kasutama või kasutusotstarvet muuta. Vastustaja nõustub sellega, et vastustaja sai teada vihjeid ebaseaduslikust ümberehitamisest alates peale 06.08.2018 kaebaja poolt antud selgitusi. Vastustaja on varasemalt selgitanud, et Männiku tee 103 korter 1 ümberehitamisega oli ehitusteatis esitatud juba 2016. aastal. Toonase korter 1 omanik on ise andnud ametis selgitusi, et on esitanud ehitusteatise. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 4 lg 1 sätestab, et ettekirjutus on haldusakt, mis paneb isikule kohustuse teha nõutav tegu või hoiduda keelatud teost. Vastustajal puudus vajadus teha ettekirjutust isikule, kelle tegelik tahe oli viia ümberehitus seadusega kooskõlla. Nagu ehitisregistrist on näha, esitas isik hiljem kasutusteatise, mis on teavitatuks loetud 06.08.2019, ehk viis tegevused seadusega kooskõlla.
23.Vastustaja arvamusel kaebaja väited sellest, et tema korteriomandi väärtus on langenud, on paljasõnalised ning tõendamata. Kuna elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid, nagu ühiskasutuses olevad torustikud (sh keskküttetorustikud), kuuluvad kõigi korteriomanike kaasomandisse, siis tegemist on korteriomanike omavahelise tsiviilvaidlusega. Vastustaja ainult kontrollib, et ehitamine ning tulemus oleks nõuetele vastav ning ohutu. Kaebaja väited, et ehitusloast tulenevalt ei ole lubatud keldrisse paigaldada küttekoldeid jne, on tõendamata. Samuti, ehitusteatise eesmärk ongi teavitada ehitamisest, mida hilisemalt soovitakse teostada. EhS § 35 lg 3 järgi on ehitusteatise esitamine nõutav seadustiku lisas 1 nimetatud ehitiste puhul. Kuna sooviti ehitist ehitisealuse pinnaga üle 60 m2 ümberehitamist, siis lisa 1 järgi tuleb esitada ehitusteatis ja ehitusprojekt. Algne ehitusteatis ning ehitusprojekt on esitatud augustis 2016. 2018. aastal allkirjastatud ehitusprojektis käsitletakse ka veevarustuse ja kanalisatsiooniga seotud asjaolusid ning projektis on välja toodud, et arvestades korter 1 laiendamisega seonduvat voolukoguste säilimist olemasolevas mahus, on tagatud olemasoleva sisendtoru puhul normide kohased voolukogused ning arvestades korter laiendamisega seonduvat voolukoguste säilimist olemasolevas mahus, on tagatud olemasoleva väljaviigu puhul normide kohased voolukogused. Vastustajale jääb arusaamatuks, et millest on kaebaja järeldanud, justkui 380 V voolutugevus ei vasta ehitusloas sätestatule. Kui kaebaja on seda järeldanud 18.10.2004 ehitusloast nr 6551, kus on märgitud, et elektri olemasolu on 220 V, siis vastustaja toob välja, et kasutusloas nr 6565 on elektri olemasolu juures välja toodud nii 220 V kui ka 380 V. Ülepingega seotud väited on kaebajal tõendamata. Ehitusprojektis on välja toodud, et hoone peakaitsme suurus on 3x125 ning elektritarbimise suurenemine, mis kaasneb korter nr 1 laiendamisega, on olemasoleva peakaitsme baasil tagatud. Paljasõnaline on väide, et majas toimub amortisatsiooni suurenemine, sest keldrites toimub intensiivne liikumine. Vaikuse ja rahuga seotud küsimused ei ole ehitustehnilised, vaid korrakaitseseadusega reguleeritud. Esteetilise väljanägemise rikkumise väited on täielikult subjektiivsed ja tõendamata. Samuti ei ole vastustaja seotud selliste asjaoludega, mis võivad mõjutada eraisiku laenu taotlemist.
24.Vastustaja selgitas 05.06.2020 esitatud seisukohas, et on kaebajat teavitanud algatatud riiklikust järelevalvemenetlusest 09.08.2018 kirjaga. See tähendab, et riiklik järelevalve menetlus hõlmab kõiki ehitusseadustiku § 130 lg 2 p-des 1-6 nimetatud aluseid. Käesoleval juhul ei ole vastustaja lõpetanud Männiku tee 103 kinnistu juures riiklikku järelevalvemenetlust, sellele on viidatud ka vastustaja 01.04.2020 kirjas nr 4-5/599-4. Vastustaja selgitab, et tulenevalt Tallinna linna suurusest, on järelevalvemenetlusi pooleli väga palju, mistõttu üksikud järelevalvemenetlused võivad rohkem aega võtta. Vastustaja hinnangul, arvestades, et järelevalvemenetlus on veel käimas, on nimetatud kohustamisnõue ebavajalik.
Õiguskirjanduses on märgitud, et kohustamiskaebusega nõutav haldusakt või toiming ei tohi olla juba välja antud või tehtud. Kui nõutav haldusakt antakse välja või toiming tehakse kohtumenetluse ajal, muutub kohustamiskaebuse lahendamine võimatuks ja põhjendatud huvi korral minnakse üle tuvastamiskaebuse lahendamisele. Riigikohus on selgitanud, et järelevalvemenetluse lõpetamine on käsitatav riikliku järelevalve menetluse toiminguna. Kuna vastustaja ei ole riiklikku järelevalvet veel lõpetanud, siis pole ka vastavat toimingut tehtud, mistõttu on kohustamisnõue ebavajalik.
KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT
25.Kolmas isik selgitas vastusena kaebaja nõudele vastustaja kohustamiseks teha ettekirjutus Männiku tee 103 asuva mitteeluruumi nr 13 omanikule ventilatsiooniavade sulgemiseks ja projektijärgse fassaadi taastamiseks, et kuna maja teisel küljel olid ka juba ventilatsiooniavad, siis tegi kolmas isik samasugused. Alguses ei leitud samasuguseid reste nagu on maja teisel pool. Kohtule esitatud fotodelt on näha, et kolmas isik on paigaldanud samasugused restid, nagu teisel pool maja ning see ei riku fassaadi.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
Kohus, uurinud menetlusosaliste poolt esitatud tõendeid ja nende seisukohti, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
26.EhS § 35 lg 1 järgi tuleb käesolevas paragrahvis sätestatud juhul pädevat asutust ehitamisest eelnevalt teavitada. EhS § 36 lg 2 järgi tuleb ehitusteatis esitada vähemalt kümme päeva enne ehitise ehitamise alustamist. Kui pädev asutus ei teavita ehitusteatise esitajat kümne päeva jooksul pärast ehitusteatise esitamist vajadusest ehitusteatises esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks, siis võib alustada ehitamist. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kontrollib pädev asutus vajaduse korral, kas seoses ehitusteatises märgitud ehitise või ehitamisega tuleb: 1) viia ehitis või ehitamine nõuetega vastavusse; 2) kooskõlastada ehitis või ehitamine pädeva asutusega; 3) esitada ehitisele täiendavaid arhitektuurilisi, ehituslikke või kujunduslikke nõudeid; 4) kaasata kinnisasja omanik või kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanik. Kui esinevad käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud alused, siis lähtutakse ehitusloa menetluse, sealhulgas ehitusloa andmise menetluse tähtajast, ja ehitusloa andmisest keeldumise alustest. Kontrolli tulemusel esitatavad nõuded annab pädev asutus haldusaktina (EhS § 36 lg 6). EhS §-st 36 nähtub seega, et pädev asutus teostab kõigepealt esmast kontrolli, mille käigus võib selguda täiendava kontrolli vajadus. Kui esmases kontrollis ei selgu täiendava kontrolli vajadust (sh vajadust esitada lõikes 5 toodud nõudeid), aktsepteerib pädev haldusorgan vaikimisi ehitusteatise, andmata selle kohta haldusakti. Männiku tee 103 krt 1 ehitusteatise menetlust alustati 2016. aastal, mis nähtub kohtule esitatud 03.08.2016 ehitusteatise taotlusest (tl 31, 83). Ehitusteatise menetlusse kaasati arvamuse avaldamiseks Männiku tee 103 korteriühistu (12.08.2016 kirjad korteriühistule, tl 32, 37). Seega on tõendatud, et korteriühistu liikmetel oli võimalik oma seisukohad esitada juba ehitusteatise menetluses. Kuivõrd vastustaja ehitusteatise esmases kontrollis puudusi ei tuvastanud, loeti ehitusteatis teavitatuks 15.11.2018 ehk ehitusteatis aktsepteeriti vaikimisi ning puudus vajadus täiendavate nõuete andmiseks haldusaktiga.
27.EhS § 47 lg 1 kohaselt tuleb käesolevas paragrahvis sätestatud juhul ehitise kasutamisest või selle kasutusotstarbe muutmisest pädevat asutust eelnevalt teavitada. Kasutusteatis tuleb esitada, kui ehitis on valmis ja soovitakse asuda kasutama ehitist või selle osa ning sellega seonduvalt on täidetud ehitise kasutamisele esitatavad nõuded (lg 2).
EhS § 48 lg 2 sätestab, et kasutusteatis tuleb esitada vähemalt kümme päeva enne ehitise kasutamise alustamist või selle kasutusotstarbe muutmist. Kui pädev asutus ei teavita kasutusteatise esitajat kümne päeva jooksul pärast kasutusteatise esitamist vajadusest kasutusteatises esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks, siis võib asuda ehitist kasutama või muuta selle kasutusotstarvet. Lõige 5 lisab, analoogselt ehitusteatise menetlusega, et vajaduse korral kontrollib pädev asutus, kas seoses kasutusteatises märgitud ehitise kasutamise või selle kasutusotstarbe muutmisega tuleb: 1) viia ehitis nõuetega vastavusse; 2) kooskõlastada ehitise kasutamine või kasutusotstarbe muutmine pädeva asutusega; 3) kaasata kinnisasja omanik või kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanik. Kui esinevad käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud alused, siis lähtutakse kasutusloa menetluse, sealhulgas kasutusloa andmise menetluse tähtajast, ja kasutusloa andmisest keeldumise alustest. Kontrolli tulemusel esitatavad nõuded annab pädev asutus haldusaktina (EhS § 48 lg 6). Esmane kasutusteatise taotlus Männiku tee 103 krt 1 kohta esitati 10.05.2019 (tl 38). Kasutusteatise menetlusse kaasati Männiku tee 103 korteriühistu (tl 41), mis järeldub ka kaebaja 21.05.2019 kirjast (tl 42), kust nähtub et kaebaja sai 14.05.2019 teate kasutusteatise kohta. Kasutusteatis on loetud teavitatuks 06.08.2019 (tl 40). Seega anti teistele korteriomanikele võimalus esitada oma seisukohad nii ehitus- kui kasutusteatise menetluses ning kohtu hinnangul on tõendamata väited, et kaebajal ei olnud võimalik oma arvamust esitada.
28.Käesolevas vaidluses on oluline välja selgitada, mida peab vastustaja kasutusteatise ehitisregistrisse kandmisel hindama. Kaebaja hinnangul on kasutusteatise aktsepteerimine olnud õigusvastane, kuivõrd krt nr 1 laiendamine halvendab vee- ja kanalisatsioonikommunikatsioonide toimimist (vee äravool häiritud, veeavariid), täiendavate ruumide elektrivõrguga liitumisel on ülepinge tekkimise võimalus ning kaebaja hinnangul on keelatud seejuures 380V voolutugevuse kasutamine, keldrikorruse eluruumina kasutusele võtmisega kaasneb maja amortisatsioon (keldrikorruse intensiivsem kasutamine), hoone esteetilise välimuse kahjustumine ning seeläbi ka kaebajale kuuluva korteriomandi väärtuse vähenemine. Kaebaja on ka seisukohal, et kuivõrd ta ei ole andnud nõusolekut keldrikorruse välja ehitamiseks eluruumideks, on kasutusteatis ehitisregistrisse kantud õigusvastaselt. Vastustaja selgitas, et kuna ohtu tervisele vastustaja ei hinda ja muid ehitisest/ehitamisest tulenevaid ohutegureid ei ole vastustaja tuvastanud siis ei ole olnud alust teha ettekirjutust ehitise ja/või selle osa mitteotstarbekohase kasutamise lõpetamiseks (06.03.2020 vastus kaebusele, p 21, tl 28 pöördel).
29.Ehitusseadustiku eelnõu (SE 555) seletuskirjast (lk 92) nähtub EhS § 48 lg 2 kohta järgnev: Vastava nõude eesmärk on anda pädevale asutusele õigus veenduda kasutatava ehitise ohutuses kooskõlas avalik-õiguslike nõuetega ning teiste isikute õiguste kaitses. [...] Kui möödub 10 päeva ning pädev asutus ei teavita isikut täiendavate nõuete esitamisest, siis on tal võimalik õiguspäraselt ehitist kasutada. 10 päeva möödumine ei välista pädeva asutuse poolt teostatavaid hilisemaid kontrolle või järelevalvet ehitise nõuetele vastavuse üle. EhS § 48 lg 5 kohta on selgitatud aga järgnev (eelnõu seletuskirja lk 93): Nimetatud säte annab seadusliku aluse esitada ehitisele täiendavaid nõudeid. Täiendavate nõuete esitamiseks peab olema põhjendatud alus. Haldusorganil on tavapärane uurimispõhimõttest tulenev õigus küsida iseseisvalt teistelt isikutelt või taotlejalt täiendavat teavet, et selgitada välja taotluses esitatud ehitise nõuetele vastavus. Saades kasutusteatise, peab pädev asutus selgitama välja, kas ehitise ohutusest tulenevatest nõuetest võib osutuda
vajalikuks tingimuste andmine. Võib tekkida olukord, kus pärast täiendavate selgituste saamist ei ole vaja esitada tingimusi.
30.Eeltoodust järeldub, et vastustaja ülesandeks nii kasutusteatise esmases kontrollis, kui vajadusel ka täiendavas kontrollis, on veenduda ehitamise ja ehitise nõuetele vastavuses ning ohutuses. EhS § 11 lg 1 järgi peab ehitis kogu oma kasutusea vältel vastama selle kasutamise nõuetele ja olemasolu vältel olema ohutu. Vastustaja pädevuses on seejuures hinnata ehitusõiguslikke aspekte, nagu vastavust ehitusprojektile, seaduses, planeeringutes ning muudes dokumentides esitatud nõuetele ning kas ehitis on sellest lähtuvalt kasutamiseks ohutu nii isikule endale kui kolmandatele isikutele. Ehitis või ehitamine on ohutu, kui see ei põhjusta ohtu inimesele, varale või keskkonnale (EhS § 8 teine lause).
31.Kohus märgib, et kaasomanike või teiste korteriomanike kokkulepete ning nõusolekute olemasolu on eraõiguslik küsimus. Tallinna Ringkonnakohtu 16.01.2019 otsuses nr 3-17-1282 (p 17) on selgitatud, et teiste korteriomanike nõusoleku küsimus on eraõiguslik ning see ei ole ehitusteatise heakskiitmise eelduseks. Analoogselt toimib see põhimõte ka kasutusteatise menetluses. Vastustaja pädevusse ei kuulu korteriomanike omavaheliste kokkulepete ja nõusolekute kontrollimine, vaid ehitus- ja kasutusteatise kontrollimisel hindab vastustaja ehitusõiguslike nõuete täitmist. Kasutusteatise aktsepteerimisel hindab vastustaja ehitise kasutamise ohutust ning veendub, et kolmandate isikute õigused ei saaks sellest lähtuvalt kahjustatud. Kohtul puudub kahtlus, et vastustaja seda teinud ei ole. Kohtule ei nähtu selliseid asjaolusid, mis ilmselgelt välistaksid krt nr 1 laiendamise kasutusteatise õiguspärase aktsepteerimise ning asjaolusid, mida vastustaja oleks kasutusteatise hindamisel ehitise ohutuse aspektist tähelepanuta jätnud. Vastustaja vastusest kaebusele (tl 29-30) nähtub, et korteri nr 1 laiendamisega seonduvaid vee- ja kanalisatsioonivarustuse nõuetekohasuse aspekte on käsitletud 2016. a krt nr 1 laiendamise ehitusprojektis (tl 67). Hoone veevarustuse sisendtoru 32x2,9. Arvestades krt nr 1 laiendamisega seonduvat voolukoguste säilumist olemasolevas mahus, on tagatud olemasoleva sisendtoru puhul normidekohased voolukogused. Hoone reoveekanalisatsiooni väljaviik d160mm. Arvestades krt nr 1 laiendamisega seonduvat voolukoguste säilumist olemasolevas mahus, on tagatud olemasoleva väljaviigu puhul normidekohased voolukogused. Samuti on vastustaja välja toonud, et Männiku tee 103 hoonele väljastatud kasutusloas nr 6565 on elektri olemasolu juures välja toodud voolutugevused nii 220V kui ka 380V (tl 73). Vastustaja on seega kontrollinud, et krt nr 1 laienemisega seonduvalt on ohutu elektritarbimine tagatud. Vastavalt ehitusprojektile (tl 68) on hoone peakaitsme suurus 3x125A. Elektritarbimise suurenemine, mis kaasneb kor nr 1 laiendamisega, on olemasoleva peakaitsme baasil tagatud. Seega ei ole kohtu hinnangul tõendamist leidnud kaebaja väited võimalike puuduste osas seoses krt nr 1 laiendamise käigus hoone elektrivõrgustikku ühendatavate ruumidega. Kohtu hinnangul ei ole kasutusteatise hindamise aspektist veenvad kaebaja väited maja intensiivsema amortisatsiooni ning sellega seonduvalt kaebajale kuuluva korteriomandi väärtuse vähenemise kohta. Kuigi hoone kasutamisega kaasneb paratamatult selle loomulik amortisatsioon, ei ole kaebaja tõendanud, et keldrikorruse kasutamine eluruumidena suurendaks seda sellisel määral, mis kujutaks endast ohtu kolmandatele isikutele, sh kaebajale. Kuigi kaasomandi suhtes omavoliliste muudatuste tegemine võib per se põhjustada teiste kaasomanike või korteriomanike õiguste riiveid, ei ole see asjaolu, mille tõttu vastustaja avalikõiguslikus menetluses peaks jätma kasutusteatise registreerimata. Vastustaja hindab seda, kas projekt on ehituslikult sobiv või mitte. Käesoleval juhul tuleb kasutusteatise hindamisel eristada avalik-õiguslikku poolt (ehitusõiguslikud küsimused) ning tsiviilõiguslikku poolt (kaasomanike nõusolek jmt). Avalik-õiguslikus menetluses kasutusteatise alusel loa andmine ei sõltu tsiviilõigusliku nõusoleku olemasolust ning ei ole selle eelduseks. Kohus nendib, eelviidatu ei tähenda ka seda, et enne ehitama asumist ei peaks asjakohast kaasomanike või korteriomanike
nõusolekut küsima, kuid selle olemasolu või puudumise hindamine, samuti kellelt ja mille jaoks on nõusolekut vaja, ei kuulu vastustaja pädevusse ning nõusoleku puudumisest tulenevad vaidlused on tsiviilkohtumenetluse küsimused.
32.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et puudub alus kasutusteatise nr 1911301/04878 ehitisregistrisse kandmise õigusvastasuse tuvastamiseks ning vastustaja kohustamiseks kasutusteatis uuesti läbi vaadata. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja esile toonud selliseid asjaolusid, mille põhjal saaks nentida, et vastustaja ei ole kasutusteatisega nõustumisel hinnanud kõiki asjassepuutuvaid ehitise kasutamise ohutuse ja nõuetelevastavuse küsimusi. Korteriomanike omavahelise kokkuleppe või nõusoleku hindamine ei ole vastustaja pädevuses ning ei välista avalik-õigusliku loa andmist.
33.Kaebaja on taotlenud ettekirjutuse tegemist Männiku tee 103 asuva mitteeluruumi nr 13 omanikule ventilatsiooniavade sulgemiseks ja projektijärgse fassaadi taastamiseks. Kaebaja hinnangul on ventilatsiooniavad ebaesteetilised ja rikuvad maja fassaadi välimust, lisaks väljub ventilatsiooniavadest toidu valmistamise aroome, mille tõttu kaebaja oma akna sulgema peab. Riigikohus on leidnud 13.12.2018 otsuses haldusasjas nr 3-16-1050 järgmist: Kohalikule omavalitsusele on pandud ülesanne teha riiklikku järelevalvet ehitiste ja ehitamise nõuetele vastavuse üle (ehitusseadustiku (EhS) § 130 lg 2 p 2). Sellised nõuded hõlmavad muuhulgas ehitise ohutust kogu tema kasutusea vältel (EhS § 11 lg 1), ehitamise vastavust ehitusprojektile (EhS § 12 lg 1) ja kohustust rakendada ehitamisel abinõusid teiste isikute õiguste ülemäärase kahjustamise vastu (EhS § 12 lg 3). Ehitis või ehitamine on ohutu, kui see ei põhjusta ohtu inimesele, varale või keskkonnale (EhS § 8 teine lause). Ehitise ja ehitamise ohutust nõudvad normid on avaliku õiguse normid, millest tulenevate õiguste kaitstus on avaliku korra osa (vt KorS § 4). /.../Avalikku korda ähvardava ohu ennetamine, ohukahtluse korral ohu väljaselgitamine, ohu tõrjumine ja korrarikkumise kõrvaldamine on esmajoones ohu või ohukahtluse põhjustanud isiku ülesanne (KorS § 2 lg 2). Kui tema tegevus ei ole piisav või muul põhjusel eesmärgipärane, tuleb sekkuda korrakaitseorganil (samas lg 3). /.../ Ohukahtluse korral on pädeval korrakaitseorganil õigus kohaldada ohu olemasolu väljaselgitamiseks seaduses ettenähtud meetmeid (KorS § 27). Kui kaebaja hinnangul kahjustab ventilatsiooniavade tegemine tema kui korteriomandi omaniku õigusi, on tal subjektiivne õigus ehitusjärelevalve menetluse läbiviimise õiguspärast otsustamist nõuda (RKHKo nr 3-16-1050, p-d 11, 12). Halduskohtute praktika kohaselt ei ole isikul subjektiivset õigust nõuda järelevalvemenetluses konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui pädevus- ja volitusnorm näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse järelevalvemeetme rakendamiseks. Kaebajal on aga õigus nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemeetme rakendamise üle kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve (vt RKHK 28.06.2017 otsus asjas nr 3-3-1-73-16, p 41; 23.03.2016 otsus asjas nr 3-3-1-86-15, p 13).
34.Vastustaja on selgitanud 05.06.2020 esitatud seisukohas (tl 96), et kuivõrd vastustaja ei ole lõpetanud Männiku tee 103 kinnistu suhtes 09.08.2018 algatatud järelevalvemenetlust, ei ole kaebaja kohustamisnõue vajalik. Kohtupraktikas on selgitatud, et kohustamisnõude rahuldamise üheks eelduseks on see, et vastustaja on õigusvastaselt keeldunud haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest, olnud tegevusetu või viivitanud (RKHK 23.03.2016 otsus asjas nr 3-3-1-85-15, p 12). Käesoleval juhul on Männiku tee 103 kinnistu suhtes pooleli järelevalvemenetlus, mistõttu ei ole menetluse lõpptulemus teada, sh kas ning milline saab olema rakendatav järelevalvemeede. Sellest tulenevalt on kaebaja kohustamisnõue praegusel hetkel ennatlik ning kohtul puudub võimalus seega hinnata vastustaja tegevuse õigusvastasust. Vastustaja ei ole võtnud veel seisukohta järelevalvemenetluse lõpetamise osas, mh võimaliku järelevalvemeetme rakendamise kohta. Kuivõrd järelevalvemenetlus on algatatud, ei ole vastustaja olnud tegevusetu ning kohtu hinnangul ei ole vastustaja, arvestades Tallinna linna suurust ning võimalike järelevalvemenetluse hulka, käesolevaks hetkeks ka ebamõistlikus viivituses. Kohus nõustub vastustajaga ning leiab, et kuivõrd pooleli oleva järelevalve
menetluse käigus hinnatakse EhS § 130 lg 2 p-des 1-6 nimetatud aluseid, mille tulemusena otsustab vastustaja järelevalvemeetme rakendamise üle (mh võimaliku ettekirjutuse tegemise üle), ei ole käesoleval juhul alust rahuldada kaebaja kohustamisnõuet ettekirjutuse tegemiseks kolmandale isikule. Kohus märgib, et ei ole välistatud, et vastustaja jõuab ka ise järelevalvemenetluse tulemusel järeldusele, mis tingib kaebaja osutatud mitteeluruumide ümberehituste (mitteeluruumid nr 11, 13 ja 14) korrigeerimiseks ettekirjutuse tegemise. Juhul kui vastustaja otsustab järelevalvemenetluse lõpetada, on kaebajal seejärel vajadusel võimalik vastav toiming vaidlustada ning esitada kohustamisnõue järelevalvemenetluse läbiviimiseks ning järelevalvemeetme rakendamise kaalumiseks. Eelnevast järelduvalt jätab kohus rahuldamata kaebaja nõude kohustada vastustajat tegema ettekirjutus Männiku tee 103 asuva mitteeluruumi nr 13 omanikule (kolmandale isikule) ventilatsiooniavade sulgemiseks ja projektijärgse fassaadi taastamiseks.
35.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega tehti otsus kaebaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ja kolmas isik ei ole taotlenud menetluskulude välja mõistmist, jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.