lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-610/46

Planeerimine ja ehitus › Muu planeerimine ja ehitus

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 16.04.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-19-610/46
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Planeerimine ja ehitus › Muu planeerimine ja ehitus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
16.04.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
4169
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Maret Altnurme ja Oliver Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.04.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-19-610

Haldusasi

XX ja YY kaebus Pärnu Linnavalitsuse 04.07.2018 ettekirjutus-hoiatuse nr 8-19/10647-2, 14.09.2018 hoiatuse nr 8-19/2057-7 ja 10.09.2018 korralduse nr 751 tühistamiseks XX kaebus Pärnu Linnavalitsuse 05.03.2019 otsuse nr 3-5.4/123 tühistamiseks ja Pärnu Linnavalitsuse kohustamiseks vaadata kaebaja projekteerimistingimuste taotlus uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebajad – XX ja YY, volitatud esindaja Tuulikki Laesson Vastustaja – Pärnu linn, volitatud esindajad Katrin Karu ja Taavi Käärid

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 19.11.2019 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX ja YY apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

05.03.2020 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1.Jätta XX ja YY apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 19.11.2019 otsus haldusasjas nr 3-19-610 muutmata.
2.Apellatsioonimenetluse kulud jätta poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 18.05.2020, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Sarnased lahendid

Planeerimine ja ehitus
  • 10.07.20263-26-1864/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1383/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1767/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20263-25-511/11Riigikohtu halduskolleegium
  • 12.06.20263-25-2754/34Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.06.20263-25-4666/20Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-19-610 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.XX, YY ja BB kaasomandis on Pärnu linnas Kanali tn 11 asuv kinnistu. Pärnu linn väljastas 15.10.2009 kinnistul asuva elamu laiendamiseks ehitusloa nr EL-3388, mille aluseks oli 01.12.2008 koostatud ehitusprojekt. XX ja YY esitasid 06.02.2018 ehitise kasutusloa taotluse. Pärnu Linnavalitsus peatas 24.05.2018 kasutusloa menetluse ja teatas, et kasutusloa saab väljastada pärast ehitise fassaadi ja katuse ehitusprojekti kohast lõpuni ehitamist. Kanali tn 9 kinnistu omanik CC teavitas 02.07.2018 Pärnu Linnavalitsust sellest, et toimub tema õigusi riivav Kanali tn 11 ehituse laiendamine. Kinnistu ülevaatus toimus 02.07.2018, kus selgus, et garaaž-sauna katusele ehitatakse laiendust, mis ei vasta ehitusloa aluseks olevale projektile. Paigaldatud oli kaheksa rea kõrguselt väikeplokist sein koos Kanali tn 9 kinnistu poole jääva avatud aknaavaga. Ülevaatuse juurdes viibis YY. Pärnu Linnavalitsus kohustas 04.07.2018 ettekirjutus-hoiatusega nr 8-19/10647-2 XX ja YY lammutama Kanali tn 11 elamu ühekordse osa katusele omavoliliselt ehitatud müüriosa hiljemalt 21.08.2018 ning ehitama elamu laienduse valmis hiljemalt 21.08.2018, lähtudes 15.10.2009 ehitusloa aluseks olevast ehitusprojektist. Kui elamu laiendust valmis ei ehitata, keeldub planeerimisosakond 06.02.2018 esitatud kasutusloa taotluse alusel Kanali tn 11 elamu laiendusele kasutusloa andmisest, sest taotlusele lisatud ehitusprojekt ei vasta elamule ja seega on taotleja planeerimisosakonnale esitanud teadvalt valeandmeid. Kanali tn 11 kinnistu 15.08.2018 ülevaatusel ilmnes, et ettekirjutust ei ole täitma asutud, vaid müüriosa on edasi ehitatud – valmis olid seinad ja katus. Pärnu Linnavalitsus jättis 10.09.2018 korraldusega nr 751 rahuldamata XX ja YY vaide 04.07.2018 ettekirjutus-hoiatuse peale. Pärnu Linnavalitsus muutis 14.09.2018 haldusaktiga nr 8-19/2057-7 oma 04.07.2018 ettekirjus-hoiatuse täitmise tähtaega (uus tähtaeg 25.09.2018) ning hoiatas XX ja YY ettekirjutuse täitmata jätmise tagajärgede eest. XX esitas 22.11.2018 Pärnu Linnavalitsusele taotluse projekteerimistingimuste andmiseks Kanali tn 11 ehitise laienduse projekteerimiseks. Tallinna Linnavalitsus jättis 05.03.2019 otsusega nr 3-5.4/123 projekteerimistingimused andmata, tuginedes ehitusseadustiku (EhS) §-le 28, § 32 p-le 5 ning Pärnu Linnavolikogu 2(11)

3-19-610 01.02.2018 määruse nr 4 „Planeerimise ja ehitusalase tegevuse korraldamine Pärnu linnas“ § 6 p-le 1. Kaasomandis oleva elamu laiendamine on lubatud üksnes kõigi kaasomanike nõusolekul. BB kinnitas 28.08.2018 toimunud arutelul, et ei ole hoone laiendamiseks nõusolekut andnud ning ta ei nõustu hoone täiendava laiendamisega. Samuti on elamu laiendamisele esitanud vastuväited Kanali tn 9 kinnistu omanik CC. Mõlemad isikud on haldusmenetluses kolmandad isikud. EhS § 32 p 5 kohaselt ei anna omavalitsus välja projekteerimistingimusi, kui nende alusel kavandatav ehitis võib ülemäära riivata kolmandate isikute õigusi. Käesoleval juhul on tegemist sellise olukorraga. Kanali tn 11 kinnistu kaasomanikud XX ja YY on kaasomandis olnud hoone ehitanud omavoliliselt suuremaks ja kõrgemaks ilma kolmanda kaasomaniku nõusolekuta ning naaberkinnistu omaniku õiguste ja avaliku huviga arvestamata. Õigusaktidega sätestatud korra ja nõuete järgimine on avalik huvi, mis kaalub üles eraisiku loata ehitustegevuse. Projekteerimistingimuste taotluse kohaselt soovitakse elamut veel laiendada ja viisil, millega kaasomanik ei ole nõus ja mille osas kehtib lammutamise ettekirjutus.

2.XX ja YY esitasid 20.09.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse 04.07.2018 ettekirjutushoiatuse (muudetud 14.09.2018 haldusaktiga) ja 10.09.2018 vaideotsuse tühistamiseks. XX esitas 03.04.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse 05.03.2019 otsuse tühistamiseks. Selleks, et ettekirjutus omandaks õigusliku tähenduse, peab see olema kantud ehitisregistrisse. Nimetatud nõue oli kaebuse esitamise aja seisuga täitmata. Vastustaja ametnik SS kinnitas 2015. a-l XX-le, kes soovis esitada ehitusteatist elamu ümberehitamiseks, et kui katuseterrass jääb alla 20 m2, ei ole ehitusteatise esitamine vajalik. Tulenevalt õigusaktidest ning vastustaja halduspraktikast, ei ole terrassi rajamiseks, mille kõrgus ei ületa ühte meetrit, vajalik ehitusloa taotluse ega ehitusteatise esitamine, samuti pole vaja koostada ehitusprojekti. Ettekirjutuses on vastustaja lugenud valeandmete esitamiseks XX poolt esitatud garantiikirja, milles ta lubas ehitise välisseina valmis ehitada hiljemalt 26.06.2018. XX mõistis vastustaja varasemaid seisukohti selliselt, et tal tuleb ehitis viia vastavusse muudatusprojektiga. Kohane ja proportsionaalne oleks olnud sellise ettekirjutuse andmine, millega oleks nõutud kaebajatelt nõuetele vastava ehitusprojekti esitamist koos ehitusteatisega. Kui vastustaja eesmärgiks oli ettekirjutusega välja selgitada elamu ohutus ja vastupidavus, oleks vastustaja saanud kaebajaid kohustada esitama ehitise auditit või ehitusprojekti ekspertiisi. BB ja CC ei ole katuseterrassi kasutamisega seoses varem vastuväiteid esitanud. Seega on vastustaja etteheited kaasomaniku ja naaberkinnistu omaniku õiguste riivest arusaamatud. Vastustaja pole pidanud vajalikuks välja selgitada, kas nende õigused üldse saavad ülemäära riivatud. Vastustaja ei ole kuidagi põhjendanud, kuidas võiks üksnes kinnistu sisehoovist nähtav elamu teise korruse osaline laiendamine muuta ehitise arhitektuurset ilmet sedavõrd, et see rikub kaasomaniku õigusi. Tiheasustusalal ei ole võimalik naaberkinnistu omanike privaatsust tagada samadel tingimustel mis hajaasustuses. Juba praegu asub ehitise teise korruse aken CC kinnistu poole. Projekteerimistingimuste andmata jätmine oli õigusvastane. Projekteerimistingimused ei anna õigust teostada ehitustegevust ega saa seetõttu rikkuda kaasomaniku ja naaberkinnistu omaniku subjektiivseid õigusi. Vastustaja ei ole selgitanud, milles seisneb kolmandate isikute õiguste ülemäärane riive. BB pole oma arvamust projekteerimistingimuste menetluses andnud ning EhS § 31 lg 6 alusel tuleb lugeda, et ta on eelnõuga nõus. Vastustaja viitas vaidlustatud 3(11)

3-19-610 ettekirjutuses kaebajatele tehtud lammutusettekirjutusele, arvestamata, et ettekirjutus on kohtus vaidlustatud ning selle täitmine peatatud. Projekteerimistingimused oleks võinud anda kõrvaltingimusega selliselt, et need hakkavad kehtima, kui BB on andnud nõusoleku ehitise laiendamiseks.

3.Pärnu Linnavalitsus palus jätta kaebused rahuldamata, jäädes vaidlustatud haldusaktides avaldatud seisukohtade juurde.
4.Tallinna Halduskohus jättis 19.11.2019 otsusega kaebused rahuldamata. Kohtu põhjendused olid alljärgnevad. Kaebajatele 15.10.2009 antud ehitusloa aluseks oli 01.12.2008 projekt korterite 1 ja 3 ning garaaž-sauna rekonstrueerimise ja juurdeehituse kohta. Projekti seletuskirja kohaselt olid garaaž-sauna ruumid muudetud osaliselt eluruumideks. Projekti esitamise ajaks olid ehitustööd suuremas osas tehtud. Varasem 30.07.2004 projekt jäi ehitusloa saamiseks esitamata elamu kolmanda omaniku kooskõlastuse puudumise tõttu. Kaebajatele tehti 22.11.2005, 17.04.2006 ja 30.04.2007 ettekirjutus-hoiatused seoses ehituse laiendamisega 15,5 m2 ulatuses, milleks puudus ehitusluba. Eeltoodu näitab, et kaebajad olid enne 02.07.2018 ehitusjärelevalve poolt tuvastatud ehitustegevust teadlikud, mida tähendab kinnistu kaasomaniku nõusoleku puudumine ehitise laiendamisel. Kaebajad esitasid 06.02.2018 elamu kasutusloa taotluse koos 01.12.2008 projekti muutvate joonistega (muudatusprojekti). Vaidlus on selles, millal esitasid kaebajad muudatusprojekti koosseisus teise korruse laiendamise joonise AE-3, mis puudutab teise korruse laiendamist 19,7 m2 ulatuses. Algses kaebuses leidis XX, et ta esitas joonise muudatusprojekti koosseisus koos kasutusloa taotlusega 06.02.2018. Sama seisukohta kordas kaebaja esindaja 27.08.2019 kohtuistungil. Kaebaja muutis oma versiooni 30.09.2019, kui selgitas vastusena kohtunõudele, et andis joonise AE-3 2018. a märtsis paikvaatlust teostanud ametnikule RR-le. Vastustaja seisukoht on, et joonist AE-3 näitas kaebaja vastustaja ametnikule 15.08.2018 toimunud paikvaatlusel. See nähtub paikvaatluse aktile lisatud fotodelt, samuti on ülevaatuse aktis fikseeritud, et XX näitas veranda põhiplaani ja vaateid, mis ei ole ehitusloa aluseks oleva projekti koosseisus ja on planeerimisosakonna poolt kooskõlastamata. Joonise andmist 15.08.2018 paikvaatluse käigus kinnitas RR ka tunnistajana. XX ja RR ütlused on vastuolus olulises faktis, mis omab tähendust ettekirjutuse õiguspärasuse hindamisel – kas kaebaja võis eeldada, et vastustajal oli enne 02.07.2018 tuvastatud ehitustegevust olemas muudatusprojekt koos joonisega AE-3 ning et vastustaja on andnud nõusoleku ehitustegevuseks. Kui lugeda usaldusväärseks XX seletused, on 04.07.2018 koostatud tegelikkusele mittevastav ettekirjutus ning 15.08.2018 tegelikkusele mittevastav ülevaatuse akt. Pole võimalik tuvastada põhjust, miks kolm ehitusjärelevalve ametnikku peaksid koostama tegelikkusele mittevastavaid dokumente ning miks RR peaks andma kohtule teadvalt valeütlusi. RR ütlused on usaldusväärsed. Kuni 02.07.2018 ülevaatuseni ja sellele järgnenud ettekirjutuseni oli kaebaja ja vastustaja suhtlus teemal, kuidas viia lõpuni ehitise laiendamine 15,5 m2 ulatuses (kooskõlas 15.10.2009 ehitusloaga). Kaebaja on muutnud oma seisukohti selles osas, millal väitis talle vastustaja ametnik SS, et alla 20 m2 suuruse terrassi ehitamiseks pole ehitusteatise esitamine vajalik. Algselt väitis ta, et see toimus 2015. a-l, kuid SS asus linnavalitsusse tööle alles 01.03.2016. Kohtuistungil ütles kaebaja esindaja, et vestlus toimus 2017. a-l. Arvestades, et XX on ka muudes küsimustes kohtumenetluse kestel oma seisukohti muutnud, tuleb usaldusväärsemaks lugeda RR ütlused ning tuvastada, et XX andis joonise 4(11)

3-19-610 AE-3 RR-le 15.08.2018. Järelikult on õige 04.07.2018 ettekirjutuses tehtud järeldus, et kaebajatel puudus õigus ehitise teise korruse laiendamiseks. Vaidlustatud ettekirjutusega pani vastustaja kaebajatele kaks kohustust: 1) ebaseadusliku ehitise laiendamise (omavoliliselt ehitatud müüriosa) lammutamine hiljemalt 21.08.2018 ja 2) ehitusloaga kooskõlas oleva ehitise laiendamise (15,5 m2) valmis ehitamine hiljemalt 21.08.2018. Ehitise lammutamise ettekirjutus on õiguspärane. EhS § 132 lg 3 kohaselt otsustatakse ehitise lammutamine eelkõige siis, kui: 1) ehitis ei vasta ehitisel esitatavatele nõuetele ja sellega kaasne oluline või kõrgendatud oht; 2) ehitise ebaseadusliku ehitamisega on kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele kaasnenud püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Sõna „eelkõige“ viitab, et ehitise lammutamist on võimalik kaaluda ka muudel juhtudel. N-ö tüüpsituatsioonist irduv olukord võib tekkida nt siis, kui ebaseaduslik ehitise laiendamine avastatakse n-ö algusetapis. Sel juhul puudub suure tõenäosusega veel alus rääkida olulisest või kõrgendatud ohust või ülemäärasest negatiivsest mõjust, kuid see ei välista lammutamise ettekirjutuse õiguspärasust. Vaidlustatud ettekirjutuse kohaselt tuli lammutada kaheksa rea kõrguselt ehitatud väikeplokist sein. Selleks tegevuseks antud 1,5 kuu pikkune tähtaeg ei olnud liiga lühike. Ettekirjutuse põhjendamispuudused ei too kaasa selle tühistamist. Ettekirjutuses on kaalutud erinevate isikute huve, samuti arvestatud valeandmete esitamist XX poolt. Nimelt lubas XX, et lõpetab ehitusprojekti kohase ehitise laiendamise 15,5 m2 ulatuses hiljemalt 26.06.2018, kuid tegelikult asus ta hoopis teostama uut laiendust. Õige pole kaebaja seisukoht, et ettekirjutuse subjektiks oli alusetult märgitud YY. Kasutusloa taotluse esitasid mõlemad kaebajad ehitise kaasomanikena koos. Tegemist on ema ja tütrega, kes XX ütluste kohaselt suhtlevad igapäevaselt. Seega on eluliselt usutav, et isegi juhul, kui ebaseadusliku ehitise laienduse tellis XX, pidi selleks olema ka YY nõusolek. Põhjendamatu on kaebajate seisukoht, et ettekirjutuses ei saanud kaebajat kohustada lõpetama ehitusprojekti kohast ehitise laiendamist 15,5 m2 ulatuses hiljemalt 21.08.2018. Kuigi kasutusloa andmisest keeldumise kohta oleks vastustaja võinud koostada eraldi otsuse, oli otstarbekas lahendada see küsimus koos ettekirjutusega, sest kaks otsustust olid omavahel seotud. Ettekirjutuse kehtivus ei sõltu sellekohasest kandest ehitisregistrisse. EhS § 61 lg 2 eesmärgiks on määratleda, millistel registris olevatel dokumentidel on õiguslik tähendus. See ei tähenda, et kui teatud dokumenti ei ole registrisse kantud, siis pole see haldusakt adressaatide jaoks siduv. Vastustaja 05.03.2019 otsus keelduda projekteerimistingimuste andmisest on õiguspärane. Kaebaja esitatud projekteerimistingimuste taotlus on käsitatav ebaseadusliku ehitise laiendamise seadustamise taotlusena. Ajal, kui kaebaja esitas taotluse, oli kehtiv lammutamise ettekirjutus. Kaebaja oli valdava osa ebaseaduslikust ehituse laiendusest valmis ehitanud. Seega pole loogiline kaebaja 21.01.2019 seisukoht, et ta esitas projekteerimistingimuste taotluse olemasoleva hoone laienduse projekteerimiseks. Kaebaja seisukoht, et projekteerimistingimused ei anna õigust ehitustegevuseks, on põhimõtteliselt õige, kuid tuleb arvestada, et kaebaja oli ehitise ebaseadusliku laiendamise juba teostanud. Seetõttu tuli vastustajal hinnata kaebaja õigust ehitustegevusele ja sellega kaasnevat kaasomaniku ja naaberkinnistu omaniku subjektiivsete õiguste riivet ning otsustada 5(11)

3-19-610 kas lammutamise või seadustamise kasuks. Projekteerimistingimuste andmisest keeldumine oli kaalutlusotsus, mis oli vahetult seotud kehtiva lammutamisettekirjutusega. Õiguste kaalumisel on oluline käsitleda kaasomaniku õigust nõuda teiselt kaasomanikult ehitustegevuse lubamist, sh taotleda kohtu kaudu tahteavaldust ehitustegevuseks (asjaõigusseaduse (AÕS) § 74 lg 1, tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5). Õigus nõuda ehitustegevust rakendub eelkõige olukorras, kus ilma nõusolekut saamata saaksid kahjustatud kõigi kaasomanike huvid (nt katuse ümberehitamise vajadus). Ei ole eluliselt usutav, et käesolevas asjas oli ebaseadusliku juurdeehituse tegemise põhjuseks katuse parandamise vajadus. Kaebajal ei saanud olla õiguslikku alust nõuda BB-lt nõusolekut. Projekteerimistingimuste menetluses on vastustajal kaalutlusõigus otsustamaks, kas ehitise laiendamine 19,7 m2 ulatuses kujutab endast asja olulist muutmist. Vastustaja on seda põhjendatult jaatanud. Sellises ulatuses ehitise laiendamine katusele ehitamise teel kujutab endast kaasomandis oleva asja olulist muutmist AÕS § 74 lg 1 mõttes. Elamu ehitusaluse pinnaga üle 60 m2 laiendamiseks näeb EhS lisa 1 ette loamenetluse kohustuse. Kaaludes ehitise seadustamise ja lammutamise vahel, on asjakohane lähtuda järgnevast. Ettekirjutusele vaatamata jätkasid kaebajad ebaseadusliku ehitustegevusega, võttes teadlikult riski, et neil tuleb vastav laiendus hiljem lammutada. Kaebajatel ei saanud tekkida õiguspärast ootust, et ebaseaduslik laiendus seadustatakse. Ehitise laiendamine 19,7 m2 võrra ei ole kaebajate elutegevuseks vajalik, neil on piisavalt eluruume, mistõttu puudub lammutamisel vahetu mõju nende elutegevusele. Lammutamine ei ole seotud elamu kui terviku kandekonstruktsioonidega, mistõttu ei kujuta see endast ohtu. Ehitise laiendamine ei ole toimunud sellises mahus, et selle lammutamine oleks ülemäära koormav. Vastustaja juba seadustas ühe korra 2005-2007 toimunud ehitise laiendamise mahus 15,5 m2, vaatamata BB nõusoleku puudumisele. Oluline on ka avalik huvi seadusliku ehitustegevuse vastu. Vastustaja põhjendus naaberkinnisasja omaniku õigusest privaatsusele on projekteerimistingimuste menetluses küsitav. Samas ei oma selle põhjenduse kõrvalejätmine olulist tähendust. Vastustaja ei ole eksinud EhS § 31 lg 6 vastu. Vastustajale oli enne projekteerimistingimuste andmist teada, milline on BB seisukoht ehitise ebaseadusliku laiendamise osas. Seda on oli BB üheselt väljendanud 28.08.2018. Lisaks saatis vastustaja BB-le projekteerimistingimuste andmisest keeldumise eelnõu. BB vastamata jätmist sellele eelnõule saab tõlgendada kui projekteerimistingimuste andmisest keeldumisega nõustumist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5.XX ja YY paluvad apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 19.11.2019 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Lammutamisettekirjutus on õigusvastane. Ettekirjutuse kohaselt tuli lammutada kaheksa rea kõrguselt ehitatud väikeplokist sein. Ehitise lammutamist saab nõuda, kui üheaegselt on täidetud kaks eeldust – ehitis ei vasta nõuetele ning sellega kaasneb oluline või kõrgendatud oht (EhS § 132 lg 3 p 1). Vastustaja ei ole põhjendanud, milles seisneb juurdeehituse oht. Vastustaja pole samuti astunud samme ohu kindlakstegemiseks, vaid on paljasõnaliselt sedastanud, et ehitise laiendamisel pole kontrollitud ehitise konstruktsioonide vastupidavust ja ohutust. Ohuga ei seondu vastustaja väited ehitamise mõjust teiste isikute õigustele. 6(11)

3-19-610 Lammutamise võib otsustada ka siis, kui ehitamisega kaasneb teistele isikutele püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada või leevendada (EhS § 132 lg 3 p 2). Sellist mõju pole vastustaja kindlaks teinud. Lammutamisettekirjutuse näol on tegemist ulatusliku omandiõiguse riivega, mistõttu peavad selleks esinema erandlikud asjaolud. Halduskohus ei ole põhjendanud, miks ei too ettekirjutuses sisalduvad olulised põhjendamispuudused kaasa ettekirjutuse kui haldusakti tühistamist. Halduskohus on asunud vastustaja eest ettekirjutust sisustama. Halduskohus jättis hindamata, kas ehitise laiendamist on võimalik seadustada. Kohus ei ole tuvastanud, et juurdeehitus oleks materiaalselt õigusvastane. Vastustaja keeldus projekteerimistingimuste andmisest üksnes kaasomaniku ja naaberkinnistu omaniku vastuseisu tõttu. Halduskohus leidis küll, et naabri privaatsusriive osas on vaidlustatud otsuse põhjendus küsitav, kuid ei põhjendanud, miks ei oma see kaalutlusõiguse teostamisel tähtsust. Projekteerimistingimuste andmise menetluses tuleb vastustajal analüüsida ja hinnata eelkõige kavandatava ehitustegevuse vastavust avalik-õiguslikele normidele. Ühtegi vastuolu nende normidega pole vastustaja välja toonud. EhS § 32 näeb ette ammendava loetelu, millal saab projekteerimistingimuste andmisest keelduda. Vastustaja on tuginenud EhS § 32 p-le 5, mis räägib kolmandate isikute õiguste ülemäärasest riivest. Samas ei nähtu otsusest asjaolusid, mis võiksid sellisele riivele viidata. Kaasomaniku nõusoleku puudumine on tsiviilõiguslik küsimus, mille lahendamisse ei saa kohalik omavalitsus sekkuda. Riigikohus on leidnud, et kohalik omavalitsus ei pea hakkama lahendama pooltevahelisi tsiviilõiguslikke vaidlusi selle üle, kas projektis ette nähtud kaasomandi eseme ümberehitused on lubatavad kaasomaniku tahte vastaselt või mitte (18.12.2019 otsus nr 3-17-1859). Halduskohus jättis hindamata, kas projekteerimistingimuste andmine tooks kaasa ülemäärase kolmandate isikute õiguste riive, asudes hoopis lahendama tsiviilõiguslikku küsimust kaasomaniku nõusoleku puudumise kohta. Vastustajal ei ole õigust otsustada kasutusloa andmisest keeldumist tingimuslikult. Vaidlust ei ole selles, et elamu esimene korrus vastab ehitusprojektile, seega oleks saanud kasutusloa anda osaliselt.

6.Pärnu linn palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega ning jäädes varasemate seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus hindab esmalt apellatsioonkaebuse väiteid seoses 04.07.2018 ettekirjutus-hoiatusega ning sellega seotud 14.09.2018 hoiatusega ja 10.09.2018 vaideotsusega (I), seejärel peatub ringkonnakohus 05.03.2019 otsusel (II) ning viimaks jagab menetluskulud (III).

I

8.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et 04.07.2018 ettekirjutus on õiguspärane. Ringkonnakohus põhjendab seda alljärgnevalt.
9.Kaebajatele oli ehitise laiendamiseks antud 15.10.2009 ehitusluba nr EL-3388 (I kd, tl 42), mis põhines 01.12.2008 koostatud rekonstrueerimise ja juurdeehituse projektil (II kd, tl 23 jj). 7(11)

3-19-610 Vaidlust ei ole selles, et nimetatud projekt ei hõlmanud endast katusele täiendava 19,7 m2 suuruse hooneosa ehitamist. Kaebajad esitasid 06.02.2018 kasutusloa taotluse, kuhu oli märgitud, et ehitamine on toimunud 15.10.2009 ehitusloa nr EL-3388 alusel (I kd, tl 45 jj). Pärnu Linnavalitsuse peatas 24.05.2018 ehitusloa kasutusloa taotluse, sest 24.04.2018 toimunud hoone fassaadile teostatud ülevaatusel ilmnesid puudused. Kasutusluba on võimalik välja anda pärast hoone fassaadi ja katuse ehitusprojekti kohast lõpuni ehitamist (I kd, tl 53). XX oli 26.04.2018 esitanud linnavalitsusele garantiikirja, kus lubas puudused kõrvaldada hiljemalt 26.06.2018 (I kd, tl 55). Eelnevatest tõenditest saab järeldada, et 2018. a aprillikuus polnud kaebaja veel asunud katusele seina laduma, sest kõne all oli üksnes projektijärgne katuse lõpuni ehitamine. Elamu madalama osa katusele teise korruse laienduse ehitamine tuvastati 02.07.2018 ülevaatusel, mille kohta koostatud aktist ja sellele lisatud fotodelt on näha, et paigaldatud oli kaheksa rea kõrguselt väikeplokist sein. Akti kohaselt ei näe ehitusprojekt ette hoone ühekordse osa katusele elamu laiendamist (I kd, tl 97). Eeltoodud asjaoludel koostaski vastustaja vaidlusaluse 04.07.2018 ettekirjutus-hoiatuse, kus kohustas kaebajaid õigusvastaselt rajatud seina lammutama ning hoonet kooskõlas ehitusloaga nr EL-3388 valmis ehitama (I kd, tl 13-14). Kaebuse läbivaatamisel tulebki 04.07.2018 ettekirjutus-hoiatuse õiguspärasust kontrollida just selle andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2).

10.Kaebajad ei ole apellatsioonkaebuses esitanud vastuväiteid halduskohtu seisukohale, et vaidlusaluse 19,7 m2 suuruse laienduse ehitamine ei toimunud kooskõlas õigusnormidega. EhS lisa 1 kohaselt on üle 60 m2 suuruse ehitusaluse pinnaga elamu laiendamiseks kuni 33% ulatuses vajalik esitada ehitusteatis ja ehitusprojekt, kui laiendus on üle 33%, tuleb taotleda ehitusluba. Kaebajad asusid elamu teist korrust laiendama ilma igasuguste dokumentideta. Puuduvad tõendid, et enne 04.07.2018 ettekirjutuse tegemist oleksid kaebajad vastustajat teavitanud järjekordsest elamu laiendamise soovist. Kinnitust pole leidnud asjaolu, et ehitusloa nr EL-3388 aluseks olnud 01.12.2008 projekti muudatused esitasid kaebajad juba koos 06.02.2018 kasutusloa taotlusega. See poleks ka loogiline, sest selleks ajaks polnud nad veel asunud vaidlusalust verandat ehitama, mistõttu ei saanud kasutusluba seda hoone laiendust hõlmata.
11.Lammutamisettekirjutuse tegemisel tugines vastustaja EhS § 130 lg 2 p-dele 1–5, kust tuleneb kohaliku omavalitsuse kontrollipädevus riikliku ehitusjärelevalve teostamisel. Ettekirjutuse põhjendavas osas on vastustaja välja toonud järgmist: tagatud ei ole ehitamisest mõjutatud isikute õigustega arvestamine; on oht, et kaasomaniku ja naaberkinnistute omanike õigused ja huvid saavad ülemääraselt riivatud; kontrollitud ei ole ehitise konstruktsioonide vastupidavust ja ohutust; laiendus võib visuaalselt reostada keskkonda, sest hoone sobivust pole hinnatud; kasutusloa taotlemisel esitati valeandmeid. Kaebajad viitavad, et puuduvad EhS § 132 lg 3 nimetatud eeldused, et ebaseadusliku laienduse lammutamise nõuda, sest puuduvad tõendid, et ehitise nõuetele mittevastavusega kaasneb oluline või kõrgendatud oht või et ebaseadusliku ehitamisega on kolmandatele isikutele kaasnenud püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kuna EhS § 132 lg 3 reguleerib olukordi, mille puhul „eelkõige“ võib otsustada ehitise lammutamise, on lammutamisettekirjutuse tegemine 8(11)

3-19-610 võimalik ka muudel alustel. Korrakaitseseaduse (KorS) § 28 lg 1 kohaselt on korrakaitseorganil ohu või korrarikkumise korral õigus panna vastutavale isikule ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus. Seejuures tuleb arvestada proportsionaalsuse põhimõttega (KorS § 7). Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vastustaja on huve kaalunud nõuetekohaselt. Käesoleval juhul polnud vajalik lähtuda EhS § 132 lg-s 3 nimetatud kriteeriumidest, sest lammutamisettekirjutus puudutas vaid kaheksa rea ehitusplokkide kõrvaldamist, mis ei saanud kaebajate jaoks olla ülemäära koormav. Asudes elamut teadlikult õigusvastaselt laiendama, ei saanud kaebajad eeldada, et nende huvid on juba eelduslikult kaalukamad ning ehitamisest puudutatud isikud peavad oma õiguste arvesse võtmiseks esile tooma erakordse õiguste riive. Vastustaja on põhjendatult arvestanud asjaoluga, et kaasomanik ja naaberkinnistu omanik on elamu laiendamise vastu. Samuti on asjakohane kaalutlus, et kontrollitud pole ehitise konstruktsioonide vastupidavust ja ohutust. Siinkohal on oluline esile tuua, et kuna tegemist on pealeehitamisega, on konstruktsioonide vastupidavuse küsimus kindlasti tähelepanu vääriv. Tegemist on korterelamuga, kus kaebajad osutavad majutusteenust (26.04.2018 garantiikirjas toob XX välja, et ta pakub kodumajutust, majutuskohtade arv on 10 voodikohta). Ka hoone visuaalse sobivuse küsimus pole väheoluline. Muudatusprojektilt (II kd, tl 45) on näha, et võrreldes algse 01.12.2008 projektiga muutub muu hulgas elamu tänavapoolne vaade. Põhjendatud pole etteheide, et halduskohus asus vastustaja eest ettekirjutust sisustama. Asjaolu, et halduskohus on vastustaja seisukohti analüüsides neid täpsemalt avanud, ei tähenda, et kohus oleks arvesse võtnud kaalutlusi, mida vastustaja haldusakti andes oluliseks ei pidanud.

12.Vaidlustatud 04.07.2018 ettekirjutuse resolutsiooni p-d 1.2 ja 3 ei ole seotud veranda lammutamisega, vaid 06.02.2018 esitatud kasutusloa taotluse menetlusega. Vastustaja on kohustanud kaebajaid elamu ehitusloa aluseks oleva ehitusprojekti kohaselt valmis ehitama ning hoiatanud, et kohustuse täitmata jätmisel keeldub vastustaja laiendusele kasutusloa andmisest. Ringkonnakohus selgitab esmalt, et EhS ei näe ette võimalust nõuda kasutusloa taotlejalt ettekirjutuse vormis kasutusloa puuduste kõrvaldamist, s.o antud juhul elamu projektijärgset valmisehitamist. Kui esinevad EhS §-s 55 loetletud asjaolud, tuleb kasutusloa väljastamisest keelduda. Eeltoodu ei too aga kaasa 04.07.2018 ettekirjutuse tühistamist vastavas osas, sest vastustaja pole kaebajate õigusi kahjustanud, vaid on valinud neile soodsama lahenduse, andes neile enne keelduva haldusakti väljastamist võimaluse viia ehitis nõuetega kooskõlla. Kaebajaid ei ole ettekirjutuse resolutsiooni p 1.2 täitamata jätmise puhul hoiatatud sunnivahendite kasutamise võimalusega, vaid on selgitatud, et tulemiks on kasutusloa väljastamisest keeldumine (resolutsiooni p 3). Vastustaja näitas ettekirjutuse tegemise õigusliku alusena EhS § 55 p-e 3, 5 ja 10, mis reguleerivad, millal keeldutakse kasutusloa väljastamisest (ehitis ei vasta ehitusloale, projekti on oluliselt muudetud, kasutusloa taotlemisel on esitatud teadvalt valeandmeid). Arvestades, et kaebajad ei olnud elamu laiendust 01.12.2008 projekti järgi lõpuni ehitanud (lõpetamata oli elamu välisseina soojustamine ja katuse räästakast), vaid olid asunud tegema uut, projektis mitte ette nähtud laiendust, esines õiguslik alus keelduda kasutusloa väljastamisest. Vastustaja oli, usaldades XX 26.04.2018 garantiikirja, 24.05.2018 peatanud kasutusloa menetluse, et kaebajad saaksid hoone fassaadi ja katuse ehitusprojekti kohaselt lõpuni ehitada (XX lubas seda teha hiljemalt 26.06.2018). Sellele vaatamata oldi 04.07.2018 seisus, kus lubatud töid polnud tehtud, vaid oli asutud ehitama verandat. Vastustaja käitus kooskõlas hea halduse 9(11)

3-19-610 põhimõttega, andes kaebajatele veelkord võimaluse kõrvaldada kasutusloa väljastamist takistavad puudused. Kuna XX hindas 26.04.2018 garantiikirjas vajalike tööde tegemiseks kuluvaks ajaks kaks kuud, ei ole 04.07.2018 ettekirjutuses antud tähtaeg (21.08.2018) liiga lühike. Vastustaja pikendas 14.09.2018 tähtaega ning määras uueks tähtajaks 25.10.2018. EhS § 54 lg 3 võimaldab kasutusloa anda kõrvaltingimusega. Tegemist on haldusorgani diskretsiooniga. Arvestades Kanali tn 11 elamu laiendamisega seotud probleeme, leiab ringkonnakohus, et vastustajale pole põhjust kõrvaltingimuse kohaldamata jätmist ette heita. II

13.XX ei asunud 04.07.2018 ettekirjutust täitma (halduskohus peatas ettekirjutuse täitmise 21.09.2018 määrusega käesolevas asjas), vaid esitas 22.11.2018 projekteerimistingimuste taotluse, soovides elamu laiendamist üle 33% (II kd, tl 46). Vastustaja keeldus sellest 05.03.2019 otsusega (II kd, tl 7).
14.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja üritab läbi projekteerimistingimuste menetluse saavutada elamu ebaseadusliku laienduse seadustamist. EhS § 26 lg 2 p 2 kohaselt antakse projekteerimistingimused hoone laiendamiseks üle 33% selle esialgu kavandatud mahust. Arvestades, et kavandatava veranda suurus on 19,7 m2 ning pärast 15.10.2009 ehitusloa realiseerimist on hoonealust pinda 321 m2 ja suletud netopinda 403,9 m2, pole põhjust rääkida hoone laiendamisest üle 33%. Elamu nii suures ulatuses laiendamine ei tuleks kõne alla juba põhjusel, et kui üldplaneeringu kohaselt on kinnistu maksimaalne lubatud täisehitusprotsent 25%, siis konkreetsel juhul on see niigi juba 42,3%. Kaebaja asus elamut õigusvastaselt laiendama hiljemalt 2005. a-l (vt 22.11.2005, 17.04.2006 ja 30.04.2007 ettekirjutus-hoiatused – I kd, tl 38-40). Vastustaja poolt 15.10.2009 väljastatud ehitusluba nr EL-3388 oli antud omavoliliselt laiendatud elamu seadustamiseks. Vastustaja pole projekteerimistingimuste taotlust samas EhS § 30 alusel läbi vaatamata jätnud, vaid on lahendanud taotluse sisuliselt.
15.Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et projekteerimistingimuste taotluse lahendamisel poleks vastustaja tohtinud muu hulgas arvestada 04.07.2018 tehtud lammutamisettekirjutusega. Halduskohus leidis õigesti, et kuna ehitise ebaseaduslik laiendamine oli juba toimunud, tuli vastustajal hinnata kaebaja õigust ehitustegevusele ja sellega kaasnevat kaasomaniku ja naaberkinnistu omaniku subjektiivsete õiguste riivet ning otsustada kas lammutamise või seadustamise kasuks. Vastustaja on otsuses tuginenud EhS § 32 p-le 5, mille kohaselt ei anta projekteerimistingimusi, kui nende alusel kavandatav ehitis võib ülemäära riivata kolmandate isikute õigusi. Vastustaja on kaebaja ja puudutatud isikute huvisid kaalunud juba lammutusettekirjutuse andmisel. Põhjendatud pole projekteerimistingimuste väljastamine olukorras, kus taotletava ehitise laienduse osas on olemas kehtiv lammutamisettekirjutus. Kui 2009. a-l pidas vastustaja võimalikuks ebaseaduslik juurdeehitus ehitusloa väljastamise teel seadustada ning lammutamisettekirjutusi sundtäitmisele ei pööranud, siis käesoleval juhul see nii pole. Seega tuleb käesoleval juhul lähtuda mitte sellest, milline on 19,7 m2 suuruse veranda faktiline mõju kolmandatele isikutele, vaid asjaolust, et haldusorgan on juba langetanud otsuse veranda lammutamise kohta. EhS § 32 p 5 tuleb sellisel juhul mõista nii, et kolmandatel isikutel on tekkinud usaldus 04.07.2018 ettekirjutuse suhtes, projekteerimistingimuste andmine tähendab sisuliselt lammutamisettekirjutuse kehtetuks tunnistamist ning see riivab 10(11)

3-19-610 ülemäära kolmandate isikute õigusi. Eelnevat silmas pidades arvestas vastustaja õigesti asjaoluga, et kaasomanik pole ehitise laiendamiseks nõusolekut andnud. III

16.Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Seega jäävad ka apellatsiooniastme menetluskulud kaebaja enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Otsus täiedatud 29.04.2020 täiendava otsusega

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 04.06.20263-26-1206/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 02.06.20263-25-588/25Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja