Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma, Monika Laatsit
Määruse tegemise aeg ja koht
26.05.2020, Tallinn
Haldusasja number
3-20-12
Haldusasi
XX kaebus Keskkonnaameti 29.11.2019 korralduse nr 1-3/19/2303 ja sellega antud vee erikasutusloa tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – XX Vastustaja – Keskkonnaamet, esindaja Maiu Paloots
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 03.03.2020 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 03.03.2020 muutmata.
määrus
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
3-20-12
Keskkonnaamet palus tagastada kaebus kaebeõiguse puudumise tõttu.
Vaidlustatud haldusakt ei riku kaebaja õigusi. Kaebajat mõjutab Soodla jõe paisutamine, mitte hüdroenergia kasutamine. Paisutamise veetase on fikseeritud AS-ile Tallinna Vesi väljastatud veeloas. Hüdroenergia kasutamine sõltub veetasemest, mitte vastupidi. Hüdroenergia kasutamine ei mõjuta veetaset, mida reguleerib AS Tallinna Vesi. OÜ Uus Energia saab hüdroenergiat kasutada juhul, kui veetase paisul on 65,25–66,02 m abs. Hüdroenergiat ei ole küll võimalik kasutada ilma veekogu paisutamiseta, kuid see ei tähenda, et nendeks tegevusteks ei oleks võimalik luba taotleda erinevatel isikutel. Vaidlustatud haldusaktis on kehtestatud kõrvaltingimus, mille alusel võib vastustaja loa kehtetuks tunnistada, kui AS-il Tallinna Vesi ei ole enam õigust Soodla paisul jõge paisutada. Hüdroenergia kasutamiseks veeloa taotlemisel ei ole kaebajalt vaja küsida veeseaduse (VeeS) § 186 lg 2 ja § 190 lg 4 kohast nõusolekut. Kaebajale kuuluval kinnistul ei toimu hüdroenergia kasutamist ning Soodla jõge ei paisutata hüdroenergia kasutamise eesmärgil. Soodla veehoidla on vajalik pinnaveeressursi reguleerimiseks Ülemiste-Pirita-Soodla pinnaveesüsteemi veekogudes.
2(4)
3-20-12
XX palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 03.03.2020 määrus.
Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kaebeõiguse eelduseks on HKMS § 44 lg 1 järgi juba kaebaja õiguse võimalik riive, mitte ainult otsene õiguse rikkumine (lahend asjas nr 3-3-1-5515). Seejuures ei pea riive olema intensiivne. Kaebeõiguse tekkimiseks piisab sellest, et hinnangu andmine isiku suhtes antud haldusaktile või tehtud toimingule aitab piisaval määral kaasa tema õiguste kaitsele (Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-12-16). HKMS § 121 lg 2 p 1 puhul on tegemist diskretsioonilise alusega, mis võimaldab tagastada kaebuse juhul, kui kohtu arvates puudub kaebajal, eeldades tema faktiliste väidete tõendatust, ilmselgelt kaebeõigus. Nimetatud alusel kaebuse tagastamine on võimalik vaid juhul, kui kaebeõiguse puudumine on selge ilma kahtlusteta. Kui kaebeõiguse puudumine ei ole ilmselge, tuleb kaebeõigust kontrollida otsuse tegemisel ning kaebeõiguse puudumisel jätta kaebus rahuldamata (Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-52-15, p 10 ja seal viidatud kohtupraktika). Asjaolu, et kaebeõiguse puudumine polnud ilmselge, nähtub praegusel juhul mh asjaolust, et kohus küsis oma 06.02.2020 kohtunõudes nii kaebaja täiendavaid selgitusi kui ka vastustaja seisukohta. Sellises olukorras tulnuks kaebus menetlusse võtta ning lahendada kaebeõiguse küsimus kohtuotsuses. Praegusel juhul tuleb arvestada asjaoluga, et Soodla jõe paisutamise ning sellel hüdroenergia kasutamise load on antud erinevatele isikutele, mistõttu oli ka kaebaja sunnitud esitama kaks kaebust. AS Tallinna Vesi paisutab jõge ülemääraselt eesmärgiga võimaldada toota veeenergiat OÜ Uus Energia ja selle osanike erahuvides. Kaebaja kaebeõigust praeguses asjas saaks välistada üksnes juhul, kui haldusasjas nr 3-19-2031 menetletava kaebuse rahuldamisel tunnistab Keskkonnaamet omal algatusel praeguses asjas vaidlustatud loa kehtetuks või muudab seda ning OÜ Uus Energia ei vaidlusta kõnealust otsust. Kõrvaltingimus ei taga piisaval määral loa kehtetuks tunnistamist, kuna see annab vastustajale õiguse luba kehtetuks tunnistada, mitte ei näe ette vastavat kohustust. Loa kehtetuks tunnistamist saab OÜ Uus Energia omakorda vaidlustada, mis tähendaks uut kohtuvaidlust ja kaebaja õiguste rikkumise jätkumist. Seega võib paisutustaseme alandamine olla takistatud ka juhul, kui jõustub kohtuotsus, millega rahuldatakse kaebus haldusasjas nr 3-19-2031. HKMS §-s 2 sätestatud põhimõtete järgimine, sh asja lahendamine mõistliku aja jooksul ning kõigi menetlusosaliste õiguste tõhus kaitse oleks tagatud haldusasjade nr 3-19-2031 ja nr 3-20-12 menetlemisel ühes menetluses.
Keskkonnaamet palub jätta määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata.
Soodla paisu paisutustase on määratud AS-le Tallinna Vesi antud veeloaga nr L.VV/332501, mille alusel tuleb veetaset hoida kõrgusmärkide 59,22–66,02 m abs vahel. Soodla jõe veetaset reguleerib nimetatud loa ja hoonestusõiguse seadmise lepingu alusel AS Tallinna Vesi. Kaebaja kinnistule ei tekita kahjulikke mõjutusi mitte hüdroenergia kasutamine, vaid Soodla jõe paisutamisest tingitud veetaseme tõus. Jõe kinnistu asub Soodla paisust ja hüdroelektrijaamast ca 6,7 km kaugusel ning seega ei ulatu sinna tõenäoliselt ka hüdroelektrijaama võimalik müra. Veeseaduse kohaselt on võimalik taotleda keskkonnaluba eraldi paisutamiseks ja hüdroenergia kasutamiseks. Vastustaja on ka varem selliselt lube andnud. Ebaõige on kaebaja väide, et AS Tallinna Vesi paisutab Soodla jõge ülemäärselt eesmärgiga võimaldada OÜ-l Uus Energia hüdroenergiat kasutada.
3(4)
3-20-12
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.