Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Määruse tegemise aeg ja koht
1. september 2020, Tallinn
Haldusasja number
3-20-1085
Haldusasi
XX kaebus Saku Vallavolikogu 19. detsembri 2019. a otsuse nr 55 ja selle alusel sõlmitud halduslepingu tühistamiseks või halduslepingu kehtetuks tunnistamiseks ja lõpetamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 18. juuni 2020. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Saku vald, esindaja Maire Laur Kolmas isik – MTÜ Trelli 3
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Tagastada XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 18. juuni 2020. a määruse peale haldusasjas nr 3-20-1085 läbivaatamatult selle esitajale.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 187 lg 7, § 207 lg 1, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Saku Vallavolikogu otsustas 19.12.2019 otsusega nr 55 koormata vallale Üksnurme külas kuuluva Talve tee L1 kinnisasja (registriosa nr 13996450, katastritunnus 71801:001:2136, pindala 9648 m2, sihtotstarve 80% transpordimaa ja 20% üldkasutatav maa) 2263 m2 ulatuses kümneks aastaks kasutusvaldusega MTÜ Trelli 3 kasuks. Kasutusvaldus on tasuta ja see ei ole kolmandatele isikutele üleantav. Kasutusvalduse faktilist teostamist ei või kolmandale isikule üle anda ka võlaõigusliku suhte alusel. Kasutusvaldaja on õigustatud kasutama kasutusvalduse eset kohalikule kogukonnale kooskäimise koha (külaplatsi) rajamiseks ja haldamiseks. Kasutusvaldaja on kohustatud säilitama kasutusvalduse eseme senise sihtotstarbe, kasutama kasutusvalduse eset korrapäraselt ja heaperemehelikult, samuti hoidma kasutusvalduse eset omal kulul korras ning tegema sellele tavaliseks korrashoiuks vajalikke parendusi ja uuendusi.
3-20-1085 Kasutusvaldaja kohustub omal kulul rajama külaplatsi ja avaliku laste mänguväljaku ning hoidma selle korras.
2.Saku vald ja MTÜ Trelli 3 sõlmisid 14.01.2020 notariaalse kasutusvalduse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu, millega Talve tee L1 kinnistu koormati tasuta kasutusvaldusega MTÜ Trelli 3 kasuks kümneks aastaks. Lepingu kohaselt on kasutajal õigus kasutada lepingu eset kasutusvalduse alal ligikaudse suurusega 2263 m2, mille paiknemist kajastab lepingu lisaks olev plaan. Kasutusvaldaja on õigustatud valdama ja kasutama kasutusvalduse ala kohalikule kogukonnale koha (külaplatsi) rajamiseks ja haldamiseks. Kasutusvaldaja ei saa kasutusvaldust ega selle faktilist teostamist anda üle kolmandatele isikutele.
3.XX esitas Tallinna Halduskohtule 03.06.2020 kaebuse (täiendatud 15.06.2020) Saku Vallavolikogu 19.12.2019 otsuse nr 55 ja selle alusel sõlmitud halduslepingu tühistamiseks või halduslepingu kehtetuks tunnistamiseks ja lõpetamiseks. Kaebaja on Talve tee 61 kinnistu (registriosa nr 11302502, katastritunnus 71805:003:0180, pindala 1110 m2, sihtotstarve 100% elamumaa) kaasomanik (koos abikaasa CC-ga kuulub kaebajale 2/3 kaasomandist). Talve tee L1 kinnistu on Talve tee 61 naaberkinnistu, kuid kaebajat ei ole haldusmenetlusse kaasatud. Naabrid on rajatava mänguväljaku ja külaplatsi vastu, sest selleks hävitatakse 25-aastane kasenoorendik, mis tagas kaebajale privaatsuse ja lindudele pesitsusala. Kaebajal puudub teadmine, mida ja kuidas täpselt Talve tee L1 kinnistule kavandatakse. Kuna MTÜ Trelli 3 liikmed on kinnistuomanikud (kinnistud suurusega 1200–2670 m2), kelle lapsed mängivad oma kodude õues, siis puudub väikesemõõdulise laste mänguväljaku järele vajadus ning väikesele alale külaplatsi rajamine on küsitav. Kehtiv üldplaneering näeb selles piirkonnas ette roheala, mitte kärarikka mänguväljaku ja tuleohtliku lõkkekohaga külaplatsi rajamist. Platsi külastajad hakkaksid parkima kitsal Talve tee lõigul, platsi väljanägemine halvendab vaadet kaebaja kinnistult ja rikub loodusmiljööd. Suurenevad müra ja liiklustihedus ning väheneb kinnistute väärtus. Veevõtukoha kinni ajamisega suureneb tuleoht. Sõlmitud leping on vallale majanduslikult kahjulik, sest kasutusvaldus on tasuta, ning esineb korruptsioonikahtlus. Vald on eksinud kaalutlusõiguse teostamisel ja rikkunud uurimispõhimõtet. Kaebaja palub kaebetähtaja ennistada, sest ta elab ja töötab kuni 2021. a lõpuni püsivalt Soomes ega loe Eesti ajalehti (sh kohalikku lehte „Saku Sõnumid“), mistõttu sai ta lepingu sõlmimisest teada alles 09.05.2020. Kaebaja palus ühtlasi esialgse õiguskaitse korras peatada vaidlustatud otsuse ja lepingu kehtivus ning täitmine kuni kohtuvaidluse lõpuni. Kaebaja on arvestanud privaatsuse ja rahuga, kuid tema kinnistust viie meetri kaugusele külaplatsi rajamisega kaasneb lärm ning vähenevad privaatsus ja kinnistu väärtus. Kasenoorendiku hävimise korral oleks seda keeruline või võimatu taastada. Esialgse õiguskaitse kohaldamine tagab, et kaebaja ja teised naabrid kaasataks planeerimise ja ehitusloa väljastamise menetlusse, ning võimaldab vallal veelkord kaaluda Talve tee L1 kinnistu tasuta kasutusse andmise majanduslikku mõttekust.
4.Saku vald palus 11.06.2020 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Vaidlustatud otsus ei riku kaebaja õigusi ega piira tema kinnistu kasutamist. Kasutusvaldusega koormatud alale on juurdepääs kolmest küljest avalikult kasutatavalt teelt. Saku vald ei pea oma vara valdamiseks ja käsutamiseks küsima naabrite nõusolekut. Kinnistu sihtotstarbeks on 20% üldkasutatav maa, mis on sotsiaalmaa alaliik, kus võivad muu hulgas paikneda rahvapeo- ja kokkutulekuväljakud, laste mänguväljakud, spordiplatsid. Kasutusvalduse seadmine ei muuda maakasutuse sihtotstarvet, vaid MTÜ Trelli 3 kasutab kasutusvalduse ala vastavalt selle maa sihtotstarbele. Kinnistu kasutamine külaplatsi ja avaliku laste mänguväljaku rajamiseks ei saa rikkuda kaebaja õigusi. Kaebaja kinnistu asub tiheasustusalal (endine aianduskooperatiivide piirkond) ning tal tuleb taluda ka teiste inimeste olemasolu ja tegevusi. Kaebaja elab ja töötab välismaal, mistõttu ei saa vaidlusaluse kinnistu kasutamine teda isegi kaudselt häirida, veel vähem rikkuda tema õigusi. Kasutusvalduse otsuse on vaidlustanud ainult kaebaja ning esialgse 2(6)
3-20-1085 õiguskaitse kohaldamine tooks kaasa negatiivsed tagajärjed kogukonnale, kellest enamik on külaplatsist ja laste mänguväljakust huvitatud, kuid esialgse õiguskaitse kohaldamine lükkaks nende soovi täitumise määramatusse tulevikku. Kogukonna avaliku huvi kaalub üles kaebaja erahuvi ning kaebus on lisaks perspektiivitu.
5.MTÜ Trelli 3 palus 15.06.2020 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Esialgse õiguskaitse kohaldamine takistaks vaidlusaluse ala viivitamatut prügist koristamist, mille suhtes esineb oluline keskkonnakaitseline huvi. Õigustatud võiks olla esialgse õiguskaitse kohaldamine ehitustegevusele, kuid ebaproportsionaalne oleks piirata korrastustööde tegemise võimalust. MTÜ Trelli 3 on alustanud kinnistul asuva eluohtliku tiigi likvideerimisega ja heakorratöödega vastavalt lepingust tulenevale hoolduskohustusele. Kasutusvaldust ei ole seatud kogu Talve tee L1 kinnistule, vaid üksnes 2263 m2 suurusele osale. Kaebaja abikaasa CC on MTÜ Trelli 3 liige ning nõustus 05.06.2019 üldkoosolekul kinnistu kasutusse võtmisega ja jäi 27.05.2020 üldkoosolekul hääletamisel erapooletuks. Talve tee L1 kinnistul ei ole kasenoorendikku ja MTÜ Trelli 3 ei plaani hävitada seal olevat kõrghaljastust, vaid eesmärk on haljasala korrastada, mille tulemusel tekib kõrghaljastusega ja istumisvõimalusega park, kus saab pidada kogukonna koosolekuid jmt. Tegemist on endise suvilakooperatiiviga, kus suurem osa kinnistuid jääb alla 1000 m2. Viide ala hooldamise ja korrastamise kulukusele on eksitav, sest MTÜ Trelli 3 liikmed on ise soovinud oma kogukonna elukeskkonda parandada ja projekti toetamine on vabatahtlik, nagu ka ühingusse kuulumine. Kasutusvalduse ala arendamisega ei ole hetkel jõutud ideest kaugemale ja puudub kohustus teavitada naaberkinnistute omanikke ideest. Arusaamatu on väide, et vald on maad tasuta kasutusse andes teinud kahjuliku tehingu, sest maa korrastamisega ja hooldamisega kaasnevad kulud. Kiikumisvõimalusega väiksema mänguväljaku loomise idee on edendada kogukonna laste sotsiaalset arengut. Kaebaja elamu on kahest küljest piiratud tihedalt kasutatava avaliku teega, kus lapsed liiklevad igapäevaselt ka praegu.
6.Tallinna Halduskohus tagastas 18.06.2020 määrusega XX kaebuse HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel läbivaatamatult ning jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Saku Vallavolikogu 19.12.2019 otsus nr 55 on küll haldusakt, kuid 14.01.2020 leping ei ole haldusleping, vaid tsiviilõiguslik leping. Kaebaja saab kasutusvalduse seadmise otsust HKMS § 44 lg 1 järgi vaidlustada üksnes siis, kui see rikub kaebaja õigusi. Kuna kaebaja ei saa kaitsta teiste isikute õigusi ja huve ning vaidlustatud otsuse peale ei saa esitada ka populaarkaebust, siis jäävad kaebaja sellekohased väited tähelepanuta. Muu hulgas on asjakohatud viited, et mänguplatsi rajamisega kaasnevad kulud MTÜ Trelli 3 liikmetele. Kuna kaebaja ei ole MTÜ Trelli 3 liige (seda on tema abikaasa CC), siis kaebajale neid kulusid ei kaasne ja ta ei saa nendega oma kaebust põhjendada. Vaidlustatud otsus ei riku kaebaja õigusi ja kaebajal puudub selle vaidlustamiseks kaebeõigus. Kaebaja õiguste rikkumist ei saa järeldada pelgalt sellest, et vald andis endale kuuluva kinnistu teisele isikule kasutada. Kaebaja ei ole väitnud, et tal olnuks endal soov saada Talve tee L1 kinnistu kasutajaks. Kasutusvalduse seadmise otsus ega sõlmitud leping ei anna mingit luba ehitustegevuseks, vaid üksnes õiguse kasutada vaidlusalust kinnistut ettenähtud eesmärgil. Mänguplatsi rajamiseks tuleb MTÜ-l Trelli 3 läbida ehitusloa taotlemise menetlus ning vajaduse korral ka planeerimismenetlus. Tegemist on eraldiseisva haldusmenetlusega, mille tulemus ei sõltu praeguses asjas tehtavast lahendist. Ehitusloa menetlusse kaasatakse vajaduse korral ka naaberkinnistute omanikud ning kaebajal on võimalik esitada oma seisukohad suureneva liikluskoormuse ja võimaliku rahu rikkumise kohta ehitusloa menetluses. Kui vald peaks ehitusloa menetluses kaebaja õigusi rikkuma, on kaebajal võimalik kaitsta oma õigusi ehitusloa vaidlustamisega. Samuti on kaebajal võimalik astuda MTÜ Trelli 3 liikmeks ja kaitsta oma huve selle kaudu. Kaebaja on ka MTÜ-le Trelli 3 saadetud 18.06.2020 e-kirjas väitnud, et 3(6)
3-20-1085 tal ei ole midagi vaidlusaluse ala korrastamise ega aukude täitmise vastu, vaid ta soovib üksnes olla kaasatud ehitusloa menetlusse. Seda eesmärki kaebaja praeguse otsuse vaidlustamisega ei saavuta. Vaidlusaluse otsuse ja lepinguga ei ole antud MTÜ Trelli 3 kasutusse kogu Talve tee L1 kinnistut, vaid kasutusvalduse ala ulatus on otsuses ja lepingus ning nende lisades selgelt välja toodud. Kaebaja õigusi ei riku see, kas vald annab enda vara kasutusse tasu eest või tasuta. Kaebajal puudub õigus pöörduda kohtusse valla majanduslike huvide kaitsmise eesmärgil. Vaidlustatud otsuse puhul ei esine ka haldusmenetluse seaduse § 63 lg-s 2 nimetatud tühisuse aluseid. Kaebajat ei tulnud vaidlusalusesse menetlusse kaasata ja isegi kui kaasamata jätmine olnuks menetlusviga, ei muudaks see haldusakti tühiseks, vaid üksnes õigusvastaseks. Seetõttu tuleb kaebus tühisuse tuvastamise nõude osas tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel. Kuivõrd 14.01.2020 leping ei ole haldusleping, siis ei saa halduskohus seda tühistada, kehtetuks tunnistada ega lõpetada. HKMS § 5 lg 2 alusel saaks kohus tuvastada tsiviilõigusliku lepingu tühisuse, kui selle aluseks olev haldusakt tühistatakse. Kuna kaebus kasutusvalduse seadmise otsuse peale tagastatakse, ei ole kaebajal võimalik saavutada ka lepingu tühisuse tuvastamist ja kaebus tuleb selles osas tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel. Kuna kohus tagastab kaebuse kaebeõiguse puudumise ja kaebuse perspektiivituse tõttu, siis puudub kaebajal järelikult ka esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja saab oma väidetavaid huve kaitsta ehitusloa andmise ja/või planeeringu koostamise menetluses või nende tulemusi vaidlustades, taotledes ühtlasi esialgse õiguskaitse kohaldamist. Kuna praegu ei ole selge, milliseks kavandatav mänguplats kujuneb, kuhu ja millisel viisil see täpselt rajatakse ning millisel määral arvestatakse naabrite õigustega, siis oleks esialgse õiguskaitse kohaldamine ennatlik.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.XX palub 07.07.2020 määruskaebuses muuta halduskohtu määruse põhjendusi, asendades need ringkonnakohtu määruse põhjendustega. Talve tee 61 kinnistu omanikud on saavutanud oma eesmärgi Saku Vallavolikogu 19.12.2019 otsuse nr 55 vaidlustamisel. Saku vald saab oma omandit käsutada ainult kooskõlas seadusega ning järgides hea halduse tava ja tagades naaberkinnistute omanike õiguste kaitse. Kaebajal ei ole midagi vastu 2263 m2 suuruse kasenoorendiku maa-ala korrastamisele ning aukude ja ebatasasuste täitmisele, kuid kogukonna vilka seltsielu kõrval peaks mõtlema ka Talve tee tänavavalgustuse rajamisele, mis on oluline kõigile Talve tee elanikele. Kaebaja võtab teadmiseks, et Saku vald ega MTÜ Trelli 3 ei riku Talve tee 61 ega teiste naaberkinnistute omanike õigusi ei nüüd ega ka edaspidi. Kaebaja saab kaitsta oma huve ehitusloa ja/või planeerimismenetluses ning neid dokumente vaidlustades (sh taotleda vajaduse korral esialgse õiguskaitse kohaldamist). Praegu ei ole veel selge, milliseks kavandatav mänguplats kujuneb ja kuhu see täpsemalt rajatakse, vaid tegemist on ideega, mille osas MTÜ Trelli 3 kogub hinnapakkumisi. Saku vald selgitab, kas endine tuletõrje veehoidla Talve tee L1 maaüksusel võib olla äravoolude kaudu seotud ümberkaudsete kraavidega. Vastustaja väljastab vaidlusaluse maa-ala kasutamiseks lähiajal projekteerimistingimused, mille andmise menetluses kaebaja meelsasti osaleb. Halduskohus leidis ebaõigesti, et XX-l ei teki kulusid seoses tema abikaasa CC kohustustega MTÜ Trelli 3 liikmena. Abikaasade varaühisuse tõttu on CC kohustus abikaasade solidaarvõlasuhe juhul, kui XX selle heaks kiidab. Seega tuleb halduskohtu põhjendusi muuta. Halduskohus ei ole määratlenud MTÜ Trelli 3 seisundit halduskohtumenetluses, piirdudes tema nimetamisega „eeldatavaks kolmandaks isikuks“, mistõttu pole selge, kas ja milliseid avaldusi saab MTÜ Trelli 3 kohtumenetluses esitada. Täpsustada tuleb ka KZ esindusvolitusi. Kaebajad on tasunud asjas riigilõivu topelt ning paluvad enam makstud 45 eurot tagastada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4(6)
3-20-1085
8.Ringkonnakohus leiab, et XX määruskaebus tuleb HKMS § 187 lg 3 p 6, § 203 lg 1 ja § 207 lg 1 alusel läbivaatamatult tagastada. HKMS § 180 lg 1 teise lause ja § 200 p 4 ning § 203 lg 2 koosmõjus on põhimõtteliselt võimalik resolutsioonist eraldi vaidlustada ka halduskohtu määruse põhjendusi, kuid seda üksnes tingimusel, et põhjendused omavad iseseisvat mõju menetlusosalise õigustele või kohustustele (nt Riigikohtu 25.04.2011 otsus nr 3-3-1-48-10, p-d 13–14). Määruse põhjendava osa eraldiseisvaks vaidlustamiseks ei ole piisav üksnes asjaolu, et kaebaja ei nõustu mõningate halduskohtu määruse põhjendustega.
9.Ringkonnakohtu hinnangul ei tulene halduskohtu määruse põhjendustest XX-le selliseid õiguslikke tagajärgi, mille vältimiseks oleks määruse põhjenduste muutmine vajalik. Määruskaebusest nähtuvalt peab kaebaja esmajoones ebaõigeks halduskohtu viidet, et kuna MTÜ Trelli 3 liikmeks ei ole kaebaja, vaid tema abikaasa, siis ei saa XX põhjendada oma kaebust asjaoluga, et külaplatsi rajamisega kaasnevad kulud MTÜ Trelli 3 liikmetele. Ringkonnakohus märgib, et olenemata sellest, et teatud tingimustel võivad ühe abikaasa võetud kohustuste eest solidaarselt vastutada mõlemad abikaasad (nt Riigikohtu 13.12.2017 otsus nr 2-15-15138, p-d 18–20), ei oma see küsimus praeguses asjas üldse tähtsust, sest MTÜ Trelli 3 liikmetele kaasnevate võimalike kuludega ei saa ühelgi juhul põhjendada Saku Vallavolikogu 19.12.2019 otsuse nr 55 ja selle alusel sõlmitud 14.01.2020 lepingu õigusvastasust. Notar on tehingu tegemisel kontrollinud mh kasutusvaldaja esindaja volitusi lepingu sõlmimiseks ning kaebaja ei ole selles osas vastuväiteid esitanud.
10.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et halduskohus rikkus MTÜ Trelli 3 kolmanda isikuna n-ö vaikimisi kaasamisega kohtumenetluse norme (nt Riigikohtu 21.03.2019 määrus nr 3-16-799, p 8). HKMS § 120 lg 4 ja § 252 lg 1 võimaldavad halduskohtul küsida vajaduse korral mh kolmanda isiku seisukohta nii kaebuse menetlusse võtmise küsimuse kui ka esialgse õiguskaitse taotluse lahendamiseks, kuid see eeldab siiski kolmanda isiku kaasamist vastavalt HKMS § 21 lg-tele 1 ja 3 ning § 120 lg 1 p-le 7. Eeltoodule vaatamata on praegusel juhul selge, et HKMS § 20 lg 1 järgi tulnuks halduskohtul MTÜ Trelli 3 igal juhul kolmanda isikuna menetlusse kaasata, sest kasutusvalduse seadmise otsuse ja lepingu vaidlustamine võib ilmselgelt mõjutada kasutusvaldaja õigusi. Määruskaebuse esitaja ei ole väitnud, et vaidlus ei saaks puudutada MTÜ Trelli 3 õigusi ja temalt seisukoha nõudmine olnuks asjakohatu. MTÜ Trelli 3 nimel seisukoha esitanud KZ on äriregistri teabesüsteemist nähtuvalt ühingu juhatuse liige ning registrikande kohaselt võib mittetulundusühingut kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige. Seega on seaduslikul esindajal õigus esindada ühingut ka kohtumenetluses.
11.Kuna kaebaja ei ole esitanud vastuväiteid halduskohtu määruse resolutsioonile, vaid on taotlenud üksnes selle põhjenduste muutmist, kuid põhjendused ei oma iseseisvat mõju kaebaja õigustele või kohustustele, siis keeldub ringkonnakohus XX 07.07.2020 määruskaebuse menetlusse võtmisest ning tagastab selle HKMS § 187 lg 3 p 6, § 203 lg 1 ja § 207 lg 1 alusel läbivaatamatult. Määruskaebuse tagastamisel loetakse, et määruskaebust ei ole esitatud (HKMS § 187 lg 2, § 207 lg 1).
12.Määruskaebuses on lisaks toodud välja, et kaebaja tasus riigilõivu topelt ja soovib enam makstud 45 euro tagastamist. Ringkonnakohus märgib, et kohtute infosüsteemi andmed ei kinnita väidet riigilõivu enam tasumisest, vaid kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt on tasutud riigilõivu kokku 30 eurot vastavalt Tallinna Halduskohtu 05.06.2020 määruses nõutule. Kaebaja on halduskohtule saadetud 16.06.2020 e-kirjas ka ise selgitanud, et käiguta jätmise määrusele lisatud makseinfo lehel märgitud ühe viitenumbriga seotud 15 eurot tasus tema ja teise viitenumbriga seotud 15 eurot tasus tema abikaasa. Asjas puuduvad igasugused tõendid, 5(6)
3-20-1085 et kaebaja või tema abikaasa oleks praeguses haldusasjas tasunud riigilõivu kokku rohkem kui 30 eurot. Kuna HKMS § 104 lg 1 ning riigilõivuseaduse § 60 lg-te 1 ja 6 kohaselt tuli kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt tasuda riigilõivu kokku 30 eurot ning kaebus tagastati HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel, siis ei kuulu riigilõiv tagastamisele (HKMS § 104 lg 5 p 2).
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.