X kaebus Maksu- ja Tolliametilt hüvitise väljamõistmiseks summas 4717,12 eurot
Menetlusosalised
Kaebaja – X, volitatud esindaja Jüri Urb Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Kristel Uibo
Asja läbivaatamine
Istungil 05.03.2020
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 27.04.2020.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliameti (MTA) uurimisosakonna Lääne talituse inspektorid peatasid Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas Uulus 02.07.2019 kell 21.45 Ikla kaudu Eestisse sisenenud X poolt juhitud sõiduki registreerimisnumbriga XXXXXX, et teostada riiklikku järelevalvet vastavalt tolliseaduse § 1 lg 2, § 60 ja § 61. MTA ametnikud palusid avada pagasiruumi, mida X tegi. Läbivaatuse käigus kasutati narkokoera, kes reageeris ja aktiivselt markeeris sõidukit. Seetõttu sõideti täiendavaks tolliläbivaatuseks tollikontrolliangaari Pärnus Rannametsa tee 4. Sõidukist keelatud esemeid ei leitud.
2.X pöördus AS-i TOPAUTO, kus 15.07.2019 fikseeriti kahjude ulatus ning maksumus 4498,12 eurot.
3.X esitas 17.07.2019 Politsei- ja Piirivalveametile avalduse, milles tõi välja erinevad kahjustused, mis sõidukile läbiotsimise ajal tekitati, ja palus selgitada, miks sõiduki kontrollimise ja läbiotsimise kohta ei väljastatud protokolli, miks ei selgitatud, mis põhjusel 1(6)
sõiduk läbi otsitakse ja miks ei tutvustatud õigusi ja kohustusi seoses sõiduki kontrollimisega ja läbiotsimisega. X palus hüvitada läbiotsimisega tekitatud kahju sõiduki taastamiseks summas 4498,12 eurot ja uue turvatooli ostmise kulu summas 219 eurot.
4.Politsei- ja Piirivalveamet edastas avalduse läbivaatamiseks MTA-le.
5.MTA vastas X selgitustaotlusele ja kahjunõudele 30.07.2019 vastusega nr 97/020531-1. MTA selgitas, et tegemist ei olnud läbiotsimisega, vaid transpordivahendi läbivaatusega, mida teostati valdaja nõusolekul. MTA märkis, et kuna vastavalt seadusele tekib ametnikel selgituskohustus isiku soovil, mida X kohapeal ei teinud, siis ei olnud vajadust temale ka õigusi ja kohustusi selgitada. MTA väitel küsiti X pärast tolliläbivaatust, kas ta soovib läbivaatusakti vormistamist, kuid seda ta ei soovinud. MTA jättis kahju hüvitamise nõude rahuldamata, kuivõrd ametnike poolt kahju tekitamist ei ole tuvastatud. MTA märkis, et sõiduk oli pärast läbivaatust samas olukorras ja kindlasti ei tekitatud avalduses nimetatud vigastusi ega puudujääke.
6.X esitas 29.08.2019 Harju Maakohtusse Tallinna Halduskohtule adresseeritud kaebuse MTA-lt hüvitise väljamõistmiseks summas 4717,12 eurot (tekitatud kahju 4498,12 eurot ja uue turvatooli ostmise kulu 219 eurot). Kaebus edastati 30.08.2019 Tallinna Halduskohtule.
7.Tallinna Halduskohus võttis kaebuse 19.09.2019 määrusega menetlusse.
8.Kohus vaatas kaebuse läbi 05.03.2020 toimunud kohtuistungil.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
9.Kaebaja väitel tekitasid ametnikud läbiotsimise käigus tema sõidukile järgnevad kahjustused: 1) tuhatoos oli katki ja seda ei paigaldatud oma kohale tagasi; 2) sõiduki ekraan oli muljutud; 3) sõiduki pagasiruumis eemaldati kate, mis pärast läbiotsimist ei olnud korralikult kohale paigaldatud. Kinnitusvahendid on kadunud. Selle tulemusel lakkas pagasiruumi avamisja sulgemissüsteem toimimast ning sõiduki pagasiruumi ei olnud võimalik pääseda (pagasilukku sattus plastikust osa); 4) sõiduki porilaudade demonteerimisel lõhuti eesmine parempoolne porilaud; 5) sõidukit tõsteti tõstuki abil, mille tõttu kahjustati põhja aluseid (karbid) mõlemal küljel; 6) läbiotsimisel kasutati koera, mille tõttu sõiduki kere on küüntega kraabitud; 7) lõhutud on lapse turvatool. Läbiotsimise käigus lõhuti turvatooli detail, mis kaitseb lapse pead õnnetuse ajal külgkokkupõrke korral, mistõttu turvatooli ei ole enam võimalik kasutada; 8) läbiotsimisega seotud toimingute tõttu lõpetas sõiduki signalisatsioon oma töö; 9) esipaneel (roolipiirkonnas) ei ole korralikult kinnitatud, poldid puuduvad; 10) kapoti all olev tihend ei ole paigaldatud kohale. Kapoti alla jäävad osad ei ole korralikult suletud. Salongi filtri kaas ei ole paigas.
10.MTA leidis oma vastuses, et akti läbivaatuse kohta ei koostatud, kuna isik seda ei nõudnud ja kaupa ei teisaldatud. Tolliseaduse § 31 lg 1 sätestab, et kauba, transpordivahendi, pagasi või reisija läbivaatuse tulemused kajastatakse läbivaatuse aktis. Lõige 2 sätestab, et kui pagas vaadatakse läbi reisija juuresolekul ja läbivaatuse käigus ei avastata korrarikkumisele viitavaid asjaolusid või kui transpordivahendi läbivaatuse käigus selles olevat kaupa ei teisaldata, siis läbivaatuse akti ei vormistata, välja arvatud kui asjaomane isik seda nõuab. Antud juhtumil lammutati auto osaliselt laiali. See tähendab seda, et igal juhul oleks tulnud akt auto läbivaatuse kohta koostada. Samuti ei vasta tõele see, et kaebuse esitaja ei soovinud akti koostamist. Kaebaja soovis protokolli, kuid ametnikud vastasid selle peale, et kuna ta tuli
2(6)
vabatahtlikult kontrolli, siis protokolli ei koostata. Kaebuse esitajale mingeid selgitusi ei antud, miks tema auto läbi otsitakse ja millised on tema õigused.
11.Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 ja § 8 lg 1 alusel palub kaebaja mõista välja Eesti Vabariigilt kaebajale tekitatud kahju summas 4498,12 eurot ja uue turvatooli ostmise kulu 219 eurot, kokku 4717,12 eurot. Vastustaja seisukohad
12.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata.
13.Vastustaja leiab, et käesoleval juhul ei ole vastutuse alused täidetud. Puudub isiku õiguste rikkumine avaliku võimu kandja õigusvastase tegevuse läbi, isik ei ole tõendanud kahju tekkimist ja isik ei ole tõendanud põhjusliku seose olemasolu.
14.Antud juhul ei olnud tegemist läbiotsimisega, vaid transpordivahendi läbivaatusega, mida teostati valdaja nõusolekul. Esemed sõidukis ja kaebaja käitumine ning ametnikele antud selgitused olid piisavad, et jätkata sõiduki täieliku läbivaatusega tolliangaaris. Läbivaatuse käigus demonteeriti ja avati sõiduki kere ja salongi detaile, pääsemaks ligi auto tühimikesse, et kontrollida narkootiliste ainete olemasolu. Kindlasti aga ei lõhutud neid ega jäetud läbivaatuse käigus tagasi panemata. Sõiduki salongi detailid ja polster olid kohati juba lahtised enne läbivaatust, mis pigem hõlbustasid läbivaatust, sest vähendasid vajadust sõiduki detaile täiendavalt avada. Läbivaatuse käigus tõsteti sõiduk tõstukiga üles, toetudes sõiduki raamile, sest tavapärast, kaebaja poolt viidatud küljekarpide aluseid kohti, ei olnud võimalik keredetailide roostetuse tõttu sõiduki ülestõstmiseks toetusena kasutada ja seetõttu ei saanud sinna muljumisjälgi jääda.
15.Sõidukist keelatud esemeid ei leitud ja pärast läbivaatust küsiti kaebajalt, kas ta soovib läbivaatusakti vormistamist, mida kaebaja ei soovinud.
16.Vastustaja on seisukohal, et kaebajal ei ole kahju tekkinud. Pärast sõiduki läbivaatust ja enne angaarist väljumist kaebaja kinnitas, et midagi pole maha jäänud ja sõiduk on komplektne. Antud juhtumi asjaolusid hinnates oli sõidukisse peidetud ainete avastamiseks tehniliste vahendite, sh tõstuki ja teenistuskoera kasutamine vältimatu. Võimaliku süüteo raskusastme tõttu oli tollijärelevalve meetmena läbivaatuse teostamine õiguspärane, kasutatud vahendid ja meetodid ning toiminguks kulunud aeg proportsionaalsed. Sõiduk oli pärast läbivaatust samas olukorras ja kindlasti ei tekitatud kaebaja poolt kaebuses nimetatud vigastusi ega puudujääke. Seega ei ole kahju tekkimine kaebajale tõendatud.
17.Kaebaja poolt esitatud tõendid ei tõenda, et kirjeldatud kahjustused on tekkinud 02.07.2019 kaebaja auto läbivaatuse käigus ja on tekitatud MTA ametnike poolt. Kahjustuste näol ei ole tegemist ka selliste kahjustustega, mis võisid jääda kaebajale kohe märkamatuks. On arusaamatu, miks kaebaja kahjustuste väidetaval olemasolul ei fikseerinud neid kohapeal peale auto läbivaatust ega esitanud vastavat pretensiooni koheselt MTA ametnikele.
KOHTU PÕHJENDUSED
18.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
19.Kaebaja väitel tekitasid MTA ametnikud 02.07.2019 toimunud sõiduki läbivaatuse käigus temale varalist kahju kokku 4717,12 euro ulatuses. 3(6)
20.Vaidlus puudub selles, et kaebajale kuuluva sõiduki suhtes viidi 02.07.2019 läbi transpordivahendi täielik läbivaatus seoses kahtlusega, et sõidukis võivad olla narkootilised ained. Tegemist oli kaebajale kuuluva sõiduautoga. Eelnevalt oli teenistuskoer sõidukit aktiivselt markeerinud. Läbivaatuse käigus demonteeriti ja avati sõiduki kere ja salongi detailid ning auto tõsteti tõstukiga üles. Läbivaatuse tulemusel sõidukist keelatud esemeid või aineid ei leitud. Läbivaatuse akti ei vormistatud.
21.Selleks, et isikule tekkinud varaline kahju kuuluks hüvitamisele, peavad olema täidetud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-s 1 sätestatud eeldused: 1) avaliku võimu kandja on toime pannud õigusvastase teo avalik-õiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivseid õigusi on rikutud; 3) isikule tekitati kahju; 4) eksisteerib põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmased õiguskaitsevahendid on ammendatud. Kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud kõik nimetatud eeldused.
22.MTA on avaliku võimu kandja, kes täidab talle seadusest tulenevat avalik-õiguslikku ülesannet. Tolliseaduse (TS) § 60 kohaselt teostab riiklikku järelevalvet tollialaste õigusaktide täitmise üle MTA. MTA-l oli TS § 61 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 49 alusel õigus teostada vallasasja läbivaatust. TS § 63 kohaselt saab transpordivahendit läbi vaadata ka valdaja juuresolekuta, kui transpordivahendi valdajat ei ole võimalik mõistliku aja jooksul tuvastada või kui valdaja keeldub kauba või transpordivahendi läbivaatuse juures viibimast. Kaebaja kinnitas kohtuistungil, et tema viibis tolliangaaris ja jälgis läbivaatuse teostamist umbes 3 meetri kauguselt. Kaebajal paluti auto juurde mitte tulla, aga sellele vaatamata ta käis ja vaatas (05.03.2020 kohtuistungi protokoll, kell 10:12).
23.Pooled vaidlevad selle üle, kas läbivaatus viidi läbi nõuetele vastavalt. Kaebaja väitel eemaldati auto seest paneele valesti ning auto tõstukiga ülestõstmisel ei saadud seda seadistatud ja autot kahjustati alt (kohtuistungi protokoll, kell 10:12). Kuna läbivaatuse kohta ei vormistatud läbivaatuse akti ning läbivaatuse käiku ei ole ka muul viisil fikseeritud, ei ole võimalik objektiivselt tõendada, kas läbivaatuse käigus tehti vigu ja mis seisukorras sõiduk ning selle sees olev turvatool enne ja pärast läbivaatust olid. Läbivaatuse akti vormistamata jätmine ei olnud vaidlusaluses olukorras õigusvastane, kuid seda tuleb taolises olukorras pidada soovitavaks. TS § 31 lg 1 sätestab küll üldreegli, et transpordivahendi läbivaatuse tulemused kajastatakse läbivaatuse aktis, kuid samas sätestab § 31 lg 2, et kui läbivaatuse käigus ei avastata korrarikkumisele viitavaid asjaolusid või kui transpordivahendi läbivaatuse käigus selles olevat kaupa ei teisaldata, siis läbivaatuse akti ei vormistata, välja arvatud kui asjaomane isik seda nõuab. Kohtuistungil avaldas kaebaja, et läbivaatuse dokumenteerimise kohta öeldi temale kohapeal, et see ei ole kohustuslik (kohtuistungi protokoll, kell 10:16). Seega pidi kaebaja aru saama, et läbivaatuse akti vormistamine ei ole välistatud ja ta saab seda soovi korral nõuda. Kuna kaebaja läbivaatuse akti vormistamist ei nõudnud, ei ole MTA selle vormistamata jätmisel õigusvastaselt käitunud ja kaebaja subjektiivseid õigusi ei ole sellega rikutud.
24.Kahju tekkimine kaebaja sõidukile MTA 02.07.2019 läbivaatuse tagajärjel on tõendamata. Kaebaja on lasknud sõiduki kahjustused ja nende parandamise kulu fikseerida AS TOPAUTO 15.07.2019 hinnapakkumises (4498,12 eurot). Kuigi kohus ei kahtle, et hinnapakkumises märgitud kahjustused olid kaebaja sõidukil olemas, ei tõenda AS TOPAUTO hinnapakkumine, et sõidukit kahjustati 02.07.2019 MTA ametnike poolt. Samuti ei ole millegagi tõendatud, et kaebaja pidi ostma uue turvatooli MTA ametnike 02.07.2019 läbi viidud läbivaatuse tõttu. Kaebaja on esitanud kohtule fotod sõiduki kahjustustest. Fotod on tehtud pildifailide andmete kohaselt 09.07.2019. Kaebaja kinnitusel on fotod tehtud tema õe telefoniga. 4(6)
Ka fotod ei tõenda, et tegemist on 02.07.2019 MTA ametnike poolt tekitatud kahjustustega ning et kahjustusi ei esinenud sõidukil juba enne läbivaatust. Kohtuistungil viitas vastustaja ka sellele, et tegemist on 2003. aasta sõidukiga, mis ei ole ülevaatuselt mitmel korral läbi saanud (kohtuistungi protokoll, kell 10:29). Nendele väidetele kaebaja vastu ei vaielnud. Kuna kaebaja sõiduk oli üsna vana, ei saa välistada, et kaebuses loetletud kahjustused olid olemas juba enne 02.07.2019 läbivaatust. Välistada ei saa ka mõne kahjustuse tekkimist pärast läbivaatust ja enne AS TOPAUTO poole pöördumist. Lisaks on MTA 02.07.2019 läbivaatuse ja AS TOPAUTO hinnapakkumise tegemise vahel 13 päeva, mis on kohtu hinnangul üsna pikk aeg. Kaebaja väitel avastas ta puudused juba järgneval päeval pärast läbivaatuse toimumist (kohtuistungi protokoll, kell 10:17:45). Väidetavalt ei olnud kaebajal aega kohe AS TOPAUTO poole pöörduda ja auto seisis mõnda aega (kohtuistungi protokoll, kell 10:18:10). Kohus peab eluliselt usutavaks, et autoparandusega tegelevatel ettevõtetel on pikad järjekorrad, kuid kohtu hinnangul oli kaebajal piisavalt võimalusi fikseerida sõiduki seisund juba vahetult pärast 02.07.2019 läbivaatust ja informeerida sellest vastustajat. Esiteks oli kaebajal TS § 31 lg 2 järgi võimalus nõuda transpordivahendi läbivaatuse akti vormistamist. Seda õigust tema eest ei varjatud, kuivõrd kaebaja kinnitas kohtuistungil, et läbivaatuse dokumenteerimine tuli läbivaatuse teostamise käigus jutuks (kohtuistungi protokoll, kell 10:16). Kaebajal oli läbivaatusele järgneval päeval võimalus auto väljapuhanud seisundis üle vaadata ja puuduste avastamisel teha nendest fotod ja saata need vastustajale. Kaebaja esitatud fotod on tehtud alles 09.07.2019. Kaebaja oli teadlik, et kaebuste korral saab MTA poole pöörduda, sest seda selgitati talle läbivaatuse käigus (kohtuistungi protokoll, kell 10:16). MTA sai aga kahju tekitamisest teada alles siis, kui neile edastati kaebaja 17.07.2019 kahju hüvitamise taotlus. Kuna kaebaja kinnitas kohtuistungil, et talle jäi läbivaatuse käigus mulje, et sõidukit võidakse kahjustada (kohtuistungi protokoll, alates kell 10:15:02), võis kaebajalt seda enam eeldada, et ta laseb läbivaatuse akti vormistada ja selgitab viivitamata ise välja sõiduki võimalikud kahjustused ja annab nendest MTA-le märku. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et kaebaja ei käitunud pärast 02.07.2019 läbivaatuse teostamist usutaval viisil, et tagada oma õiguste kaitse ja vältida sõna sõna vastu vaidlust MTA-ga.
25.Kuigi järgnev ei ole seotud MTA tegevusega 02.07.2019 läbivaatuse teostamisel, peab kohus vajalikuks selgitada, et olukorras, kus isik on pöördunud haldusorgani poole kahju hüvitamise nõudega, tuleb haldusorganil teha mõistlikke pingutusi, et juhtumi asjaolud välja selgitada. Kohtuistungil väitis vastustaja esindaja, et 02.07.2019 läbivaatust teostanud isikud on teada ja neilt võeti suulised seletused (kohtuistungi protokoll, kell 10:25). Suulisi seletusi ei ole protokollitud ega muul viisil kirjalikku dokumendina vormistatud. Seega pole kaebajal ega kohtul võimalik kindel olla, kas suulised seletused üldse võeti. Kaebaja esitas kahju hüvitamise taotluse 17.07.2019 ja MTA vastas kaebaja kahju hüvitamise taotlusele 30.07.2019, mis oli vähem kui kuu aega pärast 02.07.2019 toimunud sõiduki läbivaatust. Taotluse lahendamise ajal oli MTA-l võimalik küsida kirjalikke selgitusi läbivaatuse läbi viinud MTA ametnikelt. Kuna vaidlusalusest läbivaatusest ei olnud veel väga palju aega möödunud, võinuks ametnikud veel läbivaatuse asjaolusid mäletada ja seletuste kirjalik vorm oleks olnud kaebaja jaoks usaldusväärsem. Kohtumenetluses toimus istung 05.03.2020. On usutav, selleks ajaks ei mäleta 02.07.2019 läbivaatust läbi viinud ametnikud enam läbivaatuse asjaolusid, mistõttu ei nõudnud kaebaja nende ülekuulamist kohtumenetluses. Pärast kahju hüvitamise taotluse saamist oli MTA-l võimalik ka kaebaja sõiduk ise üle vaadata, et veenduda kaebaja väidete ja AS TOPAUTO 15.07.2019 hinnapakkumises väljatoodu õigsuses, kuid seda MTA ei teinud. Seega ei ole kohus veendunud, et vastustaja lahendas kahju hüvitamise taotluse piisava põhjalikkusega.
5(6)
Käesoleva kaebuse lõpplahendust see siiski ei muuda, sest kaebajale avaliku võimu kandja tegevusega varalise kahju tekitamine on tõendamata.
26.Kuna RVastS § 7 lg 1 eeldused ei ole täidetud, ei ole varalise kahju hüvitamine võimalik ja kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kuivõrd kahju tekitamine avalik-õiguslikus suhtes ei ole tõendatud, siis ei analüüsi kohus teiste kahju hüvitamise eelduste olemasolu.
27.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebajalt. Seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad poolte enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.