Haldusasja number Otsuse kuupäev ja koht Kohtunik Haldusasi
Menetlusosalised Asja läbivaatamine
3-18-378 5. november 2018, Tartu Janar Jäätma OÜ Cabadaba kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 11. detsembri 2017. a otsuste nr 12-6/17/1260, 1226 ja 1240 ning 22. jaanuari 2018. a vaideotsuse nr 12-4/18/6-1 tühistamiseks ning kahju hüvitamiseks Kaebaja OÜ Cabadaba, esindaja Eha Bauman Vastustaja PRIA, volitatud esindaja Ave Paavel Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ Cabadaba kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 5. detsembril (k.a) 2018. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida (HKMS § 182 lg 1 p 9).
11.detsembri 2017. a otsusega nr 12-6/17/1260 rahuldamata OÜ Cabadaba pindalatoetuse taotluse.
jättis ühtse
2.PRIA jättis 11. detsembri 2017. a otsusega nr 12-6/17/1240 rahuldamata OÜ Cabadaba puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetuse taotluse.
3-18-378
3.PRIA jättis 11. detsembri 2017. a otsusega nr 12-6/17/1226 rahuldamata OÜ Cabadaba kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse taotluse.
4.PRIA jättis 5. jaanuari 2018. a vaideotsusega nr 12-4/18/6-1 OÜ Cabadaba vaide rahuldamata. PRIA esitas vaides kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) taotleja majandusüksuses viidi läbi kohapealne kontroll 31. augustil 2017. Kontrollimisel tuvastati, et taotleja põld nr 2, millele taotleti 3,26 ha ulatuses toetust, koosnes puuvilja- ja marjaistikutest ning kahest rohumaa põllust. Põllul nr 2 oli eraldatav viljapuu- ja marjaaed kahest rohumaast. Põllul nr 2 kasvasid viljapuud ja marjapõõsad 0,27 ha-l. Maaeluministri
20.aprilli 2015. a määruse nr 33 „Puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetus“ (määrus nr 33) § 3 lg 1 ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 13 lg 3 kohaselt on põld toetusõiguslik, kui selle pind on vähemalt 0,3 ha-d. Viljapuu- ja marjaaia pind tuleb eraldada rohumaa pinnast; 2) põllul nr 2 oli toetusõiguslik rohumaa 0,48 ha-d, kuna see oli niidetud; 3) põllul nr 2 ei olnud 2,48 ha-d toetusõiguslik, kuna põld oli tähtajaks niitmata. Maaeluministri
17.aprilli 2015. a määruse nr 32 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus“ (määrus nr 32) § 4 lg 4 kohaselt pidi põld olema niidetud 10. augustiks; 4) põld nr 3 oli 14,05 ha ulatuses hooldamata, s.t tähtajaks niitmata ja niide kokku kogumata. Põld oli hooldatud 0,42 ha ulatuses. Ühtses pindalatoetuses taotletud pindala ja kindlaksmääratud pindala erinevus põldudel nr 2 ja 3 oli 16,55 ha-d; 5) põllu nr 4 pind oli 10,13 ha-d, taotluses 11,35 ha-d. Põllu nr 5 pind oli 1,92 ha-d, taotluses 2 ha-d. Põllu nr 2A pindala oli 1,2 ha-d, taotluses 1,01 ha-d. Põllu nr 7 pindala oli 3,09 ha-d, taotluses 1,92 ha-d. Põllu nr 1B pindala oli 0,63 ha-d, taotluses 0,5 ha-d. Põllu nr 1A pindala oli 0,32 ha-d, taotluses 0,5 ha-d. Põllu nr 1C pindala oli 0,94 ha-d, taotluses 1 ha; 6) taotleja taotles puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetust 3,76 ha-le. Kontrollimisel selgus, et toetusõiguslik ala on 0,63 ha-d, s.t, et taotletud ja kindlaksmääratud pindalade vahe oli suurem kui 50% (komisjoni määrus nr 640/2014 art 19 lg 2); 7) ühtset pindalatoetust taotles taotleja 36,01 ha-le. Kontrollimisel selgus, et toetusõiguslik ala on 16,55 ha-d. Pindalade erinevus oli 16,55 ha-d ja 85,046%, mistõttu taotlust ei rahuldatud (komisjoni määrus nr 640/2014 art 19a lg 1); 8) eelnimetatud rikkumised mõjutasid ka kliimat- ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust; 9) pindalade erinevuse tõttu tuli toetust vähendada. Proportsionaalsust ei saanud arvestada.
5.OÜ Cabadaba nõuab halduskohtule esitatud kaebuses PRIA 11. detsembri 2017. a otsuste nr 12-6/17/1260, 1226 ja 1240 ning 22. jaanuari 2018. a vaideotsuse nr 12-4/18/6-1 tühistamist ning kahju hüvitamist. Kaebaja põhjendab oma väiteid kokkuvõtlikult järgmiselt: 1) vaideotsuses pole käsitletud mullaproovidega seonduvat. Mullaproovid olid olemas, kuid neid ei teinud akrediteeritud labor; 2) PRIA ei saa aru, mida ta mõõtis. PRIA ei tunne puid ega põõsaid. Põllud on meelevaldselt mõõdetud imelikeks osadeks. Puuvilja- ja marjaaeda on PRIA korduvalt kontrollinud ning kõik oli korras. Nüüd aga nähakse probleemi; 3) kuigi esitati korduvaid nõudmisi, uusi kontrolle läbi ei viidud; 4) otsused on tehtud valede sätete alusel. Pole sellist nõuet, et külvatu peab olema olemas pärast
16.juunit. Puuvilja- ja marjaaed peab olema hooldatud 20. augustiks; 5) maa oli hooldatud. Kui vihma sajab, ei saa niita, kuna loomadele tahetakse heina teha. Kõikidel maadel karjatati pidevalt; 6) valede mõõtmistega tekitatud kahju tuleb heastada. Kaebajal tekkis varaline kahju, kuna omaniku tervis kannatas. Metsloomad kahjustasid kultuure. Toetust määrati osaliselt.
3-18-378
6.Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja põhjendab oma väiteid kokkuvõtlikult järgmiselt: 1) kaebaja taotles põllule nr 2 (3,26 ha-le) ühtset pindalatoetust, kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust ning puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetust. Kontrollimisel selgus, et põllul nr 2 olid puuvilja- ja marjaistikud (0,27 ha-l) ning kaks rohumaad. Toetuse ühikumäärade erinevuse tõttu tuli istikute ja rohumaade alune pind eraldi märkida. Määruse nr 32 § 3 lg 1 ja ELÜPS § 13 lg 3 kohaselt peab põld olema vähemalt 0,3 ha-d; 2) põllul nr 2 oli hooldatud rohumaad 0,48 ha-d ning hooldamata 2,48 ha-d. Toetust oli õigus taotleda 0,48 ha-le. Köögivilja kasvatamise aluseks kindlaksmääratud pind oli 0,63 ha-d. Kaebaja taotles puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetust 3,76 ha-le. Toetust oli õigus taotleda 0,63 ha-le. Seega taotletud ja kindlaksmääratud pindalade erinevus oli 3,13 ha-d ehk rohkem kui 50% kindlaksmääratud pindalast. Sellises olukorras ei saa puu- ja köögivilja põllumajanduskultuuri rühmale toetust määrata (komisjoni määrus nr 640/2014 art 19 lg 2); 3) kaebaja taotles ühtset pindalatoetust ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust 36,01 ha-le. Mõõtmistulemused näitasid, et pind oli 19,46 ha-d. Rohumaa põllul nr 2 (toetust taotleti 3,26 ha-le) oli tähtpäevaks niitmata 2,48 ha ulatuses. Põld nr 3 (toetust taotleti 14,47 ha-le) oli hooldamata 14,05 ha ulatuses. Põllud nr 2 ja 3 olid hooldamata 85,05% ulatuses. Ühtse pindalatoetuse taotlus tuli seega jätta rahuldamata (komisjoni määrus nr 640/2014 art 19a lg 1); 4) kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus arvutati ühtse pindalatoetuse kindlaksmääratud pindala (19,46 ha) alusel. Toetus oli seega 755 eurot ja 24 senti; 5) kohapealse kontrolli tulemused olid õiged. Puudub alus kahelda tulemuste õigsuses. Kontroll viidi läbi kooskõlas sisekordade ja õigusaktidega. PRIA-l puudus alus uue kontrolli läbiviimiseks; 6) PRIA ei saa kokku arvestada puu- ja köögivilja kasvatamise toetuse ja ühtse pindalatoetuse pindalasid. Tegemist on erinevate otsetoetustega, millel on erinevad ühikumäärad; 7) kaebaja pole selgitanud, milliseid sätteid PRIA rikkus; 8) määruse nr 32 § 4 lg 4 ja § 6 lg 1 kohaselt peab põllumajandusmaa, sh rohumaa ning viljapuude ja marjapõõsaste võraalused ja reavahed olema niidetud ja hooldatud 10. augustiks. Kui maa asub looduskaitseseaduses nimetatud kaitstaval loodusobjektil, tuleb seda hooldada
20.augustiks. PRIA viis kohapealse kontrolli läbi 31. augustil 2017. Maal kasvas kõrge heintaimestik. Kui tegemist on karjatatava maaga ning loomkoormus on väike, tuleb põllumajandusmaa 10. augustiks niita ja saadus ära hekseldada või kokku koguda; 9) kuna kaebaja ei ole nõudeid täitnud, ei ole kahju hüvitamiseks alust. Kaebaja pole kahju tõendanud. Kaebajal puudub subjektiivne õigus toetusele. Toetuse eesmärk on hüvitada tehtud kulud ning arendada ja ergutada põllumajandust. Toetuse eesmärgiks ei ole tagada isiku toimetulekut. Kui toetuse taotleja ei täida abikõlbulikkuse kriteeriume, talle toetust ei määrata.
KOHTU SEISUKOHT
7.Kohtuasjas on vaidlus selle üle, kas PRIA on õigesti jätnud rahuldamata kaebaja 2017. a ühtse pindalatoetuse, puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetuse taotlused ning määranud osaliselt kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust.
PRIA viis kaebaja valdustes läbi kohapealse kontrolli 31. augustil 2017.
8.1.PRIA märkis, et kaebaja taotles põllule nr 2 (3,26 ha) puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetust, ühtset pindalatoetust ning kliimat- ja keskkonda säästvate põllumajandustavade
3-18-378 toetust. PRIA on seisukohal, et põllul nr 2 olid viljapuud ja marjapõõsad 0,27 ha-l ning ülejäänud osa maast oli rohumaa. Põllul nr 2 oli rohumaa hooldatud 0,48 ha ulatuses ning 2,48 ha ulatuses oli see hooldamata. PRIA märgib, et viljapuu- ja marjaaia ning rohumaade toetuste ühikumäärad on erinevad (s.o 305 eurot ja 31 senti ning 83 eurot ja 71 senti) ning tegemist on erinevate otsetoetustega, mistõttu tuleb viljapuu- ja marjaaed ning rohumaa teineteisest eraldada (vt ka komisjoni määrus nr 1307/2013 art 4 punkt c alap i ja ii). PRIA on seisukohal, et kuna viljapuude ja marjaaia alune maa oli 0,27 ha-d, mitte rohkem kui 0,3 ha-d, kehtiva õiguse kohaselt ei olnud tegemist toetusõigusliku pinnaga (määrus nr 32 § 3 lg 1 ja ELÜPS § 13 lg 3).
8.2.PRIA märgib, et kaebaja taotles põllule nr 2 puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetust 3,76 ha ulatuses, kuid kohapealsel kontrollil mõõdeti toetusõiguslikuks alaks 0,63 ha-d. Seega oli taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevus rohkem kui 50%, mistõttu toetust ei saa määrata (komisjoni määrus nr 640/2014 art 19 lg 2).
8.3.PRIA märgib, et kaebaja taotles ühtset pindalatoetust ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust 36,01 ha ulatuses, kuid kohapealsel kontrollil selgus, et kindlaksmääratud pind oli 19,46 ha-d. Põllul nr 2 oli taotletud pinnast 2,48 ha-d hooldamata. Põllul nr 3 oli taotletud pinnast (s.o 14,47 ha-st) hooldamata 14,05 ha-d. Põldudel nr 2 ja 3 oli taotletud ja kindlaksmääratud pindade erinevus 85,05%, mistõttu ei saanud taotlust rahuldada (komisjoni määrus nr 640/2014 art 19a lg 1).
8.4.PRIA arvutas kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse ühtse pindalatoetuse kindlaksmääratud pindala (s.o 19,46 ha) alusel, mistõttu oli toetus 755 eurot ja 24 senti.
9.Halduskohtu hinnangul ei ole asja lahendamisel leidnud kinnitamist kaebaja väide, et PRIA eksis mõõtmistulemustega ning põllud olid nõuetekohaselt hooldatud. Kohapealne kontroll fikseeriti kontrollaruandes nr 170044-024 (tl-d 113–123). Kontrollaruandest nähtub, et põllud nr 2 ja 3 on mõõdetud GPS seadmega ning taotletud ja toetusõiguslikud pinnad erinevad (tl 119). Halduskohtu hinnangul kinnitavad vaidlusalustest põldudest tehtud fotod PRIA väidet, et need (s.o põld nr 2 ja nr 3) ei olnud toetusõiguslikud, kuna rohumaa oli hooldamata (niitmata) (tl-d 121–123). Samuti nähtub fotodelt ja ortofotolt, et kaebaja põllul nr 2 ei ole viljapuid ega marjapõõsaid 3,26 ha-l (tl-d 121–123 ja 111). Kaebaja pole esitanud tõendeid selle kohta, mis lükkaksid PRIA tuvastatu ümber (HKMS § 59 lg 1).
10.Halduskohus ei jaga kaebaja seisukohta, et vaidlusalused põllud tuli hooldada
20.augustiks. Kehtivast õigusest järeldub üheselt, et vaidlusalused põllud pidid olema hooldatud, s.t niidetud ja niide koristatud või hekseldatud 10. augustiks (määrus nr 32 § 4 lg 4 ja § 6 lg 1). Kui põllumaa asub kaitstaval loodusobjektil looduskaitseseaduse tähenduses, see maa tuleb hooldada 20. augustiks (määrus nr 32 § 4 lg 5). Vaidlusalune maa ei asu kaitstaval loodusobjektil. Halduskohus märgib, et nõue oli täitmata kontrolli läbiviimise ajal, s.o
31.augustil.
11.Kaebaja väidab, et PRIA kohaldas kehtivat õigust ekslikult. Kaebaja ei ole seejuures konkretiseerinud, milliseid sätteid PRIA ekslikult kohaldas. Halduskohus jagab PRIA seisukohta, et erinevateks otstarveteks kasutatavad maad tuleb taotluses eraldi märkida (vt ka komisjoni määrus 1307/2013 art 4 punkt c alap-d i ja ii). Tegemist on erinevate otsetoetustega, mille ühikumäärad ei kattu. Toetuste arvutamine on
3-18-378 toimunud kooskõlas kehtiva õigusega. Kaebaja põllu nr 2 viljapuu- ja marjaaia alune pind oli alla 0,3 ha (määrus nr 32 § 3 lg 1, ELÜPS § 13 lg 3). Kuna põllu nr 2 taotletud (s.o 3,76 ha) ja kindlaksmääratud (s.o 0,63 ha) pindalad erinesid rohkem kui 50 %, puu- ja köögivilja toetust määrata ei saanud (komisjoni määrus nr 640/2014 art 19 lg 2). Kaebaja taotles ühtset pindalatoetust ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust 36,01 ha-le. Samas oli põldude nr 2 ja nr 3 kindlaksmääratud pind 16,55 ha-d, sest põllud olid hooldamata. PRIA arvutas kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse ühtse pindalatoetuse kindlaksmääratud pindala (s.o 19,46 ha) alusel.
12.Kuna toetuste määramise küsimuse lahendamisel lähtus PRIA kaebaja põldude pindalade erinevusest ning nende hooldamata jätmisest, ei pidanud PRIA eraldi analüüsima mullaproovide probleemi. Vaidlustatud haldusaktides ei ole viimati märgitud asjaolule tuginetud.
13.Kuna halduskohtu hinnangul pole PRIA kaebaja taotluste lahendamisel õigusvastaselt tegutsenud, ei ole kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldused täidetud (riigivastutuse seadus § 7 lg 1). Sellest tulenevalt ei analüüsi kohus seda, kas kaebajale on kahju tekkinud ning kas PRIA tegevuse ja väidetava kahju vahel esineb põhjuslik seos või mitte.
14.Eeltoodust tulenevalt jätab halduskohus kaebuse rahuldamata. Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 108 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Janar Jäätma Kohtuotsuse põhjendusi on muudetud Tartu Ringkonnakohtu 21.04.2020.a otsusega. Tartu Ringkonnakohtu 21.04.2020.a otsus Resolutsioon
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 05.11.2018. a otsuse resolutsioon muutmata, muutes halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.