3-19-1204 XX kaebus Tallinna Vangla tegevuse peale
Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend
Kaebaja XX Vastustaja Tallinna Vangla Tallinna Halduskohtu 13.08.2019. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
RESOLUTSIOON
1.Jätta XX taotlus tema riigilõivust vabastamiseks läbi vaatamata.
2.Võtta XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 13.08.2019. a määruse peale haldusasjas nr 3-19-1204 menetlusse.
3.Rahuldada XX määruskaebus ja tühistada Tallinna Halduskohtu 13.08.2019. a määrus haldusasjas nr 3-19-1204 ning saata XX kaebus halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse punkti 3 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Muus osas ei ole määrus edasikaevatav (HKMS § 235 lg 1).
1.Vahistatu XX esitas 18.04.2019 Tallinna Vanglale taotluse lubada kasutada pintsette, mida ta kasutas enne uude vanglasse kolimist, kuid kolimisel võeti need ära. Kaebaja kasutas pintsette kahe aasta jooksul, kuid midagi halba ei juhtunud. Kaebajat diskrimineeritakse, kuna naisvangidel lubatakse pintsette kasutada. Vana korra kohaselt oli ka meestel lubatud pintsette kasutada. Mehed ei pea välja nägema nagu metslased, neil on samuti kõrvad, kulmud ja nina.
2.Tallinna Vangla jättis 21.05.2019 otsusega nr 5-8/19/11052-2 rahuldamata XX taotluse pintsettide saamiseks.
3-19-1204
3.XX esitas 23.05.2019 Tallinna Vangla vastusele vaide, milles taotles luba pintsettide kasutamiseks.
4.Tallinna Vangla jättis 21.06.2019 vaideotsusega vaide rahuldamata. Vangla on otsuse tegemisel lähtunud Tallinna Vangla kodukorra p-st 7.1.3, mille kohaselt meeskinnipeetavatele ei ole pintsetid lubatud.
5.XX esitas Tallinna Halduskohtule 27.06.2019 kaebuse Tallinna Vangla 21.06.2019 vaideotsusele nr 5-15/19/98-2, Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju (100 eurot) hüvitamise nõudes ning Tallinna Vangla kohustamise nõudes väljastada kaebajale pintsetid.
6.Tallinna Halduskohus tagastas 13.08.2019 määrusega HKMS § 121 lg lg 2 p-i 21 alusel XX kaebuse selle esitajale läbivaatamatult, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Halduskohus märkis kokkuvõtlikult järgmist: 1) vangistusseadusest (VangS) ega teistest õigusaktidest ei tulene vanglale kohustust väljastada kaebajale pintsette; 2) Tallinna Vangla direktori 22.11.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/88 kinnitatud Tallinna Vangla kodukorra p 7.1.3 kohaselt on keelatud keraamiline, klaasist või metallist ese või ese, mis neid elemente sisaldab, v.a pintsett naiskinnipeetaval; 3) vangla ei ole kohustatud võimaldama kaebajale kui meeskinnipeetavale pintsette; 4) kohus möönab, et mehi ja naisi ei ole koheldud võrdselt, kuid kaebaja taotlust arvestatakse edaspidi Tallinna Vangla kodukorra muudatuste tegemisel; 5) kaebajale on lubatud vajalikud esemed hügieeni eest hoolitsemiseks (küünelõikur, pardel, raseerija, kamm), pintsettide puudumine ei takista kaebajal oma hügieeni eest hoolitsemist; 6) kaebaja väited hügieeni eest hoolitsemise mittevõimaldamises on alusetud; 7) kuna kaebus kuulub selle esitajale läbivaatamatult tagastamisele, jätab kohus riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.XX palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 13.08.2019 määrus, tühistada vangla vaideotsus, kohustada vanglat väljastama kaebajale pintsetid ning mõista välja mittevaraline kahju 15 eurot. Kaebaja märgib kokkuvõtlikult järgmist: 1) seaduse täiendus on mõttetu, ei vasta kvaliteedinõuetele, rikub põhiseadust (PS), võrdse kohtlemise seadust, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art-t 14 ning piirang on ebaseaduslik (Riigikohtu 11.06.2019 otsus asjas nr 5-18-8); 2) halduskohus on möönnud, et mehi ja naisi ei ole koheldud võrdselt; 3) kohtul on võimalik PS § 123 lg 2 alusel jätta siseriiklik õigusnorm kohaldamata ja tugineda vahetult välislepingu sätetele; 4) uus piirang on ebamõistlik, sest varem kasutas kaebaja pintsette 2 aastat; 5) kaebaja taotleb riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Määruskaebus tuleb võtta menetlusse (HKMS § 207 lg 1). Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele sellisel määral, et seda on võimalik
2(4)
3-19-1204 menetleda. Määruskaebuse kiiremaks lahendamiseks ei pea ringkonnakohus vajalikuks küsida Tallinna Vanglalt selle kohta täiendavat seisukohta.
9.Määruskaebuse esitaja taotleb enda riigilõivu tasumisest vabastamist. Taotlus tuleb jätta läbi vaatamata, kuna määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
10.HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Halduskohus on ebaõigesti leidnud, et kaebuse sai tagastada viidatud sätte alusel.
11.HKMS § 121 lg 2 p 21 on diskretsiooniline kaebuse tagastamise alus. Säte näeb kaebuse tagastamiseks ette kaks kumulatiivset tingimust: riive vähene intensiivsus ning kaebuse rahuldamise vähene tõenäolisus (Riigikohtu 01.11.2018 määrus haldusasjas nr 3-18-763, p 9).
12.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Kaebaja palus vanglal väljastada pintsetid, mida ta kasutas enne uude vanglasse kolimist, kuid kolimisel võeti need ära. Sisuliselt väidab kaebaja, et pintsettide kasutamisega riivatakse tema omandiõigust. Kaebaja väidete kohaselt on pintsette vaja selleks, et hoolitseda hügieeni eest. Kuna kaebajale on lubatud kasutada teisi esemeid hügieeni eest hoolitsemiseks (nt küünelõikur, pardel, raseerija, kamm), ei tule pintsettide keelamist käsitada õiguse intensiivse riivena.
13.Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et kaebuses toodud asjaoludel on kaebuse rahuldamine ilmselgelt ebatõenäoline. Kinnipeetavale on keelatud esemed, mis ohustavad inimese julgeolekut, sobivad vara kahjustamiseks või võivad ohustada julgeolekut ja korda vanglas (VangS § 15 lg 2 p-d 1–3). VangS § 15 lg 3 alusel on vangla sisekorraeeskirja §‐s 641 kehtestatud kinnipeetavale vanglas keelatud esemete ja ainete loetelu. VangS § 15 lg 4 alusel võib vanglateenistus keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad VangS § 15 lg‐s 2 sätestatud tingimustele. Tallinna Vangla kodukorra p 7.1.3 kohaselt on meeskinnipeetavale keelatud omada vanglas pintsette. Riigikohtu senises praktikas on tunnustatud vangla olulist hindamisruumi esemete lubatavuse ning neist lähtuva ohu määratlemisel, kuna temal on vangistuse täideviimise spetsiifikast lähtuv kogemus ohtude avastamisel ja ennetamisel (Riigikohtu halduskolleegiumi 25.10.2012 otsus asjas nr 3-3-1-28-12, p 14 ja seal viidatud kohtupraktika). Praegusel juhul väitis kaebaja, et meestele pintsettide keelamine on diskrimineeriv. Naiskinnipeetavatel on pintsetid lubatud. Halduskohus möönis, et mehi ja naisi ei ole koheldud võrdselt, kuid leidis, et pintsettide puudumine ei takista kaebajal hoolitseda oma hügieeni eest ning kaebaja taotlust arvestatakse edaspidi Tallinna Vangla kodukorra muudatuste tegemisel. Seadusest ei tulene küll vangla kohustust tagada kõigile kinnipeetavatele täiesti ühesugused kinnipidamistingimused, kuid vangla peab tagama kõigi kinnipeetavate subjektiivsete õiguste kaitse võrdses mahus ning kõigile kinnipeetavatele peab olema tagatud mõistlik võimalus kasutada õigusaktidest tulenevaid õigusi (Riigikohtu 26.06.2008 otsus haldusasjas nr 3-3-1-2008, p 24). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kaebaja diskrimineerimisega seonduvaid väiteid käesolevas menetlusetapis pidada ilmselgelt põhjendamatuks. 3(4)
3-19-1204 Halduskohus ei ole sisuliselt analüüsinud kaebaja soolisel alusel diskrimineerimise väidet ega sellega seonduvaid olulisi faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Diskrimineerimise väide nõuab täiendavat analüüsimist. Asja sisulise arutamise käigus tuleb kohtul mh hinnata, kas vangla ohuhinnang meeskinnipeetavate ja naiskinnipeetavate kohta võib erineda ning kas see võib õigustada meeste ja naiste erinevat kohtlemist.
14.Eeltoodule tuginedes rahuldab kolleegium määruskaebuse, tühistab halduskohtu 13.08.2019 määruse ja saadab asja halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
15.Kuna ringkonnakohus tühistab halduskohtu määruse tervikuna, tuleb halduskohtul kaebaja menetlusabi taotlus uuesti lahendada.
16.Kaebaja nõuab kaebuses vanglalt tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitist. Halduskohtul tuleb kontrollida, kas kaebaja on selle nõude osas läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse (vangistusseadus § 1 lg 81; HKMS § 47 lg 1 ja § 121 lg 1 p 4).
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.