XXi kaebus Saku Vallavolikogu 19.12.2019 otsuse nr 55 tühistamiseks või kehtetuse tuvastamiseks ning selle otsuse alusel sõlmitud halduslepingu tühistamiseks või kehtetuks tunnistamiseks ja lõpetamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Saku vald, volitatud esindaja Maire Laur Eeldatav kolmas isik – MTÜ Trelli 3, seaduslik esindaja juhatuse liige Kristjan Zimmermann
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine ja esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
RESOLUTSIOON
Tagastada XXi kaebus.
Jätta XXi esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 252 lg 7, § 204 lg 1).
ASJAOLUD
1.Saku Vallavolikogu otsustas 19.12.2019 otsusega nr 55 koormata Saku vallale kuuluva kinnisasja asukohaga Talve tee L1, Üksnurme küla, Saku vald, Harju maakond (registriosa nr 13996450, katastritunnus 71801:001:2136, pindala 9648 m2, sihtotstarve transpordimaa 80% ja üldkasutatav maa 20%) kasutusvaldusega MTÜ Trelli 3 kasuks 10 aastaks. Kasutusvaldusesse antava maa tegelik suurus on 2263 m2, mis on otsusele lisatud plaanil näidatud viirutatuna. Kasutusvaldus on tasuta. Kasutusvaldaja on õigustatud kasutama kasutusvalduse eset kohalikule kogukonnale kooskäimise koha (külaplatsi) rajamiseks ja haldamiseks. Kasutusvaldaja on kohustatud säilitama kasutusvalduse eseme senise sihtotstarbe, kasutama kasutusvalduse eset korrapäraselt ja heaperemehelikult, samuti kasutusvalduse eset omal kulu korras hoidma ning tavaliseks korrashoiuks vajalikke parendusi ja uuendusi tegema. Kasutusvaldaja kohustub omal kulul rajama külaplatsi ja avaliku laste mänguväljaku ning hoidma selle korras.
2.Tallinna notar Ragne Tehver tõestas 14.01.2020 Saku valla ja MTÜ Trelli 3 vahel sõlmitud kasutusvalduse seadmise lepingu, asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse, millega Saku vald koormas Harju maakonnas Saku vallas Üksnurme külas Talve tee L1 kinnistu tasuta kasutusvaldusega MTÜ Trelli 3 kasuks 10 aastaks (p-d 3.1 ja 3.2). Kasutajal on õigus kasutada lepingu eset kasutusvalduse alal ligikaudse suurusega maa-alal 2263 m2, mille paiknemine on lepingu lisaks oleval plaanil tähistatud punasega viirutatud alana (p 3.4). Kasutusvaldaja on õigustatud valdama ja kasutama kinnistut kohalikule kogukonnale koha (külaplatsi) rajamiseks ja haldamiseks (p 3.5).
3.XX (kaebaja) esitas 03.06.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse Saku Vallavolikogu 19.12.2019 otsuse nr 55 tühistamiseks või kehtetuse tuvastamiseks ning selle otsuse alusel sõlmitud halduslepingu tühistamiseks või kehtetuks tunnistamiseks ja lõpetamiseks. Kaebaja on Talve tee L1 kinnistu naaberkinnistu omanik. Haldusakt ja haldusleping on tühised, sest naaberkinnistute omanikke ei ole haldusmenetlusse kaasatud. Naabrid on rajatava mänguväljaku ja külaplatsi vastu. Selle käigus hävitatakse 25-aastane kasenoorendik, mis tagas kaebajale privaatsuse, ja lindudele pesitsusala. Teadmata on rajamise kulud ja asukoht ning tagamata kaebaja kinnistu turvalisus ja privaatsus. MTÜ Trelli 3 juhatuse liikmed ei anna selgeid vastusesid ja puudub teadmine, mis toimub Talve tee L1 kinnistul. Puudub vajadus väikesemõõtmelise laste mänguväljaku järele. Külaplatsi rajamine väikesele platsile on küsitav. MTÜ Trelli 3 liikmed on kinnistuomanikud (kinnistud on suurusega 1200-2670 m2), kelle lapsed mängivad oma kodude õues. Valla detailplaneering ei näe ette mänguväljaku ja külaplatsi rajamist. Kui detailplaneering seda võimaldab, vaidlustatakse ka see. Kasutusleping on Saku vallale majanduslikult kahjulik, sest on tasuta. Vald on teostanud kaalutlusõigust vääralt, rikutud on uurimispõhimõtet ja elanikud ei ole saanud tutvuda asjasse puutuvate dokumentidega. Kaebaja soovib esitada populaarkaebuse ja kaasata vaidlusesse avalikes huvides kõik naaberkinnistute omanikud, keda otsus ja leping vahetult puudutavad. Kaebaja palub ennistada otsuse vaidlustamise tähtaja. Kaebaja elab ja töötab alaliselt välismaal ega loe Eesti ajalehti (ega Saku Sõnumeid, kus valla volikogu otsuseid avaldatakse). Halduslepingu sõlmimisest anti teada 09.05.2020 elektronkirjaga. Kaebuses sisaldus esialgse õiguskaitse taotlus lepingu täitmise ja otsuse kehtivuse peatamiseks kuni kohtuvaidluse lõpuni.
4.Kohus jättis 05.06.2020 määrusega kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ning andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Kaebajal tuli kaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus allkirjastada, tasuda riigilõiv kokku 30 eurot ja põhjendada esialgse õiguskaitse vajadust. Samuti küsis kohus Saku vallalt seisukohta esialgse õiguskaitse taotlusele.
5.Saku vald palus 11.06.2020 avalduses jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Õiguskaitse kohaldamine oleks ebaõige ja selleks puuduks avalik huvi. Otsus ei riku kaebaja õigusi ega piira tema õigust oma kinnistut kasutada. Kuna kasutusvaldusega koormatud alale on juurdepääs kolmest küljest avalikult kasutatavalt teelt, puudub riive kaebaja kinnistuga. Saku vald võib kinnistu omanikuna oma vara vabalt vallata ja käsutada, ilma naaberomanikelt nõusolekut küsimata. Kinnistu sihtotstarbest 20% on üldkasutatav maa, mis moodustab enamuse kasutusvalduse tegelikust alast. Üldkasutatav maa on maakatastriseaduse § 181 lg 12 p 2 järgi sotsiaalmaa alaliik, mis on avalikult kasutatav, üldjuhul hooneteta maa, millel võivad paikneda üksnes abihooned, sealhulgas haljasala ja pargi maa, supelranna maa, rahvapeo- ja kokkutulekuväljaku maa, lautri maa, laste mänguväljaku maa, spordiplatsi ja terviseraja maa ning kalmistu maa. Otsus ega kasutusvaldus ei muuda kasutusvalduse ala maakasutuse sihtotstarvet. Seega kasutab MTÜ Trelli 3 kasutusvalduse ala täielikult selle maa sihtotstarbe kohaselt. Üldkasutatav maa on avalikult kasutatav maa ja igaühel on õigus seal viibida. Seega 2(7)
3-20-1085
on otsus ja leping õiguspärased. Kinnistu kasutamine külaplatsi ja avaliku laste mänguväljaku rajamiseks ei saa kaebaja õigusi rikkuda. Kaebaja kinnistu asub tiheasutuspiirkonnas (endine aianduskooperatiivide ala) ning tal tuleb taluda ka teiste inimeste olemasolu ja tegevusi. Kaebaja elab ja töötab välismaal, seega ei saa vaidlusaluse kinnistu kasutamine isegi kaudselt kaebajat häirida, veel vähem tema õigusi rikkuda. Peale kaebaja ei ole keegi teine otsust ega kasutusvaldust vaidlustanud. Õiguskaitse kohaldamine tooks kaasa negatiivsed tagajärjed kogukonnale, keda ühendab MTÜ Trelli 3. Enamik kogukonnast on huvitatud külaplatsist ja laste mänguväljakust, millest praegu puudust tuntakse. Õiguskaitse kohaldamine lükkaks nende soovi täitumise määramatusse tulevikku. Saku valla paljudel küladel on hästi toimivad külaplatsid olemas. Pigem on vastuolu kaebaja erahuvi ja kogukonna avaliku huvi vahel, kus kogukonna avalik huvi kaalub kaebaja erahuvi üles. Kaebus on perspektiivitu, sest otsus ja leping ei saa kaebaja õigusi rikkuda.
7.MTÜ Trelli 3 ei nõustunud 15.06.2020 avalduses esialgse õiguskaitse kohaldamisega. Keskkonnakaitse eesmärgil on oluline viivitamatult ala korrastamine prügist. Esialgse õiguskaitse kohaldamine takistaks seda ja suureneks keskkonnakahju. MTÜ Trelli 3 on alustanud kinnistul asuva ohtliku tiigi likvideerimisega. Esialgse õiguskaitse kohaldamine takistaks seda ja see võib omakorda seada inimeste elu ohtu. MTÜ-le Trelli 3 tuleb hoolduskohustus lepingust. Kõigi osapoolte huvides on õigustatud esialgse õiguskaitse kohaldamine ehitustegevusele, kuid eluohtliku tiigi likvideerimise ja heakorrastustööde piiramine on ebaproportsionaalne. Kasutusvaldust ei ole antud kogu Talve tee L1 kinnistule, vaid 2263 m2 suurusele osale. MTÜ Trelli 3 liige on YY. Kaebaja on YY 05.06.2019 üldkoosolekul esindades nõustunud kogukonna arengu eesmärgil kinnistu kasutusse võtmisega. 27.05.2020 üldkoosolekul jäi YY hääletusel erapooletuks. Talve tee L1 kinnistul ei ole kasenoorendikku ja MTÜ Trelli 3 ei ole kunagi plaaninud hävitada seal olevat kõrghaljastust. Eesmärk on korrastada haljasala, mille tulemusena tekib kogukonnale kõrghaljastusega park istumisvõimalusega, kus saab läbi viia kogukonna koosolekuid jmt. Tegemist on endise suvila kooperatiiviga, kus suurem osa kinnistuid jääb alla 1000 m2. Viide, et ala hooldamine ja korrastamine on kulukas, on eksitav, sest MTÜ Trelli 3 liikmed on ise soovinud oma kogukonna elukeskkonda parandada ja projekti toetamine on vabatahtlik. Ühingust on võimalik välja astuda ja seeläbi kaoks ka kohustus aidata kaasa nii majanduslikult kui füüsiliselt. MTÜ Trelli 3 on vastanud kaebaja küsimustele 27.05.2020 üldkoosoleku lõpus, samuti kirjalikult 03.06.2020 e-posti teel. Ühing on teadlik, et erinevate tööde tegemiseks on vaja kõigi puudutatud isikute nõusolekut, kuid hetkel ei ole ideest kaugemale jõutud ja puudub kohustus teavitada ideest. Väär on väide kinnistute omanike vastuseisu kohta. 05.06.2019 üldkoosolekul hääletas vastu vaid Talve tee 52 esindaja (kaebaja hääletas poolt). Viimasel üldkoosolekul jäi projekti osas 4 liiget erapooletuks ja keegi polnud vastu (Talve tee 52 esindajat polnud kohal). Arusaamatu on väide, et vald on teinud majanduslikult kahjuliku tehingu, andes maa tasuta kasutamiseks, sest maa korrastamisega ja hooldamisega kaasnevad kulud. Kiikumisvõimalusega väiksema mänguväljaku loomise idee on ajendatud kogukonna laste sotsiaalse arengu edendamise eesmärgil ja kaebaja vastuseis jääb arusaamatuks. Kogukonna lapsed sõidavad ka täna jalgratastega ja jalutavad kaebaja maja ees igapäevaselt. Kaebaja kodu on kahest küljest piiritletud avalikult ja tihedalt kasutatava teega.
8.Kaebaja esitas 15.06.2020 täiendatud kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse. Külaplats ja laste mänguväljak rajatakse 5 m kaugusele kaebaja kinnistu piirist. Kehtiv üldplaneering näeb ette antud piirkonnas roheala. Valla detailplaneeringu järgi puudub võimalus, et Talve tee L1 maaüksusele võiks rajada kärarikka mänguväljaku ja tuleohtliku lõkkekohaga külaplatsi. Kuna 9974 m2 suurune maa antakse 10 aastaks tasuta kasutusse, siis tuleks korruptsioonikahtluse 3(7)
3-20-1085
kõrvaldamiseks saada Saku vallalt selgitus. Külaplatsi külastajad võivad parkida kitsal Talve tee lõigul. Külaplatsi väljanägemine halvendab vaadet kaebaja kinnistult ja rikub loodusmiljööd. Suureneb müra, liiklustihedus, väheneb kinnistute väärtus. Veetiigi kinniajamisega suureneb tuleoht. 2019. a suvel oli kaebaja kinnistu lähedal kaks maastikupõlengut. Kaebaja põhjendas esialgse õiguskaitse taotlust järgnevalt. xxxxxxx kinnistu on rajatud kaebaja perekonna elamispaigaks. Kaebaja on kuni 2021. a lõpuni püsivalt tööl Soomes, kuid viibib aeg-ajalt oma eramus ja korraldab ehitustöid. Kaebaja on arvestanud privaatsuse ja rahuga vähemalt oma eluajal. Külaplatsi rajamisega 5 m kaugusele kaebaja kinnistust kaasneb lärm, väheneb privaatsus ja kinnistu väärtus. Tagamata on tuleohutus, kui veevõtukoht kinni aetakse. Esialgse õiguskaitse kohaldamine hoiaks ära 25-aastase kasenoorendiku hävimise, mille taastamine on aeganõudev või võimatu. Esialgse õiguskaitse rakendamine tagab, et kaebaja ja teised naabrid kaasataks planeerimise ja ehitusloa väljastamise menetlusse ning et MTÜ Trelli 3 liikmena ei tule kanda külaplatsi ja laste mänguväljaku ettenägematuid kulutusi. Esialgse õiguskaitse kohaldamine kaitseb ka teisi naaberkinnistuid Saku valla puuduliku haldusmenetluse kahjulike tagajärgede eest. Pole välistatud, et Talve tee L1 kinnistu osas on sõlmitud veel mingeid lepinguid, millest naabritel pole aimugi. Õiguskaitse kohaldamine võimaldab vallal veelkord kaaluda 9974 m2 suuruse maatüki tasuta kasutusse andmise majanduslikku mõttekust, võimalusel haldusakti muuta ja töötada välja külaplatsi parkimiskorra. Saku vald on lisaks kasenoorendikule andnud tasuta kasutada Talve tee L1 valla sõiduteed 7385 m2 suurusel maa-alal, mille kasutusele võtmist ei ole MTÜ Trelli 3 üldkoosolekul kunagi arutatud.
9.Kaebaja edastas 18.06.2020 kohtule oma e-kirjavahetuse MTÜ-ga Trelli 3, milles kaebaja väidab, et tal ei ole midagi selle vastu, et MTÜ Trelli 3 ala korrastab. Selle, kas ja kuidas mingeid auke täidetakse, soovib ta jätta asjatundjate otsustada. Kaebaja pidas oluliseks, et kinnistunaabrid kaasataks juba varakult nii projekteerimistingimuste lähteülesande koostamise menetlusse kui ka ehitusloa väljastamise menetlusse, et ühistu liikmetele kaasnevad kulud ei tuleks üllatusena.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kaebus
10.Kohus juhib esmalt tähelepanu sellele, et kaebaja on õigesti pidanud Saku Vallavolikogu 19.12.2019 otsust nr 55 haldusaktiks. Sellega on otsustatud munitsipaalomandisse kuuluva vara kasutamise üle ehk teostatud avalikku võimu ja valitud välja isik, kelle kasutusse vara anda, seega reguleeritakse selle otsusega MTÜ Trelli 3 õigusi ja kohustusi (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1). Kaebaja peab aga ekslikult 14.01.2020 sõlmitud lepingut halduslepinguks. Tegemist ei ole halduslepinguga HMS § 95 tähenduses, sest sellega ei reguleerita haldusõiguslikke suhteid. Tegemist on tsiviilõigusliku lepinguga – asjaõigusseaduse 2. peatüki
1.jaos reguleeritud kasutusvalduse lepinguga. Vaatamata asjaolule, et lepinguga anti kasutada munitsipaalvara, ei muutu sellest lepingu iseloom. Vallal on sarnaselt teistele omanikele õigus oma asja vallata, kasutada ja käsutada ning sõlmida vara kasutada andmiseks lepinguid. Vald on selles lepingulises suhtes samasugusel positsioonil nagu iga teine kinnistuomanik, st puudub subordinatsioonisuhe ja lepingupooled on võrdsed. Selle lepinguga ei volitata MTÜ-d Trelli 3 mingit haldusülesannet täitma ega anta talle üle avaliku võimu volitusi (halduskoostöö seaduse § 3 lg-d 2 ja 4). Seega, kuigi otsustus vara kasutada anda on haldusakt, ei ole seda leping ise (vt Riigikohtu 20.12.2001 otsus asjas nr 3-3-1-15-01).
4(7)
3-20-1085
11.Kaebaja taotleb Saku Vallavolikogu 19.12.2019 otsuse tühistamist või kehtetuse tuvastamist.
12.Kuna nimetatud otsus on haldusakt, siis saab selle tühistamist nõuda. Samas tuleb kaebajal tähele panna, et HKMS § 44 lg 1 järgi võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. Vaidlusalust otsust ei võetud vastu planeerimisseaduse (PlanS) alusel ja tegemist ei ole planeeringuga, seega puudub õigus esitada selle otsuse peale populaarkaebust – PlanS-is ettenähtud igaühe kaebeõigus sellele otsusele ei laiene (nt PlanS § 141). Järelikult saab seda otsust vaidlustada vaid juhul, kui see rikub kaebaja õigusi. Teiste isikute huvide ja õiguste kaitseks puudub kaebajal õigus kaebust esitada. Seega tuleb kõik kaebaja viited teiste isikute õiguste rikkumisele jätta tähelepanuta. Teistel isikutel on endil võimalik soovi korral oma õiguste kaitseks kaebusega kohtu poole pöörduda. Kaebaja ei saa seda teha nende eest. Samal põhjusel on asjakohatud kaebaja viited MTÜ Trelli 3 liikmetele mänguplatsi rajamisega kaasnevate kulude kohta. Kuna kaebaja ei ole MTÜ Trelli 3 liige (seda on tema abikaasa YY), siis kaebajale neil kulusid ei kaasne ja kaebaja ei saa selle asjaoluga oma kaebust põhjendada. Kaebaja ei ole kaebuses välja toonud, et esindab kaebuse esitamisel oma abikaasat YY.
13.Kohtu hinnangul ei ole vaidlusaluse otsusega kaebaja õigus rikutud. Pelgalt sellest, et vald andis endale kuuluva kinnistu teisele isikule kasutada, ei saa veel kaebaja õiguste rikkumist järeldada. Kaebaja ei ole väitnud, et tal oli endal soov sama kinnistut kasutusse saada ja vald rikkus siinkohal võrdse kohtlemise või ausa konkurentsi põhimõtet. Kasutusvalduse seadmise otsus ega leping ise mingiks ehitustegevuseks luba ei anna. Need annavad õiguse kasutada vaidlusalust kinnistut ettenähtud eesmärgil, kuid mitte seadustes toodud nõudeid eirates. Mänguplatsi rajamiseks tuleb MTÜ-l Trelli 3 läbida seaduses ettenähtud ehitusloa taotluse menetlus (ehitusseadustiku (EhS) § 38 lg-d 2 ja 3, EhS-i lisa lk 7 „Avaliku kasutusega spordija puhkerajatis, sh mänguväljak“), vajaduse korral ka planeerimismenetlus. Tegemist on eraldiseisva haldusmenetlusega, mille tulemus ei sõltu praeguses asjas tehtavast lahendist. Vald kaasab ehitusloa menetlusse vajaduse korral ka naaberkinnistute omanikud (EhS § 42 lg 6). Kaebajal on võimalik esitada enda seisukohad suureneva liikluskoormuse ja võimaliku rahu rikkumise kohta ehitusloa menetluses. Praeguses menetluses on need asjakohatud ega anna alust vaidlusalust otsust tühistada, sest vaidlusalune otsus selliseid riiveid kaebajale kaasa ei too. Kuna praegu veel ehitusloa menetlust ei toimu, siis puudub alus heita vallale ette kaebaja õiguste rikkumist selles menetluses. Kui vald peaks ehitusloa menetluses kaebaja õigusi rikkuma, on kaebajal võimalik kaitsta oma õigusi ehitusloa vaidlustamisega. Samuti on kaebajal võimalik astuda MTÜ Trelli 3 liikmeks ja selle kaudu oma huve kaitsta. Seejuures on kaebaja 18.06.2020 MTÜ-le Trelli 3 edastatud e-kirjas väitnud, et tal ei ole midagi vaidlusaluse ala korrastamise ega aukude täitmise vastu. Tema eesmärk on, et teda kaasataks ehitusloa menetlusse. Seda eesmärki ei saavuta kaebaja praeguse otsuse vaidlustamisega.
14.Ebaõige on kaebaja väide, et vaidlusaluse otsuse ja lepinguga anti MTÜ Trelli 3 kasutusse kogu Talve tee L1 kinnistu, sh sõiduteede alune maa. Nii otsuses kui ka lepingus on selgelt välja toodud, milline ala kasutusvaldusesse antakse. Nimetatud ala on selgelt ära näidatud ka otsusele ja lepingule lisatud plaanil.
15.Kaebaja õigusi ei riku kuidagi see, kas vald annab enda vara kasutusse tasu eest või tasuta. Kaebajal puudub õigus esitada kaebust valla majanduslike huvide kaitsmise eesmärgil.
16.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et otsus nr 55 ei riku kaebaja õigusi ja kaebajal puudub kaebeõigus selle vaidlustamiseks, mistõttu tuleb kaebus otsuse nr 55 tühistamise nõudes läbivaatamatult tagastada (HKMS § 121 lg 2 p 1).
17.Otsuse kehtetuse tuvastamise nõuet HKMS § 37 lg 2 ette ei näe. Kohus eeldab, et kaebaja peab silmas otsuse tühisuse tuvastamise nõuet (HKMS § 37 lg 2 p 6). Kohtu hinnangul on 5(7)
3-20-1085
ilmselge, et vaidlusalune otsus ei ole tühine, sest puuduvad HMS § 63 lg-s 2 nimetatud alused – otsusest on selgelt näha selle andnud haldusorgan (Saku Vallavolikogu) ja otsuse adressaat (MTÜ Trelli 3), otsuse on andnud pädev haldusorgan (kinnistusraamatust nähtuvalt on Talve tee L1 kinnistu näol tegemist Saku valla omandisse kuuluva kinnisasjaga, mille kasutusse andmist oli pädev otsustama vallavolikogu (Saku Vallavolikogu 16.08.2012 määruse nr 12 „Saku vallavara valitsemise kord“1 § 17 lg 1 p 1 ja § 26 lg 1)), see ei kohusta toime panema ühtegi õigusrikkumist, samuti on selles selgelt sätestatud MTÜ Trelli 3 õigused ja kohustused, kohustused ei ole vastukäivad ja neid on võimalik täita. Võimalik menetlusnõuete rikkumine, sh kolmandate isikute menetlusse kaasamata jätmine, ei muuda haldusakti tühiseks, vaid õigusvastaseks (HMS § 54). Haldusakti õigusvastasus ei mõjuta haldusakti kehtivust, st haldusakt kehtib selle õigusvastasusele vaatamata ja on täitmiseks kohustuslik (HMS §-d 60-61). Menetlusnõuete rikkumine ei too tingimata kaasa haldusakti tühistamist (HMS § 58). Kohtu hinnangul ei tulnud vallal kaebajat vaidlusalusesse menetlusse kaasata. Seega ei ole vaidlusalune otsus tühine ja kaebus tuleb tühisuse tuvastamise nõudes läbivaatamatult tagastada (HKMS § 121 lg 2 p 2).
18.Kaebaja taotleb 14.01.2020 lepingu tühistamist või kehtetuks tunnistamist ja lõpetamist. Kohus selgitas eespool, et tegemist ei ole halduslepinguga, seega ei saa halduskohus seda tühistada ega kehtetuks tunnistada, samuti mitte lõpetada (vt HKMS § 5 lg 1, § 6 lg 1, § 37 lg 2). Halduskohtul on HKMS § 5 lg 2 alusel õigus tuvastada tsiviilõigusliku lepingu tühisus, kui lepingu aluseks olev haldusakt kuulub tühistamisele. Kuna aga kohus tagastab kaebuse otsuse nr 55 tühistamise ja tühisuse tuvastamise nõuetes, siis ei ole kaebajal võimalik lepingu tühisuse tuvastamist saavutada ja kaebus tuleb selles osas läbivaatamatult tagastada (HKMS § 121 lg 2 p 2).
19.Lisaks juhib kohus kaebaja tähelepanu abstratsiooniprintsiibile (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 6 lg 4), mille kohaselt ei sõltu käsutustehingu kehtivus õiguse ja kohustuse üleandmiseks kohustava tehingu kehtivusest. Seega saab kohus otsuse nr 55 tühistamisel tuvastada küll võlaõigusliku lepingu tühisuse, kuid mitte asjaõigusliku lepingu tühisust. Asjaõiguslepingu tühisuse tuvastamiseks peavad esinema seadusest tulenevad iseseisvad alused (TsÜS §-d 86-89). See tähendab, et valla ja MTÜ Trelli 3 vahel sõlmitud asjaõigusleping võib jääda haldusakti tühistamisele vaatamata kehtima ja kaebaja ei saavuta oma eesmärki.
20.HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
21.HKMS § 104 lg 5 p 2 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 alusel, tuleb kaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot arvata riigi tuludesse. Esialgse õiguskaitse taotlus
22.HKMS § 249 lg 1 järgi võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.
23.Kuna kohus tagastab kaebuse kaebeõiguse puudumise ja perspektiivituse tõttu, siis puudub kaebajal järelikult ka esialgse õiguskaitse vajadus. Vaidlusaluse otsuse ja lepinguga ei ole kaebaja õigusi rikutud ega rikuta ka edaspidi, seega puudub vajadus kaebaja õiguste kaitsmiseks abinõusid kohaldada. Kaebaja saab oma väidetavaid huve kaitsta ehitusloa ja/või
planeerimismenetluses, samuti ehitusluba ja/või planeeringut vaidlustades. Samuti on kaebajal võimalik taotleda ehitusloa või planeeringu vaidluses esialgse õiguskaitse kohaldamist. Kuna praeguseks ei ole veel selge, milliseks kavandav mänguplats kujuneb, kuhu see täpsemalt rajatakse, mil määral saab selle rajamine kaebaja õigusi riivata ja mil määral arvestatakse raja planeerimisel ja rajamisel naabrite õigustega, siis oleks praegusel juhul õiguskaitse kohaldamine ennatlik. Seetõttu jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.