Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Kaire Pikamäe ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. mai 2020, Tallinn
Haldusasja number
3-19-1204
Haldusasi
J.T kaebus Tallinna Vangla tegevuse peale pintsettide väljastamata jätmisel
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 7. veebruari 2020. a otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja J.T
Menetluse alus ringkonnakohtus
Tallinna Vangla apellatsioonkaebus vastuapellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Vastustaja Tallinna Vangla, esindaja Irene Iskül ja
J.T
Rahuldada Tallinna Vangla apellatsioonkaebus. Jätta J.T vastuapellatsioonkaebus rahuldamata. Tühistada Tallinna Halduskohtu 7. veebruari 2020. a otsus asjas nr 3-19-1204 ja teha uus otsus, millega jätta J.T kaebus rahuldamata. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 29. juunil 2020 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).
3-19-1204 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
Vahistatu J.T esitas 18. aprillil 2019 Tallinna Vanglale taotluse lubada kasutada pintsetti. Taotleja märkis, et ta kasutas pintsette enne uude vanglasse paigutamist, kuid need võeti ära. Taotleja kasutas pintsetti kaks aastat ja midagi halba sellest ei juhtunud. Taotlejat diskrimineeritakse, kuna naisvangidel lubatakse pintsette kasutada. Vana korra kohaselt oli ka meestel lubatud pintsetti kasutada. Mehed ei pea välja nägema nagu metslased, neil on samuti kõrvad, kulmud ja nina.
Tallinna Vangla jättis 21. mai 2019. a otsusega nr 5-8/19/11052-2 J.T taotluse pintseti saamiseks rahuldamata. Tallinna Vangla direktori 22. novembri 2018. a käskkirja „Tallinna Vangla kodukord“ p 7.1.3 kohaselt on meeskinnipeetavale keelatud pintsett. Pintsetiga on võimalik kahjustada vangla vara. Piirang ei riku kinni peetava õigusi, sest vajalikud esemed (kamm, pardel, küünelõikur jne) hügieeni eest hoolitsemiseks on lubatud.
Tallinna Vangla jättis 21. juuni 2019. a vaideotsusega J.T vaide rahuldamata.
J. T esitas Tallinna Vanglale kahju hüvitamise nõude. Pintsetide mittevõimaldamisega on taotlejale tekitatud mittevaralist kahju iga kuu 15 eurot. Taotlejat diskrimineeritakse, kuna naiskinnipeetavad saavad pintsette kasutada. Rikutud on taotleja inimväärikust, kuna ta ei saa enda eest hooitseda.
Tallinna Vangla jättis 16. augusti 2019. a otsusega asjas nr 5-37/19/95-4 J.T kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Pintsettide andmisest keelduv otsus on õiguspärane. Tallinna Vangla kodukorra p 7.1.3 kohaselt on meeskinnipeetavatel pintsetid keelatud. Pintsette ei saa kasutada Viru Vanglas ja Tartu Vangla meeskinnipeetavad. Taotlejal on võimalik oma hügieeni eest hoolitseda. Taotleja inimväärikust ei ole alandatud, kuna pintsetid ei ole hügieeni eest hoolitsemise jaoks hädavajalikud. Pelk ebamugavustunne ei ole kvalifitseeritav inimväärikuse rikkumisena.
J.T esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles nõudis Tallinna Vangla 21. juuni 2019. a vaideotsuse nr 5-15/19/98-2 tühistamist, Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju eest hüvitist 100 eurot ning Tallinna Vangla kohustamist väljastama kaebajale pintsett.
Tallinna Vangla võttis kaebajalt uude vanglasse kolimisel 4. detsembril 2018 pintseti. Enne kolimist kasutas kaebaja pintsetti kaks aastat. Kaebajal on pintsetti vaja kõrva-, kulmu- ja ninakarvade korrastamiseks. Tallinna Vangla peaks pintsetti kõigile meeskinnipeetavatele võimaldama, kuna kaebaja kaaskinnipeetavad soovivad samuti seda välimuse korrastamiseks kasutada. Pintseti keelamisega diskrimineeritakse kaebajat, kuna naiskinnipeetavatele on pintsetid lubatud.
Vastustaja taotleb vastuses kaebuse rahuldamata jätmist.
2(8)
3-19-1204 Kodukorra p-i 7.1.3 kohaselt on Tallinna Vanglas pintsetti lubatud ainult naiskinnipeetavatele. Pintsetiga on võimalik kahjustada vangla vara (nt kraapida seinu, lõhkuda aknaid jne) ja tekitada vigastusi. Pintsetid seavad ohtu vangla julgeoleku (nõelu kasutatakse tätoveerimiseks, metallosi tätoveerimisaparaadi või veekeeduseadme valmistamiseks, konkse keelatud esemete riputamiseks ventilatsioonišahti jne). Piirang ei riku kinnipeetava õigusi, sest vajalikud esemed on lubatud. Mees- ja naiskinnipeetavate erinev kohtlemine pintsettide lubamisel on õigustatud. Naiste puhul tuleb arvestada nende suuremat haavatavust ning nende soost tulenevaid iseärasusi erinevate vajadustega arvestamisel. ÜRO eeskirjade, mis käsitlevad naiskinnipeetavate kohtlemist ja naiskurjategijatele määratavaid mittevabaduskaotuslikke karistusi (Bangkoki eeskirjad), artikli 1 kohaselt peab tulenevalt diskrimineerimiskeelu põhimõttest arvestama naiskinnipeetavate eriliste vajadustega. Selliste vajaduste rahuldamist ei tohiks aga pidada diskrimineerivateks meeste suhtes. Samuti sätestab Bangkoki eeskirjade artikkel 5, et naisvangide majutuskohal peavad olema vahendid ja tarbed, mis on vajalikud naiste spetsiifiliste hügieeninõuete rahuldamiseks. Ka Euroopa vanglareeglistiku artikkel 19.7 sätestab, et vanglal tuleb arvestada naiste eriliste hügieenivajadustega. Seega rõhutavad erinevad rahvusvahelised õigusaktid, et naiskinnipeetavaid peaks tulenevalt nende soost kohtlema teatud juhtudel meeskinnipeetavatest erinevalt. Üks osa naiskinnipeetavate rehabilitatsioonist hõlmab nende enesehinnangu säilitamist ning selle tõstmist. Naiskinnipeetavate enesehinnangut mõjutab suuresti see, kas neil on võimalik hoida ennast, enda asju ning enda poolt kasutatavat ruumi puhtana. Enamiku naiste jaoks on enesehinnang seotud isikliku väljanägemisega, mistõttu soovivad nad kasutada meikimisvahendeid ning teha soenguid. Nii on näiteks ainult naiskinnipeetavatele Tallinna Vanglas lubatud lisaks pintsetile ka juuksevärv ja ripsmetušš (kodukorra p-d 8.11.19 ja 8.11.20). Ka Viru Vangla kodukorra p
3(8)
3-19-1204
4(8)
3-19-1204
5(8)
3-19-1204
Vanglas esemete keelamine on lubatav VangS § 15 lg‐s 2 loetletud põhjustel. Vanglas keelatud esemed on sätestatud VangS § 15 lg 3 alusel kehtestatud määruses. VangS § 15 lg 3 alusel on VSE §‐s 641 kehtestatud kinnipeetavale vanglas keelatud esemete ja ainete loetelu. VangS § 15 lg 4 alusel võib vanglateenistus keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad § 15 lg‐s 2 sätestatud tingimustele. VangS § 41 lg 2 teisest lausest tulenevalt võib vangla kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla julgeoleku kaalutlustel.
Kohtuasjas on vaidlus selle üle, kas Tallinna Vangla kodukorra p-s 7.1.3 meessoost kinnipeetavatele adresseeritud keeld omada pintsette on õiguspärane. Kuna naiskinnipeetavatele on pintsett vanglas lubatud, on õiguslik vaidlus selle üle, kas kaebajat kui meeskinnipeetavat on naiskinnipeetavaga võrreldes koheldud PS § 12 mõttes ebavõrdselt.
Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga osas, et tõendamist pole leidnud asjaolu, et Tallinna Vangla oleks lubanud kaebajal varem pintsette kasutada (vt käesolev otsus, p 8 alap 1).
Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta osas, et meeskinnipeetavat saab võrrelda naiskinnipeetavaga. Mõlemaid gruppe ühendab kõige enam see, et nad kannavad toimepandud kuriteo eest vangla suletud osakonnas karistust ning nad soovivad kinnipidamisasutuses hoolitseda enda hügieeni eest. Võrreldavaid gruppe koheldakse erinevalt. Meeskinnipeetavatele pole vangla suletud osakonnas pintsetid lubatud, kuid naiskinnipeetavatel on. Seega koheldakse meeskinnipeetavaid ja naiskinnipeetavaid erinevalt ja seda meeskinnipeetavate kahjuks. Võrreldavate gruppide erinev kohtlemine on lubatav, kui selleks esineb mõistlik ja asjakohane põhjus (võrdsuspõhiõiguse kohaldamise kohta vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 30. oktoobri 2019. a otsus asjas nr 5-19-25, p 63–68 ja seal viidatud kohtupraktika). Mida erinevamad on võrreldavad grupid sisuliselt, seda erinevamalt võib seadusandja neid kohelda (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 29. jaanuari 2014. a otsus asjas nr 3-4-1-52-13, p 47).
Halduskohus asus seisukohale, et kuna ka mehed soovivad pintsettidega oma hügieeni eest hoolitseda ning vastustaja viited pintsettidest ja kaebajast lähtuvale ohule on üldsõnalised, ei esine mõjuvat ja asjakohast põhjust võrreldavate gruppide erinevaks kohtlemiseks.
Ringkonnakohtu hinnangul on usutav vastustaja seisukoht, et naiskinnipeetavatel võib esineda suurem vajadus pintsettide järele. Vastustaja viitab õiguskantsleri 11. aprilli 2016. a soovitusele nr 7-7/160405/1601527, mille p-s 4 on märgitud järgmist: „Üks osa 6(8)
3-19-1204 naiskinnipeetavate rehabilitatsioonist hõlmab nende enesehinnangu säilitamist ning selle tõstmist. Naiskinnipeetavate enesehinnangut mõjutab suuresti see, kas neil on võimalik hoida ennast, enda asju ning enda poolt kasutatavat ruumi puhtana. Enamiku naiste jaoks on enesehinnang seotud isikliku väljanägemisega, mistõttu soovivad nad kasutada meikimisvahendeid ning teha soenguid.“1 Õiguskantsleri viidatud kontekstis tuleb pintsetti mõista samuti iluhoolduse abivahendina, säilitamaks või tõstmaks naiskinnipeetava enesehinnangut läbi enda väljanägemise. Seeläbi tagatakse eelduslikult naiskinnipeetava tulemuslikum rehabilitatsioon. Õiguskantsleri soovitus, sh selles viidatud allikad ei võimalda järeldada, et ka meeskinnipeetavatel esineks suurem vajadus pintseti kui iluhoolduse abivahendi järele, et tõsta sellega enda enesehinnangut parema väljanägemise teel ning seeläbi saavutada tulemuslikum rehabilitatsioon.
Vanglal on oluline hindamisruum esemete lubatavuse ning neist lähtuva ohu määratlemisel. Vangla on vangistuse ja eelvangistuse täideviimiseks loodud asutus, kellel peab olema vangistuse täideviimise spetsiifikast lähtuv kogemus ohtude avastamisel ja ennetamisel (Riigikohtu halduskolleegiumi 25. oktoobri 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-28-12, p 14 ja seal viidatud kohtupraktika). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vangla põhjendused selle kohta, milles seisneb suurem oht vangla ja selle territooriumil viibivate inimeste julgeolekule, kui ka meeskinnipeetavatele lubatakse pintsette, ilmselgelt meelevaldsed ega asjakohatud. Vangla väidab, et näiteks 2019. a-l on registreeritud hulgaliselt sündmusi, kus vangla kambrit ja selle sisustust on nt küünetangidega lõhutud. Samuti on lubatud esemetega lõhutud kambrites raadio terminale, kambri valgustust, trellukse taga olevat pleksiklaasi. Vastustaja märgib, et varem on esinenud juhtumeid, kus meeskinnipeetavad on metallist pintsette töödelnud ja kasutanud neid torkeriistana, veekeeduseadmena või kruvikeerajana. Vastustaja lisab, et pintsettide abil on võimalik eemaldada elektroonikaseadmete turvakleepse ning peita nende alla keelatud esemeid (nt mälukaarte). Vastustaja seisukoha kohaselt võib vangla praktikast järeldada, et meeskinnipeetavad on erinevate mehhaaniliste tööriistade käsitlemisel oskuslikumad kui naiskinnipeetavad.
Eespool märgitu võimaldab eeldada, et kui meeskinnipeetavatele lubada pintsettide näol täiendav ese kambrisse, seejuures arvestades selle omadusi ja mõõtmeid, võib pidada tõenäoliseks suuremat ohtu julgeolekule vanglas ja seal viibivatele inimestele.
Eeltoodust tulenevalt õigustavad ringkonnakohtu hinnangul rehabilitatsiooni ja vangla julgeoleku kaalutlused nais- ja meeskinnipeetavate erinevat kohtlemist pintsettide lubamise küsimuses. Meeskinnipeetavad pole märgatavamalt halvemas olukorras kui naiskinnipeetavad, kuna meeskinnipeetavatele on lubatud kamm, küünelõikur, raseerija ja pardel. Viimati märgitud vahendid on eelduslikult piisavad, et teostada esmased ja põhilised hügieenitoimingud. Seetõttu ei saa pintsetti puudumist käsitada ka inimväärikuse rikkumisena.
Kaebajale erandi tegemist ei õigusta ka mõni teine kaalukat järku õigusväärtus, näiteks tervis. Kohtuasjas pole väidetud ega esitatud tõendeid selle kohta, et just kaebaja tervise
Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/naiskinnipeetavatele_kavandatavad_kinnipidam istingimused_tallinna_vanglas.pdf.
7(8)
3-19-1204 kaitseks oleks tarvis pintsette, näiteks näopiirkonnas tavapärasest intensiivsem karvkatte kasv.
Kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud väidet võib mõista nii, et avatud osakonnas viibivatel kinnipeetavatel on pintsetid lubatud. Vangla suletud ja avatud osakondade eesmärgid, paigutamise alused ja režiimid on erinevad. Eelduslikult on vangla avatud osakonnas oht vangla julgeolekule ning inimeste elule ja tervisele väiksem kui suletud osakonnas ning see õigustab teatud küsimustes kinnipeetavate erinevat kohtlemist.
Eeltoodust tulenevalt on vangla õiguspäraselt keeldunud kaebajale pintsette väljastamast. Seetõttu rahuldab ringkonnakohus vastustaja apellatsioonkaebuse ja teeb uue otsuse, millega jätab kaebuse rahuldamata.
Kuna kaebus jääb rahuldamata põhjusel, et vastustaja pole tegutsenud õigusvastaselt, jääb kaebaja vastuapellatsioonkaebus rahuldamata.
Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.