Planeerimine ja ehitus › Muu planeerimine ja ehitus

3-22-1693 kinnistuomanikke, kes on ühiselt otsustanud mänguala rajamise. Naaberkinnistu Talve tee 61 kaasomanikud on X, C ja Y. Talve tee 61 kinnistu omanikule X-le saadeti eelnõu tutvumiseks koos kommentaaridega esitatud ettepanekutele. X teatas, et teda on teavitatud ja kaasatud. Kaasomanikke esialgu ei kaasatud, sest tegemist ei ole piirneva kinnisasjaga, vaid X avaldas ise soovi olla kaasatud. Projekteerimistingimuste andmisel on nende järgi arvestatud Saku valla üldplaneeringus määratud tingimusi. Projekteerimistingimuste andmise ajal kehtis Saku Vallavolikogu 09.04.2009 otsusega nr 404 kehtestatud Saku valla üldplaneering. Üldplaneeringu kohaselt oli Talve tee L1 maaüksuse juhtotstarve haljasala ja parkmetsa maa, kaitsehaljastuse maa. Üldplaneeringu seletuskirja p 2.3.3 järgi on ehituskeelualad endiste aiandusühistute territooriumidel asuvad haljasalad. Erandina on lubatud Saku Vallavalitsuse igakordse otsustuse alusel ehitada keskkonda vähemõjutavaid rajatisi. Saku valla uus üldplaneering võeti vastu ja suunati avalikule väljapanekule Saku Vallavolikogu 17.02.2022 otsusega nr 8 ja kehtestati Saku Vallavolikogu 20.04.2023 otsusega nr 24. Saku valla uus üldplaneering oli avalikul väljapanekul 21.03.2022–19.04.2022. Teated avalikust väljapanekust ilmusid ajalehtedes Harju Elu ja Eesti Päevaleht ning Saku Vallavalitsuse veebilehel. Avaliku väljapaneku ajal ei esitatud Talve tee L1 kinnisasjale puhke- ja virgestusmaa kavandamise kohta arvamusi ega vastuväiteid. Saku valla uue üldplaneeringu kohaselt on Talve tee L1 kinnistu osaliselt, ca 20% ulatuses, määratud puhke- ja virgestusalaks.

2(10)

3-22-1693 CoDe-Invest OÜ ei ole Talve tee 61 omanik ega mõne asjaõiguse omanik ning kohus tagastas äriühingu kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. Esialgse õiguskaitse taotlus vaadatakse läbi pärast teiste menetlusosaliste seisukohtade saabumist.

3-22-1693

-

-

-

vahetus läheduses on 3 lohku (kiigest lõunas, pargipingist lõunas ja läänepoolsemast piknikupingist lõunas), kus vesi imbub loomulikult pinnasesse (p 1.5.3); juurdepääs projekteeritud alal on tagatud nii Talve tee 52 krundi lõunapoolsest otsast kui ka lubatud ehitusalasse jäävate elektrikilpide vahetus läheduses paiknevast killustikukattega alast. Uusi parkimiskohti projekteeritava alaga ei kavandata (p 1.5.4). Jooniselt nähtub võrdluses Maa-ameti kaardiga, et praegu on juurdepääs Talve tee 61 juurest ja Talve tee 47 vastast, mis kattuvad joonisel plaanitavate juurdepääsuteedega; Prügikast on hetkel paigutatud lubatud ehitusala kirdepoolsesse nurka, kuna see nurk on põhiline sisse/väljapääsu teelõik alale, siis nt alalt välja minnes saab kasutaja tekitatud jäätmed enne alalt lahkumist prügikasti paigutada (p 1.7.3); Välisvalgustust pole maastikuarhitektuurse projektiga lahendatud (p 1.9).

Ehitusloa menetluses on esitatud märkused, millele on vastatud. Lisatud on piknikupink ja hekk nende juurde. Niisiis on kaebajate soovitu olulises ulatuses kas lahendust leidmas või lahendamisel, sh kaebajate soovitud täpsusastmes. Kohtule ei nähtu vajadust ühegi projekteerimistingimuste sätte kehtivuse peatamiseks, sest ei nähtu, et ükski neist riivaks kaebajate õiguseid. Projekteerimistingimustes on sätestatud, et ära tuleb näidata lähim tuletõrje veevõtukoht. Seega on tuleohutuse küsimus projekteerimistingimustele vajalikus ulatuses toodud. Kolmas isik on oma vastuses välja toonud, et ala juures asub tuletõrjehüdrant, mis katab ära kogu tänava lõpu alad ning selles osas avaldab Päästeamet arvamust ehitusloa menetluse käigus. Küsimus laste või teiste inimeste ohutuses ala kasutamisel ei ole seotud kaebajate õigustega, vaid avaliku huviga. Kohtule ei ole arusaadav, milliseid viirustõrjega seotud abinõusid peaks ehitustegevuse kavandamise käigus otsustama, sh mis pidanuks olema määratletud juba projekteerimistingimuste käigus. Kohus möönab kaebajate õiguskaitsevajaduse olemasolu haljastuse küsimuses, st haljastuse raie korral on selle taastumine pikaajaline, kui mitte võimatu. Õiguskaitsevajaduse olulisuse kohta arvestab kohus aga vastustaja poolt ja ehitusloa taotluse seletuskirjas toodut: - kõrghaljastus asub suuremal osal projekteeritaval alal. Puud paiknevad teineteisele väga lähestikku ja taimekooslust võib pidada liiga tihedaks. Üle 10 cm rinnasdiameetriga puid on vähe. Enim esineb sookaski. Leidub musta leppa ja noori harilikke kuuski. Alal on ka üksikud hõreda võraga harilikud toomingad, mille tervislik seisund on rahuldav (p 1.4.1); - sellel alal tuleb raie käigus lähtuda põhimõttest, et suuremad puud tuleb säilitada, tihedalt kokku kasvanud puudest jätta alles parimas seisukorras puud. Võimalusel jätta kasvama kõik okaspuud ning tagada neile piisav kasvuala. Likvideerimise alla sattuvad noored harilikud kuused tuleb ümber istutada. Ala lõunaserval oleva kraavi ääres tuleb harvendada põhimõttel, et liivakasti, pingi ja kiige juures vahelduks päikesepaiste ja vari, mida tekitavad säilitatavad ja/või ümberistutatavad puud. Eelistada tuleb selleks kraavi serva ja seal kasvavaid suuremaid musti leppi ja sookaski. Kasvutingimused tuleb tagada ka ühele toomingale; - kõik suuremad puud ja nende grupid, mis on joonisele AR-4-01 märgitud punase ristiga, tuleb likvideerida või ümber istutada. Kuna lõplik arusaam saabub märkimistööde ajal, siis on soovitatav nendele töödele kaasata põhiprojekti autorid, arborist, Saku valla esindaja ja tellija esindaja (p 1.5.2). Sellest nähtub, et kavandatakse ennekõike harvendusraiet. Vastustaja on ka selgitanud, et raie saab toimuda kas raieloa alusel või väikeste ja noorte puude osas ilma raieloata. Seega ei sõltu projekteerimistingimuste kehtivusest see, kas kinnistul asutakse tegema raietöid. Kuna tegemist on harvendusraiega eesmärgiga säilitada suuremad ja tihedalt kokku kasvanutest parimas 4(10)

3-22-1693 seisukorras puud, siis isegi, kui sellega haljasmass kinnistul ajutiselt väheneb, on see looduse ja keskkonna parimates huvides, tagades allesjäävatele puudele parema kasvukeskkonna. Kaebuse muudest väidetest saab järeldada, et kaebajatele ei sobi müra ja visuaalne reostus, mis võib kaasa tuua nende kinnistu väärtuse vähenemise. Kohtu hinnangul ei saa laste mänguväljakut pidada visuaalseks reostuseks. Kolmas isik selgitas, et ala on ette nähtud kasutamiseks kohalikele elanikele, mistõttu ei ole ette nähtud ka grilli. Alal on küll kavandamisel kaks piknikulauda koos pinkidega, millele vaate vähendamiseks on kavandatud punapaju põõsad. Kui kaebajad peavad toodud meetmeid ebapiisavaks, on neil võimalik oma seisukoht täiendava haljastuse või häiringutõkete osas esitada ehitusloa menetluses. Kaebajatel puudub enamike väljatoodud asjaolude osas õiguskaitsevajadus – tegemist on kas viidetega menetluslikele rikkumistele, avaliku huvi kaitsega või ehitamise ja projekteerimisega seostamata asjaoludega. Olulises osas, milles kaebajad on esitanud vastuväiteid, toimub projekteerimistingimuste täpsustamine ehitusloa andmisel, kus kaebajatele on tagatud ärakuulamine. Kaebajad saavad ehitusloa vaidlustada. Enne ehitusloa andmist ei saa kohus määrata, kas kaebajate võimalikke vastuväiteid tuleb võtta arvesse. Kaebuse eduväljavaated ei ole väga suured. Vastustaja on selgitanud maakasutust üldkasutatava maana. Arvestades lähipiirkonda, ei ole tegemist hajaasustusega. Tiheasustusalal tuleb taluda igapäevaelulist müra. Eeldada ei saa, et vaikimisi rikutakse korrakaitselisi norme ja asutakse toime panema õigusrikkumisi üleliigse, ühiskonnas aktsepteerimata tasemel müra ja häiringute näol. Mänguväljak asub tupiktee ääres, mistõttu on usutav, et mänguväljakut kasutavad lähiala elanikud. Kinnistu väärtuse vähenemist tuleb hinnata asja sisulise lahendamise käigus.

Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel hävib kõrghaljastus ja tekivad puhangulised tuulekoridorid. Olemasolev kõrghaljastus tagab kinnistu puhkamisväärtuse. Ehitustegevuse käigus ja puhkepargirajatise valmimisel tekib müranormide piirväärtuseid ületav mürafoon. See rikub kaebajate tervist ja eraelu puutumatust. Ehitusloas kirjeldatud 43,2 m kõrguse puhkerajatise atraktsiooni rajamine rikub pöördumatult Talve tee 61 vaadet. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine võimaldab vastustajal lõpetada võsarisu ja koristamata rohesaasta koristamise. Võsaraie risu häirib kaebajate vaadet. Vastustajal ja kolmandal isikul on veelkord võimalik hinnata võimalike rikkumismenetluste tagajärgi ja võimalikke nõudeid kinnistunaabritelt. Esialgse õiguskaitse kohaldamine kaitseb avalikku huvi, s.o üldplaneeringu nõuete täitmist.

5(10)

3-22-1693 31.07.2023 ehitusluba 12271/06138 on antud juba 2023. aastal kehtima hakanud üldplaneeringu alusel, mille kohaselt Talve tee L1 kinnistu asub puhke- ja virgestusmaal ning sinna on lubatud rajada laste mänguväljak/puhkeala. Laste mänguväljaku/puhkeala rajamisega ei kaasne ebamõistlikult keeruliselt kõrvaldatavate objektide rajamist. Ehitusloa kohaselt taolisi objekte sinna ei rajata. Esialgse õiguskaitse kohaldamine riivaks ebamõistlikult avalikku huvi ja kolmandate isikute õigusi. Kohalik kogukond on huvitatud laste mänguväljaku/puhkeala rajamisest. Ehitusprojekti kohaselt on planeeritud rajada viis mänguelementi. Ei ole loogiline, et piknikulaud, liivakast, kiik, jõulinnaku elemendid ja trossilt laskumine eeldaksid 43,2 m kõrgust. Ilmselt on kaebajad ehitusloast valesti aru saanud ja kokku liitnud ehitisregistris ehitusloal olevatest andmetest absoluutse kõrguse 41,8 m ja sügavuse 1,6 m. Absoluutne kõrgus on ehitise kõrgus kindlaksmääratud keskmisest merepinnast. Alates 01.01.2018 loetakse Eesti absoluutset kõrgust Amsterdami nullist. Ehitusprojektis on näidatud samakõrgusjooned ehk horisontaaljooned, mis ühendavad absoluutse kõrguse punkte. Samakõrgusjooned näitavad, et olemasoleva maapinna kõrgus on keskmiselt 38,0 m. Projektiga on kavandatud ka väike küngas, millelt on võimalik talvel väikelastel kelgutada. Selle künka kõrgem punkt on 40,3 m merepinnast ehk künka maksimaalne kõrgus on 2,3 m. Ehitusloa kohaselt on kõige kõrgem rajatis 3,7 m kõrgune trossilt laskumise tarbeks paigaldatav tugipost.

3-22-1693 mis on märgistatud kui projekteeritud multšikate ja laskumistross, kuid need kulgevad kaebajate kinnistu piiriga paralleelselt, mitte ei jäta tuuletunnelit kaebajate kinnistu suunas. Ehitusloaga ei reguleerita varasema võsarisu koristamist. Pigem saab eeldada, et mänguväljaku kasutuselevõtust tulenevalt paraneb kinnistu heakord. Vaidlusaluse haljasala vahetus läheduses on kümme elamumaad. Kui arvestada Talve tee L1 katastriüksust tervikuna, siis moodustab see eraldi tupiktee ala, kuhu kuulub Talve tee 35 kinnistust alates vähemalt 36 elamumaad. Seega tuleb eeldada, et lähipiirkonnas on tiheasustusele iseloomulikku olmemüra. Mänguväljak ega piknikuala ei tekita müra ise. Inimtekkelist olmemüra reguleerib korrakaitseseaduse (KorS) § 57, mille kõrval tuleb arvestada ka §-st 56 tulenevaid avalikus kohas käitumise üldnõudeid. Ehitustegevuse lubatavus ei sõltu selle taotleja või temaga seotud isikute varasemast käitumisest. Olmemüra võib küll mänguväljaku korral eraaiast mõnel juhul kanduda mänguväljakule, kuid ei nähtu müra olulist suurenemist, arvestades mänguväljaku paiknemist tupiktee otsas ning selle rajamist ennekõike sama kogukonna huvides, kes piirkonnas elab. Seega olmemüra suurenemise osas ei saa kaebajate õiguskaitsevajadust pidada olematuks, kuid see on pigem vähene ja võib olla selline, mida tuleb tiheasustuses elades taluda või lahendada muude meetmetega KorS alusel. Ehitusloa sisulist lubatavust on võimalik hinnata kahel viisil: - kinnistule on antud projekteerimistingimused, mille õiguspärasuse küsimusi on kohus esialgse õiguskaitse kontekstis juba varem hinnanud (vt 26.06.2023 määrus). Vastustaja on ka põhjendanud kooskõla varasema, s.o projekteerimistingimuste ajal kehtinud üldplaneeringuga. Saku valla 09.04.2009 kehtestatud üldplaneeringu1 järgi on haljasaladele lubatav Saku Vallavalitsuse igakordse otsustuse alusel ehitada keskkonda vähemõjutavaid rajatisi (lk 22). Arvestades üldplaneeringu p-des 2.4.1–2.4.2 toodut, ei ole nõutav ka detailplaneeringu koostamine. Eeltoodust tulenevalt reguleerib projekteerimistingimuste andmist ehitusseaduse § 26 lg-st 1; vastustaja on selgitanud, et ehitusluba on antud ja kooskõlas uue 20.04.2023 kehtestatud üldplaneeringuga2. Uue üldplaneeringu maakasutusplaani järgi on tegemist puhke- ja virgestuse maa-alaga, mis üldplaneeringu seletuskirja p 4.8 järgi on puhkuseks ja vaba aja veetmiseks ning maa-alale võib rajada puhkuse, spordi, turismi ja muu vaba aja veetmisega seotud ehitisi ja nende kavandamisel tuleb maksimaalselt säilitada looduslikku keskkonda ning elamualade planeerimisel lähtuda üldjuhul põhimõttest, et puhkevõimalused oleksid kättesaadavad elukohast ca 300 m (ligikaudu 5 minuti jalgsi tee) raadiuses. Eeltoodust tulenevalt ei ole ehitusloa andmine materiaalõiguslikult ilmselgelt välistatud. Mänguväljakule on projekti kohaselt planeeritud 5 elementi: trossilt laskumine, mis asub ca 26 m kaugusel Talve tee 61 kinnistust; piknikulaud, mis on mis ca 20 m kaugusel Talve tee 61 kinnistust; liivakast, mis on ca 31 m kaugusel Talve tee 61 kinnistust; kiik, mis on ca 44 m kaugusel Talve tee 61 kinnistust; jõulinnaku elemendid, mis asuvad ca 42 m kaugusel Talve tee 61 kinnistust. Maa-ameti kaardilt nähtub, et kaebajate kinnistul asub eluhoone tänava ääres ning maja varjab mänguväljakut aias viibimisel. Asendiplaani ja kaarti võrreldes asuks mänguväljaku lähim kõnnitee graniitsõelme kattega kaebajate kinnistu piirist ca 12 m ja majast 17 m kaugusel. Muud rajatised on veel kaugemal ning piknikulaud ja pingid on eraldatud tänavast punapaju põõsastega. Asendiplaanilt nähtub ka muu haljastuse vähemalt osaline säilitamine (tähistatud suuremad puud). Mänguväljakute üldist sobitumist elamumaade lähedusse on pidanud oluliseks vastustaja ka üldplaneeringus. 12.07.2023 kirjas on selgitatud, et mänguväljaku rajamine piirkonda on vajalik

Kättesaadav: https://www.sakuvald.ee/uldplaneering Kättesaadav: https://www.sakuvald.ee/saku-valla-uus-uldplaneering

7(10)

3-22-1693 ja arvestab piirkonna laste arenguks vajalike tingimuste loomisega. Saku valla paljudel küladel on hästitoimivad mänguplatsid ning need annavad elukeskkonnale lisandväärtust. Laste mänguväljaku mõju Talve tee 61 kinnistu omanikele ei ole suurem kui teistele samas piirkonnas ja vahetus naabruses paiknevate kinnistu omanikele. Kohtule ei nähtu asjaolusid, millest võiks järeldada, et kohalike elanike tarbeks mänguväljak oma olemuselt ja funktsioonilt ei sobi elamumaade lähedusse. Ehitamine on kolmanda isiku ja ka vastustaja kui kinnistu omaniku risk, ning ette ei ole nähtud ebamõistlikult keeruliselt kõrvaldatavate objektide rajamist juhuks, kui kohus peaks kaebuse rahuldama.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-22-1693

3-22-1693

(allkirjastatud digitaalselt)

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.