Tallinna Ringkonnakohus Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Kaire Pikamäe ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.06.2020, Tallinn
Haldusasja number
3-19-1658
Haldusasi Menetlusosalised
A.N kaebus Maksu- ja Tolliametilt hüvitise väljamõistmiseks Kaebaja A.N, volitatud esindaja Jüri Urb Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Kristel Uibo
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 27.03.2020 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
A.N apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta A.N apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 27.03.2020 otsus haldusasjas nr 3-19-1658 muutmata. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 212 lg 1).
hiljemalt
30.07.2020
Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist
3-19-1658 (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Maksu- ja Tolliameti (MTA) ametnikud vaatasid 02.07.2019 A.Ni sõiduki läbi, mille kohta läbivaatusakti ei vormistatud.
2.A.N esitas 17.07.2019 Politsei- ja Piirivalveametile avalduse, milles palus hüvitada läbivaatusega tekitatud kahju 4498,12 eurot ja uue turvatooli ostmise kulu 219 eurot. Politsei- ja Piirivalveamet edastas avalduse läbivaatamiseks MTA-le. Mõningad detailid kapoti all, salongis ja pagasiruumis olid lõhutud. Sõiduki esialgne olukord jäeti taastamata. Demonteeritud osi ei paigaldatud korralikult. Tuhatoos tehti katki ja seda ei paigaldatud oma kohale. Sõiduki ekraan muljuti. Sõiduki pagasiruumis eemaldati kate ning seda ei paigaldatud korralikult. Kinnitusvahendid olid kadunud. Pagasiruumi avamis- ja sulgemissüsteem ei toimi. Sõiduki poritiibade demonteerimisel lõhuti eesmine parempoolne poritiivad. Sõidukit tõsteti tõstukiga ja selle tulemusena kahjustati põhja aluseid karpe. Läbiotsimisel kasutati koera, kes kraapis küüntega sõiduki keret. Lapse turvatool lõhuti. Sõiduki signalisatsioon ei toimi. Esipaneel (roolipiirkonnas) ei ole korralikult kinnitatud. Kapoti all olevat tihendit ei paigaldatud kohale.
3.MTA jättis 30.07.2019 otsusega nr 9-7/020531-1 kahju hüvitamise nõude rahuldamata. Transpordivahendit vaadati läbi valdaja nõusolekul. Esemed sõidukis (aiakühvel, kummikindad, sularaha 3000 eurot kilekotis) ning taotleja käitumine ja ametnikele antud selgitused (sh et sõidukis on tarvitatud kanepit) olid piisavad, et jätkata sõiduki täielikku läbivaatust. Läbivaatuse käigus demonteeriti ja avati sõiduki kere ja salongi detaile, pääsemaks ligi auto tühimikesse, et kontrollida narkootiliste ainete olemasolu. Sõidukit ei lõhutud ja detaile ei jäetud tagasi panemata. Sõiduki salongi detailid ja polster olid kohati lahtised juba enne läbivaatust. Sõiduki üles tõstmisel toetus sõiduk raamile, sest küljekarpide alused olid roostetanud ning neid ei olnud võimalik ülestõstmiseks kasutada. Seetõttu ei saanud sinna muljumisjälgi jääda. Pärast tolliläbivaatust küsiti kaebajalt, kas ta soovib läbivaatusakti vormistamist, mida viimane aga ei soovinud. Tuvastatud ei ole, et sõidukil või selles olnud esemetel oleks tekkinud vigastusi ametnike tegevuse tagajärjel. Pärast sõiduki läbivaatust ja enne angaarist väljumist taotleja veendus ja kinnitas ametnikele, et midagi pole maha jäänud ning sõiduk on komplektne.
4.A.N esitas 29.08.2019 kaebuse MTA-lt hüvitise 4717,12 euro väljamõistmiseks.
5.MTA taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist. Avalik võim pole kaebaja õigusi rikkunud. Kaebaja pole tõendanud kahju tekkimist ja põhjusliku seose olemasolu.
6.Tallinna Halduskohus jättis 27.03.2020 otsusega kaebuse rahuldamata.
2(6)
3-19-1658 MTA-l oli tolliseaduse (TS) § 61 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 49 alusel õigus teostada vallasasja läbivaatust. Pooled vaidlevad selle üle, kas läbivaatus viidi läbi nõuetele vastavalt. Läbivaatuse kohta ei vormistatud läbivaatuse akti ning läbivaatuse käiku ei ole ka muul viisil fikseeritud. Seetõttu ei ole võimalik tõendada, kas läbivaatuse käigus tehti vigu ja mis seisukorras sõiduk ning selle sees olev turvatool enne ja pärast läbivaatust olid. Läbivaatuse akti vormistamata jätmine ei olnud vaidlusaluses olukorras õigusvastane, kuid seda tuleb taolises olukorras pidada soovitavaks. TS § 31 lg 1 sätestab küll üldreegli, et transpordivahendi läbivaatuse tulemused kajastatakse läbivaatuse aktis, kuid samas sätestab TS § 31 lg 2, et kui läbivaatuse käigus ei avastata korrarikkumisele viitavaid asjaolusid või kui transpordivahendi läbivaatuse käigus selles olevat kaupa ei teisaldata, läbivaatuse akti ei vormistata, v.a kui asjaomane isik seda nõuab. Kohtuistungil avaldas kaebaja, et läbivaatuse dokumenteerimise kohta öeldi temale kohapeal, et see ei ole kohustuslik (kohtuistungi protokoll, kell 10:16). Seega pidi kaebaja aru saama, et läbivaatuse akti vormistamine ei ole välistatud ja ta saab seda soovi korral nõuda. Kuna kaebaja läbivaatuse akti vormistamist ei nõudnud, ei ole MTA selle vormistamata jätmisel õigusvastaselt käitunud ja kaebaja subjektiivseid õigusi ei ole sellega rikutud. Kaebaja sõiduki kahjustamine 02.07.2019 läbivaatuse tulemusena ei ole tõendatud. Kaebaja on lasknud sõiduki kahjustused ja nende parandamise kulu fikseerida AS Topauto 15.07.2019 hinnapakkumises (4498,12 eurot). Kuigi hinnapakkumises märgitud kahjustused olid kaebaja sõidukil olemas, ei tõenda AS Topauto hinnapakkumine, et sõidukit kahjustati 02.07.2019 sõiduki läbivaatuse käigus. Tõendatud ei ole, et kaebaja ostis uue turvatooli. Kaebaja õe 09.07.2019 tehtud fotod ei tõenda, et tegemist on 02.07.2019 tekitatud kahjuga. Kuna kaebaja sõiduk oli üsna vana, ei saa välistada, et kaebuses loetletud kahjustused olid olemas juba enne 02.07.2019 läbivaatust. Välistada ei saa ka mõne kahjustuse tekkimist pärast läbivaatust ja enne AS Topauto poole pöördumist. MTA 02.07.2019 läbivaatuse ja AS Topauto hinnapakkumise tegemise vahe on 13 päeva. Kaebaja väitel avastas ta puudused juba järgneval päeval pärast läbivaatuse toimumist (kohtuistungi protokoll, kell 10:17:45). Väidetavalt ei olnud kaebajal aega kohe AS Topauto poole pöörduda ja auto seisis mõnda aega (kohtuistungi protokoll, kell 10:18:10). Usutav on, et autoparandusega tegelevatel ettevõtetel on pikad järjekorrad, kuid kaebajal oli piisavalt võimalusi fikseerida sõiduki seisund juba vahetult pärast 02.07.2019 läbivaatust ja informeerida sellest vastustajat. Kaebajal oli võimalus nõuda transpordivahendi läbivaatuse akti vormistamist. Seda õigust tema eest ei varjatud (kohtuistungi protokoll, kell 10:16). Kaebajal oli ka läbivaatusele järgneval päeval võimalik auto seisund üle vaadata ning puuduste avastamisel teha nendest fotod ja saata need vastustajale. Kaebaja esitatud fotod on tehtud alles 09.07.2019. Kuna kaebaja kinnitas kohtuistungil, et talle jäi läbivaatuse käigus mulje, et sõidukit võidakse kahjustada (kohtuistungi protokoll, alates kell 10:15:02), võis kaebajalt seda enam eeldada, et ta laseb läbivaatuse akti vormistada ja selgitab viivitamata ise välja sõiduki võimalikud kahjustused ja annab nendest MTA-le märku. Kaebaja ei käitunud pärast 02.07.2019 läbivaatuse teostamist viisil, et tagada oma õiguste kaitse ja vältida hilisemat tõendamisest võrsunud vaidlust. Kohtuistungil väitis vastustaja esindaja, et 02.07.2019 läbivaatust teostanud isikud on teada ja neilt võeti suulised seletused (kohtuistungi protokoll, kell 10:25). Suulisi seletusi ei ole protokollitud ega muul viisil kirjaliku dokumendina vormistatud. Seega pole kaebajal ega kohtul võimalik kindel olla, kas suulised seletused üldse võeti. Taotluse lahendamise ajal oli 3(6)
3-19-1658 MTA-l võimalik küsida kirjalikke selgitusi läbivaatuse läbi viinud MTA ametnikelt. Kuna vaidlusalusest läbivaatusest ei olnud veel väga palju aega möödunud, võinuks ametnikud veel läbivaatuse asjaolusid mäletada ja seletuste kirjalik vorm oleks olnud kaebaja jaoks usaldusväärsem. Usutav on, et kohtuistungi ajaks ei mäleta 02.07.2019 läbivaatust läbi viinud ametnikud enam läbivaatuse asjaolusid, mistõttu ei nõudnud kaebaja nende ülekuulamist kohtumenetluses. Pärast kahju hüvitamise taotluse saamist oli MTA-l võimalik kaebaja sõiduk ka ise üle vaadata, et veenduda kaebaja väidete ja AS Topauto 15.07.2019 hinnapakkumises väljatoodu õigsuses. Kohus ei ole veendunud, et vastustaja lahendas kahju hüvitamise taotluse piisava põhjalikkusega. Käesoleva kaebuse lõpplahendust see siiski ei muuda, sest kaebajale avaliku võimu kandja tegevusega varalise kahju tekitamine on tõendamata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.A.N esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb halduskohtu otsuse tühistamist ja 4717,12 euro suuruse kahjuhüvitise väljamõistmist. Kohus hindas tõendeid valesti. Kaebaja tõendas vigastuste olemasolu. MTA oleks pidanud fikseerima sõiduki olukorra nii enne kui ka pärast läbivaatust. Kaebaja juhtis ametnike tähelepanu sõiduki detailide valesti demonteerimisele. Kaebajalt ei saanud oodata, et ta oleks pärast sõiduki läbivaatust nõudnud tollilt protokolli vormistamist. Kaebaja tegutses kiiresti, sest ta tegi vigastustest fotod ja pöördus esimesel võimalusel autoteenindusse. MTA ei tundnud kordagi huvi auto vigastuste vastu ega tulnud autot üle vaatama.
8.MTA taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist. MTA pole õigusvastaselt tegutsenud. Läbivaatuse käigus demonteeriti ja avati sõiduki kere ja salongi detaile, pääsemaks ligi auto tühimikesse. MTA kontrollis narkootiliste ainete olemasolu. Sõiduki detaile ei lõhutud ega jäetud läbivaatuse käigus tagasi panemata. Sõiduki salongi detailid ja polster olid lahtised juba enne läbivaatust. Läbivaatuse käigus tõsteti sõiduk tõstukiga üles. Sõiduk toetati raamile, kuna küljekarpide aluseid kohti ei olnud võimalik keredetailide roostetuse tõttu sõiduki ülestõstmiseks toetusena kasutada. Seetõttu ei saanud sinna muljumisjälgi jääda. Pärast tolliläbivaatust küsiti apellandilt, kas ta soovib läbivaatusakti vormistamist, mida apellant aga ei soovinud. Apellant ei nõudnud kohapeal ühegi dokumendi vormistamist ega väidetavate kahjustuste fikseerimist, mis seab kahtluse alla apellandi seisukoha, et kirjeldatud kahjustused tekitas vastustaja. Praktikas fikseeritakse sõidukitele tehtud kahjustused protokollis või läbivaatuse aktis. Kahju tekitamine ei ole tõendatud. Pärast sõiduki läbivaatust ja enne angaarist väljumist apellant veendus ja kinnitas ametnikele, et midagi pole maha jäänud ning sõiduk on komplektne. Sõidukisse peidetud ainete avastamiseks on tehniliste vahendite, sh tõstuki ja teenistuskoera kasutamine vältimatu. Põhjuslik seos ei ole tõendatud. Apellant ei ole tõendanud, et kirjeldatud kahjustused tekkisid sõiduki läbivaatuse tagajärjel. Arusaamatu on, miks apellant kahjustuste väidetaval olemasolul ei fikseerinud neid kohapeal pärast auto läbivaatust ega esitanud vastavat pretensiooni kohe. Sõidukite müügiportaali andmete kohaselt on apellandi 2003. aasta sõiduki turuväärtus umbes 1000 eurot. Seega ei saa apellandi poolt kahju hüvitamiseks nõutud summat pidada
4(6)
3-19-1658 proportsionaalseks. Kahju hüvitamine ei tohi viia olukorrani, kus kannatanu oleks pärast kahju hüvitamist majanduslikult paremas olukorras kui ilma kahju tekitamiseta (alusetu rikastumine).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega neid kordamata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
10.Kaebaja leiab, et auto läbivaatuse käigus vigastuste tekitamine on tõendatud ning MTA oleks pidanud fikseerima sõiduki olukorra nii enne kui ka pärast läbivaatust. MTA ja kohus seevastu leidsid, et kuna kaebaja ei nõudnud läbivaatuse akti vormistamist, pole MTA õigusvastaselt käitunud ning kahju tekitamine läbivaatuse käigus on tõendamata.
11.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 järgi võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Kaebaja peab kahju nõudmisel tõendama kahju aluseks olevaid asjaolusid (nt kahju, põhjuslikku seost läbivaatuse ja kahju vahel) (HKMS § 59 lg 1; Riigikohtu 03.04.2020 otsus asjas nr 3-17-98, p 33).
12.Kaebaja taotleb auto taastamise kulutuste hüvitamist. Pooled vaidlevad selle üle, kas kaebaja autol esinevad kahjustused tekitas MTA sõiduki läbivaatuse käigus. Kaebaja arvates tõendavad väidetavat kahju tekitamist kaebaja õe 09.07.2019 tehtud fotod ja AS Topauto 15.07.2019 hinnapakkumine. Muid tõendeid pole kaebaja esitanud. Tunnistajate ülekuulamist ei pidanud kaebaja vajalikuks (kohtuistungi protokoll; dtl 191).
13.Kaebaja pole pärast sõiduki läbivaatust ja selle kättesaamist läbivaatuse käigus väidetavalt tekitatud vigastustele tähelepanu juhtinud. Selle kohta puudub ka protokoll.
14.Üldjuhul tuleb seaduse ja kohtupraktika kohaselt riikliku järelevalve meetmete kohaldamine protokollida (vt KorS § 49 lg 6, § 51 lg 7 ja § 52 lg 6; Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2020 otsus asjas nr 3-19-1719, p 25). Nõuetele vastav protokoll aitab vältida vaidlusi teostatud menetlustoimingute üle ning on oluliseks tõendusmaterjaliks mõlemale osapoolele (Riigikohtu 18.04.2012 otsus asjas nr 3-3-1-90-11, p 17; 30.05.2000 otsus asjas nr 3-3-1-2000, p 4). Tolliläbivaatus on riikliku järelevalve menetlustoiming (Riigikohtu 07.10.2011 otsus asjas nr 3-1-1-67-11, p 8). TS § 31 lg 1 kohaselt kajastab toll sõiduki läbivaatuse tulemused läbivaatuse aktis (TS § 31 lg 1). Läbivaatuse akti ei vormistata, kui sõidukist kaupa ei teisaldata, v.a kui asjaomane isik seda nõuab (TS § 31 lg 2). Läbivaatuse aktis tuleb fikseerida nii läbivaatuse tulemus kui ka vajadusel muud menetlustoimingu käigus esitatud taotlused (nt vara kahjustamise kohta). Menetlustoimingu protokollil on tõenduslik tähendus (Riigikohtu 03.11.2015 otsus asjas nr 3-3-1-36-15, p 15). MTA selgitas, et pärast tolliläbivaatust küsiti kaebajalt, kas ta soovib läbivaatusakti vormistamist, mida viimane aga ei soovinud (MTA 30.07.2019 kahjunõude rahuldamata 5(6)
3-19-1658 jätmise otsus nr 9-7/020531-1; dtl 26). Kaebaja ei ole väitnud, et ta soovis läbivaatusakti vormistamist (kohtuistungi protokoll; dtl 190). Seega ei ole MTA läbivaatusakti vormistamata jättes rikkunud seadust. Isegi kui protokollimata jätmine oli õigusvastane, ei järelduks sellest kaebajale kahju põhjustamine (vt Riigikohtu 03.11.2015 otsus asjas nr 3-3-1-36-15, p 15).
15.Halduskohus on tõendeid hinnates jõudnud õigele järeldusele, et kaebaja esitatud tõendid ei luba järeldada seda, et väidetava kahju tekitas MTA 02.07.2019 läbivaatusel. Kohtuistungil antud seletustest võib järeldada, et kaebajale jäi juba auto läbivaatuse teostamisel mulje, et sõidukit võidakse kahjustada (kohtuistungi protokoll; dtl 190). Olukorras, kus kaebajal selline kahtlus tekkis, võis temalt eeldada, et ta taotleb selle kohta ka kirjaliku protokolli vormistamist ja koos ametnikega sõiduki üle vaatamist. Halduskohus põhjendas, miks ta ei pea kaebaja õe 09.07.2019 tehtud fotosid ja kaebaja selgitusi kahju tekkimise kohta usutavaks. Arvesse tuleb võtta ka asjaolu, et kaebaja auto ei ole mitmel korral ülevaatust läbinud. Tegemist oli vanema autoga (Maanteeameti andmete kohaselt on sõiduk esmakordselt registreeritud 2003. a-l ja selle läbisõit on üle 300 000 km). Seetõttu ei saa välistada, et kaebuses märgitud kahjustused võisid olemas olla juba enne läbivaatust. AS Topauto hinnapakkumine ei tõenda väidetava kahju tekkimist vaidlusaluse läbivaatuse tulemusena. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et käesolevas asjas ei ole kaebaja tõendanud kahjuhüvitise nõudmise aluseks olevaid asjaolusid, mis võimaldaksid järeldada, et kahju tekitati just 02.07.2019 sõiduki läbivaatuse käigus. Kuna kaebaja kasutas kogenud õigusteadmistega isiku abi, ei ole piisavate kahju hüvitamist kinnitavate asjaolude näitamata jätmine või tõendite esitamata jätmine õigustatav ka kaebaja menetlusliku kogenematusega.
16.Eeltoodust tulenevalt jätab rahuldamata.
ringkonnakohus
A.N
apellatsioonkaebuse
17.Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja menetluskulude väljamõistmist ei taotle.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.