Xe kaebus Sotsiaalkindlustusameti 12. märtsi 2018. a otsuse nr 9.VH-2/3725, 12. märtsi 2018. a otsuse nr 4 ja 12. märtsi otsuse nr 5 tühistamiseks ja Sotsiaalkindlustusametil täiendavate haldusaktide andmise keelamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X, volitatud esindaja vandeadvokaat Indrek Kukk Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Merle Magnus
Asja läbivaatamine Resolutsioon
Edasikaebamise kord
Kirjalik menetlus
1.Jätta Xe kaebus rahuldamata.
2.Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.
3.Tagastada OÜ-le Maria Mägi Advokaadibüroo enam tasutud riigilõiv 30 eurot.
4.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga. Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni 1. juunini 2020. a. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui apellant ei taotle asja läbivaatamist kohtuistungil.
1.Sotsiaalkindlustusameti (SKA) 09.07.2015. a otsusega nr 19077-1 (tl 8) määrati Xele (kaebaja) vanemahüvitis 08.06.2015. a kuni 15.08.2016. a summas 2 548, 95 eurot. SKA 27.01.2017. a otsusega nr 2 (tl 9) hüvitati kaebajale vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe ühekordse summana 8 258 eurot kaebaja 08.11.2016. a taotluse alusel. SKA 27.01.2017. a otsusega nr 3 (tl 10) määrati kaebajale vanemahüvitis 03.02.2017. a kuni 13.04.2018. a summas 2 907,15 eurot.
2.Maksu- ja Tolliameti (MTA) 06.02.2018. a maksuotsusega nr 12.2-3/039181-13 vähendati Baltic Tööjõud OÜ esitatud tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni makseja töötuskindlustusemakse deklaratsioonis näidatud maksusummat 13 803,79 euro võrra.
Maksuotsusega tühistati 12.08.2014. a töötamise registris vormistatud registrikanne kaebaja töötamise kohta Baltic Tööjõud OÜ-s (vt tl 18p).
3.SKA teavitas kaebajat 26.02.2018. a teatega nr 9.VH-2/3725 (tl 11) menetluse algatamisest kaebaja 08.11.2016. a vanemahüvitise taotluste suhtes. Kaebaja esitas 09.03.2018. a SKA-le taotluse (tl 12–13) haldusmenetluse peatamiseks kuni haldusasjas nr 3-18-495 tehtava kohtuotsuse või muu kohtumenetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni, alternatiivselt määrata täiendav tähtaeg seisukohtade ja vastuväidete esitamiseks.
4.SKA 12.03.2018. a otsusega nr 9.VH-2/3725 (tl 14–15) tunnistati tagasiulatuvalt jõustumise hetkest kehtetuks SKA 09.07.2015. a vanemahüvitise määramise otsus nr 1, 27.01.2017. a vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe määramise otsus nr 2 ja SKA 27.01.2017. a vanemahüvitise määramise otsus nr 3 ning anti välja korrigeeritud andmete alusel uued vanemahüvitise määramise otsused. SKA 12.03.2018. a otsusega nr 4 (tl 16) määrati kaebajale vanemahüvitis 08.06.2015. a kuni 15.08.2016. a summas 1 736,53 eurot. SKA 12.03.2018. a otsusega nr 5 (tl 17) määrati kaebajale vanemahüvitis 03.02.2017. a kuni 13.04.2018. a summas 1736,53 eurot.
5.Kaebaja esitas 08.03.2018. a kaebuse (haldusasi nr 3-18-495, tl 18–21) Maksu- ja Tolliameti 06.02.2018. a maksuotsuse nr 12.2-3/039181-13 tühistamiseks ning MTA kohustamiseks taastama töötamise registris kanne nr 708 073 kaebaja töötamise kohta Baltic Tööjõud OÜ-s ning isikustatud sotsiaalmaksu andmed, mille kohaselt oli 2014. aasta kaebaja isikustatud sotsiaalmaks 14 708,95 eurot.
6.Kaebaja esitas 15.03.2018. a Tartu Halduskohtule kaebuse SKA 12.03.2018. a otsuse nr 9.VH-2/3725, SKA 12.03.2018. a otsuse nr 4 ja SKA 12.03.2018. a otsuse nr 5 tühistamiseks ja SKA-l täiendavate haldusaktide andmise keelamiseks ning esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Tartu Halduskohus jättis 16.03.2018. a määrusega (tl 23–24) kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus jättis 04.04.2018. a määrusega (tl 35–36) kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 16.03.2018. a määruse resolutsiooni punkti 3 muutmata.
7.Tartu Halduskohus jättis 26.10.2018. a otsusega haldusasjas nr 3-18-495 kaebaja kaebuse rahuldamata.
8.Kaebaja esitas 12.03.2019. a taotluse asjas menetluse peatamiseks (tl 46–48). Tartu Halduskohus peatas 25.04.2019. a määrusega (tl 52) asjas menetluse kuni menetluse lõppemiseni haldusasjas nr 3-18-495 ja uuendas menetluse 03.03.2020. a määrusega (tl 53).
9.Riigikohtu 02.03.2020. a otsusega kohtuasjas nr 3-18-495 jäeti kaebaja kaebuses Maksuja Tolliameti peale kassatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Ringkonnakohtu 26.03.2019. a otsus muutmata. Tartu Ringkonnakohus oli eelnevalt 26.03.2019. a otsusega jätnud kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohus 26.10.2018. a otsuse, millega kaebaja kaebus oli rahuldamata jäetud, muutmata. Kaebaja nõue
10.Kaebaja on seisukohal, et vastustaja on rikkunud menetlus- ja materiaalõiguse norme, mille tulemusena on jõutud õigusvastaste otsusteni.
11.Otsusest nr 9, mis on olnud aluseks ka otsuste 4 ja 5 andmisel, ei nähtu, et vastustaja oleks iseseisvalt teostanud uurimiskohustust ning selgitanud välja asjaolud, mis oleksid andnud aluse kaebajale varasemalt määratud vanemahüvitise vähendamiseks. Otsuses nr 9 on vastustaja tuginenud üksnes 15.02.2018. a MTA-lt saabunud muudetud isikustatud sotsiaalmaksu andmetele.
12.Teates ja vaidlustatud otsustes puuduvad mistahes selgitused selle kohta, milliste dokumentide alusel on vastustaja jõudnud järeldusele, et MTA poolt esitatud andmed on õiged. Seeläbi puudus kaebajal ka tõhus võimalus oma seisukohtade ja vastuväidete esitamiseks.
13.Ärakuulamisõiguse kui hea halduse põhimõtte ühe komponendiga arvestamata jätmine on oluliseks menetlusveaks (RKHKo 3-3-1-80-06). Vastustaja tegevus on seeläbi ilmses vastuolus HMS üldpõhimõtete ja hea haldustavaga. Vastustaja ei ole asjaolusid piisaval määral välja selgitanud, mistõttu ei saanud vastustaja asuda tegema ka otsustust vanemahüvitise vähendamiseks.
14.Kaebaja on esitanud vastustajale avalduse vanemahüvitise saamiseks 07.07.2015. a vanemahüvitise seaduse (VHS) kehtivuse ajal. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt on vastustaja aga juhindunud perehüvitise seaduse (PHS) § 46 lg-st 3, mis jõustus alles 01.01.2017. a. PHS rakendussätted ei võimalda kohaldada seadust tagasiulatuvalt. Vaidlustatud otsustes puuduvad mistahes viited kehtinud õiguslikule alusele, s.o VHS-ile. Eelnev puudutab kaebaja hinnangul nii otsuse nr 1 kui ka otsuse nr 2 ja nr 3 kehtetuks tunnistamist, kuivõrd otsuse nr 2 ja nr 3 andmisel on lähtutud VHS-i alusel arvestatud vanemahüvitise suurusest.
15.Ka haldusmenetluse läbiviimisel tuleb juhinduda avalduse hetkel kehtinud õigusnormidest. Hüvitise tagasinõudmist reguleeris VHS § 7 lg 11, mille kohaselt kontrollib vastustaja isikustatud sotsiaalmaksu andmeid hüvitise maksmise kalendrikuude kohta hüvitise maksmise perioodil ning nelja kalendrikuu möödudes pärast hüvitisele õiguse lõppemist. Tegemist on õigust lõpetava tähtajaga, pärast mida ei ole vastustajal enam võimalik vanemahüvitise määramise otsust muuta. Otsuse nr 1 osas möödus neli kuud hüvitise maksmise perioodi lõpust 15.12.2016. a. Otsuse nr 2 osas möödus neli kuud hüvitise maksmise perioodi lõpust 02.06.2017. a. Seega on vastustaja minetanud õiguse otsuste nr 1 ja 2 kehtetuks tunnistamiseks, kuivõrd seaduses sätestatud tähtaeg on möödunud.
16.Kaebaja on seisukohal, et lisaks eeltoodule puudus ka sisuline õiguslik ja faktiline alus kaebajale määratud vanemahüvitise vähendamiseks ning vaidlustatud otsuste vastuvõtmiseks.
17.Vanemahüvitise taotluse menetlemise ajal kehtinud VHS § 3 lg 2 kohaselt arvutati ühe kalendrikuu hüvitise suurus hüvitise taotleja ühe kalendrikuu keskmisest tulust. Ühe kalendrikuu keskmine tulu on sotsiaalmaksuga maksustatud tulu, mis arvutatakse riiklikku pensionikindlustuse registrisse kantud ühe kalendrikuu keskmise isikustatud sotsiaalmaksu andmete alusel. Seega võib järeldada, et isikustatud sotsiaalmaksu andmed on üksnes abiks vastava summa arvutamisel ega oma konstitutiivset (s.o õigusloovat) iseloomu. Oluline on tuvastada tulu, mille puudumist vanemahüvitis kompenseerib. Sarnasest põhimõttest lähtub ka kehtiv PHS § 37 lg 2.
18.Vastustaja ei ole tuvastanud, et kaebaja ei saanud 2014. a sotsiaalmaksuga maksustatud tulu. Vastustaja on käesoleva juhul juhindunud üksnes MTA-lt saabunud andmetest. Vastustaja ei ole iseseisvalt hinnanud, kas MTA poolt edastatud andmed on õiged ning kas selle aluseks olevas haldusaktis toodud järeldused on põhjendatud, rikkudes seeläbi oluliselt haldusmenetluses kehtivat uurimispõhimõtet. Samuti on kaebaja seisukohal, et MTA-l puudus ka seadusest tulenevalt õiguslik volitus maksuotsuse tegemiseks, millega ühepoolselt vähendada äriühingu sotsiaalmaksu kohustust. Kuna olulised asjaolud on välja selgitamata, ei saa puuduliku menetluse tulemusena antud haldusaktid olla õiguspärased.
19.Kaebaja on seisukohal, et tegemist on hinnangute andmisega küsimustes, millesse MTA saab sekkuda üksnes piiratud ulatuses ning sedagi seaduses toodud aluste esinemisel. Taolist õiguslikku alust ei eksisteeri ning MTA-l ei ole õigust asuda ümberkvalifitseerima töötaja ja tööandja vahelist töösuhet, veel vähem õigust otsustada maksumenetluse tulemusena nagu taolist õigussuhet ei olekski eksisteerinud.
20.Samas ei saa töötaja kaotada oma sotsiaalseid hüvesid põhjusel, et tööandja on jätnud sotsiaalmaksu maksmata. Sotsiaalmaksu tasumata jätmine tööandja poolt ei ole vastavalt seadusele aluseks, millele tuginevalt saaks muuta vanemale määratud hüvitise suurust. Maksuvõlgade sissenõudmine on maksuhalduri ülesanne ning töötajale ei saa panna vastutust tööandja tegevuse eest. Vastustaja vastuväited
21.Vastustaja ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu.
22.Alates 01.01.2017. a lähtub vastustaja vanemahüvitise määramisel, maksmisel ja ümberarvutamisel perehüvitiste seaduses sätestatust. Sotsiaalkaitse infosüsteemis kajastatud andmed isiku arvestatud või makstud sotsiaalmaksu summa ning maksu tasumise kuu, aasta ja maksustamisperioodi kohta pärinevad maksukohustuslaste registrist
23.Vastutaja saab isiku sotsiaalmaksu andmed vastavast registrist ja talle ei ole antud pädevust neid andmeid täiendavalt uurida või neis muudatusi teha. Tegemist on Maksu- ja Tolliameti pädevusvaldkonnaga ja vastustajale ei ole alust seada neid andmeid kahtluse alla. Sarnane regulatsioon oli ka kuni 01.01.2017. a kehtinud vanemahüvitise seaduses (VHS). VHS § 3 lg 1 kohaselt arvutati ühe kalendrikuu hüvitise suurus hüvitise taotleja ühe kalendrikuu keskmisest tulust.
24.Sotsiaalkindlustusametil on kohustus isikustatud sotsiaalmaksu andmeid kontrollida ja andmete muutumisel vanemahüvitis ümber arvutada.
25.Vanemahüvitise seadus kaotas kehtivuse 31.12.2016. a ning alates 01.01.2017. a juhindub vastustaja perehüvitiste määramisel, maksmisel ja tagasinõudmisel perehüvitiste seadusest. Alates 01.01.2017. a kontrollib vastustaja isikustatud sotsiaalmaksu andmeid perehüvitiste seaduse alusel, aga mitte kehtetu vanemahüvitise seaduse alusel. Juhul kui selgub, et alusandmed on muutunud, alustab vastustaja vastava menetluse ja otsustab vanemahüvitise ümberarvutamise ja tagasinõudmise. Seega on antud juhul tegemist uue, haldusorgani initsiatiivil algatatud menetlusega vastavalt HMS § 35 lg 1 p-le 2.
26.Vastustaja on kajastanud eelnimetatud taotluse esitamist otsuses nr 9.VH-2/3725, kuid seisukohta menetluse peatamise ega täiendava tähtaja andmise osas otsuses selgesõnaliselt ei kajastatud. Vastustaja oleks sellekohased selgitused andnud vaidemenetluses, kuid vaiet isik ei esitanud
27.Kaebaja leiab, et ta on kaotanud oma sotsiaalsed hüved põhjusel, et tööandja on jätnud sotsiaalmaksu maksmata. PHS § 37 lg 1 kohaselt arvutatakse ühe kalendrikuu vanemahüvitise suurus vanemahüvitise taotleja ühe kalendrikuu keskmisest tulust, millelt on tasutud sotsiaalmaks. Seega on eelduseks sotsiaalmaksu tasumine.
28.Vastustaja lähtus otsuse tegemisel talle teadaolevatest andmetest ning andmetest, mis PHS kohaselt on aluseks vanemahüvitise suuruse arvutamisel või ka ümber arvutamisel. Tallinna Ringkonnakohus on leidnud, et vastustajal ei ole õigust ega kohustust asuda ise kontrollima registriandmete või nende muutmise õigsust ega keeldu lähtuda registrisse kantud andmetest. Sotsiaalmaksu kui riikliku maksu maksuhalduriks on MTA, kelle ülesandeks on muu hulgas kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust, määrata tasumisele kuuluv maksusumma ja nõuda sisse maksuvõlad. Kui tööandja poolt deklareeritu või maksuhalduri poolt korrigeeritud registriandmed ei kajasta tegelikult saadud sotsiaalmaksuga maksutatavalt tulult
tasumisele kuulunud sotsiaalmaksu õigesti ning isikul tekib selle tõttu kahju, on tal võimalik esitada hüvitusnõue oma kohustusi rikkunud tööandja vastu.
29.Nõuded aeguvad 3 aastaga (TsÜS § 151 lg 1) ja kohtuvaidlus maksuotsuse tühistamise asjas võib võtta aega. Seetõttu võib alusetult makstud vanemahüvitise nõue aeguda enne, kui jõutakse maksuotsuse osas kohtulahendini. Juhul kui jätkata esialgses vanemahüvitise määras vanemahüvitise maksmist ning selgub, et Maksu- ja Tolliameti poolt muudetud isikustatud sotsiaalmaksu andmed jäävad muutmata, tekiks kaebajal hiljem kohustus tagastada alusetult makstud hüvitis ning mida pikemalt on vastustaja menetlusega viivitanud, seda suuremaks võib osutuda tagasi nõutav summa. Kui kaebaja isikustatud sotsiaalmaksu andmed muutuvad, arvutab vastustaja hüvitise ümber ja teeb vajadusel vastava väljamaksu.
30.Kokkuvõtvalt leiab vastustaja, et kõik asja otsustamiseks vajalikud asjaolud olid vastustajale teada ja uusi asjaolusid ei ole ilmnenud. Samuti on tavapäraselt vaidemenetlus see, kus haldusorganil on võimalik oma tegevust täiendavalt selgitada ja vajadusel ka korrigeerida. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-86-15 märkinud, et vanemahüvitis ei kuulu PS § 28 lg 2 kaitsealasse, mis annab õiguse riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral ( p 47). Kuna hüvitise arvutamisel võetakse aluseks tegelikult laekunud sotsiaalmaks, mille kohta on andmed riiklikes registrites olemas, ei pea süsteemi administreerija SKA ise lisaandmeid koguma ja kontrollima (p 56). Kohtu seisukoht
31.Kaebaja taotleb SKA otsuse - millega tunnistati tagasiulatuvalt jõustumise hetkest kehtetuks kaebajale vanemahüvitise määramise varasemad otsused, vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe määramise otsus, tühistamist ning korrigeeritud andmete alusel uute vanemahüvitise määramise otsuste tühistamist. Samuti taotleb kaebaja vastustajal täiendavate haldusaktide andmise keelamist.
32.Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus.
33.Tõendikogumi kohaselt on asjas tõendamist leidnud faktilised asjaolud järgmised.
34.Kaebaja esitas 07.07.2015. a vastustajale taotluse vanemahüvitise määramiseks poja kasvatamiseks, mille alusel määras vastustaja kaebajale vanemahüvitise 08.06.2015. a kuni 15.08.2016. a poja kasvatamiseks summas 2 548,95 eurot kuus võttes aluseks 2014. aasta sotsiaalmaksu summas 14 708,95 eurot.
35.Kaebaja esitas 08.11.2016. a vastustajale taotluse vanemahüvitise ning vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe määramiseks teise poja kasvatamiseks. Vastustaja määras kaebajale vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe summas 8 258 eurot ning vanemahüvitise 03.02.2017. a kuni 13.04.2018. a teise poja kasvatamiseks summas 2 907,15 eurot kuus võttes aluseks 2014. aasta sotsiaalmaksu summa 2 548,9 eurot.
36.MTA 06.02.2018. a maksuotsuse nr 12.2-3/039181-13 kohaselt vähendati Baltic Tööjõud OÜ esitatud tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni makse- ja töötuskindlustusemakse deklaratsioonis näidatud maksusummat 13 803,79 euro võrra ja tühistati 12.08.2014. a töötamise registris vormistatud registrikanne kaebaja töötamise kohta Baltic Tööjõud OÜ-s.
37.Vastustajale laekusid 15.02.2018. a isikustatud sotsiaalmaksu andmed, mille kohaselt muutus kaebaja vanemahüvitise määramise aluseks võetava 2014. aasta sotsiaalmaksu summa. Sotsiaalkaitse infosüsteemi andmetel oli kaebaja 2014. aasta sotsiaalmaks enne 14 708,95 eurot, pärast maksuotsust 6 876,67 eurot.
38.Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 38 lg 1 kohaselt on sotsiaalkaitse infosüsteem riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mida peetakse muuhulgas seadustest tulenevate Sotsiaalkindlustusameti avalike ülesannete täitmise eesmärgil, sealhulgas riiklike toetuste, pensionide, hüvitiste ning elatisabi pakkumise, määramise ja maksmise eesmärgil.
39.Sotsiaalkaitse infosüsteemis kajastatud andmed isiku arvestatud või makstud sotsiaalmaksu summa ning maksu tasumise kuu, aasta ja maksustamisperioodi kohta pärinevad maksukohustuslaste registrist (Vabariigi Valitsuse 01.12.2016 määrus nr 137 „Sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimäärus“ § 17 lg 2). Maksukohustuslaste registri vastutav töötleja on Maksuja Tolliamet (Vabariigi Valitsuse 30.07.2002 määrus nr 240 „Maksukohustuslaste registri“ asutamine ja registri pidamise põhimäärus § 2 lg 1).
40.Nagu osundatud on käesolevas asjas vaidlustatud otsuse tegemisel aluseks võetud sotsiaalmaksu andmete muutumine tingitud eelpool viidatud MTA 06.02.2018. a maksuotsusest nr 12.2-3/039181-13.
41.Kohus nõustub vastustajaga, et vastustajal on seadusest tulenev kohustus isikustatud sotsiaalmaksu andmeid kontrollida ja andmete muutumisel vanemahüvitis ümber arvutada ning seda tuleb teha tagasiulatuvalt kolme aasta jooksul pärast hüvitise saamise õiguse lõppemist. (PHS § 46 lõiked 2, 3 ja 4).
42.Kohus ei nõustu kaebajaga, et vastustaja on materiaal- ja menetlusõiguse norme rikkunud määral, mis viis vastustaja õigusvastaste otsuste tegemiseni.
43.SKA 26.02.2018. a teatega nr 9.VH-2/3725 (tl 11) menetluse algatamisest kaebaja 08.11.2016. a vanemahüvitise taotluste osas on tõendatud, et vastustaja on vanemahüvitiste ümber arvutamise menetluse algatamisest kaebajat teavitanud. On tõsi, et teade ei sisalda menetlustoimingu õiguslikku alust, kuid teate sisust lähtuvalt on arusaadav, et tegemist on haldusorgani algatusel algatatava haldusmenetlusega (HMS § 35 lg 1 p 2), mitte kaebaja taotluse alusel 07.07.2015. a või 08.11.2016. a algatatud menetlustes menetluse uuendamisega, mida HMS § 44 lg 1 kohaselt saab teha ainult menetlusosalise taotlusel. Seega kehtivad 2018. a veebruaris algatatud menetlusele ka sellel ajal kehtivad õigusnormid, sõltumata kaebaja vastupidistest väidetest ja viidetest seadustele tagasiulatuva jõu omistamisest vastustaja poolt. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul vastustaja neil asjaoludel rikkunud ka õigust lõpetava tähtaja maksiimi.
44.Vastustaja on taganud kaebaja teavitamisega 26.02.2018. a teatega kaebajale õiguse ärakuulamisele, kuna teates määrati kaebajale seisukohtade ja võimalike vastuväidete esitamiseks tähtaeg kuni 09.03.2018. a.
45.Seega puudub halduskohtul alus nõustuda kaebaja etteheidetega haldusmenetluse maksiimide ja vastustaja poolt materiaal- ja menetlusõiguse normide rikkumisest määral, mis sai viia või oleks saanud viia vastustaja kaebaja õigusi rikkuvate otsuste tegemiseni.
46.Kaebaja 09.03.2018. a taotlusega (tl 12–13) on tõendatud, et kaebaja on kasutanud vastustaja võimaldatud õigust seisukohtade ja vastuväidete esitamiseks, st kaebaja oli ära kuulatud.
47.Kohus nõustub vastustajaga, et vanemahüvitise ümberarvutamine PHS § 46 lg 3 järgi põhineb isikustatud sotsiaalmaksu muutunud andmetel. Vastustaja on vaidlustatud otsuses põhjendatult tuginenud HMS § 67 lg 4 p-le 2, mille kohaselt ei saa isik haldusakti kehtetuks tunnistamisel tugineda usaldusele, kui kehtetuks tunnistamise võimalus on ette nähtud seaduses.
48.Neil asjaoludel on kohus seisukohal, et vastustaja on kohaldanud õigesti viidatud õigusnorme ning põhjendatult tuginenud sotsiaalkaitse infosüsteemi andmetele.
49.Riigikohtu halduskolleegiumi 02.03.2020. a kohtuotsusega kohtuasjas nr 3-18-495 on tõendatud, et kaebaja ja tema käesoleva asja kohase tööandja vaheline töösuhe oli näilik (p 12).
Samas asjas tehtud Tartu Ringkonnakohtu 26.03.2019. a otsusega on tõendatud, et kaebaja ja kohtuasja kolmanda isiku vaheline käsundusleping oli näilik ning käsundisaaja ei ole teinud käsundi esemeks olnud tööd ega saanud selle eest ka tasu. Seega on tõendatud, et kaebajale väidetavalt makstud töötasult oli tasumata ka sotsiaalmaks.
50.Tõendikogum tõendab kaebaja ja Baltic Tööjõud OÜ vahelise käsunduslepingu näilikkust ning seda, et kaebaja ei ole teinud käsundi esemeks olnud tööd ega saanud selle eest ka tasu. Seetõttu ei saanud kaebaja kohta 2014. aastal töötajate registrisse ja seejärel sotsiaalkaitse infosüsteemi jõudnud andmed olla kaebaja kohta esitatud kaebaja teadmata, mis seletab halduskohtu hinnangul kaebaja positsiooni käesolevas kohtuasjas - mitte esitada sisulisi selgitusi SKA esialgsete otsuste sisulise õigsuse kohta, vaid tugineda üksnes MTA ja SKA menetluste puudulikkusele. Neil asjaoludel ei ole kaebaja apelleerimine vastustaja poolsetele minetustele vaidlusaluses haldusmenetluses kohtule veenev.
51.Nimetatud kohtuotsustega on kummutatud ka kaebaja arutlused MTA poolt pädevuse ületamise teemal.
52.Riigikohtu otsuse kohaselt, kolleegiumi hinnangul annab PHS § 46 lg 1 p 1 koostoimes SÜS § 31 lg 1 p-ga 1 SKA-le õigusliku aluse iseseisvalt hüvitis tagasi nõuda ning tuvastada muu hulgas ka tsiviilõigusliku suhte puudumine hüvitist puudutavas osas. Samas võib menetlusökonoomia seisukohalt olla otstarbekam kasutada tegeliku töötamise tuvastamiseks MTA abi ning juhinduda hüvitise tagasinõudmisel maksuhalduri haldusaktist (ibid p 15).
53.Seega ei ole vastustaja poolt kaebuses kirjeldatud kaebaja õigusi käesolevas asjas sisuliselt rikutud.
54.Kaebaja poolt vaidlustatud SKA otsused nr 9.VH-2/2375, nr 4 ja nr 5 ei riku kaebaja õigusi, mille tõttu puudub kohtul alus otsuste tühistamiseks ja vastustajale keelava ettekirjutuse tegemiseks.
55.Neil asjaoludel jääb kaebus rahuldamata.
56.HKMS § 108 lg 1 alusel jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda ja kaebaja peaks kandma vastustaja menetluskulud. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.
57.Kaebajat esindav OÜ Maria Mägi Advokaadibüroo on esitanud tõendi (tl 22) 60 euro riigilõivu kaebuselt ja EÕK-lt tasumise kohta. RLS § 60 lg 1 ja lg 6 ja HKMS § 104 lg 1 kohaselt pidi kaebaja tasuma riigilõivu 30 eurot.
58.HKMS § 104 lg 5 p 1 alusel tagastab kohus kaebajale 30 eurot enam tasutud riigilõivu.
59.HKMS § 175 lg 3 alusel tuleb avaldatavas kohtuotsuses asendada kaebaja nimi tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.