Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar ja Einar Vene 19. juuni 2020, Tartu 3-20-526
Haldusasi
OÜ Võru Matusetalitus kaebus SA Tartu Ülikooli Kliinikum 17. ja 18. veebruari 2020. a pakkumuse tagasilükkamise, kvalifitseerimise ja edukaks tunnistamise otsuste ning riigihangete vaidlustuskomisjoni 13. märtsi 2020. a otsuse tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 20. aprilli 2020. a otsus OÜ Võru Matusetalitus apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja – OÜ Võru Matusetalitus Vastustaja – SA Tartu Ülikooli Kliinikum Kolmas isik – Tallinna Krematooriumi AS Kaasatud haldusorgan – riigihangete vaidlustuskomisjon
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 20. aprilli 2020. a otsus muutmata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 29. juuni 2020).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.SA Tartu Ülikooli Kliinikum korraldas riigihanke surnute transpordi- ja patoanatoomilise lahangu abilise teenuse tellimiseks. Sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum 17. veebruari 2020. a otsusega lükati tagasi Võru Matusetalitus OÜ poolt esitatud pakkumus põhjendamatult madala hinna tõttu ja tunnistati riigihanketingimustele vastavaks Tallinna Krematooriumi AS poolt
esitatud pakkumus. Sihtasutuse 18. veebruari 2020. a otsustega kvalifitseeriti Tallinna Krematooriumi AS riigihanketingimustele vastavaks ning tunnistati tema pakkumine edukaks.
2.Pärast seda, kui riigihangete vaidlustuskomisjon oli OÜ Võru Matusetalitus esitatud vaidlustuse 13. märtsi 2020. a otsusega rahuldamata jätnud, esitas OÜ Võru Matusetalitus kaebuse, milles palus nimetatud pakkumuse tagasilükkamise, kvalifitseerimise ja edukaks tunnistamise otsused ning vaidlustuskomisjoni otsus tühistada. Kaebuse kohaselt on hankija põhjendused kaebaja pakkumuse tagasilükkamiseks otsitud. Kaebaja pakkumine ei ole põhjendamatult madal.
3.Tartu Halduskohtu 20. aprilli 2020. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
3.1.Kaebaja pakkumus lükati tagasi kui põhjendamatult madala hinnaga pakkumus vastavalt riigihangete seaduse (RHS) § 115 lg-le 8. Kaebaja pakkumuses oli 1 surnu transporditeenuse hinnaks pakutud 6 eurot ja lahanguabilise teenuse hinnaks 1 kuu kohta 540 eurot. Hankija hinnangul ei kata lahanguabilise teenuse maksumus ühe kuu kohta lepingu täitmisega seotud otseseid kulusid ja seega on pakkumuse maksumus põhjendamatult madal. Hankija soovis lahanguabilise teenust tellida kõigil tööpäevadel ning 8 tundi päevas, mis tähendas, et pakkujapoolne lahanguabiline peab täitma hankija juures lepingujärgseid kohustusi ajaliselt täistööajaga. Hankija palus kaebajal selgitada, millistest hinnakomponentidest pakkujapoolne lahangu abilise teenuse 1 kuu tasu koosneb ning leidis, et teenuse maksumuse kohta esitatud selgitustest ilmneb, et hankelepingut hanke alusdokumentides ettenähtud moel täita pole planeeritud.
3.2.Kaebaja jäeti kvalifitseerimata esimest korda juba 17. detsembril 2019, kuid siis rahuldas riigihangete vaidlustuskomisjon 17. jaanuaril 2020 kaebaja vaidlustuse. See ei tähenda aga, et kaebajal oleks tekkinud õiguspärane ootus, et vastustajal ei ole pärast kaebaja esimese vaidlustuse rahuldamist enam õigust kaebaja pakkumuse tagasilükkamiseks. Hankijal oli õigus pärast vaidlustuskomisjoni otsust pakkumuste hindamiseks.
3.3.Kolmanda isiku pakkumuses oli lahanguabilise teenuse hinnaks 867,48 eurot kuus ja ühe surnu transpordi hinnaks 7,15 eurot. Kaebaja pakkumuses olid need hinnad vastavalt 540 ja 6 eurot. Seega on kaebaja pakkumuse hinnas ja teostatavate tööde eeldatavas maksumuses silmatorkav erinevus. Hankija on hankedokumentides avaldanud soovi saada teenust täistööajaga, mida pakkujal ei ole võimalik pakkumuse hinnaga osutada, kuna see hind ei saa katta teenuse maksumust – alates 2020. a 1 jaanuarist on Eestis töötasu alammäär kuus täistööajaga töötamise korral 584 eurot.
3.3.Kaebaja on vastuses hankija järelepärimisele vastanud, et lahanguabilise töö koormuseks on arvestatud 0,65, mis on kaebaja hinnangul lahanguabilise töö tegemiseks piisav, ning selliselt kujuneb pakutava teenuse hinnaks 540 eurot. See koormusindeks ei arvesta raamlepingu esemeks olevate tööde mahtu. Hankija on üheselt mõistetavalt määranud tööpäevade lõikes aja, mil ta soovitud teenust vajab (8.00-16.00) ning kohus ei nõustu kaebajaga, et sellel ajal ettenähtud ülesannete täitmiseks piisab 0,65 koormusega töötajast.
3.4.Kaebaja väitel ei saanud vastustaja lugeda tema pakkumust põhjendamatult madalaks, sest hanketingimused ei sätesta teenuse osutamist täistööajaga hankija juures, samuti ei ole hanketingimustes sätestatud teenuse mahtu ega eeldatavat maksumust. Kaebaja ei ole aga vaidlustanud hankedokumente kui eelhaldusakti ning seega ei saa ta nende õigusvastasusele tugineda.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.OÜ Võru Matusetalitus apellatsioonkaebuses palutakse tühistada kohtuotsus ja uue otsusega kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel.
4.1.Halduskohus ei vastanud kaebaja väitele, et hankedokumentide järgi soovitakse saada lahanguabilise teenust klassikalise teenusena, mitte täistöökohana tegutsemisena. Hankedokumentide lisast 1 p-dest 1.3. ja 4.1. saab kaebaja aru nii, et ta saadab oma töötaja (lahanguabilise) igakordse tellimuse alusel hankija juurde teenust osutama, kusjuures seal märgitud ajavahemik (tööpäeviti kell 8.00-16.00) on kaebaja jaoks nö valveaeg. See ei tähenda, et teenuse osutaja peaks olema teenuse osutamise paigas (L. Puusepa 8, st haiglas) kohapeal ka väljaspool otsese teenuse osutamise aega. Halduskohus pole põhjendanud, mis põhjusel ta järeldas hankedokumentidest hankija soovi saada endale inimest täistöökohaga tööle hankija juurde. Halduskohtu põhjendused on selles osas üldsõnalised.
4.2.Kaebaja mõistab hankedokumentide lisa 1 p-i 4.1. selliselt, et hankija esitab igakordselt ja vajaduse tekkimisel tellimuse lahanguabilise teenuse saamiseks, misjärel saadab kaebaja oma lahanguabilise kohapeale, arvestusega, et tellimuse täitmine toimub tööpäeviti kell 8.00-16.00. Sealhulgas on täpsustatud, et lahangu ettevalmistamisele peab jõudma 1 tunni möödumisel tellimuse esitamisest. Hankedokumentidest pole väljaloetav, et kaebaja töötaja peab ilmuma igal tööpäeva hommikul Tartus L. Puusepa 8 asuvasse haiglasse ja asuma seal tööle nagu hankija teisedki töötajad, ning et tal on lubatud lahkuda alles kell 16.00, olenemata sellest, kas lahanguabilisel on konkreetsel tööpäeval mingeid tegevusi või mitte.
4.3.Kaebajale on teadmata, et hankija oleks loonud kaebaja töötajale oma kabineti või puhkekoha vms. Samuti on teadmata, millega peaks lahanguabiline hankija juures tegelema siis, kui tellimusi parasjagu täita ei ole.
4.4.Kaebaja kontor asub Tartus Riia tn 5 ja tegevuskoht Sõpruse pst 2, nendest kohtadest saab hõlpsasti ja ca 10 minutiga liikuda hankija juurde.
4.5.Vastustaja seisukohad viitavad sisuliselt tööjõurendi hanke läbiviimisele (töölepingu seaduse § 6 lg 5) või isegi sellele, et hankija otsib endale sisuliselt täistöökohaga töötajat, ilma et hankija peaks ise maksma riiklikke makse. Riigihangete seadus ei võimalda tööjõurendilepingu sõlmimiseks vähempakkumise korraldamist. Tööjõurendileping ei ole enam otseselt teenuse tellimine, vaid tööjõu rentimine. Riigihanke kaudu saab aga tellida teenust.
4.6.Nõuded kaebaja töötaja kohalolekuks oleksid pidanud ilmnema hankedokumentidest selgelt.
4.7.Kaebaja tõlgendust toetab see, et vastustajal oli varasemalt lahanguabiline tööl töölepingu alusel, kuid riigihankega otsustati tellida lahanguabilise teenus sisse. Seejärel hakkas hankija aga sisuliselt väitma, et ta soovib ikkagi lahanguabilist täistöökohana, ilma et ta peaks selle eest maksma palka ja maksusid. Sisuliselt hankija optimeerib maksusid.
4.8.Vastustaja on sõlminud ajutise lahanguabilise teenuse lepingu kolmanda isikuga (AS Tallinna Krematoorium) ning kaebajale teadaolevalt toimib see nõnda, et lahanguabiline tuleb hankija juurde vastavalt vajadusele.
4.9.Kaebaja poolt tõendina esitatud hankija lahangu registreerimise raamatu väljavõte kinnitab, et hankijal ei ole lahanguabilisele tegelikult anda täistöökohaga tööd – perioodil 3.-11. veebruar 2020 toimus hankija juures vaid 2 lahangut ning ülejäänud viiel päeval ei olnud lahanguabilisel midagi teha. Halduskohus sellele tõendile tähelepanu ei pööranud.
4.10.Hankedokumentide lisa 1 p-st 4.2.2. tuleneb, et lahanguabiline peab ilmuma teenuse osutamisele (lahangu ettevalmistamisele) ühe tunni möödumisel hankija poolt tellimuse esitamisest ning lahangu ettevalmistamine toimub vaid ajalistes raamides 8.00-14.00. Kui lähtuda tõlgendusest, et lahanguabiline peaks viibima hankija juures pidevalt tööajal, siis ei ole millegagi seletatav, et lahangu ettevalmistamine on piiratud kellaajaga 8.00-14.00, kusjuures lahanguabilise reageerimisajaks on 1 tund, kuigi ta peaks viibima samades ruumides, kus teenust osutatakse. Vastatud pole küsimusele, miks peaks hankija piirama lahangu ettevalmistamist kell 14.00-ga, kui tal on olemas täistöökohaga lahanguabiline, kes peaks hankija käsitluse järgi olema pidevalt olemas kuni kella 16.00-ni.
4.11.Vastatud pole kaebaja väitele, et töölepingu seadus ei võimaldaks töötaja pidevat töötamist ajavahemikul 8.00-16.00, kuna tagatud peab olema vähemalt üks 30-minutiline tööpäevasisene
vaheaeg. Seegi kinnitab, et hankijal ei ole plaani saada enda juurde lahanguabilist täistööpäevaks, vaid üksnes vastavalt vajadusele.
4.12.Hankedokumendite vaidlustamiseks puudus vajadus, sest kaebaja ei pidanud neid õigusvastasteks.
4.13.Halduskohus oleks pidanud uurimisprintsiibist tulenevalt kindlaks tegema hanke eeldatava maksumuse.
4.14.Hankija luges alapakkumiseks üksnes lahanguabilise teenuse ning ei vaadanud pakkumuse kogumaksumust, st ei arvestanud ka surnu transporditeenust. Seega ei kontrollitud teenuste ristsubsideerimist.
5.SA Tartu Ülikooli Kliinikum vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus läbi vaatamata või rahuldamata järgmistel põhjendustel.
5.1.Hankija ning Tallinna Krematooriumi AS on sõlminud 22. aprillil 2020 hankelepingu. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 267 lg 4 välistab kehtiva hankelepingu sõlmimisel hankelepingu aluseks oleva haldusakti tühistamise.
5.2.Hankedokumendid ei anna alust järelduseks, justkui saaks hangitavaid teenuseid asuda osutama ühetunnise etteteatamisega. See tähendaks, et hankija peaks omalt poolt määrama töötaja, kes korraldaks lahangute ettevalmistamise jms administreerimist, kuid ei teeks neid toiminguid ise, vaid kutsuks teenuse osutaja ühetunnise etteteatamisajaga neid toiminguid tegema. See ei oleks loogiline ega otstarbekas.
5.3.Asjakohatu on kaebaja väide, et hankija hangib täiskohaga töötajat, mis on keelatud. Teenus võib oma olemuselt kattuda tööga, mida võib osutada ka töölepingu alusel. Hankija valis võimaluse teenuse ostmiseks seetõttu, et lahanguabilise töö on äärmiselt spetsiifilise iseloomuga ning nt 30-päevase etteteatamistähtajaga lahkunud töötaja asendamine ei ole lihtne.
5.4.Kaebaja viitab ka ise, et seni oli lahanguabilise teenuse osutamine korraldatud koosseisulise töötaja poolt, mis omakorda kinnitab, et tegemist on tööga, mis eeldab pidevat kohalolu ja ülesannete täitmist kohapealsetes ametiruumides.
5.5.Seoses ristsubsideerimise väitega ei ole kaebaja selgitanud, millised on surnute transpordi ühikuhinna komponendid ja kasum, mille arvelt oleks subsideerimine võimalik.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7.Sisuliselt taandub kogu vaidlus küsimusele, kas hankedokumentidest tulenevalt on nõutav, et lahanguabiline asuks hankija juures terve tööpäeva ajavahemikus 8.00-16.00 või tuleneb hankedokumentidest hoopis see, et lahanguabiline peab olema võimeline saabuma hankija juurde tööpäevadel nimetatud ajavahemikus ja tunniajalise etteteatamisajaga ning kogu seda ajavahemikku hankija juures viibima ei pea. Viimasel juhul ei saaks kaebaja pakkumist pidada põhjendamatult madalaks, sest ta ei peaks maksma töötajale palka täistööaja eest.
8.Hankedokumente ei ole asja materjalide juurde esitatud, kuid kaebaja on asjakohaseid hankedokumentide sätteid tsiteerinud (vt nt tl 3p-5p) ning hankedokumendid on kontrollitavad ka elektrooniliselt riigihangete registrist aadressil https://riigihanked.riik.ee/. Kaebaja on oma seisukohtades viidanud eeskätt järgmistele hankedokumentide lisa 1 punktidele: - Patoanatoomilise lahangu abilise teenusena käsitletakse hankija patoloogi abistamist lahangueelselt, lahangul ja lahangujärgselt vastavalt hankija korraldustele ning surnute hankija külmkambrisse vastuvõtmise ja väljastamise protseduuride läbiviimist (p 1.3);
-
-
-
Patoanatoomilise lahangu abilise teenust osutatakse raamlepingu perioodil hankija juures L. Puusepa 8 patoloogiateenistuses kohapeal tööpäeviti kl 8:00-16:00 korraga ühe pakkuja pakkumuses nimetatud lahanguabilise poolt (p 4.1); Lahanguabilise ülesandeks on hankija külmkambrisse teiste tervishoiuteenuse osutajate poolt saadetud surnute vastu võtmine, külmkambrisse paigutamine ja väljastamine tööpäevadel kl 8.00-16.00. Surnu paigutamisel külmkambrisse ja sealt väljastamise peab registreerima vastavalt hankija poolt etteantud dokumentatsioonile (p 4.2.1); Lahanguabilise ülesandeks on patoanatoomilise lahangu ette valmistamine tööpäeviti kella 08:00-st kella 14:00-ni, kokkuleppe alusel hankija tellimuse esitamisest hiljemalt ühe tunni möödumisel. Võimalikest sellega seonduvatest takistustest hankija teavitamine (p 4.2.2).
9.Erinevalt kaebajast leiab ringkonnakohus, et eelnev regulatsioon ei kinnita kaebaja seisukohti, et piisab sellest, kui kaebaja ilmub hankija tegutsemiskohta L. Puusepa 8 kohapeale tellimuse saabudes. Järeldatav on, et hankedokumentidest tulenevalt peab lahanguabiline olema hankija tegutsemiskohas kohapeal tööpäeviti kella 8.00-16.00 kogu aeg. Seda esiteks põhjusel, et lahanguabilise ülesanne pole üksnes lahangu ettevalmistamine, millest teatatakse tund aega ette, vaid ka hankija külmkambrisse saadetud surnute vastuvõtmine, külmkambrisse paigutamine ja väljastamine tööpäeviti kella 8.00-16.00 (ülal p 4.2.1). See asjaolu muudab asjakohatuks kaebaja väite, et hankijal on nii vähe lahanguid, et täistööajaga töötajat selleks ei vajata. Kuna lahanguabilisel on peale lahangu ettevalmistamise ja lahangu käigus patoloogi abistamise (hankedokumentide lisa 1 p 4.2.3) ka teisi ülesandeid, ei oma lahangute arv määravat tähtsust. Siinkohal saab aga välja tuua hankija poolt vastuses kaebusele selgitatu, et nt 2019. aastal toimus keskmiselt üle 19 lahangu kuus, millele lisandusid arvukad lootelahangud (tl 45p). Selle info valguses ei pruugi paika pidada kaebaja hinnang, et hankijal on vähe lahanguid. Teiseks on hankija poolt tellimuse esitamine ning selle tellimuse täitmiseks ühetunnine etteteatamisaeg sätestatud vaid lahangu ettevalmistamiseks. See tähendab, et teisteks lahanguabilise ülesanneteks (eeskätt hankija külmkambrisse saadetud surnute vastuvõtmine, paigutamine ja väljastamine) etteteatamisaega ei ole ning järelikult eeldab nende ülesannete täitmine seda, et lahanguabiline oleks tööpäeviti ettenähtud ajavahemikul kogu aeg hankija tegutsemiskohas olemas. Ringkonnakohus toonitab siinkohal eriti seda, et lahanguabilise teavitamine tellimuse esitamise vormis ning talle antud ühetunnine reageerimisaeg on ette nähtud ainult lahangu ettevalmistamiseks. Hankedokumentidest ei tulene, et ka muude ülesannete täitmiseks peaks hankija lahanguabilist eraldi teavitama ja andma talle reageerimiseks aega. See näitab, et lahanguabilise kohalolu hankija tegutsemiskohas on vajalik ning sellisel juhul kujunevad tema ülesanded koostoimes teiste töötajatega ning vastavalt asjaoludele.
10.Ringkonnakohtu arvates on hankedokumentide sisu üle käivas vaidluses oluline kaal hankija selgitustel hankedokumentide kohta. Käesoleval juhul on hankija selgitanud, et tema sooviks on lahanguabilise pidev kohalviibimine ettenähtud aegadel hankija tegutsemiskohas. Eelnevast nähtuvalt kinnitavad seda ka hankedokumendid. Kaebaja vastupidised seisukohad ei vii kaebuse rahuldamiseni. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus neid lähemalt.
11.Kaebaja väitel ei ole kohapeal viibimise nõude puhul millegagi seletatav see, et lahangu ettevalmistamine on piiratud kellaajaga 8.00-14.00 ning lahangu ettevalmistamiseks on ette nähtud ühetunnine tellimusaeg. Ringkonnakohtu arvates võib see olla tingitud lahangutöö spetsiifikast, mis eeldab ettevalmistuste tegemist. Samal ajal tuleb arvestada sellega, et lahang ei veniks ülemäära pikaks, st et see ei ületaks lahanguabilise tööaega (kuni 16.00), arvestades ka seda, et lahanguabilise ülesandeks on ka lahangujärgselt surnu korrastamine (hankedokumentide lisa 1 p 4.2.4). Need asjaolud võivad selgitada, miks on hankija pidanud vajalikuks alustada lahangutega hiljemalt kell 14.00 ning mitte jätta lahangutega alustamist tööpäeva lõpuossa.
12.Kaebaja heidab hankijale ette ka seda, et sisuliselt ei osta ta teenust, vaid soovib rentida tööjõudu. Ringkonnakohus möönab, et kujunev olukord võib olla sarnane tööjõu rentimisele. Siiski ei ole see kaebuse rahuldamise aluseks. Hankedokumentide koostamisel on hankijal avar otsustusõigus ning kuni need on kehtivad, tuleb hankedokumentidest lähtuda. Käesolevas vaidlusstaadiumis, st põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse tagasilükkamisel, ei ole võimalik jätta hankedokumente kohaldamata või neid tühistada. Seetõttu ei ole need ja muud etteheited hankedokumentidele asjassepuutuvad. Sama kohaldub kaebaja etteheite kohta, mille järgi oleks pidanud hankedokumentidest ilmnema nõuded lahanguabilise kohalolekuks selgemalt. Ringkonnakohus möönab, et see oleks aidanud käesolevat vaidlust hõlpsamini lahendada või seda isegi vältida, ent see pole kaebuse rahuldamise aluseks.
13.Ka arutlus selle üle, kas lahanguabilisele on ette nähtud kabinet, puhkekoht, pooletunnine paus jms, ei ole käesolevas vaidluses määrav. Pooltel on võimalik neis küsimustes mõlemale sobivad tingimused paika panna hankelepinguga või muude kokkulepetega. See, et neid küsimusi pole reguleeritud hankedokumentides, ei tähenda, et hankedokumentidest väljaloetavast hankija tahtest – et lahanguabiline viibiks tema tegutsemiskohas igal tööpäeval kella 8-st 16-ni – tuleks mööda vaadata.
14.See, et vahepeal sõlmitud ajutine lahanguabilise teenuse leping AS-ga Tallinna Krematoorium, mille järgi käib lahanguabiline kohal vastavalt tellimusele, ei tähenda, et samasugune peaks olema käesoleva riigihanke tulemusena sõlmitav hankeleping. Käesoleva vaidluse puhul tuleb lähtuda hankedokumentidest, mis näitavad seda, millist teenust soovib hankija saada. See, et hankija lepib ajutiselt teistsuguse lahendusega, ei tähenda, et samasugune peab olema ka käesoleva riigihanke tulemus.
15.Hanke eeldatava maksumuse kindlakstegemiseks puudus ringkonnakohtu hinnangul vajadus. Hankija selgitustest ning halduskohtu otsusest nähtub, et põhjendamatult madala pakkumuse tuvastamisel oli põhiline asjaolu see, et kaebaja pakkumus ei oleks võimaldanud maksta töötajale isegi mitte miinimumpalka. Seega ei oleks kaebaja saanud soovitud teenust täistööajaga töötaja poolt osutada.
16.Seoses kaebaja väitega ristsubsideerimise kontrollimata jätmise kohta nõustub ringkonnakohus vastustaja märkusega, et kaebaja pole selgitanud, kuidas ristsubsideerimine surnute transporditeenuse kaudu oleks aidanud kaebajal siiski õiguspäraselt ja kasumlikult
tegutseda. Ka ringkonnakohus ei näe, et kaebaja poolt surnu transporditeenuse hinnaks pakutud 6 eurot oleks võinud aidata kaebaja pakkumust reaalseks lugeda.
17.Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Kuna apellatsioonkaebus jääb niikuinii rahuldamata, ei pea ringkonnakohus vajalikuks pikemalt kommenteerida vastustaja ja kolmanda isiku väiteid selle kohta, et halduskohtu poolt esialgse õiguskaitse kohaldamine on halduskohtu otsusega lõpetatud ja et seetõttu said Tallinna Krematooriumi AS ja hankija sõlmida kehtiva hankelepingu. Ringkonnakohus jääb enda 30. aprilli 2020. a määruses esitatud seisukoha juurde, et halduskohtu otsusega esialgse õiguskaitse kohaldamine ei lõppenud, kuna see kohtuotsus ei ole jõustunud.
18.Kaebaja poolt apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv (655 eurot, tl 140) jääb halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.
19.Vastustaja, SA Tartu Ülikooli Kliinikum, on taotlenud apellatsiooniastmes menetluskulu (432 eurot) väljamõistmist kaebajalt. Halduskohtus vastustaja menetluskuludokumente ei esitanud ning nende väljamõistmist ei taotlenud. Ringkonnakohtu on seisukohal, et käesolevas asjas tuleb menetluskulude väljamõistmisel arvestada ka asjaolu, et vaidluse tekkimise põhjuseks oli paljuski hankedokumentide ebaselge sõnastus, mida oli võimalik mõista ka kaebaja soovitud viisil. Seetõttu oli kaebajal keeruline prognoosida kohtusse pöördumise lõpptulemust ning seetõttu peab ringkonnakohus põhjendatuks kohaldada HKMS § 108 lg-t 11, mille järgi võib kohus jätta kulud täielikult poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Sel põhjusel jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda. Ringkonnakohus tugineb siin ka analoogiale Riigikohtus lahendatud asjaga nr 3-3-1-29-12 (p-d 25-30). Sellise lahenduse kasuks räägib ka asjaolu, et apellatsiooniastmes menetluskulu väljamõistmine vastustaja kasuks läheks vastuollu Riigikohtu praktikaga, mille järgi ei saa menetluskulud kõrgemas kohtuastmes olla üldjuhul suuremad kui eelmises kohtuastmes, sest kõrgema astme menetluses kulub õigusabi osutajal asjaga tegelemiseks eeldatavasti vähem aega (vt nt RKHKo 3-3-173-16, p 47 ja seal osutatud kohtupraktika). Asja materjalidest nähtub, et ehkki halduskohtus allkirjastas vastuse kaebusele vastustaja juhatuse liige, oli vastustaja kohtumenetluses kasutanud ka advokaadi abi (vt advokaadi 11. mai 2020. a kirja ringkonnakohtule). Apellatsioonimenetluses õigusabi osutanud advokaat vahetus, kuid see ei anna alust eelnevalt viidatud Riigikohtu praktikast kõrvale kalduda. Ringkonnakohtu arvates oleks apellatsioonimenetluses õigusabikulude väljamõistmine vastustaja kasuks käesolevas olukorras ebaõiglane, sest lähtudes asjaolust, et halduskohtus vastustaja menetluskulude väljamõistmist ei taotlenud ning ülal viidatud Riigikohtu praktikast, võis ta eeldada, et apellatsioonkaebust esitades ei riski ta ohuga, et apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel peab ta kandma vastustaja menetluskulud. Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus vastustaja menetluskulud tema enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.