Eesti Metsamehed OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 25.04.2018 maksuotsuse nr 12.2-3/041544-7 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Eesti Metsamehed OÜ, esindaja vandeadvokaat Brigitta Mõttus Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Rivo Koemets
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 16.01.2020 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Eesti Metsamehed OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde Maksu-ja Tolliameti 29.04.2019 maksuotsus nr 12.23/040769-23 ning 18.06.2019 vaideotsus nr 6-1/4404-2. Muud kaebaja poolt 17.02.2020 apellatsioonkaebusele ning 31.03.2020 taotlusele lisatud dokumendid jätta asja juurde võtmata.
2.Jätta Eesti Metsamehed OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 16.01.2020 otsus haldusasjas nr 3-18-1502 muutmata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29.06.2020 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus
3-18-1502 kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (vastustaja) kohustas 25.04.2018 maksuotsusega nr 12.2-3/0415447 Eesti Metsamehed OÜ-d (kaebaja) tasuma 3711,55 eurot. Maksuotsuse põhjendused olid järgnevad. Eesti Metsamehed OÜ deklareeris juunis 2017 Balti Metsahooldus Grupp OÜ-le (BMG) 30.06.2017 väljastatud arve nr 1170 alusel 20% määraga maksustatavat käivet 16 480 eurot ja sellelt arvestatud käibemaksu 3296 eurot. Maksumenetluses leidis tuvastamist, et tehingut tegelikult ei toimunud. Kaebaja juhatuse liikme XX seletused tehingu kohta ei ole usaldusväärsed. Arve nr 1170 ei vasta seaduses sätestatud nõuetele. BMG ja kaebaja on seotud äriühingud. Arve nr 1170 tasumisega seonduv ei kinnita tehingu toimumist. Seega on kaebaja alusetult kajastanud BMG-ga toimunud käivet ja sellelt arvestatud käibemaksu 3296 eurot. Samuti deklareeris kaebaja juunis 2017 AG Veod OÜ (AG) 18.06.2017 arve nr 17045 alusel sisendkäibemaksu 2803,02 eurot. Arve väljastamise aluseks oli märgitud tööjõurent. Maksumenetluses tuvastati, et arvel kajastatud teenuse müüjaks ei olnud AG ja kaebaja pidi olema sellest teadlik. Teenuse müüjaks oli tundmatu kolmas isik. XX ütlused tehingu kohta on vastuolulised ja ebausaldusväärsed. Arve nr 17045 ei vasta seaduses sätestatud nõuetele. AG ei kinnita tehingus osalemist ning juhatuse liikme CC poolt antud teave on vastuoluline. AG-l puudub tavapärane majandustegevus. Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) ei kinnita alltöövõtu kasutamist. Kaebajal puudub seega õigus AG arve alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Kaebaja on juunis 2017 teinud AG-le ettevõtlusega mitteseotud väljamakse 16 818,13 eurot. AG arve nr 17045 ei vasta nõuetele ning ei kajasta õigesti tehingu majanduslikku sisu. Arvel märgitud müüja ei ole tuvastatav. Seega peab kaebaja väljamakselt tasuma tulumaksu 4204,53.
2.Eesti Metsamehed OÜ esitas 25.04.2018 maksuotsusele vaide, mis jäi 26.06.2018 vaideotsusega nr 6-1/4113-2 rahuldamata.
3.Eesti Metsamehed OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse ning taotles 25.04.2018 maksuotsuse tühistamist. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 82 sätestab, et maksuhaldur lähtub maksukohustuse täitmise kontrollimisel ja maksu määramisel eelkõige maksukohustuslase esitatud maksudeklaratsioonidest, maksukohustuslase raamatupidamisarvestusest ja muust tema poolt enda tegevuse kohta peetud arvestusest. Eelnevast nähtub, et ka maksukohustuslase enda ütlused ja selgitused on need, millest maksuhaldur peaks eelkõige lähtuma. Käesoleval juhul on maksuhaldur aga põhjendamatult seadnud kahtluse alla kõik maksukohustuslase ja tema 2(7)
3-18-1502 tehingupartnerite ütlused. Maksuhaldur ei ole kogunud ühetegi sellist tõendit, mis otseselt kinnitaks maksuhalduril tekkinud kahtlusi, vaid on lähtunud subjektiivsetest järeldustest. Asjaolu, et AG juhatuse liige CC ei täitnud maksuhalduri 22.12.2017 korraldust teabe andmiseks, ei tähenda, et tehingut ei toimunud. Kaebaja ei saa AG käitumise eest vastutada. AG on tehingu toimumist kinnitanud BMG maksukontrolli käigus. See, et AG pole maksuhalduri silmis usaldusväärne, ei kinnita, et tehingut ei toimunud. Maksuhaldur mõistis ebaõigesti XX ütlusi lepingupartneri tausta kontrolliga seoses. Väär on maksuhalduri järeldus, et XX ei täitnud hoolsuskohustust ja CC esindusõigus polnud talle oluline. XX ei küsinud CC dokumenti, sest teadis, et tegemist on õige isikuga, kuna oli temaga varem kokku puutunud. Asjaolu, et XX-le ei tulnud ütluste andmisel isiku perenimi meelde, ei tähenda, et ta seda eelnevalt ei teadnud. Ütlusi ei saa pidada vastuoluliseks üksnes seetõttu, et isik ei mäleta täpselt kõiki tehingu asjaolusid. Vastuoluline on hoopis maksuhalduri väide, et arve ei vasta nõuetele, sest seal puudub teenuse täpsem kirjeldus. Samas on maksuhaldur arve alusel teenuse tuvastanud ning maksuotsuses märkinud, et ei sea teenuse olemasolu kahtluse alla. Vastustaja pole tõendanud, et kaebaja oli pahauskne või ta teadis, et tegemist pole tegeliku müüjaga. Puuduvad kaudsed tõendid, mis näitaksid tehingu mittetoimumist. Viited RMK-le pole asjakohased. Kas kaebaja on lepingut RMK-ga nõuetekohaselt täitnud, on üksnes kaebaja ja RMK vaheline asi ega puuduta maksuvaidlust. Maksuotsusest ei selgu, miks on maksuhaldur leidnud, et tehingut BMG-ga ei toimunud. Kuna XX on mõlema äriühingu juhatuse liige, siis paratamatult saabki vaid tema anda mõlemalt poolt seletusi. Arve nr 1170 vastab nõuetele. Tehingu mittetoimumist ei tõenda see, et arve on BMG poolt osaliselt tasumata ning kaebajal ei olnud teenuse osutamise ajal deklareeritud töötajate olemasolu.
4.Maksu- ja Tolliamet palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes maksu- ja vaideotsuses toodud seisukohtade juurde.
5.Tallinna Halduskohus jättis 16.01.2020 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohus nõustus maksuotsuse põhjendustega (HKMS § 165 lg 2). Maksuhaldur leidis õigesti, et arved nr 1170 ja 17045 ei vasta seaduses sätestatud nõuetele. Käibemaksuseaduse (KMS) § 37 lg 7 p-de 5–7 kohaselt peab arvetel muu hulgas kajastuma kauba või teenuse nimetus või kirjeldus, kauba kogus või teenuse maht. Kõnealustel arvetel sellised andmed puuduvad. Olematule tehingule viitab kaudselt ka osaühingute seotus ning see, et ajavahemikul 01.09.2014–15.01.2018 ei olnud kaebajal ühtegi töötajat, samuti ei toimunud töötasu väljamakseid. BMG-l ei olnud pangakontodel teenuse eest tasumiseks vajalikke vahendeid ja 10.11.2017 seisuga oli teenuse eest suurem osa tasumata. Ka AG arve polnud nõuetekohane. Lisaks arvestas maksuhaldur põhjendatult sellega, et äriregistri andmetel oli AG tegevusalaks kauba vedu maanteel. Kaebaja esindaja ei teadnud, mitu inimest ja kes AG nimel töid teostasid ja kus toimus tööde teostamise eest sularaha üleandmine. AG pole tehingus osalemist kinnitanud. CC 07.11.2017 suuliste seletuste protokollist ja selle p-st 29 ilmneb, et kui väidetav tööjõurent üldse aset leidis, võis tehing toimuda mitte kaebajaga, vaid BMG-ga. Saukas Invest OÜ-l, kelle töötajaid CC väidetavalt vahendas, ei ole ühtegi töötajat, samuti pole äriühing esitanud maksudeklaratsioone. Kuna väidetavat teenust ei saadud AG-lt, oli AG-le tehtud väljamakse ettevõtlusega mitteseotud ning tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 2 p 3 alusel tuleb sellelt tasuda tulumaksu 4204,53 eurot. Maksukohustuse korrigeerimise tulemusena jäi tasumisele kuuluva summa 3(7)
3-18-1502 suuruseks 3711,55 eurot. Tööjõurendi teenust osutanud isikud ei ole usaldusväärselt tuvastatavad ja tulumaksu määramine hindamise teel pole seetõttu põhjendatud.
6.Eesti Metsamehed OÜ palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 16.01.2020 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja jääb halduskohtus esitatud seisukohtade juurde, esitades halduskohtu otsusele järgmised vastuväited. Halduskohus hindas vääralt tõendamiskoormuse jagunemist. Kaebaja viitas nii kontrollakti vaidlustamisel kui ka vaidemenetluses erinevatele asjaoludele, mida maksuhaldur peaks arvesse võtma, kuid see jäeti tähelepanuta. Maksuhaldur pole uurimispõhimõtet nõuetekohaselt järginud. Kuna vastustaja on rikkunud uurimispõhimõtet, pole tõendamiskoormus täies mahus kaebajale üle läinud. Ka BMG maksuasjas ei olnud maksuhaldur nõus täiendavate dokumentidega tutvuma. Nii esitas kaebaja nt alltöövõtjate töötajate nimed ja isikukoodid, kuid maksuhaldur ei küsitlenud neid. Seega on arusaamatu vastustaja väide, et ta on omalt poolt kõik vajaliku teinud. AG juhatuse liige CC oli andnud seletusi teises maksumenetluses, kus kontrolliti BMG tegevust. Nende ütlustega oleks tulnud arvestada ka käesoleval juhul. Maksuhaldur võttis arvesse vaid neid CC ütlus, mis kinnitasid vastustaja positsiooni. Ütlusi pole kõrvutatud kaebaja juhatuse liikme ütlustega. RMK on tööde teostamist kinnitanud. Keegi pidi need tööd tegema ja kaebaja pidi kellelegi nende tööde eest maksma. Arve nr 17045 näitab, et töid teostas AG, seda kinnitab ka kaebaja. Kaebajal ei ole võimalik tõendada, et keegi kolmas isik töid ei teinud. Kui maksuhaldur leidis, et töid tegi kolmas isik, oleks vastustaja pidanud seda tõendama. Kuna maksuhaldur pole seda tõendanud, tuleb lähtuda olemasolevatest tõenditest, mis kinnitavad tööde tegemist AG poolt. Kaebajale ei saa omistada seda, kuidas AG või Saukas Invest OÜ oma makse deklareerib ja töötajaid registreerib. Vastustaja on arve nr 17045 järgi tuvastanud konkreetse teenuse. Järelikult on tuvastatav ka teenuse osutamise aeg. Praktikas on laialt levinud, et arvele ei kirjutata poolte kokkuleppel lahti aega ega konkreetset teenust ning arve lahtiseletus esitatakse poole nõudmisel eraldi lisana. Kaebaja on korduvalt viidanud, et tal on olemas vastavad mustandid, mida ta võib vajadusel maksuhaldurile esitada. Vastustaja ei reageerinud kaebaja selgitusele. Halduskohus leidis vääralt, et olematule tehingule viitab kaudselt ka osaühingute seotus, sest XX oli nii kaebaja kui BMG juhatuse liige. Kaebajale on pandud lubamatu tõendamiskoormus tõendamaks, et tegemist on sõltumatute ja eraldiseisvate äriühingutega. Asjaolu, et BMG tellib töö, kui tal puudub samal hetkel pangas raha, ei näita, et tal puudub võimekus teenustööde eest hiljem tasuda. 2017. a-l oli BMG käive 600 000 eurot, seega oli raha pidevas liikumises. Kui BMG tellib mõnelt alltöövõtjalt töö, saab ta hiljem selle töö eest peatöövõtjalt raha, mille eest alltöövõtjatele maksta. Kuna Elektrilevi OÜ-l on töövõtjate arve tasumise tähtaeg üle mõistuse pikk (45 päeva), samuti kulub tööde kontrollimisele ja vastuvõtmisele veel mitu nädalat, siis on arusaadav, et arve tasumine venib. Kuna mõlemad äriühingud kuuluvad XXle, ei ole ta kunagi nende maksevõimes kahelnud.
7.Maksu- ja Tolliamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega ning jäädes varasemate seisukohtade juurde.
4(7)
3-18-1502
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Esmalt lahendab ringkonnakohus kaebaja taotluse täiendavate tõendite asja juurde võtmiseks. Kaebaja lisas apellatsioonkaebusele haldusasja nr 3-19-1324 (BMG kaebus) materjalid: 29.04.2019 maksuotsus nr 12.2-3/040769-23, 18.06.2019 vaideotsus nr 6-1/44042, BMG vastuväited 08.01.2019 kontrollaktile ning vaie ja kaebus 29.04.2019 maksuotsusele, Tallinna Halduskohtu 16.07.2019 määrus haldusasjas nr 3-19-1324 BMG kaebuse menetlusse võtmise kohta. Kaebaja on märkinud, et need tõendid näitavad, et vastustaja on rikkunud uurimispõhimõtet. Lisaks esitas kaebaja 31.03.2020 täiendava taotluse võtta asja materjalide juurde AG esindaja CC poolt maksuhaldurile 21.08.2017 maksukohustuslasena ja 23.10.2017 kolmanda isikuna antud seletused. Kaebaja esindajale said need tõendid kättesaadavaks haldusasja nr 3-19-1324 menetluses. Kaebaja leiab, et need lükkavad ümber kaebaja maksuasjas CC seletustele omistatud sisu. Vastustaja on vastuses apellatsioonkaebusele välja toonud, et apellatsioonkaebusele lisatud tõendite juurdevõtmisele vastuväiteid pole, kuid 31.03.2020 taotlus tuleb jätta rahuldamata, sest CCi 21.08.2017 ja 23.10.2017 seletused on toimikus juba olemas. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et 31.03.2020 taotlus tuleb jätta rahuldamata, sest taotluses märgitud tõendid on toimiku I kd lk-del 110 ja 120. Apellatsioonkaebusele lisatud dokumentide osas leiab ringkonnakohus, et BMG vastuväited, vaie ja kaebus ning halduskohtu 16.07.2019 määrus pole asjakohased tõendid (HKMS § 62 lg 2), sest ei saa tõendada käesoleva vaidlusega seotud faktilisi asjaolusid. BMG suhtes 29.04.2019 tehtud maksuotsuse ja 18.06.2019 vaideotsuse võtab ringkonnakohus tõenditena vastu, sest kaebaja ja BMG maksumenetlustes on kokkupuutepunkte, mis võivad asja lahendamisel tähtsust omada.
9.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
10.Maksuhaldur ja halduskohus leidsid õigesti, et kaebaja poolt BMG-le väljastatud arve nr 1170 ning AG poolt kaebajale väljastatud arve nr 17045 ei vastanud nõuetele. AG arvele nr 17045 on tehingu sisuna märgitud „Tööjõurent“, kogusena „1 (kompl)“ ning igasugused viited teenuse osutamise ajale, kohale ja mahule puuduvad. Arve peab vastama KMS § 37 lg 7 nõuetele. Kaebaja osutatud väidetav vastupidine praktika ei ole õiguspärane. Kui teenuse osutamise oluline info sisaldub kuskil mujal, peaks see arvelt nähtuma. Arvel nr 17045 ei ole viidet sellele, et on olemas lisa, kus on teenuse sisu ja maht lahti kirjutatud. Kaebaja on viidanud mustanditele, kuid pole neid maksuhaldurile ega kohtule esitanud. Asjassepuutuvaid tõendeid on maksukohustuslasel õigus esitada igal ajal ning mingit eraldi nõuet pole selleks maksuhaldurilt vaja oodata. Kaebaja arve nr 1170, mis väljastati BMG-le, on sarnaste puudustega. Teenuseks on märgitud „Liinihooldus“ ja koguseks „1“. XX seletuste järgi oli tegemist koondarvega, mis sisaldas 8 kuu jooksul tehtud töid. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduriga, et taolise pikaajalise teenuse puhul ei ole selline abstraktsuse tase tavapärane. Arve ei sisalda viidet muule dokumendile, mis võiks teenuse sisu ja mahtu avada. Puudusi ei saa kaebaja õigustada üksnes sellega, et tal on BMG-ga sama juhatuse liige, mistõttu ei olnud põhjust eeldada, et teenus 5(7)
3-18-1502 pole nõuetekohane või selle eest ei tasuta. KMS § 37 lg 7 nõuded kehtivad ka olukorras, kus tegemist on samale isikule kuuluvate erinevate äriühingutega.
11.Puuduvad ka muud dokumendid, mis aitaksid maksuhalduril vaidlusaluste tehingute asjaolusid tuvastada (lepingud, tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid). Maksuhaldur on õigesti juhtinud tähelepanu asjaolule, et kaebaja, osutades RMK-le metsauuendustöid, sõlmis nii töövõtulepingu, koostas üleandmise ja tööde vastuvõtmise aktid kui ka esitas RMK-le arved, millel oli viidatud tööde vastuvõtu aktile ning kajastusid andmed teostatud tööde kohta. Samas ei sõlmitud AG vahendusel nendel töödel väidetavalt tööjõurenti kasutades mingeid kirjalikke kokkuleppeid ning ka tasumine toimus sularahas.
12.Jättes tehingus AG-ga vajalikud dokumendid minimaalselgi määral vormistamata ning AG esindaja isiku tuvastamata, võttis kaebaja endale põhjendamatu äririski. Seda saab seletada asjaoluga, et kaebaja oli teadlik, et sisulist riski ei ole. Kuna AG-ga polnud varem tehinguid tehtud, ei saanud selline hinnang põhineda usaldusel AG vastu, vaid teadmisel, et tehingut tegelikult ei tehta ning kontroll tööde teostamise üle on jätkuvalt kaebajal. XX andis 10.11.2017 maksuhaldurile ütlusi, kus ei mäletanud, mil viisil AG-ga ühendust sai, ta ei teadnud, kes ja kui mitu inimest töid tegi, töötajaid ta polnud näinud. Kuigi sularaha andis kaebaja väidetavalt A nimelisele mehele, ei mäletanud kaebaja, kus see toimus. XX ei mäletanud, kuidas kujunes teenuse hind. BMG maksumenetluses selgitas XX, et A isikusamasust ta ei kontrollinud, samas ta ei mäletanud, kuidas ta teadis, et isik on just A. CC kaebaja maksumenetluses teabe andmise korraldust ei täitnud. AG enda maksumenetluses on ta 21.08.2017 kinnitanud, et müüs kaebajale tööjõurenti, rentis kaks meest, kes tegid metsatöid. Mehi töötajate registrisse ei kantud ning palka said nad sularahas. BMG maksumenetluse 23.10.2017 antud ütlustes on CC samuti väitnud, et vahendas tööjõudu BMG-le ja veel ühele XX äriühingule. Eeltoodud ütlusi ei saa pidada usaldusväärseks. Maksuhaldur on tuvastanud, et AG-l puudus tehingute ajal reaalne majandustegevus. AG kustutati 28.08.2017 käibemaksukohustuslaste registrist. CC on maksuhaldurile teadaolevalt seotud mitmete probleemsete maksukäitumisega äriühingutega.
13.BMG-ga tehtud tehingu puhul on oluline välja tuua, et kaebajal ei olnud perioodil 01.09.2014–15.01.2018 töötajaid, samuti ei maksnud ta kellelegi töötasu. BMG-l oli samal perioodil keskmiselt 8–9 töötajat. Arve nr 1170 eest on BMG-le suures osas tasumata.
14.Kõike eelnevat silmas pidades on maksuhalduril õigesti tekkinud põhjendatud kahtlus, et arvetel nr 1170 ja 17045 märgitud teenuseid tegelikult ei osutatud. Maksuotsus ja selle osaks olev kontrollakt on piisavalt põhjendatud ning tõendamiskoormus on MKS § 150 lg 1 alusel kaebajale üle läinud. Halduskohus ei ole seega tõendamiskoormust valesti jaganud. Asjaolu, et maksuhaldur pole kaebaja poolt maksumenetluses esitatud väiteid usutavaks pidanud, ei tähenda, et maksuotsus on põhjendamata. Maksuhaldur ei ole uurimispõhimõtet rikkunud. Kaebajal ei olnud maksumenetluses takistatud oma väiteid tõendavate dokumentide esitamine. Selliseid tõendeid oleks saanud vajadusel korral esitada ka kohtus, kuid kaebaja ei ole seda teinud. BMG maksuasjas alltöövõtjate töötajate nimede ja isikukoodide esitamine ning maksuhalduri poolt nende väidetavalt tähelepanuta jätmine ei mõjuta tõendamiskoormust käesolevas haldusasjas.
15.Tuvastades, et AG ei saanud kaebajale arvel näidatud teenust osutada, ei pidanud maksuhaldur välja selgitama, kuidas RMK-le vajalike tööde tegemine tegelikult toimus. 6(7)
3-18-1502 Maksuhaldur on arvestanud CC poolt teistes maksumenetlustes antud ütlustega, kuid pole põhjendatult pidanud neid usutavaks. Maksuhaldur on õigest hinnanud ka XX ütlused ebausaldusväärseteks, arvestades, et ütlused olid ebamäärased ning mitmeid olulisi asjaolusid XX ei mäletanud.
16.Kaebajale pole seoses BMG-ga pandud lubamatut tõendamiskoormust. Tehingud tuleb nõuetekohaselt vormistada ka siis, kui äriühingutel on samad omanikud ja seaduslikud esindajad. Olukorda, kus arve nr 1170 tasumise tähtaeg oli 07.07.2017, kuid novembriks oli suurem osa arvest veel tasumata, ei saa pidada tavapäraseks. XX ei osanud 10.11.2017 maksuhaldurile seletusi andes täpsustada, millal BMG arve tasub. Apellatsioonkaebuses välja toodud BMG 2017. käibe suurus (600 000 eurot) ei ole arvestatav maksevõime näitaja, pidades muu hulgas silmas, et nii 01.01.2017 kui ka 31.07.2017 seisuga oli BMG arvelduskonto jääk SEB Pank AS-s nullis ning Nordea Bank AB Eesti filiaalis miinuses. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduriga, et tavapärane ei ole, kui selline äriühing tellib alltöövõttu teiselt äriühingult, kellel töötajaid ei ole ning kes ka tööjõumakse ei deklareeri ega maksa. Kuna XX oli mõlema äriühingu seaduslik esindaja, olid kõik need asjaolud talle teada. Maksuhaldur leidis õigesti, et usutavasti oli arve nr 1170 vormistamise eesmärgiks tagada BMG-le sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus.
17.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja apellatsioonimenetluse kulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.