Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene, Madis Ernits 21.04.2020, Tartu 3-18-378 OÜ Cabadaba kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 11.12.2017. a otsuste nr 12-6/17/1260 ja 12-6/17/1240 tühistamiseks, otsuse nr 12-6/17/1226 tühistamiseks osas, milles taotlus jäi rahuldamata, PRIA kohustamiseks kaebaja taotlus nr 110171100503 täies ulatuses rahuldada, 22.01.2018. a vaideotsuse nr 12-4/18/6-1 tühistamiseks ning kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu 05.11.2018. a otsus OÜ Cabadaba apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/apellant OÜ Cabadaba Esindaja Eha Bauman Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA)
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 05.11.2018. a otsuse resolutsioon muutmata, muutes halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 21.05.2020 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
OÜ Cabadaba taotles 2017. aastal ühtset pindalatoetust, kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust ning puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetust (taotlus
nr 110171100503). Ühtset pindalatoetust ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust taotles OÜ Cabadaba kokku 36,01 ha-le, puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetust 3,76 ha-le.
2.PRIA viis kaebaja põldudel 31.08.2017 läbi kohapealse kontrolli (kontrollaruanne nr 170044-024). Kohapealse kontrolli käigus tehtud mõõtmiste tulemusena mõõtis PRIA ühtse pindalatoetuse ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse toetusõiguslikuks alaks 19,46 ha ning puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetuse toetusõiguslikuks alaks 0,63 ha.
3.PRIA jättis 11.12.2017. a otsusega nr 12-6/17/1260 rahuldamata OÜ Cabadaba ühtse pindalatoetuse taotluse. Õiguslikeks alusteks märkis PRIA kaebaja osas Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 (määrus nr 640/2014) art 19a lg 1 teise alalõigu ja lg 4 ning maaeluministri 17.04.2015. a määruse nr 32 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliimaja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus“ (määrus nr 32) § 20 lg 2, § 4 lg 4 ja § 6 lg 1.
4.PRIA määras 11.12.2017. a otsusega nr 12-6/17/1226 OÜ-le Cabadaba osaliselt kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse 755,24 eurot. Õiguslike alustena viitas PRIA üldiselt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele (EL) nr 1307/2013 (määrus nr 1307/2013), Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) 4. ptk l. jaole, määrusele nr 32, Komisjoni delegeeritud määrusele (EL) nr 639/2014, Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele (EL) nr 1306/2013 (määrus nr 1306/2013), Komisjoni rakendusmäärusele (EL) nr 809/2014, määrusele nr 640/2014 ning põllumajandusministri 14.01.2015. a määrusele nr 4 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded“.
5.PRIA jättis 11.12.2017. a otsusega nr 12-6/17/1240 rahuldamata OÜ Cabadaba puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetuse taotluse. Õiguslikeks alusteks märkis PRIA kaebaja osas määruse nr 640/2014 art 18 lg 6 esimese alalõigu, art 19 lg-d 2 ja 3, maaeluministri 20.04.2015. a määruse nr 33 „Puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetus“ (määrus nr 33) § 10 lg 2 ja § 3 lg 1 ning ELÜPS § 13 lg-d 1 ja 3.
6.OÜ Cabadaba esitas 05.01.2018 PRIA-le vaide.
7.PRIA jättis 22.01.2018. a vaideotsusega nr 12-4/18/6-1 OÜ Cabadaba vaide rahuldamata. PRIA esitas vaides kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) Kohapealse kontrolli käigus 31.08.2017 tuvastati, et taotleja põld nr 2, millele kaebaja taotles 3,26 ha ulatuses toetust, koosnes puuvilja- ja marjaistikutest ning kahest rohumaa põllust. Põllul nr 2 oli eraldatav viljapuu- ja marjaaed kahest rohumaast. Põllul nr 2 kasvasid viljapuud ja marjapõõsad 0,27 ha-l. Määruse nr 33 § 3 lg 1 ja ELÜPS § 13 lg 3 kohaselt on põld toetusõiguslik, kui selle pind on vähemalt 0,3 ha-d. Viljapuu- ja marjaaia pind tuleb eraldada rohumaa pinnast. 2) Põllul nr 2 oli toetusõiguslik rohumaa 0,48 ha-d, kuna see oli niidetud. 3) Põllul nr 2 ei olnud 2,48 ha-d toetusõiguslik, kuna põld oli tähtajaks niitmata. Määruse nr 32 § 4 lg 4 kohaselt pidi põld olema niidetud 10. augustiks. 4) Põld nr 3 oli 14,05 ha ulatuses hooldamata, s.t tähtajaks niitmata ja niide kokku kogumata. Põld oli hooldatud 0,42 ha ulatuses. Ühtse pindalatoetuse osas oli taotletud pindala ja kindlaksmääratud pindala erinevus põldudel nr 2 ja 3 kokku 16,55 ha-d. 5) Põllu nr 4 pind oli 10,13 ha-d, taotluses 11,35 ha-d. Põllu nr 5 pind oli 1,92 ha-d, taotluses 2 ha-d. Põllu nr 2A pindala oli 1,2 ha-d, taotluses 1,01 ha-d. Põllu nr 7 pindala oli 3,09 ha-d,
taotluses 1,92 ha-d. Põllu nr 1B pindala oli 0,63 ha-d, taotluses 0,5 ha-d. Põllu nr 1A pindala oli 0,32 ha-d, taotluses 0,5 ha-d. Põllu nr 1C pindala oli 0,94 ha-d, taotluses 1 ha. 6) Taotleja taotles puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetust 3,76 ha-le. Kontrollimisel selgus, et toetusõiguslik ala on 0,63 ha-d, s.t, et taotletud ja kindlaksmääratud pindalade vahe oli suurem kui 50% (määruse nr 640/2014 art 19 lg 2). 7) Ühtset pindalatoetust taotles taotleja 36,01 ha-le. Kontrollimisel selgus, et toetusõiguslik ala on 16,55 ha-d. Pindalade erinevus oli 16,55 ha-d ja 85,046%, mistõttu taotlust ei rahuldatud (määruse nr 640/2014 art 19a lg 1). 8) Eelnimetatud rikkumised mõjutasid ka kliimat- ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust. 9) Pindalade erinevuse tõttu tuli toetust vähendada. Proportsionaalsust ei saanud arvestada.
8.OÜ Cabadaba esitas 20.02.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse taotledes PRIA 11.12.2017. a otsuste nr 12-6/17/1260, 1226 ja 1240 ning 22.01.2018. a vaideotsuse nr 12-4/18/6-1 tühistamist ning kahju hüvitamist. Kaebaja põhjendas oma väiteid kokkuvõtlikult järgmiselt: 1) Vaideotsuses pole käsitletud mullaproovidega seonduvat. Mullaproovid olid olemas, kuid neid ei teinud akrediteeritud labor. 2) PRIA ei saanud aru, mida ta mõõtis. PRIA ei tunne puid ega põõsaid. Põllud on meelevaldselt mõõdetud imelikeks osadeks. Puuvilja- ja marjaaeda on PRIA korduvalt kontrollinud ning kõik oli korras. Nüüd aga nähakse probleemi. 3) Kuigi kaebaja esitas korduvaid nõudmisi, uusi kontrolle läbi ei viidud. 4) Otsused on tehtud valede sätete alusel. Pole sellist nõuet, et külvatu peab olema olemas pärast
16.juunit. Puuvilja- ja marjaaed peab olema hooldatud 20. augustiks. 5) Maa oli hooldatud. Kui vihma sajab, ei saa niita, kuna loomadele tahetakse heina teha. Kõikidel maadel karjatati pidevalt. 6) Valede mõõtmistega tekitatud kahju tuleb heastada. Kaebajal tekkis varaline kahju, kuna omaniku tervis kannatas. Metsloomad kahjustasid kultuure. Toetust määrati osaliselt.
9.PRIA palus vastuses kaebusele jätta kaebus rahuldamata.
10.Halduskohus jättis 05.11.2018. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised: 1) Halduskohus menetles PRIA 11.12.2017. a otsuste nr 12-6/17/1260, 1226 ja 1240 ning 22.01.2018. a vaideotsuse nr 12-4/18/6-1 tühistamise ja kahju hüvitamise nõuet. 2) Halduskohtu hinnangul ei leidnud kinnitust kaebaja väited, et PRIA eksis mõõtmistulemustega ning põllud olid nõuetekohaselt hooldatud. Kohapealse kontrolli kontrollaruandest nähtus, et põllud nr 2 ja 3 on mõõdetud GPS-seadmega ning taotletud ja toetusõiguslikud pinnad erinesid. Vaidlusalustest põldudest tehtud fotod kinnitasid PRIA väidet, et põllud nr 2 ja 3 ei olnud toetusõiguslikud, kuna rohumaa oli hooldamata (niitmata). Samuti nähtus fotodelt ja ortofotolt, et kaebaja põllul nr 2 ei ole viljapuid ega marjapõõsaid 3,26 ha-l. Kaebaja ei esitanud tõendeid, mis oleksid PRIA tuvastatu ümber lükanud. 3) Halduskohus ei jaganud kaebaja seisukohta, et vaidlusalused põllud tuli hooldada 20. augustiks, vaid leidis, et vaidlusalused põllud pidid olema hooldatud, s.t niidetud ja niide koristatud või hekseldatud 10. augustiks (määrus nr 32 § 4 lg 4 ja § 6 lg 1). 4) Halduskohus jagas PRIA seisukohta, et erinevateks otstarveteks kasutatavad maad oleks tulnud taotluses eraldi märkida (määrus nr 1307/2013 art 4 punkt c) alapunktid (i) ja (ii)). Tegemist oli erinevate otsetoetustega, mille ühikumäärad ei kattu. Toetuste arvutamine toimus kooskõlas kehtiva õigusega. Kaebaja põllu nr 2 viljapuu- ja marjaaia alune pind oli alla 0,3 ha (määrus nr 32 § 3 lg 1, ELÜPS § 13 lg 3). Kuna põllu nr 2 taotletud (s.o 3,76 ha) ja kindlaksmääratud (s.o 0,63 ha) pindalad erinesid rohkem kui 50%, puu- ja köögivilja toetust määrata ei saanud (määrus nr 640/2014 art 19 lg 2). Kaebaja taotles ühtset pindalatoetust ning
kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust 36,01 ha-le. Samas oli põldude nr 2 ja nr 3 kindlaksmääratud pind 16,55 ha-d, sest põllud olid hooldamata. PRIA arvutas kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse ühtse pindalatoetuse kindlaksmääratud pindala (s.o 19,46 ha) alusel. 5) Kuna toetuste määramise küsimuse lahendamisel lähtus PRIA kaebaja põldude pindalade erinevusest ning nende hooldamata jätmisest, ei pidanud PRIA eraldi analüüsima mullaproovide probleemi.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
11.Kaebaja esitas 30.11.2018 halduskohtu otsuse peale hiljem täiendatud apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada halduskohtu otsus ja rahuldada kaebus. Täiendavalt taotleb kaebaja põhiseaduslikkuse järelevalvet. Kaebaja põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised: 1) Kuna kaebaja arvates on rikutud ja jäetud arvestamata mitmeid õigusnorme, mis on eelnevates OÜ Cabadaba esitatud materjalides toodud, siis taotleb kaebaja täiendavalt põhiseaduslikkuse järelevalvet talle seoses osaks saanud rikkumistega (PS 11, 12, 13, 14, 15, 19, 23, 25, ja 32). 2) Halduskohus pole arvestanud kaebaja väidetega. 3) Kaebaja tugineb ELÜPS §-dele 14, 23, 26, 97 ja 99, Nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklile 5 ning määruse nr 1306/2013 punktidele 54 ja 57. 4) Kaebaja väitel mõõtis PRIA tahtlikult valesti, jättes osad suured puud välja. PRIA GPS-seadmed ei taga veel nende õiget kasutust. 5) Mullaproovid, mis olid ligilähedased edaspidi nõutavas akrediteeritud laboris tehtule, olid võetud 2014. Kaebaja viitab maaeluministri 30.04.2015. a määruse nr 53 „Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus“ § 15 lg-le 2. 6) Kaebaja väitel olid olemas seemnepakid ja ostutšekid. Köögiviljapõld oli väidetavalt eraldi, mitte püsikultuuride alal. 7) Kontrolli juures viibinud V. Baumanile ei osutatud tähelepanu. 8) Tootja kohustus, et kultuurid olgu maas hiljemalt 15. juuniks, oli täidetud. Koristuse kuupäevi pole. Karjatamine oli maadel pidev, viimane hein tehti septembris, kui oli heinailm, mitte augustis vihmadega. 9) Kaebaja väitel on PRIA 19.02.2018. a otsuses nr 12-6/18/291 tehtud toetuste vähendamine, tagasiarvestus ja mahaarvamised vääralt kokku 1134,59 euro ulatuses. 10) Niitmine võib karjatamisel puududa, mõlemat pole nõutud. Loomkoormus ei olnud väike, kuna metsloomadki olid pidevalt neil maadel.
12.Ringkonnakohus võttis 10.12.2018. a määrusega apellatsioonkaebuse menetlusse tühistamisnõuete osas ning kahju summas 500 eurot hüvitamise nõudes.
13.PRIA palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. PRIA põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised: 1) Vastustaja leiab, et OÜ Cabadaba viited erinevatele ELÜPS paragrahvidele on juhuslikud ja ebaselged, mistõttu ei ole vastustajal võimalik võtta seisukohta etteheidete osas seaduse täitmata jätmise kohta. ELÜPS § 23 lg 1 sätestab otsetoetuste ühikumäära ja § 26 sätestab täiendava otsetoetuse toetusõiguse. OÜ Cabadaba ei ole ka apellatsioonkaebuses täpsustanud, milliseid asjakohaseid sätteid PRIA ekslikult kohaldas või kohaldamata jättis. 2) OÜ Cabadaba väide mahepõllumajandusele ülemineku toetusega kaasnevate mullaproovide võtmise nõude täitmise kohta on asjasse puutumatu, kuna käesolevas kohtuasjas vaidlustatud otsetoetuste otsused ei puuduta maaelu arengukava meetme raames antava mahepõllumajanduse toetusele ette nähtud mullaproovide nõude täitmisega seonduvat.
3) OÜ Cabadaba märkis 2017. aasta taotlusel kokku viljapuu- ja marjaaia ning rohumaade aluse pinna. Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 art 4 punkti c) alapunktides (i) ja (ii) sätestatust eristatakse põllumajandustoodete kasvatamiseks mõeldud põllumajanduslikku maad ja rohumaade hulka kuuluvat põllumajandusmaad, mida hoitakse karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras. Seega tuleb taotlusel puu- ja köögivilja kasvatamise toetuse kohta teha toetuse taotlemise kohta põldude loetelus eraldi märked (PKV, ÜPT ja ROH). Tegemist on eraldiseisva otsetoetusega ning ka toetuse ühikumäär on puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetusel erinev ühtse pindalatoetuse ühikumäärast. Põllumajandusmaa, millel kasvatatakse puu- ja köögivilja ei saa kuuluda ühtse pindalatoetusega samasse arvestusse. 4) PRIA kohapealne kontroll tuvastas 31.08.2017, et põllumassiivil nr 64358361651 asuv põld nr 2, millele kaebaja taotles 3,26 ha ulatuses puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetust, ühtset pindalatoetust ning kliimat- ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust (rohestamine), koosnes väikestel pindadel puuvilja- ja marjaistikutest ning kahest rohumaa põllust. Kuna viljapuu- ja marjaaia ning rohumaade alune maa-ala tuleb toetuse ühikumäärade erinevuse tõttu taotlusel põldude loetelus märkida eraldiseisvana, siis eraldati kohapealses kontrollis mõõtmise tulemusena põllust nr 2 viljapuu- ja marjaaed ning kaks rohumaad, mille tulemusena moodustati põld nr 2-1, suurusega 0,27 ha, millel kasvasid viljapuud ja marjapõõsad. Kuna viljapuude ja marjaaia aluse maatüki pindalaks jäi 0,27 ha, ei moodustanud see toetusõiguslikku pinda, sest vastavalt määruse nr 32 § 3 lg-s 1 ja ELÜPS § 13 lg-s 3 sätestatule võetakse põllumajandusmaa pindala määramisel arvesse põld pindalaga vähemalt 0,3 ha. Antud juhul jäi viljapuude ja marjaaia toetusõiguslikuks pindalaks 0,27 ha, mis on alla määruses sätestatud toetusõigusliku pindala alammäära. Vastavalt määruse nr 33 §-le 3 tuleb toetuse taotlemisel järgida määruse nr 32 §-s 3 sätestatud nõudeid ka põllumajandusmaa kohta. 5) Ühtset pindalatoetust ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust taotles OÜ Cabadaba 2017. aastal kokku 36,01 hektarile, kuid kohapealses kontrollis tehtud mõõtmise tulemusena saadi kindlaksmääratud pinnaks 19,46 ha (36,01 – 2,48 – 14,05 =), sest rohumaa põld nr 2-3 (taotletud 3,26 ha-le) kindlaksmääratud pindalaga 2,48 ha, oli tähtajaks niitmata ning seda põldu hooldamisnõuete täitmata jätmise tõttu toetusõiguslikuks ei loetud. Eraldi mõõdeti välja hooldatud ühtse pindalatoetuse rohumaade alune pind. Mõõtmise tulemusena moodustati rohumaa põld nr 2-2 pindalaga 0,48 ha, põld oli niidetud ning selle põllu luges PRIA toetusõiguslikuks. Samuti mõõdeti ühtse pindalatoetuse alusest põllust nr 3 (taotletud pindala 14,47 ha) välja põllu hooldamata osa 14,05 ha ja moodustati põld nr 3-1. Hooldatud ala suuruseks jäi 0,42 ha, millest moodustati põld nr 3-2. Seega moodustas ühtse pindalatoetuse taotletud ja kindlaksmääratud pindalade erinevus põldude nr 2-3 ja 3-1 osas hooldamata alade tõttu kokku 16,55 ha ehk 85,05% taotlusalusest pinnast, mistõttu ühtse pindalatoetuse taotlus rahuldamisele ei kuulunud, sest määruse nr 640/2014 art 19a lg 1 sätestab, et kui põllumajanduskultuuri rühma puhul ületab pindalatoetuskava jaoks deklareeritud pindala kindlaksmääratud pindala, arvutatakse toetus kindlaksmääratud pindala alusel, millest lahutatakse 1,5-kordne leitud erinevus, kui see erinevus moodustab kindlaksmääratud pindalast üle 3% või rohkem kui 2 hektarit. (Pindalade erinevus 16,55 x 1,5 = 24,83 x ühikumäär 83,71 = 2078,52 – 1629 = vähendus 449,52 eurot). Suure pindalade erinevuse tõttu ei tekkinud väljamakstavat toetuse summat. 6) Köögivilja kasvatamise toetust taotles OÜ Cabadaba 3,76 ha-le, kuid kohapealses kontrollis mõõdeti toetusõiguslikuks pinnaks 0,63 ha. Määruse nr 640/2014 art 19 lg 2 järgi ei anta asjaomasele põllumajanduskultuuri rühmale toetust, kui erinevus kindlaksmääratud pindalast on üle 50%, ja kohaldatakse lisakaristust, mis on võrdne toetussummaga, mis vastab deklareeritud pindala ja kindlaks määratud pindala vahele. Antud juhul moodustas taotletud ja kindlaksmääratud pindalade erinevus kokku 3,13 ha ehk rohkem kui 50% kindlaksmääratud pindalast (puu- ja köögivilja toetuse pindlade erinevus 3,13 ha x ühikumäär 305,31 = 955,62).
Lisakaristus (taotletud pind 3,76 – kindlaksmääratud pindala 0,63 = 3,13 x ühikumäär 305,31 = 955,62 eurot). 7) Kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse summa on arvutatud ühtse pindalatoetuse kindlaksmääratud pindala hektarite alusel 19,46 ha, mistõttu jäi toetussummaks 755,24 eurot. 8) Kohapealses kontrollis tehtud fotod tõendavad, et põllud nr 2-3 ja 3-1 olid niitmata ja põldudel kasvas kõrge heintaimestik. Kui karjatataval maal on loomkoormus väike või olulisel osal maast ei ole karjatamine tuvastatav, siis tuleb selline põllumajandusmaa 10. augustiks niitmisega sarnase tulemuse saavutamiseks üle niita ja niide kokku koguda või hekseldada. Rohumaade hooldamise eesmärk on põllumajandusmaa väärtuse säilitamine. Eesti Maaülikooli ja Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadlaste ekspertarvamuse kohaselt on Eestis 10. august hiliseim tähtpäev esmakordselt vegetatsiooniperioodi jooksul kvaliteetse rohusööda saamise eesmärgil rohumaa niitmiseks või rohumaa kasutamiseks loomade karjatamiseks. Peale nimetatud kuupäeva on teadlaste sõnul rohusööda kvaliteet juba niivõrd madal, et rohumaalt rohusööda kogumine ega loomade karjatamine ei ole enam kooskõlas kohalikele normidele vastavate agrotehniliste võtetega ega ka loomakasvatuse tehnoloogiatega. Oluline oli, et rohumaal pidi olema 10. augusti seisuga võimalik tuvastada, et on toimunud vegetatsiooniperioodi jooksul vähemalt korra nõuete kohane põllumajanduslik tegevus, milleks võis olla niitmine, karjatamine või muu hooldamistegevus, mis andis niitmisega sarnase tulemuse ning seda pidi olema võimalik kohapeal kontrollides visuaalselt selgelt tuvastada. 9) Ka OÜ-l Cabadaba oli võimalus esitada omapoolsed tõendid (nt fotod) ja tõendada PRIA väidetavat eksimust maade hooldusnõuete fikseerimise osas, kuid OÜ Cabadaba ei ole esitanud mitte ühtegi omapoolset tõendit enda väidete kinnitamiseks. PRIA on halduskohtus kohtuasja materjalide juurde lisanud kontrollaruande ja kohapealses kontrollis tehtud fotod, mis tõendavad, et maa oli kontrollaruandes märgitud ulatuses hooldamata. OÜ Cabadaba märgib ka ise apellatsioonkaebuses, et heina tehti (niideti) septembris, mitte augustis. Kui isik toetusi ei taotle võib ta heina niita mistahes ajal või hoopis heina niitmata jätta, kuid otsetoetuste taotleja oli 2017. aastal kohustatud vastavalt määruse nr 32 § 4 lg-le 4 ja § 6 lg-le 1 põllumajandusmaa, sh rohumaa ning viljapuude ja marjapõõsaste võraalused ja reavahed niitma ja hooldama 10. augustiks. 10) Tulenevalt Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 artiklist 28 tasaarvestavad liikmesriigid toetusesaajalt laekumata võlad, mis on liikmesriikide õigusaktide kohaselt kindlaks määratud, edaspidiste maksetega, mis võlgade sissenõudmise eest vastutav makseasutus teeb kõnealusele toetusesaajale. Vastavalt ettenähtud korrale halduskaristused tasaarvestatakse mis tahes toetuskavade alusel makstavate toetustega, millele taotlejal on õigus järgneva kolme kalendriaasta jooksul (määrus nr 640/2014 art 19 lg 3). Vastavalt määruse nr 640/2014 art 19a lg-le 4 tasaarvestatakse halduskaristuse arvutusena saadud summa järgneva kolme aasta jooksul, mida ei olnud võimalik maha arvata halduskaristuse summast. Seega leiab PRIA, et on lisakaristusi ja tasaarvestust kohaldanud vastavalt seadusele.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta tuleb halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
15.Käesoleva kohtuvaidluse esemeks on kolm PRIA 11.12.2017. a otsust (nr 12-6/17/1260, 1226 ja 1240) ning nende otsuste peale esitatud vaide suhtes tehtud 22.01.2018. a vaideotsus. Otsustega nr 12-6/17/1260 ja 1240 jättis PRIA täielikult rahuldamata OÜ Cabadaba 2017. aastal esitatud ühtse pindalatoetuse ning puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetuse taotlused, otsusega nr 12-6/17/1226 rahuldas PRIA osaliselt kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse. Taotluste rahuldamata jätmise ja osalise rahuldamise põhjuseks oli, et taotluses märgitud
ja PRIA kohapealse kontrolli tulemusel mõõdetud pindalad ei klappinud ning toetuskõlbulikku pinda oli kas sedavõrd vähe, et toetuse määramise reeglid ei võimaldanud toetust üldse määrata, või tuli toetust määrata väiksemas summas.
16.Ringkonnakohus tõlgendab esmalt kaebust (I), käsitleb seejärel üksikute PRIA otsuste materiaalõiguslikke küsimusi (II-IV), apellatsioonkaebuse ülejäänud väiteid ja nõudeid (V) ning lahendab lõpuks apellatsioonkaebuse ja menetluskulude küsimuse (VI). I
17.Ringkonnakohus tõlgendab esmalt kaebust. Halduskohus menetles tühistamis- ja kahju hüvitamise kaebust. HKMS § 2 lg 2 järgi lahendab kohus asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses; avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel. HKMS § 2 lg 4 ls 2 sätestab, et kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. HKMS § 41 lg 1 ls 2 sätestab, et kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire.
18.Ringkonnakohus leiab, et kui antud asjas menetleda põhinõudena tühistamiskaebust, siis ei saavutaks kaebaja ka kaebuse täies ulatuses rahuldamise ja PRIA 11.12.2017. a otsuste nr 12-6/17/1260, 1226 ja 1240 tühistamise korral oma eesmärki, milleks on tema toetusetaotluste täies ulatuses rahuldamine ja taotletud toetuste määramine. Seetõttu on antud asjas õige põhinõude liik kohustamiskaebus kaebaja toetusetaotluse nr 110171100503 täies ulatuses rahuldamiseks, tühistades seejuures PRIA 11.12.2017. a otsused nr 12-6/17/1260 ja 1240 täielikult ning otsuse nr 12-6/17/1226 osas, milles taotlus jäi rahuldamata. II
19.Esmalt kontrollib ringkonnakohus PRIA otsuse nr 12-6/17/1226, millega PRIA määras OÜ-le Cabadaba osaliselt kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse 755,24 eurot, õiguspärasust.
20.Otsusega nr 12-6/17/1226 rahuldas PRIA OÜ Cabadaba taotluse osaliselt ja määras kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse 755,24 euro ulatuses. Taotluse osalise rahuldamise tingis see, et kuigi OÜ Cabadaba oli taotlenud toetust kokku 36,01 ha-le, määras PRIA 31.08.2017 läbi viidud kohapealse kontrolli tulemusel toetusõigusliku pinnana kindlaks 19,46 ha. Kuigi OÜ Cabadaba on kritiseerinud PRIA poolt läbi viidud mõõtmistulemusi, ei ole OÜ Cabadaba esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et toetusõiguslik pind oli suurem kui PRIA mõõtmise tulemusel kindlaks tehtud 19,46 ha. Apellatsioonkaebuses on OÜ Cabadaba väitnud, et kontrolli juures viibinud V. Baumanile ei osutatud tähelepanu, et PRIA mõõtis tahtlikult valesti, jättes osad suured puud välja, ja et GPS-seadmed ei taga veel nende õiget kasutust. Ringkonnakohus märgib, et 31.08.2017 läbiviidud kohapealse kontrolli kontrollaruandele nr 170044-024 (lk 3) on V. Bauman teinud käsikirjalise märkuse: „Mullaproovide võtmisel kasutasime teenust, mis ei olnud sobilik, tehtud nad olid.“ Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks, mis osas ei ole V. Baumani kuulda võetud. Nimetatud isikule on ilmselgelt antud võimalus täiendada protokolli märkusega osas, milles ta peab seda oluliseks. Isik on teinud märkuse mullaproovide kohta, kuid ei ole teinud märkust mõõtmismeetodi kohta ega kritiseerinud GPS-seadme kasutamist. OÜ Cabadaba ei ole selgitanud, millised puud on millisest pindalast välja jäetud, ega ka seda, mis osas kasutas PRIA esindaja GPS-seadet valesti. Kuna ükski asjaolu ei kinnita OÜ Cabadaba esindaja väiteid, peab ringkonnakohus neid paljasõnalisteks. Kontrollaruande nr 170044-024 lisaks oleval põldude kontroll-lehel on märgitud ka GPS-seadme number 100000035804. Miski ei viita sellele, et PRIA oleks seda seadet kasutades teinud
menetlusvea. Lisaks märgib ringkonnakohus, et nõustub toetuskõlbuliku pinna kindlaksmääramise osas halduskohtu otsuse punktis 9 esitatud põhjendustega, viitab nendele ega pea vajalikuks neid korrata. Kuna käesoleva kohtuliku kontrolli esemeks ei ole toetusühiku määr ega arvutustehe, millega määratakse kindlaks konkreetne toetussumma, siis on kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse osaline, toetuskõlbulikuks tunnistatud hektarite arvust lähtuv määramine õiguspärane. III
21.Ringkonnakohus kontrollib järgnevalt PRIA otsuse nr 12-6/17/1260, millega PRIA jättis rahuldamata OÜ Cabadaba ühtse pindalatoetuse taotluse, kooskõla selle õiguslike alustega.
22.PRIA otsuses nr 12-6/17/1260 on ühtse pindalatoetuse taotluse rahuldamata jätmise õiguslikeks alusteks märgitud määruse nr 32 § 20 lg 2 ja määruse nr 640/2014 art 19a lg 1 teine alalõik. Määruse nr 32 § 20 lg 2 järgi teeb PRIA ühtse pindalatoetuse taotluse rahuldamata jätmise otsuse ELÜPS §-s 22 sätestatud alustel. ELÜPS § 22 ei sisalda aga ühtegi käesoleval juhtumil asjakohast alust toetuse määramata jätmiseks. Seega tuleb taotluse rahuldamata jätmise õiguslikku alust otsida määruse nr 640/2014 art 19a lg 1 teisest alalõigust, mis sätestab: „Halduskaristus ei tohi olla suurem kui 100% summadest, mis on arvutatud deklareeritud pindala alusel.“ Ringkonnakohus on seisukohal, et ka määruse nr 640/2014 art 19a lg 1 teine alalõik ei ole antud juhul asjakohane õiguslik alus ühtse pindalatoetuse taotluse rahuldamata jätmiseks, sest käesoleval juhul rakendatud õiguslikku tagajärge – ühtse pindalatoetuse taotluse rahuldamata jätmine – sellest ei tulene.
23.Vaideotsuse põhjenduses on PRIA viidanud ühtse pindalatoetuse taotluse rahuldamata jätmise õigusliku alusena hoopis määruse nr 640/2014 art 19a lg 1 esimesele alalõigule (vaideotsuse p 8), mis sätestab: „Kui määruse (EL) nr 1307/2013 III jaotise 1., 2., 4. ja 5. peatükiga ning V jaotisega ette nähtud pindalatoetuskavade ning määruse (EL) nr 1305/2013 artiklitega 30 ja 31 ette nähtud pindalapõhiste toetusmeetmete alusel toetuse saamiseks deklareeritud pindala ületab artikli 17 lõikes 1 osutatud põllumajanduskultuuri rühma puhul käesoleva määruse artikli 18 kohaselt deklareeritud pindala, arvutatakse toetus kindlaksmääratud pindala alusel, millest lahutatakse 1,5-kordne leitud erinevus, kui see erinevus moodustab kindlaksmääratud pindalast üle 3% või on rohkem kui 2 hektarit.“ Ühtne pindalatoetus on hõlmatud määruse nr 1307/2013 III jaotise 1. peatükiga. Määruse nr 640/2014 artikkel 17 lg 1 p 1 hõlmab ühtse pindalatoetuse saamiseks deklareeritud pindala. Määruse nr 640/2014 artikkel 18 määrab kindlaks pindalatoetuste arvutamise aluse. Antud juhtumil on pindala, mille PRIA tuvastas toetuskõlbulikuna, oluliselt väiksem kui kaebaja poolt deklareeritud pindala. Ringkonnakohus nõustub PRIA-ga, et järelikult on määruse nr 640/2014 art 19a lg 1 esimene alalõik kohalduv.
24.Määruse nr 640/2014 art 19a lg 1 esimese alalõigu järgi tuleb toetus arvutada kindlaksmääratud pindala alusel, millest lahutatakse 1,5-kordne leitud erinevus. PRIA tuvastas toetuskõlbuliku pindalana 19,46 ha (vt ülal). Kuna OÜ Cabadaba oli taotluses deklareerinud 36,01 ha, oli erinevus 16,55 ha. Kui kohaldada määruse nr 640/2014 art 19a lg 1 esimeses alalõigus sätestatud valemit pindalale, siis oleks tulnud 19,46-st lahutada (1,5 x 16,55 =) 24,825. Kuna lahutustehte vahe on väiksem kui null, sai toetussummale vastav korrutis ja järelikult määratavaks toetussummaks olla ainult 0, s.t et OÜ Cabadaba ühtse pindalatoetuse taotlus tuli juba sel põhjusel täielikult rahuldamata jätta.
25.Lisaks kohaldas PRIA kaebaja suhtes määruse nr 640/2014 art 19a lg 4 alusel tasaarveldust toetussummast, mida ei olnud võimalik tasaarveldada peale toetuse 1,5-kordset vähendust.
Määruse nr 640/2014 art 19a lg 4 sätestab: „Kui lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt arvutatud summat ei ole võimalik täielikult tasaarvestada kooskõlas komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 artikliga 28 rikkumise avastamisele järgneva kolme kalendriaasta jooksul, siis tasumata jääk kustutatakse.“ Nimetatud määruse nr 908/2014 art 28 sätestab: „Ilma et see piiraks liikmesriikide õigusaktidega ette nähtud mis tahes muu täitemeetme võtmist, tasaarvestavad liikmesriigid toetusesaajalt laekumata võlad, mis on liikmesriikide õigusaktide kohaselt kindlaks määratud, edaspidiste maksetega, mis võlgade sissenõudmise eest vastutav makseasutus teeb kõnealusele toetusesaajale.“ Kokkuvõttes tasaarveldas PRIA nimetatud alusel 449,52 eurot. Kuna käesoleva kohtuliku kontrolli esemeks ei ole toetusühiku määr ega arvutustehe, millega määratakse kindlaks konkreetne toetussumma, siis leiab ringkonnakohus, et PRIA ettevõetud tasaarveldus on kooskõlas selle aluseks olevate õigusnormidega.
26.Kolmandaks märkis PRIA põldude nr 2 ja 3 osas, et toetust ei maksta rohumaa ja viljapuude või marjapõõsaste aluse põllu kohta, mis ei ole 10. augustiks hooldatud, tuginedes määruse nr 32 § 4 lg-le 4 ja § 6 lg-le 1. Määruse nr 32 § 4 lg 4 sätestas taotluse esitamise ajal: „Põllumajandusmaa, millel tegeletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 4 lõike 1 punkti c alapunktis ii nimetatud põllumajandusliku tegevusega, peab olema niidetud või hooldatud muul viisil, mis annab niitmisega sarnase tulemuse, ning niide, sealhulgas hekseldatud rohi, peab olema kokku kogutud hiljemalt 10. augustil.“ Määruse nr 32 § 6 lg 1 sätestas taotluse esitamise ajal: „Viljapuude ja marjapõõsaste võraalused ja reavahed peavad § 4 lõikes 2 nimetatud põllumajandusliku tegevuse korral olema niidetud või hooldatud muul viisil, mis annab niitmisega sarnase tulemuse ja niide, sealhulgas hekseldatud rohi, peab olema kokku kogutud hiljemalt § 4 lõikes 4 sätestatud tähtpäeval.“ Kaebaja ei ole vaidlustanud, et põllud nr 2 ja 3 olid 31.08.2017 läbi viidud PRIA kohapealse kontrolli ajal nõuetekohaselt hooldamata. Kaebaja on apellatsioonkaebuses ise kinnitanud, et viimane hein tehti septembris, kui oli heinailm, mitte augustis vihmadega. Seega, kuna põllud nr 2 ja 3 ei olnud hiljemalt 10. augustiks hooldatud, siis on ka määruse nr 32 § 4 lg 4 ja § 6 lg 1 eeldused põldude nr 2 ja 3 osas täidetud. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et nõustub ka halduskohtu otsuse punktis 10 esitatud põhjendustega, viitab nendele ega pea vajalikuks neid korrata.
27.Seega oli ühtse pindalatoetuse taotluse rahuldamata jätmine materiaalselt õiguspärane hoolimata sellest, et PRIA tugines otsuses nr 12-6/17/1260 osaliselt valele õiguslikule alusele. IV
28.Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus PRIA otsuse nr 12-6/17/1240, millega PRIA jättis rahuldamata OÜ Cabadaba puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetuse taotluse, kooskõla selle õiguslike alustega.
29.PRIA märkis esmalt, et toetust vähendatakse taotletud ja kindlaks määratud pindala erinevuse võrra määruse nr 640/2014 art 18 lg 6 esimese alalõigu alusel. Määruse nr 640/2014 art 18 lg 6 esimene alalõik sätestab: „Ilma et see piiraks artikli 19 kohaste halduskaristuste kohaldamist, lähtutakse juhul, kui pindalatoetuskavade või -meetmete alusel esitatud toetuseja/või maksetaotluste puhul selgub, et deklareeritud pindala ületab artikli 17 lõikes 1 osutatud põllumajanduskultuuri rühmale määratud pindala, toetuse arvutamisel kõnealusele põllumajanduskultuuri rühmale määratud pindalast.“ Antud juhul on PRIA lähtunud sellest, et deklareeritud pindala (3,76 ha) ja kindlaks märatud pindala (0,63 ha) erinesid, ning võtnud aluseks kindlaks määratud pindala.
30.Järgnevalt on PRIA märkinud, et kui taotletud ja kindlaks määratud pindalade erinevus on suurem kui 50%, siis jäetakse taotlus määruse nr 33 § 10 lg 2 ja määruse nr 640/2014 art 19 lg 2
alusel rahuldamata. Määruse nr 33 § 10 lg 2 järgi teeb PRIA toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsuse ELÜPS §-s 22 sätestatud alustel. Ringkonnakohus märgib, et määruse nr 33 § 10 lg 2 ei saa olla sätte sõnastuse kohaselt ega eraldiseisvalt ka sisuliselt siseriikliku määruse normina piisavaks aluseks taotluse rahuldamata jätmisel. Ka ELÜPS §-st 22, millele määruse nr 33 § 10 lg 2 viitab, ei tulene käesoleval juhtumil asjakohast alust. Kõne alla tuleb seega üksnes määruse nr 640/2014 art 19 lg 2, mille asjakohane esimene lause sätestab: „Kui erinevus on üle 50%, siis asjaomasele põllumajanduskultuuri rühmale pindalatoetust ei anta.“ Käesoleval juhtumil deklareeris OÜ Cabadaba puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetuse saamiseks kokku 3,76 ha, PRIA määras kohapealse kontrolli tulemusel aga toetuskõlbulikuna kindlaks 0,63 ha, s.t taotletud ja kindlaks määratud pindalade erinevus oli (3,76 – 0,63 =) 3,13 ha, mis moodustas kindlaks määratud pindalast ehk 0,63 ha-st 496,825%, olles seega ilmselgelt suurem kui 50%. Järelikult tuli OÜ Cabadaba puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetuse taotlus juba sel põhjusel täielikult rahuldamata jätta.
31.Lisaks märkis PRIA, et kohaldas OÜ Cabadaba suhtes määruse nr 640/2014 art 19 lg-te 2 ja 3 alusel lisakaristust, mis on võrdne toetussummaga, mis vastab deklareeritud pindala ja kindlaks määratud pindala vahele. Nimetatud lisakaristuse summa osas kohaldas PRIA tasaarveldust. Määruse nr 640/2014 art 19 lg 2 asjakohane teine lause sätestab: „Peale selle kohaldatakse toetusesaaja suhtes lisakaristust, mis on võrdne toetussummaga, mis vastab deklareeritud pindala ja artikli 18 kohaselt kindlaks määratud pindala vahele.“ Määruse nr 640/2014 art 19 lg 3 sätestab: „Kui lõigete 1 ja 2 kohaselt arvutatud summat ei ole võimalik täielikult tasaarvestada kooskõlas komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 artikliga 28 rikkumise avastamisele järgneva kolme kalendriaasta jooksul, siis tasumata jääk kustutatakse.“ Antud juhtumil oli lisakaristuse summa 955,62 eurot. Kuna käesoleva kohtuliku kontrolli esemeks ei ole toetusühiku määr ega arvutustehe, millega määratakse kindlaks konkreetne toetussumma, siis ei ole ringkonnakohtul põhjust nimetatud summa õiguspärasuses kahelda.
32.Veel märkis PRIA põllu nr 2 osas, tuginedes määruse nr 33 § 3 lg-le 1 ja ELÜPS § 13 lg-le 3, et toetust ei arvestata põllu kohta, mille kohapealses kontrollis kindlaks määratud pindala on alla 0,30 ha. Määruse nr 33 § 3 lg 1 sätestab: „Toetust võib taotleda põllumajandusmaa kohta, mis vastab maaeluministri 17. aprilli 2015. a määruse nr 32 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus“ §-s 3 sätestatud nõuetele, kus täidetakse sama määruse § 4 lõigetes 1 ja 3 sätestatud nõudeid ning kus kasvatatakse lisas nimetatud põllumajanduskultuure vähemalt ühel hektaril.“ ELÜPS § 13 lg 3 sätestab: „Põllumajandusmaa pindala määramisel võetakse arvesse põld pindalaga vähemalt 0,3 hektarit, sealhulgas kuni kahe meetri laiune hekk, kraav, piire, traditsiooniline maastikuobjekt või muu maastikule iseloomulik vorm, võttes seejuures arvesse, et ühe hektari kohta ei kasva rohkem kui 50 puud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 76 lõike 2 punkti c alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud tingimustel.“ PRIA poolt 31.08.2017 läbiviidud kohapealse kontrolli kontrollaruande nr 170044-024 lisaks olevalt põldude kontroll-lehelt (lk 3) nähtub, et põllul nr 2 on viljapuude ja marjaaia osa 0,27 ha, mis on väiksem kui 0,3 ha. Ringkonnakohus ei kahtle nende mõõtmistulemuste usutavuses (vt ülal). Järelikult on ka käesolev toetuse mittearvestamine õiguspärane.
33.Järgnevalt märkis PRIA põllu nr 2 osas, tuginedes määruse nr 33 § 3 lg-le 1, et toetust ei maksta põllu kohta, millel kasvatatav kultuur ei ole toetusõiguslik ja/või põllu kohta, millel kasvatatava kultuuri ja maakasutuse tüübi andmed on vastuolus. Põllu nr 2 osas oli taotlusel nr 110171100503 märgitud tervikuna „viljapuu- ja marjaaiad väikestel pindadel“. PRIA kontrollaruande nr 170044-024 lisaks oleva põldude kontroll-lehe (lk 3) kohaselt olid aga põllu nr 2 osadel nr 2-2 ja 2-3 tegelikuks kultuuriks rohttaimed. Järelikult on ka käesolev toetuse mittemaksmise alus õiguspärane.
34.Lõpuks jättis PRIA, tuginedes määruse nr 33 § 3 lg-le 1 ja § 10 lg-le 2 ning ELÜPS § 13 lg-le 1, taotluse rahuldamata põhjusel, et toetusnõuetele vastav pind on alla 1 ha. ELÜPS § 13 lg 1 sätestab: „Otsetoetust võib taotleda vähemalt ühe hektari põllumajandusmaa kohta, millel tegeletakse põllumajandusliku tegevusega või mis on karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras ning mida taotleja kasutab taotluse esitamise aasta 15. juuni seisuga.“ PRIA määras kohapealse kontrolli tulemusel toetuskõlbulikuna kindlaks 0,63 ha, mis on väiksem kui 1 ha. Järelikult on taotluse rahuldamata jätmine ka sel põhjusel õiguspärane.
35.Seega oli puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetuse taotluse tervikuna rahuldamata jätmine materiaalselt õiguspärane koguni mitmele erinevale alusele tuginevalt. V
36.Ringkonnakohus võtab järgnevalt seisukoha OÜ Cabadaba poolt apellatsioonkaebuses esitatud väidete, põhiseaduslikkuse järelevalve taotluse ja kahju hüvitamise nõude osas.
37.OÜ Cabadaba väidab, et halduskohus pole arvestanud tema väidetega. Ringkonnakohus nõustub osaliselt kaebaja kriitikaga halduskohtu otsuse aadressil, kõigepealt osas, milles see puudutab PRIA otsust nr 12-6/17/1226. Halduskohus on selle otsuse suhtes otsuses ekslikult märkinud, et PRIA jättis sellega kaebaja taotluse kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse saamiseks rahuldamata. Tegelikult rahuldas PRIA selle otsusega toetusetaotluse osaliselt, täpsemalt 755,24 euro ulatuses. Samuti on halduskohus menetlenud vale kaebust. Mõlemad vead on aga sellised, mille ringkonnakohus saab apellatsioonimenetluses parandada. Ülejäänud osas on halduskohus arvestanud kaebaja väiteid ja nendega mittenõustumist põhjendanud. See, et kaebaja ei nõustu kohtu seisukohtadega, ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus jõudis eelnevalt järeldusele, et lõppkokkuvõttes ei saa OÜ Cabadaba kaebust rahuldada, kuna PRIA otsused on õiguspärased.
38.OÜ Cabadaba tugineb ELÜPS §-dele 14, 23, 26, 97 ja 99, Nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklile 5 ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 punktidele 54 ja 57. Ringkonnakohus selgitab kaebajale, et nimetatud normid ei ole käesolevate nõuete lahendamisel asjakohased.
39.OÜ Cabadaba väitel olid mullaproovid, mis olid ligilähedased edaspidi nõutavas akrediteeritud laboris tehtule, võetud 2014. aastal. Ringkonnakohus nõustub PRIA-ga, et käesolevas vaidluses ei ole küsimus mullaproovides, sest käesolevas kohtuasjas vaidlustatud otsetoetuste otsused ei puuduta maaelu arengukava meetme raames antava mahepõllumajanduse toetusele ette nähtud mullaproovide nõude täitmisega seonduvat.
40.OÜ Cabadaba väitel olid olemas seemnepakid ja ostutšekid. Köögiviljapõld oli väidetavalt eraldi, mitte püsikultuuride alal. Tootja kohustus, et kultuurid olgu maas hiljemalt 15. juuniks, oli täidetud. Koristuse kuupäevi pole. Niitmine võib karjatamisel puududa, mõlemat pole nõutud. Loomkoormus ei olnud väike, kuna metsloomadki olid pidevalt neil maadel. Ringkonnakohus selgitab, et kõik need väited ei ole käesoleva vaidluse esemeks olevate ühtse pindalatoetuse ning puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetuse taotluse rahuldamata jätmise ega kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse taotluse osalise rahuldamise õiguspärasuse hindamisel asjakohased.
41.Veel väidab OÜ Cabadaba, et PRIA on 19.02.2018. a otsuses nr 12-6/18/291 otsustanud toetuste vähendamise, tagasiarvestuse ja mahaarvamised vääralt kokku 1134,59 euro ulatuses.
Ringkonnakohus selgitab, et PRIA 19.02.2018. a otsus nr 12-6/18/291 ei ole käesoleva kohtumenetluse esemeks. Käesolevas kohtuasjas käib vaidlus ainult PRIA 11.12.2017. a otsuste nr 12-6/17/1260, 1226 ja 1240 õiguspärasuse üle.
42.OÜ Cabadaba on esitanud põhiseaduslikkuse järelevalve taotluse põhjendusega, et kuna kaebaja arvates on rikutud ja jäetud arvestamata mitmeid õigusnorme, mis on eelnevates OÜ Cabadaba esitatud materjalides toodud, siis taotleb kaebaja täiendavalt põhiseaduslikkuse järelevalvet talle seoses osaks saanud rikkumistega (PS 11, 12, 13, 14, 15, 19, 23, 25, ja 32). Ringkonnakohus tõlgendab seda kui põhiseaduslikkuse järelevalve taotlust kaebaja suhtes läbi viidud kohtumenetluse põhiseaduspärasuse osa. Ringkonnakohus selgitab, et kaebaja on saanud oma õiguste kaitseks esitada kaebuse halduskohtusse, kus ta on kohtulikult ära kuulatud. Halduskohtu otsuse peale on kaebaja saanud edasi kaevata ning ta on ka ringkonnakohtus kohtulikult ära kuulatud. Mõlemad kaebaja ära kuulanud kohtuastmed on kindlaks teinud, et PRIA otsused, mida kaebaja vaidlustab, on õiguspärased. Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus põhiseaduslikkuse järelevalve algatamiseks, sest kaebaja suhtes läbi viidud kohtumenetlus on olnud igati põhiseaduspärane.
43.Ringkonnakohus märgib täiendavalt OÜ Cabadaba esitatud kahju hüvitamise nõude osas, et kuna põhinõue jääb rahuldamata ja PRIA vaidlustatud otsused on õiguspärased, puudub alus kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks, kuna puudub PRIA õigusvastane tegevus ja järelikult ka kaebaja õiguste rikkumine. VI
44.Kokkuvõttes jääb OÜ Cabadaba apellatsioonkaebus niisiis rahuldamata ja halduskohtu otsuse resolutsioon muutmata. Küll aga muudab ringkonnakohus halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
45.HKMS § 108 lg 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.