lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-1204/42

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 29.05.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-19-1204/42
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
29.05.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2844
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Kaire Pikamäe ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. mai 2020, Tallinn

Haldusasja number

3-19-1204

Haldusasi

J.T kaebus Tallinna Vangla tegevuse peale pintsettide väljastamata jätmisel

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 7. veebruari 2020. a otsus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja J.T

Menetluse alus ringkonnakohtus

Tallinna Vangla apellatsioonkaebus vastuapellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Vastustaja Tallinna Vangla, esindaja Irene Iskül ja

J.T

RESOLUTSIOON

Rahuldada Tallinna Vangla apellatsioonkaebus. Jätta J.T vastuapellatsioonkaebus rahuldamata. Tühistada Tallinna Halduskohtu 7. veebruari 2020. a otsus asjas nr 3-19-1204 ja teha uus otsus, millega jätta J.T kaebus rahuldamata. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 29. juunil 2020 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

3-19-1204 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Vahistatu J.T esitas 18. aprillil 2019 Tallinna Vanglale taotluse lubada kasutada pintsetti. Taotleja märkis, et ta kasutas pintsette enne uude vanglasse paigutamist, kuid need võeti ära. Taotleja kasutas pintsetti kaks aastat ja midagi halba sellest ei juhtunud. Taotlejat diskrimineeritakse, kuna naisvangidel lubatakse pintsette kasutada. Vana korra kohaselt oli ka meestel lubatud pintsetti kasutada. Mehed ei pea välja nägema nagu metslased, neil on samuti kõrvad, kulmud ja nina.

Tallinna Vangla jättis 21. mai 2019. a otsusega nr 5-8/19/11052-2 J.T taotluse pintseti saamiseks rahuldamata. Tallinna Vangla direktori 22. novembri 2018. a käskkirja „Tallinna Vangla kodukord“ p 7.1.3 kohaselt on meeskinnipeetavale keelatud pintsett. Pintsetiga on võimalik kahjustada vangla vara. Piirang ei riku kinni peetava õigusi, sest vajalikud esemed (kamm, pardel, küünelõikur jne) hügieeni eest hoolitsemiseks on lubatud.

Tallinna Vangla jättis 21. juuni 2019. a vaideotsusega J.T vaide rahuldamata.

J. T esitas Tallinna Vanglale kahju hüvitamise nõude. Pintsetide mittevõimaldamisega on taotlejale tekitatud mittevaralist kahju iga kuu 15 eurot. Taotlejat diskrimineeritakse, kuna naiskinnipeetavad saavad pintsette kasutada. Rikutud on taotleja inimväärikust, kuna ta ei saa enda eest hooitseda.

Tallinna Vangla jättis 16. augusti 2019. a otsusega asjas nr 5-37/19/95-4 J.T kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Pintsettide andmisest keelduv otsus on õiguspärane. Tallinna Vangla kodukorra p 7.1.3 kohaselt on meeskinnipeetavatel pintsetid keelatud. Pintsette ei saa kasutada Viru Vanglas ja Tartu Vangla meeskinnipeetavad. Taotlejal on võimalik oma hügieeni eest hoolitseda. Taotleja inimväärikust ei ole alandatud, kuna pintsetid ei ole hügieeni eest hoolitsemise jaoks hädavajalikud. Pelk ebamugavustunne ei ole kvalifitseeritav inimväärikuse rikkumisena.

J.T esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles nõudis Tallinna Vangla 21. juuni 2019. a vaideotsuse nr 5-15/19/98-2 tühistamist, Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju eest hüvitist 100 eurot ning Tallinna Vangla kohustamist väljastama kaebajale pintsett.

Tallinna Vangla võttis kaebajalt uude vanglasse kolimisel 4. detsembril 2018 pintseti. Enne kolimist kasutas kaebaja pintsetti kaks aastat. Kaebajal on pintsetti vaja kõrva-, kulmu- ja ninakarvade korrastamiseks. Tallinna Vangla peaks pintsetti kõigile meeskinnipeetavatele võimaldama, kuna kaebaja kaaskinnipeetavad soovivad samuti seda välimuse korrastamiseks kasutada. Pintseti keelamisega diskrimineeritakse kaebajat, kuna naiskinnipeetavatele on pintsetid lubatud.

Vastustaja taotleb vastuses kaebuse rahuldamata jätmist.

2(8)

3-19-1204 Kodukorra p-i 7.1.3 kohaselt on Tallinna Vanglas pintsetti lubatud ainult naiskinnipeetavatele. Pintsetiga on võimalik kahjustada vangla vara (nt kraapida seinu, lõhkuda aknaid jne) ja tekitada vigastusi. Pintsetid seavad ohtu vangla julgeoleku (nõelu kasutatakse tätoveerimiseks, metallosi tätoveerimisaparaadi või veekeeduseadme valmistamiseks, konkse keelatud esemete riputamiseks ventilatsioonišahti jne). Piirang ei riku kinnipeetava õigusi, sest vajalikud esemed on lubatud. Mees- ja naiskinnipeetavate erinev kohtlemine pintsettide lubamisel on õigustatud. Naiste puhul tuleb arvestada nende suuremat haavatavust ning nende soost tulenevaid iseärasusi erinevate vajadustega arvestamisel. ÜRO eeskirjade, mis käsitlevad naiskinnipeetavate kohtlemist ja naiskurjategijatele määratavaid mittevabaduskaotuslikke karistusi (Bangkoki eeskirjad), artikli 1 kohaselt peab tulenevalt diskrimineerimiskeelu põhimõttest arvestama naiskinnipeetavate eriliste vajadustega. Selliste vajaduste rahuldamist ei tohiks aga pidada diskrimineerivateks meeste suhtes. Samuti sätestab Bangkoki eeskirjade artikkel 5, et naisvangide majutuskohal peavad olema vahendid ja tarbed, mis on vajalikud naiste spetsiifiliste hügieeninõuete rahuldamiseks. Ka Euroopa vanglareeglistiku artikkel 19.7 sätestab, et vanglal tuleb arvestada naiste eriliste hügieenivajadustega. Seega rõhutavad erinevad rahvusvahelised õigusaktid, et naiskinnipeetavaid peaks tulenevalt nende soost kohtlema teatud juhtudel meeskinnipeetavatest erinevalt. Üks osa naiskinnipeetavate rehabilitatsioonist hõlmab nende enesehinnangu säilitamist ning selle tõstmist. Naiskinnipeetavate enesehinnangut mõjutab suuresti see, kas neil on võimalik hoida ennast, enda asju ning enda poolt kasutatavat ruumi puhtana. Enamiku naiste jaoks on enesehinnang seotud isikliku väljanägemisega, mistõttu soovivad nad kasutada meikimisvahendeid ning teha soenguid. Nii on näiteks ainult naiskinnipeetavatele Tallinna Vanglas lubatud lisaks pintsetile ka juuksevärv ja ripsmetušš (kodukorra p-d 8.11.19 ja 8.11.20). Ka Viru Vangla kodukorra p

7.1.3.järgi ja Tartu Vangla kodukorra p 7.1.3. järgi on pintsetid meeskinnipeetavatele keelatud esemed. Kuigi kaebaja arvates saab ka küünelõikuri ja lusikaga vangla vara kahjustada, ei tähenda see, et vangla peaks lubama rohkem taolisi esemeid, mis samas ei ole meestele igapäevasteks hügieenitoiminguteks hädavajalikud. Kultuuriliselt ei kasuta mehed pintsette hügieenivahendina nagu naised (nt kulmude kitkumiseks). Naistele on aga pintsetid vahendid, mida tavapäraselt kasutatakse. Tuleb tõdeda, et vangla praktika järgi on just mehed erinevate mehhaaniliste tööriistade käsitlemisel oskuslikumad. Metallist pintsettide puhul on võimalik nende sihtotstarvet muutes kohandada neid nt lõikevahendiks, mida on võimalik kasutada ründevahendina, samuti enesevigastamiseks. Lisaks on pintsettidega võimalik eemaldada elektroonika turvakleepse, peita väikseid esemeid mistahes vangla vara vm peidiku sisse. Samuti on pintsettidega hõlbus peita väikeseid mälukaarte televiisori avadesse. Vangla on oma praktikas täheldanud, et naiskinnipeetavatega võrreldes esineb selline oht pintseti olemasolul üldiselt rohkem meeskinnipeetava puhul. Pintsettide puudumine ei takista kaebajal enda hügieeni eest hoolitsemist, sest meeskinnipeetavatele on lubatud selleks kõik hädavajalikud esemed, sh kamm, küünelõikur, raseerija ja pardel. Kaebaja väide, et vanas vanglas olid meestel pintsetid lubatud, on väär. Kehtiva korra kohaselt olid meestel pintsetid keelatud. Vastustajale teadaolevate andmete järgi ei ole kaebajal pintsette Tallinna Vanglas viibides kambris kunagi olnud. Tallinna Vangla 4. detsembri 2018. a akt „Kaebaja esemete äravõtmise kohta“ tõendab, et tal ei olnud enne kolimist pintsette. Kaebajale ei ole mittevaralist kahju tekkinud. Olukord, kus kaebajale on pintsetid keelatud, kuid samas on tagatud piisavad vahendid enda hügieeni eest hoolitsemiseks, ei ole inimäärikust alandav. Pintsetid ei ole meeskinnipeetavatele hädavajalikud esemed, mistõttu ei põhjusta nende puudumine kaebajale kahju.

3(8)

3-19-1204

8.Tallinna Halduskohus rahuldas 7. veebruari 2020. a otsusega kaebuse (resolutsiooni p 1), tühistas Tallinna Vangla 21. mai 2019. a otsuse nr 5-8/19/11052-2 (resolutsiooni p 2), kohustas vanglat uuesti läbi vaatama kaebaja taotluse pintsettide väljastamiseks (resolutsiooni p 3), tuvastas vangla tegevuse pintsettide mitteväljastamisel õigusvastaseks (resolutsiooni p 4). Halduskohus põhjendas oma seisukohti kokkuvõtlikult järgmiselt: 1) kaebaja väide, et ta kasutas vanas Tallinna Vanglas pintsette, ei ole tõendatud. Tallinna Vangla koostas 4. detsembril 2018 akti esemete äravõtmise kohta, millest nähtub, et kaebajalt võeti läbiotsimise käigus ära lõigatud televiisorikaabel, raadio, 310 ml plastiktops tundmatu ainega, ämber, 2 rohelist riidetükki, isevalmistatud nöör, televiisor (pildi ja toitejuhtmega), sinine froteerätik ning villane vest (vastustaja 13.12.2019 esitatud lisa nr 3); 2) VangS § 15 lg 2 p-d 1–3, § 15 lg 4 ja justiitsministri 30. novembri 2000. a määrus nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 641 ei keela otseselt väljastada meeskinnipeetavale pintsetti; 3) Tallinna Vangla kodukorra p 7.1.3 kohaselt ei ole meeskinnipeetavale pintsett lubatud, kuid on seda naiskinnipeetavale; 4) praegusel juhul on vaidluse all küsimus, kas Tallinna Vangla diskrimineerib kaebajat soo alusel. Kohaldada tuleb põhiseaduse (PS) § 12); 5) asjakohased on vastustaja viited rahvusvahelistele õigusaktidele, mille kohaselt tuleb naiskinnipeetavatele tagada majutuskohtades vahendid ja tarbed, mis on vajalikud naiste spetsiifiliste hügieeninõuete rahuldamiseks. Samas ei tule vastustaja nimetatud õigusaktidest, et meeskinnipeetavaid tuleb kohelda naiskinnipeetavatest erinevalt. ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti (pakt) art 10 lg 1 järgi on kõikidel isikutel, kellelt on võetud vabadus, õigus humaansele kohtlemisele ja inimväärikuse austamisele. Pakti art 3 kohaselt kohustuvad riigid tagama meestele ja naistele võrdse õiguse kasutada kõiki paktis ettenähtud kodaniku- ja poliitilisi õigusi. Diskrimineerimiskeeld soo alusel sisaldub ka ÜRO majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvahelise pakti artiklis 3. Sama põhimõtet toonitab ka ÜRO kinnipeetavate kohtlemise standard-miinimumreeglite art 6 lg 1; 6) kodukorra p 7.1.3 diskrimineerib meeskinnipeetavaid, sh kaebajat soo alusel. Mees- ja naiskinnipeetavad on võrreldavad grupid. Naiskinnipeetavale tuleb tagada vajalikud spetsiifilised vahendid hügieeninõuete rahuldamiseks. Pintsett ei ole selline spetsiifiline vahend, mis on vajalik üksnes naiste hügieeninõuete rahuldamiseks. Vastustaja seisukoht on iganenud, et mehed ei kasuta pintsetti hügieenivahendina (nt kulmude kitkumiseks). Tänapäeva ühiskonnas on meeste ja naiste vajadused ühtlustunud, ei saa välistada kaebaja vajadust kasutada pintsetti karvade kitkumiseks. Vastustaja hinnang pintsetist tulenevale ohule (ründevahend, muu ebaseaduslik tegevus) meeskinnipeetavate poolt on üldsõnaline. Võimalik pole järeldada, et naiskinnipeetavatest sellist ohtu ei lähtu. Samuti ei nähtu, et kaebajast lähtuks oht, kui talle võimaldataks pintsetti. Seega on Tallinna Vangla 21. mai 2019. a otsus nr 58/19/11052-2 õigusvastane ja kohustamisnõue tuleb rahuldada; 7) kuigi kaebajal võis olla vajadus kasutada pintsetti, oli tal võimalik kasutada hügieeni eest hoolitsemiseks küünelõikurit, pardlit, raseerijat, kammi. Nimetatud vahenditega oli kaebajal võimalik välimust, sh kulmude kasvu ja kuju korrigeerida määral, et vältida välimuse lohakaks muutumist. Seega kaebaja väited välimuse (kulmude ja ninakarvade) eest hoolitsemise mittevõimaldamises on liialdatud, mistõttu ei olnud riive intensiivsus suur. Mittevaralise kahju hüvitamine võib seega toimuda tegevuse õigusvastasuse tuvastamisega.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4(8)

3-19-1204

9.Vastustaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel. 1) antud olukorras ei saa mees- ja naiskinnipeetavaid võrrelda. Naiskinnipeetavatel on tulenevalt nende soost erilised vajadused, mistõttu on nende suhtes teatud erandid õigustatud; 2) isegi juhul, kui gruppe saaks võrrelda, esineks selleks mõistlik õigustus. Halduskohus jättis arvestamata, et Bangkoki eeskirjade art 1 kohaselt tuleb arvestada naiskinnipeetavate eiriliste vajadustega, mille rahuldamist ei tohiks pidada diskrimineerivaks meeste suhtes. Bangkoki eeskirjade art 5 kohaselt peavad naiskinnipeetaval olema vahendid ja tarbed, mis on vajalikud naiste spetsiifiliste hügieeninõuete rahuldamiseks. Euroopa Vanglareeglistiku art 19.7 kohaselt tuleb arvestada naiste eriliste hügieenivajadustega. Võttes arvesse naiste ja meeste bioloogilisi erisusi ning traditsioonilisi soorolle, on mõnel juhul õigustatud naiste soodsam kohtlemine; 3) nii Euroopa Inimõiguste Kohus kui ka õiguskantsler on pidanud võimalikuks naiste soodsamat kohtlemist. Naiskinnipeetavate enesehinnangut mõjutab suuresti see, kas neil on võimalik hoida ennast, enda asju ning enda poolt kasutatavat ruumi puhtana; 4) halduskohtu otsus on vastuoluline, kuna ta leidis ka seda, et pintsett pole kaebajale hädavajalik ja ta saab enda hügieeni eest hoolitseda ka teiste vahenditega; 5) iganenud pole lähenemine, et pintsette kasutavad eeskätt naiskinnipeetavad. Pintsett pole meeskinnipeetavatele hädavajalik hügieenivahend; 6) Tallinna Vanglas pole pintsettide kasutamisest naiskinnipeetavatel konflikte tekkinud. Seevastu on meeskinnipeetavate üksustes 2019. a-l registreeritud hulgaliselt sündmuseid vangla kambrielementide lõhkumistest, mis on tehtud lubatud esemetega, nt küünetangidega. Nt on korduvalt erinevates kambrites kambri raadio terminali neete rikutud; kambri valgusteid on rikutud; kambri trellukse taga olevat pleksiklaasi on silmaava kohalt ära kraabitud; metallist pintsette on kasutatud torkeriistana, veekeeduseadmena või kruvikeerajana. Metallist pintsette on võimalik teritada teravaks, mis teeb nendest eriti ohtliku ründevahendi. Lisaks on pintsettide abil võimalik eemaldada elektroonikaseadmete turvakleepse ning peita sinna alla keelatud esemeid (nt mälukaarte). Kuigi kambris olevate esemete rikkumiseks kasutatakse nt ka küünetange, mis on hügieenivahendina lubatud ning mis on oma olemuselt pintsettidele sarnased, siis see ei tähenda seda, et vangla peaks lubama rohkem taolisi esemeid, mis samas ei ole meestele igapäevasteks hügieenitoiminguteks hädavajalikud.
10.Kaebaja taotleb vastuapellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist osas, millega jäeti mittevaralise kahju eest hüvitis 100 eurot välja mõistmata kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kaebaja nõustub halduskohtu otsusega osas, milles tuvastati vangla keelduva tegevuse õigusvastasust; 2) 100 eurot on sümboolne summa. Summa väljamõistmine piiraks seda, et ametnikud ei seaks põhjendamatuid keelde; 3) õiguskantsleri arvamus ei puuduta praegust asja. Pintsett on mõeldud kasutamiseks nii meestele kui ka naistele. Ka mehed tahavad ilusad välja näha; 4) avatud sektoris taotlesid mehed pintsette ja neile seda lubati; 5) pintsettide puudumine ei takista ka naistel oma hügieeni eest hoolitseda, sest ka neil on kamm, küünelõikur, raseerija, pardel; 6) vara lõhkumiseks kasutavad nii naised kui ka mehed küünetange. Need on tugevamast materjalist kui pintsetid. Ka teiste lubatud asjadega on võimalik vangla vara rikkuda ja teiste inimeste elu ohustada; 7) kaebaja kasutas kaks aastat pintsette ja sellest ei ole halba sündinud.

5(8)

3-19-1204

11.Vastustaja taotleb vastuses vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist. Kaebajale pole mittevaralist kahju tekkinud. Tema kannatused pole olnud sellised, mis õigustaksid rahalise hüvitise väljamõistmist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Vanglas esemete keelamine on lubatav VangS § 15 lg‐s 2 loetletud põhjustel. Vanglas keelatud esemed on sätestatud VangS § 15 lg 3 alusel kehtestatud määruses. VangS § 15 lg 3 alusel on VSE §‐s 641 kehtestatud kinnipeetavale vanglas keelatud esemete ja ainete loetelu. VangS § 15 lg 4 alusel võib vanglateenistus keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad § 15 lg‐s 2 sätestatud tingimustele. VangS § 41 lg 2 teisest lausest tulenevalt võib vangla kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla julgeoleku kaalutlustel.

Kohtuasjas on vaidlus selle üle, kas Tallinna Vangla kodukorra p-s 7.1.3 meessoost kinnipeetavatele adresseeritud keeld omada pintsette on õiguspärane. Kuna naiskinnipeetavatele on pintsett vanglas lubatud, on õiguslik vaidlus selle üle, kas kaebajat kui meeskinnipeetavat on naiskinnipeetavaga võrreldes koheldud PS § 12 mõttes ebavõrdselt.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga osas, et tõendamist pole leidnud asjaolu, et Tallinna Vangla oleks lubanud kaebajal varem pintsette kasutada (vt käesolev otsus, p 8 alap 1).

Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta osas, et meeskinnipeetavat saab võrrelda naiskinnipeetavaga. Mõlemaid gruppe ühendab kõige enam see, et nad kannavad toimepandud kuriteo eest vangla suletud osakonnas karistust ning nad soovivad kinnipidamisasutuses hoolitseda enda hügieeni eest. Võrreldavaid gruppe koheldakse erinevalt. Meeskinnipeetavatele pole vangla suletud osakonnas pintsetid lubatud, kuid naiskinnipeetavatel on. Seega koheldakse meeskinnipeetavaid ja naiskinnipeetavaid erinevalt ja seda meeskinnipeetavate kahjuks. Võrreldavate gruppide erinev kohtlemine on lubatav, kui selleks esineb mõistlik ja asjakohane põhjus (võrdsuspõhiõiguse kohaldamise kohta vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 30. oktoobri 2019. a otsus asjas nr 5-19-25, p 63–68 ja seal viidatud kohtupraktika). Mida erinevamad on võrreldavad grupid sisuliselt, seda erinevamalt võib seadusandja neid kohelda (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 29. jaanuari 2014. a otsus asjas nr 3-4-1-52-13, p 47).

Halduskohus asus seisukohale, et kuna ka mehed soovivad pintsettidega oma hügieeni eest hoolitseda ning vastustaja viited pintsettidest ja kaebajast lähtuvale ohule on üldsõnalised, ei esine mõjuvat ja asjakohast põhjust võrreldavate gruppide erinevaks kohtlemiseks.

Ringkonnakohtu hinnangul on usutav vastustaja seisukoht, et naiskinnipeetavatel võib esineda suurem vajadus pintsettide järele. Vastustaja viitab õiguskantsleri 11. aprilli 2016. a soovitusele nr 7-7/160405/1601527, mille p-s 4 on märgitud järgmist: „Üks osa 6(8)

3-19-1204 naiskinnipeetavate rehabilitatsioonist hõlmab nende enesehinnangu säilitamist ning selle tõstmist. Naiskinnipeetavate enesehinnangut mõjutab suuresti see, kas neil on võimalik hoida ennast, enda asju ning enda poolt kasutatavat ruumi puhtana. Enamiku naiste jaoks on enesehinnang seotud isikliku väljanägemisega, mistõttu soovivad nad kasutada meikimisvahendeid ning teha soenguid.“1 Õiguskantsleri viidatud kontekstis tuleb pintsetti mõista samuti iluhoolduse abivahendina, säilitamaks või tõstmaks naiskinnipeetava enesehinnangut läbi enda väljanägemise. Seeläbi tagatakse eelduslikult naiskinnipeetava tulemuslikum rehabilitatsioon. Õiguskantsleri soovitus, sh selles viidatud allikad ei võimalda järeldada, et ka meeskinnipeetavatel esineks suurem vajadus pintseti kui iluhoolduse abivahendi järele, et tõsta sellega enda enesehinnangut parema väljanägemise teel ning seeläbi saavutada tulemuslikum rehabilitatsioon.

Vanglal on oluline hindamisruum esemete lubatavuse ning neist lähtuva ohu määratlemisel. Vangla on vangistuse ja eelvangistuse täideviimiseks loodud asutus, kellel peab olema vangistuse täideviimise spetsiifikast lähtuv kogemus ohtude avastamisel ja ennetamisel (Riigikohtu halduskolleegiumi 25. oktoobri 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-28-12, p 14 ja seal viidatud kohtupraktika). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vangla põhjendused selle kohta, milles seisneb suurem oht vangla ja selle territooriumil viibivate inimeste julgeolekule, kui ka meeskinnipeetavatele lubatakse pintsette, ilmselgelt meelevaldsed ega asjakohatud. Vangla väidab, et näiteks 2019. a-l on registreeritud hulgaliselt sündmusi, kus vangla kambrit ja selle sisustust on nt küünetangidega lõhutud. Samuti on lubatud esemetega lõhutud kambrites raadio terminale, kambri valgustust, trellukse taga olevat pleksiklaasi. Vastustaja märgib, et varem on esinenud juhtumeid, kus meeskinnipeetavad on metallist pintsette töödelnud ja kasutanud neid torkeriistana, veekeeduseadmena või kruvikeerajana. Vastustaja lisab, et pintsettide abil on võimalik eemaldada elektroonikaseadmete turvakleepse ning peita nende alla keelatud esemeid (nt mälukaarte). Vastustaja seisukoha kohaselt võib vangla praktikast järeldada, et meeskinnipeetavad on erinevate mehhaaniliste tööriistade käsitlemisel oskuslikumad kui naiskinnipeetavad.

Eespool märgitu võimaldab eeldada, et kui meeskinnipeetavatele lubada pintsettide näol täiendav ese kambrisse, seejuures arvestades selle omadusi ja mõõtmeid, võib pidada tõenäoliseks suuremat ohtu julgeolekule vanglas ja seal viibivatele inimestele.

Eeltoodust tulenevalt õigustavad ringkonnakohtu hinnangul rehabilitatsiooni ja vangla julgeoleku kaalutlused nais- ja meeskinnipeetavate erinevat kohtlemist pintsettide lubamise küsimuses. Meeskinnipeetavad pole märgatavamalt halvemas olukorras kui naiskinnipeetavad, kuna meeskinnipeetavatele on lubatud kamm, küünelõikur, raseerija ja pardel. Viimati märgitud vahendid on eelduslikult piisavad, et teostada esmased ja põhilised hügieenitoimingud. Seetõttu ei saa pintsetti puudumist käsitada ka inimväärikuse rikkumisena.

Kaebajale erandi tegemist ei õigusta ka mõni teine kaalukat järku õigusväärtus, näiteks tervis. Kohtuasjas pole väidetud ega esitatud tõendeid selle kohta, et just kaebaja tervise

Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/naiskinnipeetavatele_kavandatavad_kinnipidam istingimused_tallinna_vanglas.pdf.

7(8)

3-19-1204 kaitseks oleks tarvis pintsette, näiteks näopiirkonnas tavapärasest intensiivsem karvkatte kasv.

Kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud väidet võib mõista nii, et avatud osakonnas viibivatel kinnipeetavatel on pintsetid lubatud. Vangla suletud ja avatud osakondade eesmärgid, paigutamise alused ja režiimid on erinevad. Eelduslikult on vangla avatud osakonnas oht vangla julgeolekule ning inimeste elule ja tervisele väiksem kui suletud osakonnas ning see õigustab teatud küsimustes kinnipeetavate erinevat kohtlemist.

Eeltoodust tulenevalt on vangla õiguspäraselt keeldunud kaebajale pintsette väljastamast. Seetõttu rahuldab ringkonnakohus vastustaja apellatsioonkaebuse ja teeb uue otsuse, millega jätab kaebuse rahuldamata.

Kuna kaebus jääb rahuldamata põhjusel, et vastustaja pole tegutsenud õigusvastaselt, jääb kaebaja vastuapellatsioonkaebus rahuldamata.

Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium