1.Jätta Jaan Jürgensoni avaldus kohtutäituri otsuse peale kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata.
2.Jätta Jaan Jürgensoni määruskaebus Tartu Maakohtu
20.septembri 2016 määruse peale rahuldamata ning Tartu Maakohtu 20. septembri 2016 määrus muutmata.
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud Jaan Jürgensoni kanda. Menetlusosalistele hüvitatavad kulud puuduvad. Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.
Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Jaan Jürgenson (avaldaja) esitas 12. septembril 2016 kaebuse kohtutäitur Aive Kolsari
6.jaanuari 2016 otsuse peale täiteasjas nr 170/2009/3605, millega kohtutäitur jättis avaldaja kaebuse rahuldamata. Avaldaja soovis kohtutäiturile esitatud kaebuses osalist kohtutäituri tasu tagastamist täiteasjas nr 170/2009/3605.
MAAKOHTU SEISUKOHT
2.Tartu Maakohus keeldus 20. septembri 2016 määrusega kohtutäitur Aive Kolsari tegevuse peale esitatud kaebuse täiteasjas nr 170/2009/3605 menetlusse võtmisest. Avaldaja on kinnitanud, et sai vastava kohtutäituri otsuse kätte 8. jaanuaril 2016 (tl 26). Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg-te 1 ja 5 kohaselt võib täitemenetluse osaline kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohtutäitur teeb kaebuse kohta motiveeritud otsuse ja toimetab selle menetlusosalistele kätte. Vastavalt TMS § 218 lg 1 võib menetlusosaline kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 66 kohaselt kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega või ei menetle menetlusosalise esitatud avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet TsMS § 331 lg-s 1 sätestatud juhul. TsMS § 475 lg 1 p 15 kohaselt loetakse kaebus kohtutäituri otsuse peale hagita asjaks. TsMS § 477 lg 1 alusel vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Tulenevalt TsMS § 371 lg 1 p-st 2 ei võta kohus (hagi)avaldust menetlusse, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Täitemenetluse seadustik näeb kohtutäituri otsuse peale kohtule kaebuse esitamiseks ette tähtaja kümme päeva arvates kohtutäituri otsuse kättesaamisest. Avaldaja on kohtutäituri
6.jaanuari 2016 otsuse kätte saanud 8. jaanuaril 2016, selle peale kohtusse kaebuse esitanud aga alles 12. septembril 2016, ehk rohkem kui üheksa kuud hiljem. Avaldaja ei ole põhjendanud kaebuse mittetähtaegset esitamist ega taotlenud tähtaja ennistamist. Kuna kaebus on kohtusse esitatud seaduses sätestatud tähtaega järgimata, ei ole avaldajal võimalik kaebusega taotletavat eesmärki saavutada ja avaldaja kaebus tuleb jätta menetlusse võtmata.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus ning teha uus määrus, millega rahuldada kaebus. Alternatiivselt palub avaldaja saata tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Avaldaja palub menetluskulud jätta kohtutäituri kanda. Määruskaebuse kohaselt sai avaldaja sügisel 2015 pangale tehtud päringu vastusest, et avaldaja suhtes oli algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 170/2009/3605. Täitemenetlusest teadasaamise hetkeks oli täitemenetlus juba lõpetatud. Nimetatud täiteasjas ei olnud kohtutäituril kehtivat täitedokumenti ning täitur ei ole avaldajale saatnud täitmisteadet ega muid dokumente. Seega ei olnud avaldajal võimalust kohtutäituri tasu otsust ka vaidlustada. Kohtutäituril puudus õigus võtta rohkem, kui 50% tasust isegi juhul, kui ta oleks dokumente avaldajale kätte toimetanud. Avaldaja esitas 23. novembril 2015 avalduse kohtule täitemenetluse täiteasjas nr 170/2009/3605 tühisuse tuvastamiseks. Maakohus keeldus 1. detsembri 2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-17608 avalduse menetlusse võtmisest. Avaldaja esitas 11. detsembril 2015 kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. Täitur jättis kaebuse rahuldamata 8. jaanuari 2016 otsusega. Avaldaja tegi avalduse kriminaalmenetluse algatamiseks, kuid kriminaalmenetlust ei alustatud. Avaldajale soovitati pöörduda riigi vastutuse seaduse alusel kohtusse, mida avaldaja ka tegi. Avaldaja sai 21. septembril 2016 määruse tsiviilasjas nr 2-16-17340, millega maakohus keeldus asja menetlusse võtmisest. Täiteasjas nr 170/2009/3605 ei ole selgust, millise dokumendi alusel on täitemenetlus algatatud. Avaldajale ei ole saadetud täitemenetluse lõpetamise otsust. Täitemenetluse lõpetamise otsusel puudub loetav pitser, millega on kohtutäitur rikkunud ka riigivapi seaduse §-i 20. Avaldaja palub ennistada kaebuse esitamise tähtaeg.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
5.Kohtutäitur ei ole määruskaebusele vastanud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et avaldaja avaldus tähtaja ennistamiseks ning määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 67 lg 1 sätestab, et juhul kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Menetlustähtaja ennistamise mõjuva põhjuse määratlemisel saab lähtuda TsMS § 422 lg-s 1 sätestatust. Viidatud säte ei kehtesta mõjuvate põhjuste ammendavat loetelu. Mõjuv põhjus tähendab TsMS § 67 lg 1 järgi seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus. Selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa (Riigikohtu 23. mai 2007 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-58-07; 24. jaanuari 2007 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-148-06). Asja materjalidest nähtuvalt sai avaldaja kohtutäituri otsuse kätte 8. jaanuaril 2016 (tl 26). kohtutäituri otsuse kättesaamist 8. jaanuaril 2016 kinnitab avaldaja ka oma määruskaebuses (tl 42). Kohtutäituri otsuses on kaebuse esitamise korda selgitatud ning on märgitud, et kaebuse esitamise tähtaeg hakkab kulgema otsuse kättesaamisest. Asjaolu, et avaldaja esitas avalduse
kriminaalmenetluse algatamiseks, ei ole tähtaja ennistamise aluseks. Kui avaldajal puuduvad juriidilised teadmised, on tal võimalik pöörduda õigusabi saamiseks esindaja poole või taotleda riigi õigusabi. Avaldaja ei ole seda teinud.
8.Maakohus on põhjendatult keeldunud avaldaja avalduse menetlusse võtmisest. Avaldaja soovib saada tagasi täiteasjas nr 170/2008/3605 pool kohtutäituri põhitasust. Vaidlust ei ole, et täitemenetlus nimetatud täiteasjas on lõpetatud 26. jaanuaril 2010 (tl 17). Isegi kui avaldaja sai kohtutäituri väidetavast õigusvastasest tegevusest, s.o raha arestimisest ning äravõtmist, teada alles sügisel 2015, siis tuli avaldajal TMS § 217 lg-st 1 tulenevalt esitada kaebus kohtutäituri otsuse või tegevuse peale kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohtutäitur jättis avaldaja kaebuse 8. jaanuari 2016 otsusega (tl 3, 32 (otsuse kuupäev 6. jaanuar, kuid allkirjastatud 8. jaanuaril)) läbivaatamata põhjusel, et avaldaja sai kohtutäituri tasu sissenõudmisest teada hiljemalt 18. novembril 2009. TMS § 218 lg 1 kohaselt tuleb kohtutäituri otsuse peale esitada kaebus maakohtule 10 päeva jooksul alates kohtutäituri otsuse kättetoimetamisest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135 lg 1 kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Seega hakkas avaldaja jaoks kaebuse esitamise 10-päevane tähtaeg kulgema alates temale kohtutäituri otsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast, s.o alates 9. jaanuarist 2016. TsÜS § 135 lg 2 järgi lõpeb tähtaeg tähtpäeva saabumisel. TsÜS § 136 lg 6 kohaselt kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades arvutatava ajavahemikuga, saabub tähtpäev ajavahemiku viimasel päeval. Seega saabus avaldaja jaoks kaebuse esitamise viimane päev 18. jaanuaril 2016. Avaldaja esitas kohtutäituri 8. jaanuari 2016 otsuse peale kaebuse maakohtule alles 12. septembril 2016, s.o rohkem, kui 8 kuud pärast otsusest teadasaamisest. Sellest tulenevalt on maakohus põhjendatult keeldunud TsMS § 475 lg 1 p 15, § 477 lg 1 ja § 371 lg 2 p 2 (maakohtu määruses on ekslikult märgitud § 371 lg 1 p 2) alusel avaldaja kaebuse menetlusse võtmisest. Tegemist on õigust lõpetava tähtajaga, s.o selle möödalaskmisel õigus lõpeb.
9.Määruskaebuses märgib avaldaja, et 12. septembri 2016 kaebuse puhul on tegemist avaldusega kohtutäituri vastu riigivastutuse seaduse (RVastS) alusel. Kuigi avaldaja viitab 12. septembri 2016 kaebuses RVastS normidele, ei saa ringkonnakohtu hinnangul käsitleda seda kaebusena kohtutäituri vastu kahju hüvitamiseks RVastS § 17 lg 1 alusel. Kaebus kahju hüvitamiseks kohtutäituri vastu tuleb esitada halduskohtule (RVastS § 17 lg 1) 3 aasta jooksul arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama (RVastS § 17 lg 3). Tsiviilasja materjalist nähtuvalt sai avaldaja täitemenetluse algatamisest teada juba 9. septembril 2009 (tl 16), avaldaja on täituriga ühendust võtnud juba 18. novembril 2009, teatades trahvi tasumisest (tl 11) ning on taotlenud vaidlusaluses täiteasjas pensionist kinnipidamiste teostamise lõpetamist 27. novembril 2009 (tl 20). Isegi kui lugeda õigeks avaldaja väidet, et ta ei teadnud 2009. aastal kohtutäituri tasu suurusest ega arestimisest, pidi ta sellest teada saama hiljemalt täitemenetluse lõpetamise hetkeks jaanuaris 2010. Täitemenetlus on lõpetatud nõude rahuldamisega (tl 17), seega on täitemenetluse lõpetamise hetkeks rahuldatud ka täituri tasu nõuded. Eluliselt usutav ei ole määruskaebuses esitatud väide, et avaldaja sai tema suhtes toimunud täitemenetlusest teada alles ligi 6 aastat pärast täitemenetluse lõpetamist ning seda panga kaudu. Eespoolöeldust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et isegi kui avaldaja kaebust tuleks käsitleda kaebusena kahju hüvitamiseks riigivastutuse seaduse alusel, ei olnud maakohus pädev seda
lahendama ning see oli esitatud hilinemisega, s.o rohkem, kui 3 aasta jooksul pärast kahjust ja selle põhjustanud isikust teada saamisest.
10.Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega tuleb määruskaebuse lahendamisega seotud menetluskulud jätta avaldaja kanda (TsMS § 162 lg 1). Kohtutäitur ei ole määruskaebusele vastuse esitanud, seega ei ole täituril kulusid tekkinud. Kohtutäituri poolt kantavad õigusabikulusid ka TsMS § 175 lg 31 kohaselt ei hüvitata. Sellest tulenevalt menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp
Kersti Kerstna-Vaks
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.